Õppekava mÜÜgikonsultant rÕiva.20 õn.16.05.08.viimane€¦ · ja läbinud kutseõppe ning...

Õppekava kinnitatud Direktori kk. nr 1‐3/11

07.04.2008 Õppeasutus: Tallinna Tööstushariduskeskus Õppeasutuse kood: 70005559

ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT

Õppekavarühm: Hulgi ja jaekaubandus ISCED 97 liigituse järgi

Õppekava MÜÜGIKONSUKTANT RÕIVA‐ALAL

nimetus eesti keeles Sales consultant nimetus inglise keeles

Õppekee eesti keel Kutseõppe liik

kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis põhihariduse nõudeta kutseõpe kutseõpe põhihariduse baasil kutsekeskharidusõpe * kutseõpe keskhariduse baasil

Maht õppenädalates (õn) 20 õn

Õppekava koostamise alus Õppekava koostamise aluseks on kaubanduserialade riiklik õppekava (HTM määrusega nr. 5, 05. jaanuaril 2007). müügikonsultandi erialal. Valikmoodulites käsitletakse täiendavaid teadmisi rõivastumise stiilidest ,materjalist ja värvidest.

Õppekava eesmärgid ja ülesanded müügikonsultan rõiva –alal õppekava lähtub kaubanduserialade riiklikus õppekavas sätestatud õppe eesmärkidest ja ülesannetest. Õppekava müügikonsultant rõiva‐alali kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks kaubanduses ja kaubandusega tegelevates ettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Tallinna Tööstushariduskeskuse müügikonsultant rõiva ‐ alal õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes:

- väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; - oskab teostada, planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; - oskab iseseisvalt rakendada oma kutse‐ ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates

töösituatsioonides; - on orienteeritud kvaliteetse õpi‐ ja töötulemuse saavutamisele; - vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades. - töötab tervist ja keskkonda säästes; - oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

Nõuded õpingute alustamiseks .Õppima asumiseks on nõutav kutsekeskhariduse või keskhariduse ja läbinud kutseõppe ning eesti keele oskus on vähemal kesktasemel Isikuid, kell tervislik seisund arstliku komisjoni otsuse põhjal võimaldab õppimist ja töötamist müügikonsultandina rõiva‐alal. Arvestatakse lõputunnistuse keskmist hinnet ning omandatud võõrkeelte aastahinnet. Toimub vestlus kutsesobivuse selgitamiseks

2

Õppekava struktuur: Müügikonsultant rõiva‐alal õppekava kogumaht on 20 õppenädalat Üld‐ ja õpingute moodulid: maht 14õn ( sissejuhatus õpingutesse 1õn; erialane inglise/saksa keel 2õn;erialane vene keel 2õn; klienditeeninduse alused 2õn; müügitöö alused 2õn; klienditeenindus ja nõustamine 2õn;müügiprotsessi korraldus 2õn;organisatsioonijuhtimise alused 1õn; ) Praktika maht 5 õn. Valikõpingud:3õn kool valib ühe(materjaliõpetus1õn;värvusõpetus/moejoonistamine 1õn;stiiliõpetus1õn)

Nõuded õpingute lõpetamiseks: Kool loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist täies mahus: õppeained hinnatud positiivse hindega, läbitud praktika, sooritatud lõpueksam. Lõpetamisel väljastatavad dokumendid: Kooli lõpetanutele väljastatakse kooli lõputunnistus koos hinnetelehega keskhariduse baasil kutseõppe läbimise kohta

Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele ............................................................... .200….a. ...............................................................................................................................................

/ees‐ ja perenimi, allkiri/ Riikliku Eksami‐ ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist

3

Õppeasutus Tallinna Tööstushariduskeskus Õppeasutuse kood 70005559 Aadress Sõpruse pst 182 Tallinn 13424 Telefon/Faks 66545026 e‐post [email protected] Õppekavarühm Hulgi ja jaekaubandus

ISCED 97 liigituse järgi Õppekava Müügikonsultant rõiva ‐alal

nimetus eesti keeles SHOP ASSISTANT

nimetus inglise keeles Kutseõppe liik kutseõpe keskhariduse baasil Õppekava maht õppenädalates 20õn Õppekeel eesti keel Kinnitan hr .Paul Alekand ..........................................................................................

kooli direktori nimi, allkiri

käskkirja 1‐3/11. 07.04.2008 pitsat

Kooskõlastatud kooli õppenõukogu 3/51 03.04.2008

koosoleku protokolli nr, kuupäev

kooli nõukogu nr 1 ‐4/1 08. 04.2008

koosoleku protokolli nr, kuupäev

Kontaktisik Luule Õunmaa ............................................................ nimi, allkiri

rõiva‐ ja kaubandusõppevaldkonna juhataja telefon 6545026 [email protected] 5016145 kontaktandmed (telefon, e‐post, faks)

Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ............................................................ kuupäev

Õppekava kood…………………………………

4

SISUKORD

ÕPEKAVA MÜÜGIKONSULTANT RÕIVA‐ALAL ...................................................................... 6

I ÜLDOSA ............................................................................................................................ 6

1.ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS ........................................................................................ 6

2. ÕPPEKAVA EESMÄRK JA ÜLESANDED .............................................................................. 6

3. NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS ............................................................................... 6

4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR .................................................................................................. 7

5. PRAKTIKAKORRALDUS ERIALAL ....................................................................................... 9

6. VALIKÕPINGUD ............................................................................................................... 9

7. ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED ................................................................................ 9

8. NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS ............................................................................ 12

9. ÕPPEKAVA KOOSTAJAD ................................................................................................ 13

II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ........................................................................... 14

SISSEJUHATUS KAUBANDUSVALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE ........................................ 14

ERIALANE INGLISE/SAKSA KEEL ......................................................................................... 16

ERIALANE VENE KEEL ........................................................................................................ 18

KLIENDITEENINDUSE ALUSED ............................................................................................ 20

MÜÜGITÖÖ ALUSED ......................................................................................................... 23

KLIENDITEENINDUS JA NÕUSTAMINE ............................................................................... 25

MÜÜGIPROTSESSI KORRALDUS ......................................................................................... 27

ORGANISATSIOONIJUHTIMISE ALUSED ............................................................................. 31

VALIKÕPINGUD ................................................................................................................. 33

MATERJALIÕPETUS ........................................................................................................... 33

VÄRVUSÕPETUS/ MOEJOONISTAMINE ............................................................................. 35

STIILIÕPETUS .................................................................................................................... 37

PRAKTIKA.......................................................................................................................... 39

LÕPUEKSAM ..................................................................................................................... 42

LISAD ................................................................................................................................ 43

LISA A PRAKTIKAMOODULILE ............................................................................................... 43 LISA B ETTEVÕTTEPRAKTIKA JUHENDAJA HINNANGULEHT ................................................. 45 LISA C JUHEND PRAKTIKA ARUANDE KOOSTAMISEKS .......................................................... 46 LISA D PRAKTIKANDI ENESEHINNANGU LEHT ....................................................................... 48 LISA E LÕPUEKSAMI MOODULILE ......................................................................................... 50 LISA F PRAKTIKA LEPING ....................................................................................................... 53

5

LISA G ÕPPETÖÖGRAAFIK ..................................................................................................... 57 LISA H ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPETAJAD ............................................................................. 58

6

ÕPEKAVA MÜÜGIKONSULTANT RÕIVA‐ALAL I ÜLDOSA 1.ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS Õppekava koostamise aluseks on kaubanduserialade riiklik õppekava (HTM määrusega nr. 5,

05. jaanuaril 2007). müügikonsultandi erialal.

2. ÕPPEKAVA EESMÄRK JA ÜLESANDED Rõivaala müügikonsultandi õppekava lähtub kaubanduserialade riiklikus õppekavas

sätestatud õppe eesmärkidest ja ülesannetest.

Rõivaala müügikonsultandi kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal

omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks kaubanduses ja kaubandusega

tegelevates ettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.

Tallinna Tööstushariduskeskuse müügikonsultandi rõivaalal õppekavaga kehtestatud

kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes:

- väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi;

- oskab teostada, planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd;

- oskab iseseisvalt rakendada oma kutse‐ ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates

töösituatsioonides;

- on orienteeritud kvaliteetse õpi‐ ja töötulemuse saavutamisele;

- vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades.

- töötab tervist ja keskkonda säästes;

- oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;

3. NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS

3.1.Õppima asumiseks on nõutav kutsekeskhariduse või keskhariduse ja läbinud kutseõppe

ning eesti keele oskus on vähemal kesktasemel.

Isikuid, kell tervislik seisund arstliku komisjoni otsuse põhjal võimaldab õppimist ja töötamist

müügikonsultandina rõiva‐alal. Arvestatakse lõputunnistuse keskmist hinnet ning

omandatud võõrkeelte aastahinnet. Toimub vestlus kutsesobivuse selgitamiseks.

Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute õppima asumine on reguleeritud Eesti Vabariigi

Valitsuse õigusaktidega.

7

3.2 Kooli astumiseks esitab õppija:

• Kooli lõputunnistus

• Isiklik avaldus (vastaval blanketil)

• Passi või sünnitunnistuse koopia

• Mitte eesti passi omavatel õppuritel – elamisloa koopia

• arstitõend

• CV – vastaval planketil

• 4 fotot 3x4 cm

• Alla 18‐ aastastel õppuritel lapsevanema nõusolek

4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR

Müügikonsultant rõiva‐alal õppekava kogumaht on 20 õppenädalat

Üld‐ ja õpingute moodulid: maht 14õn ( sissejuhatus õpingutesse 1õn; erialane

inglise/saksa keel 2õn;erialane vene keel 2õn; klienditeeninduse alused 2õn;

müügitöö alused 2õn; klienditeenindus ja nõustamine 2õn;müügiprotsessi korraldus

2õn;organisatsioonijuhtimise alused 1õn; )

Praktika maht 5 õn.

Valikõpingud:1õn kool valib(materjaliõpetus1õn;värvusõpetus/moejoonistamine

1õn;stiiliõpetus1õn)

1 õppenädal sisaldab 40 õppetundi mistahes viisil õpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle ja

vastab 1 ainepunktile (ap).

Müügikonsultant rõiva –alal õppekava on üles ehitatud moodulitest (tabel 4. 1). Moodul on

õppekava terviklik, eesmärgistatud ja hinnatav sisuline ühik, mis koosneb õppeainetest või

nende osadest või erandjuhul ühest õppeainest.

Müügikonsultandi õppekava moodulitest on võimalik koostada kutsealase täiend‐ ja

ümberõppe või individuaalõppe õppekavasid vastavalt õpilase, tööandja või piirkonna

vajadustele.

8

Moodulis sisalduvate õppeainete ja praktiliste oskuste õpetamine annab õpilastele vastava

mooduli piires teadmised, oskused ja hoiakud mis vastavad kutsestandardist tulenevatele

kutseoskusnõuetele.

4.1. MOODULITE LOETELU JA MAHT

Mooduli nimetus

Kogu

maht (õn)

Maht õn Auditoorn

e ja Praktika Kokku

Üld‐ ja põhiõpingute moodulid 14 1. Sissejuhatus kaubandusvaldkonna 1 1 12. Erialane inglise/saksa keele õpe 2 2 23. Erialane vene keele õpe 2 2 24. Klienditeeninduse alused 2 2 25. Müügitöö alused 2 2 26. Klienditeenindus ja nõustamine 2 2 27. Müügiprotsessi korraldus 2 2 28. Organisatsioonijuhtimise alused 1 1 1 Valikõpingud 1 19. Materjaliõpetus 110. Värvusõpetus , moejoonistamine 111. Stiiliõpetus 112. Praktika 5 5 5 Kokku 20 20

9

5. PRAKTIKAKORRALDUS ERIALAL Praktika korraldamisega taotletakse, et õpilane omandab tööks vajalikud praktilised

teadmised ja oskused; rakendab omandatud teoreetilisi teadmisi ning laiendab uute

teoreetiliste ja praktiliste teadmiste omandamiseks tarvilikku otsustusalust. Õpilane saab

praktikalt ka tegeliku esmase töökogemuse ja meekonnatöö kogemuse. Õppekavajärgne

praktika maht on 5 õppenädalat. Praktika jaotumine erinevateks praktikaperioodideks ning

praktikaperioodide vaheldumine koolis toimuva õppetööga määratakse õppetöögraafikus.

Õpilasel on õigus vabalt valida praktikaettevõtet tingimusel, et valitud ettevõttes on võimalik

sooritada praktika vastavalt juhendile. Kool tagab kõigile õpilastele nõuetekohase

praktikakoha. Kool tagab õpilasele ning ettevõtte praktikajuhendajale vajaliku juhendamise

enne praktika algust ning praktika ajal. Selleks määratakse praktika korraldamise ja

juhendamise eest vastutav õpetaja, kes jääb kontaktisikuks kooli, õpilase ja ettevõtte vahel.

Praktika sooritamise järel koostab õpilane nõuetekohase praktikaaruande ning kaitseb selle

komisjoni ees. Praktika loetakse arvestatuks pärast praktika tegelikku sooritamist ettevõttes,

aruande ja eneseanalüüsi koostamist praktika kohta ning aruande kaitsmist komisjoni ees.

Praktika on õppetöö osa. Õpilasel pole võimalik õpinguid lõpetada, kui praktika on

sooritamata.

6. VALIKÕPINGUD Valikmooduli läbimine annab õppijale süvendatud lisaoskused ja teadmised rõivaste

tundmise ja käsitlemise alal ning avaramad võimalused jätkuõppeks või töökoha valikuks.

7. ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED 7.1 Hindamise eesmärk ja põhimõtted

Eesmärk:

Kindlaks määrata, millises ulatuses on õppijad omandanud soovitud oskused, teadmised ja

vilumused. Teadmiste ulatust, õigsust, loogilisust, rakendamise iseseisvust ja praktilise töö

teostust. Aluseks võetakse õppekava moodulites esitatud eesmärgid ja õpitulemused.

Hindamise tulemusena saavad teadmiste ja oskuste tasemest informatsiooni õppijad ise,

õpetajad ja tööandjad.

Õppeprotsessi hindamise peamiseks ülesandeks on anda õppijatele tagasisidet õppimise

edukusest, toetada positiivset enesehinnangut, tugevdada õpimotivatsiooni.

Põhimõtted:

10

Hinnatakse teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust, suulist ja

kirjalikku väljendamise oskust ning rakendamise iseseisvust. Aluseks võetakse õppekava

moodulites esitatud eesmärgid ja õpitulemused. Arvestuslik hindamine toimub mooduli

teemade läbimise järel ja kokkuvõttev hindamine mooduli läbimise järel.. Lõputööde

hindamine toimub eksamikomisjoni poolt, mille esimeheks on tööandjate esindaja.

Hindamine toimub viiepallilises süsteemis, kus 1 ja 2 märgivad mitteomandamist; 3, 4, 5

positiivset hinnangut.

Hindamisel lähtutakse järgmistest oskuste tasemetest:

Hinne "5" (väga hea) ‐ Õppija oskab valida kaubanduse sobivamaid töömeetodeid ja

töövahendeid ning ‐materjale ning kasutada töövõtteid ja töövahendeid õigesti. Oskab

hinnata ja arendada töövõtteid. Toimib aktiivselt ja motiveeritult erinevates

töösituatsioonides ja meeskonnatöös. Oskab leida uusi lahendusi probleemsituatsioonides.

Suudab iseseisvalt töötada, ei vaja korraldusi. Oskab arendada oma tööd, töökeskkonda,

tööohutust, analüüsida ja arenda ennast mitmekülgselt, toimimaks muutuvates olukordades.

Õppija oskab hinnata hangitud informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust. Oskab hangitud

teadmisi süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida ning töödelda neid oma töös kasutatavaks,

võtta vastu otsuseid. Oskab panna probleeme tähtsuse järjekorda, planeerida ja arvestada

erinevaid mõjureid ning valida sobivaima. Õppija oskab töötades arvestada töökoha

eripärasid, tajuda oma tööd osana ettevõtte tööst ja ettevõtet osana tootmiskeskkonnast.

Hinne "4" (hea) ‐ Õppija oskab käsutada kaubanduses käsutatavaid töömeetodeid,

töövahendeid ja materjale ning tuleb toime põhiliste töödega. Õppija suudab toimida

erinevates situatsioonides ja meeskondades, kasutada oskusi ja tööga seotud teadmisi uutes

situatsioonides. Oskab kohandada eeskirju ja juhendeid erinevates situatsioonides ja järgida

tööohutusnõudeid. Täidab talle antud ülesanded iseseisvalt ja hindab enda töötulemusi

mitmekülgselt. Oskab hinnata informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust.

Hinne "3" (rahuldav) ‐ Õppija on võimeline tööle asuma läbitud kursusele vastaval kutsealal.

hoolimata mõningate tööoskuste ja tööga seotud teadmiste puudulikust valdamisest. Õppija

valdab lihtsamaid töömeetodeid, oskab kasutada tavalisi töövahendeid ja materjale, tuleb

toime kaubanduse tavalistes töösituatsioonides. Õppija tuleb toime tuttavas ümbruses ja

tuttavates olukordades. Ta oskab käsutada tööoskusi ja tööga seotud teadmisi harjutus‐

situatsioonides ja rutiinses töösituatsioonis. Juhendatuna oskab õppija leida tööga seotud

informatsiooni, esitada seda arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult. Täidab korraldusi ja oskab

11

hinnata enda töö tulemuslikkust. Oskab kinni pidada tööaegadest, tööohutuse nõuetest,

muudest kokkulepetest ja juhenditest ja arutleda kõrvalkallete üle.

12

8. NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS 8.1 Nõuded kooli lõpetamiseks:

Kool loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist täies mahus: õppeained hinnatud

positiivse hindega, läbitud praktika, sooritatud lõpueksam(vt. eksami juhendid lisadest)

Kooli lõpueksam. sooritatakse komisjoni ees. Võimalusel ühitatakse eriala lõpueksam

müügikonsultandi III taseme kutseeksamiga.

Kooli lõpetanutele väljastatakse kooli lõputunnistus koos hinnetelehega keskhariduse baasil

kutseõppe läbimise kohta .

Lõpueksami eesmärk on kajastada õppijate terviklikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid.

Lõpueksami sisu ja korraldus.

Lõpueksam on komplekseksam, mis toimub kirjaliku teooriatesti ja praktilise müügisituatsiooni kombinatsioonina. Teadmiste eksamina tuleb sooritada teooriatest, mille läbimine annab õiguse osaleda

oskuste eksamil.

Teooriatest koosneb 30 valikvastustega küsimusest, igale küsimusele on 3 vastusevarianti,

millest 1 on õige.

Testi küsimused puudutavad järgmisi valdkondi: 1. Klienditeeninduse alused– 10 küsimust (kesktase) 2. Müügitöö alused – 10 küsimust (kesktase) 3.Müügiprotsessi korraldus ‐ 10 küsimust (kesktase) Konkreetsed küsimused saab eksami sooritaja teada vahetult enne eksami algust. Teadmiste eksami läbinud kutse taotleja saab osaleda oskuste eksamil.

II Oskuste eksam

Müügiprotsess ehk müügikontakt on teadmiste ja oskuste esitamine. Müügiprotsessis

osaleb eksami sooritaja müüja rollis ja ostja rollis on spetsiaalse ettevalmistuse saanud

kaubandustöötaja, kutsekooli kaubanduseriala õpilane või õpetaja.

Müügiprotsess koosneb kolmest etapist:

13

1. Klienditeenindus (kesktase)

2. Kaubatundmine garderoobikaupade tundmine (kõrgtase).

3. Arveldamine kassas (kesktase ) või käsitsi arve koostamine

III Tööriided ja töövahendid

Müügikonsultandi rõivaala kutseeksami sooritaja tuleb eksamile isiklike tööriietega.

Töövahendid on eksamil olemas.

Täpsed hindamiskriteeriumid kehtestatakse ülesande juhendmaterjalis, mis

kooskõlastatakse tööandja esindajatega.

9. ÕPPEKAVA KOOSTAJAD Kaja Kuiv Tallinna Tööstushariduskeskuse Rõiva‐ja Kaubandusvaldkonna juhtõpetaja

Luule Õunmaa Tallinna Tööstushariduskeskuse Rõiva‐ja Kaubandusvaldkonna juhataja

14

II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED SISSEJUHATUS KAUBANDUSVALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE 1 õn/1 AP

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud kutseõpingute

jätkamiseks. Võimaldatakse õppijal tutvuda õppetöö korraldusega ja õpperühmaga.

Arendatakse

õpioskusi, tutvutakse erinevate õppemeetoditega ja omandatakse aktiivõppemeetodeid.

Süvendatakse kommunikatiivseid oskusi, nt oskust kohaneda uutes oludes. Omandatakse

oma

tegevuse analüüsimise oskused ning luuakse eeldused elukestvale

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. SISSEJUHATUS KAUBANDUSVALDKONNA ÕPINGUTESSE

3.1.1. ERIALA TUTVUSTUS. Kaubanduse roll ühiskonnas. Teenindaja roll ühiskonnas.

Kutsestandardi tutvustus. Praktikakorraldus. Praktikabaaside iseloomustus. Õppepraktika

korraldamine. Kaubandusettevõtte külastamine. Spetsialiseerumise võimalustest rõivaalale

.3.1.2 VALIKÕPINGUD. Valikmooduli läbimine annab õppijale lisaoskused ja teadmised

rõivaste tundmise ja käsitlemise alal ning avaramad võimalused jätkuõppeks või töökoha

valikuks.

3.1.3 KOOLI TUTVUSTUS. Kooli ajalugu. Õppekava sisu ja ülesehitus. Õppetöö korraldus.

Tunniplaan. Kooli infosüsteem. Kooli teenindusüksused. Kooli kodukord. Õpilaste õigused ja

kohustused. Kooli sisekorraeeskirjad. Dokumentatsioon.

3.1.4 ÕPIMEETODITE TUTVUSTUS. Loengud. Seminarid. Meeskonnatöö ja rühmatööd.

Uurimustööd. Esitlused. Projektitöö. Ideekaart. SWOT‐analüüs.

4. Õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

15

• õppepraktika korraldust ja õpitavat eriala

.valikõpingute võimalustest

• õppekava sisu ja ülesehitust

• kooli õppetöö korraldust

• õpilaste õiguseid ja kohustusi

• kooli sisekorra eeskirju

• kutsestandardi olemust ja kutsenõudeid

oskab:

• toime tulla uutes oludes

• hinnata enda sobivust valitud kutsealal töötamiseks

• kasutada ja hankida õppematerjale

• teha meeskonna‐ ja rühmatööd

5. Hindamine

1. Hinnatav ülesanne: kirjalik test kooli infosüsteemi ja dokumentatsiooni tundmise kohta.

Hinnatakse:

• kooli teenindusüksuse, õpetajate, infosüsteemi, kodukorra, õpilaste õiguste ja

kohustuste, õppijat puudutava dokumentatsiooni tundmist

2. Hinnatav ülesanne: vaatlusjuhendi järgi õppekäik erialaga seotud ettevõttesse

Hinnatakse:

• õppekäigul aktiivset osalemist;

• esitlustöö vastavust juhendile;

• kogutud informatsiooni esitlust rühmatööna

Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinde ja kahe hinnatava tööülesande hinde põhjal.

16

ERIALANE INGLISE/SAKSA KEEL 2 õn

T1õn/P1õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud suhtlemiseks

inglise/saksa keeles. Arendab suhtlemisoskust inglise/saksa keeles, õpib tutvustama ennast,

oma kooli ja õpitavat eriala. Omandab klientide teenindamiseks ja teenuste müügi juures

vajamineva keeleoskuse. Õpib hankima, süstematiseerima ja töötlema inglise/saksa keelset

tööalast informatsiooni


Puuduvad

3. Õppesisu

Enesetutvustus. Kooli tutvustus. Eriala tutvustus. Tervitamine ja hüvastijätmine. Tutvumine.

Viisakusväljendid. Telefonisuhtlus. Kuupäevad ja tähtpäevad, kellaajad. Kliendiga suhtlemine.

Klientidele vajaliku info edastamine ja soovituste jagamine. Küsimuste esitamine.

Kaubandusvaldkonna terminoloogia ja sõnavara. Kaupade nimetused, mõõtühikud.

4. Õpitulemused


• eriala põhiterminoloogiat ja sõnavara

• viisakusväljendeid

• erialase kirjanduse hankimise võimalusi

• kaupade nimetusi inglise/saksa keeles

• mõõtühikuid

oskab:

• kasutada erialakeelt töökeskkonnas ja suhtlustasandil

• läbi viia telefonivestlust

• tutvustada ennast, kooli ja oma eriala

17

• vajadusel suhelda kliendiga

• kaupu tutvustada ja iseloomustada

5. Hindamine

Hinnatav ülesanne: rühma tööna lahendada situatsioonülesanne garderoobikaupade

müügiga seoses

Hinnatakse:

• kliendiga suhte alustamist ja lõpetamist;

• kasutatava sõnavara mitmekesisust;

• kliendi soovi mõistmist;

• erialase terminoloogia tundmist ja kasutamist.

Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinnete ja hinnatava ülesande hinde põhjal.

18

ERIALANE VENE KEEL 2 õn

T1õn/P1õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud suhtlemiseks vene

keeles. Arendab suhtlemisoskust vene keeles, õpib tutvustama ennast, oma kooli ja õpitavat

eriala. Omandab klientide teenindamiseks ja teenuste müügi juures vajamineva keeleoskuse.

Õpib hankima, süstematiseerima ja töötlema venekeelset tööalast informatsiooni.


Puuduvad.

3. Õppesisu

Enesetutvustus. Kooli tutvustus. Eriala tutvustus. Tervitamine ja hüvastijätmine. Tutvumine.

Viisakusväljendid. Telefonisuhtlus. Kuupäevad ja tähtpäevad, kellaajad. Kliendiga suhtlemine.

Klientidele vajaliku info edastamine ja soovituste jagamine. Küsimuste esitamine.

Kaubandusvaldkonna terminoloogia ja sõnavara. Kaupade nimetused, mõõtühikud.

4. Õpitulemused


• eriala põhiterminoloogiat ja sõnavara

• viisakusväljendeid

• erialase kirjanduse hankimise võimalusi

• kaupade nimetusi vene keeles

• mõõtühikuid

oskab:

• kasutada erialakeelt töökeskkonnas ja suhtlustasandil

• läbi viia telefonivestlust

• tutvustada ennast, kooli ja oma eriala

• vajadusel suhelda kliendiga

19

• kaupu tutvustada ja iseloomustada

5. Hindamine

Hinnatav ülesanne: rühma tööna lahendada situatsioonülesanne garderoobikaupade

müügiga seoses

Hinnatakse:

• kliendiga suhte alustamist ja lõpetamist;

• kasutatava sõnavara mitmekesisust;

• kliendi soovi mõistmist;

• erialase terminoloogia tundmist ja kasutamist.


20

KLIENDITEENINDUSE ALUSED 2õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb teenindusliku mõttekultuuri olemust,

teeninduse kui olulise majandusharu olemust ja teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli ning

teenindaja kutse‐eetika põhitõdesid. Teab ja tunneb teenindaja vastutust klientide ohutuse

ja turvalisuse eest. Teab erineva kultuuritaustaga klientide kombeid, tavasid ja

väärtushinnanguid. Oskab mõelda kliendikeskselt, ennast ja oma teeninduskäitumist

analüüsida.


On läbitud kommunikatsiooni moodulist suhtlusõpe.

3. Õppesisu

3.1. KLIENDITEENINDUS

3.1.1 TEENINDUSE OLEMUS. Teenindusühiskonna mõiste. Toode ja teenus. Teeninduse

mõiste, olemus ja kvaliteet. Kliendi mõiste. Erinevad teenindusvormid. Teeninduskultuur.

Teeninduslik mõttekultuur. Klienditeeninduse seos üldise kultuuri ja inimese elukvaliteediga.

Klientide soovid, vajadused ja ootused. Hea klienditeeninduse olemus.

3.1.2. KLIENDITEENINDAJA ISIKSUS. Kliendi ja teenindaja roll, rollikäitumine ja

rolliootused. Klienditeenindaja isikuomadused. Klienditeenindaja eneseareng.

Klienditeenindaja kutse‐eetika. Klienditeenindaja hoiakud ja sellest tulenevad erinevad

käitumis‐ ja teenindusstiilid.

3.2. TEENINDUSPSÜHHOLOOGIA

Teeninduspsühholoogia olemus. Isiksuse olemus ja seda mõjutavad tegurid. Isiksuse

struktuur ja areng. Mina tasandid. Suhtlemine erinevatelt mina‐tasanditelt. Transaktsioonid

ja nende kasutamine teeninduses. Käitumine ja motiivid. Ostmist mõjutavad tegurid.

Hoiakud ja

väärtushinnangud. Hoiakute mõju teenindusele. Väärtushinnangute ja kultuuri mõju

teenindusele. Tähelepanu. Aistingute ja tajude osa tähelepanu tekkimises. Aistingute ja taju

omaduste kasutamine teeninduses. Mõtlemise, õppimise ja mälu tähtsus teeninduses.

21

Rühmad ja käitumine rühmas. Rollid ja rollikäitumine. Meeltetervis ehk psühhohügieen.

Stressi mõiste ja olemus. Stressiga toimetulek. Tööstress ja selle vältimine.

22

4. Õpitulemused


• teeninduse kui olulise majandusvaldkonna olemust

• teenindusliku mõttekultuuri olemust

• teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli

• kliendikeskse teenindamise olemust

• klienditeeninduse erinevaid vorme

• erinevaid kliendirühmi

• teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest

• iseennast, enda tugevaid ja nõrku külgi

oskab:

• nõustada erineva kultuuritaustaga kliente

• toime tulema erinevates teenindussituatsioonides

• reageerida õigesti kiituste korral

• toime tulla konfliktide ja probleemide lahendamisega

• tagada klientidele ohutus ja turvalisus

5. Hindamine

Hinnatav ülesanne: rühmatööna lahendada garderoobikaupade müügiga seonduv

konfliktsituatsioonülesanne

Hinnatakse:

• suhtlemisprotsessi alustamist ja lõpetamist ;

• suhtlemisel kommunikatsioonivahendite kasutamise oskust;

• sõna suulises suhtluses ning kehakeelt;

• konfliktide ja vaidluste lahendamise oskust;

• toimetulekut probleemsituatsioonis – teenindusprotsessis – klienditeenindaja

seisukohalt;

• kliendi rahulolu olukorra lahendusega


23

MÜÜGITÖÖ ALUSED 2 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab mitmekülgsed teadmistest kaubanduse

olemusest ja ülesannetest, kaubandustöötaja kohustustest ja õigusi ning

kaubandusettevõtte töö abi‐ ja põhioperatsioonidest. Teab kaupade sissetuleku allikaid.

Teab kaupade vastuvõtu, säilitamise ja müügiks ettevalmistamise aluseid. Teab kaupade

väljapaneku põhimõtteid ja üldiseid kauba märgistamise nõudeid. Omandab kaubanduse

hea tava järgimise harjumused.


puuduvad

3. Õppesisu

3.1. MÜÜGIKORRALDUS. Jaekaubanduse olemus ja ülesanded. Kaubanduskultuur ja

teeninduskultuur. Töökoha ratsionaalne korraldamine. Kaubandusettevõtte töö abi‐ ja

põhioperatsioonid. Kaubandustöötaja kohustused ja õigused vastavalt kaubandustegevuse

seadusele. Kauba sissetuleku allikad. Kaupade vastuvõtt, säilitamine ja müügiks

ettevalmistamine. Kaupade väljapaneku põhimõtted toidu‐ ja tööstuskaupade kaupluses.

Kaupade kohustuslik märgistus. Ohutusmärgistus.

4. Õpitulemused


• kaupade müügiks ettevalmistamise põhimõtteid

• kaupade väljapaneku põhimõtteid

• kaupade kaubanduslikku välimust

• nõudeid toiduainete paigutamiseks müügisaali

oskab:

• jälgida müügiriiulite täituvus astet

• toiduaineid õigesti hoiustada ja säilitada

• kaupade varustamist hinnasiltide ja turvaelementidega

• kaupu müügiks ette valmistada ja müüa

24

5. Hindamine

Hinnatav ülesanne : õpilane kujundab müügileti ja varustab kaubad hinnasiltidega.

Hinnatakse:

• kaupade väljapaneku põhimõtete tundmisest

• praktiline töö

• kaupade väljapaneku põhimõtete rakendamise oskust ja eeskirjade tundmist


25

KLIENDITEENINDUS JA NÕUSTAMINE 2 õn

1. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab mitmekülgsed teenindusalased teadmised ja

oskused. Omandab oskused nõustada klienti, tutvustada kaupu ja edukalt lahendada

erinevaid probleemseid

olukordi, tagamaks kliendi rahulolu, usalduse ja pikaajalise kliendisuhte. Omandab oskuse

töötada meeskonnas.


On läbitud klienditeeninduse alusõppe mooduli

3. Õppesisu

3.1 TEENINDUSOSKUSED

3.1.1 TEENINDAMISE MÕISTE JA OLEMUS. Klienditeenindaja roll, teadmised, oskused,

hoiakud. Teenindustüübid. Siseteenindus ja siseklient. Teenindaja enesemotivatsioon ja

arendamine. Teeninduse korraldamine. Loovus ja piirangud teeninduses.

3.1.2 KLIENDID. Klientide määratlemine. Sihtklient. Püsiklient. Spetsiifiliste ja erivajadustega

kliendid. Erineva kultuuritaustaga kliendid.

3.1.3 KLIENDIKESKNE TEENINDUSPROTSESS. Kontakti loomine. Kliendi vajaduse

selgitamine. Aktiivne kuulamine. Klientide nõustamine. Kontakti lõpetamine. Konfliktide ja

probleemide lahendamine. Kaebuste ja kiituste käsitlemine. Vastutus klientide ohutuse ja

turvalisuse eest.

3.2 MÜÜGIOSKUSED

3.2.1 MÜÜMISE JA MÜÜGI MÕISTE JA OLEMUS. Müügiprotsess. Müügistrateegia.

Müügieetika. Müüja roll ja käitumisstiilid.

3.2.2 OSTJAD. Ostjate määratlemine.

3.2.3 MÜÜGITEHNIKAD. Isiklik müük. Letimüük. Kassamüük. Selvemüük. Messimüük.

Telefonimüük. Virtuaalkaubandus. Lisamüük.

3.2.4 TOODETE JA TEENUSTE TUNDMINE. Kaupade sortimendi, kvaliteedi, garantiiaja,

kasutamistingimuste, ‐võimaluste teadmine. Kaupade ümbervahetamine ja tagasi võtmine.

3.2.5 MÜÜGISUHTLUS. Veenev argumenteerimine.

4. Õpitulemused:

26

Õpilane mõistab:

• teenindamise ning müügiportsessi põhiolemust

• teenindaja ja müüja rolli olemust


• kliendikeskse teenindamise olemust

• erinevaid kliendirühmi

• kutse‐eetika põhitõdesid

• teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest

• erinevaid suhtlemisvahendeid ja suhtlemistehnikaid

• erinevaid müügitehnikaid

• kliendi rahulolu tagamise võtteid

• toodete ning teenuste peamisi tunnuseid

• kaupade ümbervahetamise ja tagastamise põhimõtteid

oskab:

• teenindada erinevaid kliendirühmasid ja kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid

• nõustada erineva kultuuritaustaga kliente

• toime tulema erinevates teenindussituatsioonides

• reageerida õigesti kiituste korral

• toime tulla konfliktide ja probleemide lahendamisega

• hankida ja edastada tagasisidet klientidelt

• toime tulema positiivsetele ja negatiivsetele tundeavaldustele reageerimisega

• tagada klientidele ohutus ja turvalisus

• ennast ning oma teeninduskäitumist analüüsida edasise arenguplaani koostamiseks

• töötada edukalt meeskonnas

5. Hindamine

Hinnatav ülesanne: õppeklassis hinnatakse praktilise müügisituatsiooni ja video tagasiside

abil kontakti võtmise, positiivse esmamulje loomise ja kontakti lõpetamise oskust.

Hinnatakse:

• teenindussituatsiooni läbitegemises avaldunud kliendikeskset teeninduskäitumist;

• kontakti võtmise oskust;

27

• positiivse esmamulje loomist;

• kontakti lõpetamise oskust;

• erinevate müügitehnikate tundmist ning kasutamise oskust;

• toodete ja teenuste tundmist põhitunnuste alusel;

• analüüsioskust teeninduskvaliteedi hindamisel.


MÜÜGIPROTSESSI KORRALDUS 2 õn

1. Eesmärk

Müügitöö korralduse mooduliga taotletakse, et õppija omandab mitmekülgsed teadmised

kaubanduses. Õpib tundma ja ohutult kasutama kaupluse seadmeid ja inventari; teab ja

oskab

teostada erinevaid tööoperatsioone, mis seonduvad kaupade tellimise, ladustamise ja

müügiga;

tunneb kaupade arvestuse, aruandluse ja hinnakujunduse põhimõtteid

kaubandusettevõttes.

Omandab teadmised hügieenist ettevõtte, töötaja ja kauba seisukohalt ning arendab

oskused

nende rakendamiseks töös.


On läbitud müügitöö alusõppe moodul

3. Õppesisu

3.1. MÜÜGIKORRALDUS

Tööde tegemiseks vajalikud materjalid ja vahendid, töökoha korraldus. Kaupluse töö põhi‐ ja

abioperatsioonid. Kaupade kodeerimise põhimõtted. Kaalu‐ ja tükikaup. Ohutusmärgistus.

Kaupade müügiks ettevalmistamine, hinnaetiketi kujundamine. Kaupade väljapanekud,

nende

kujundamine, ergonoomia. Väljapanekud kampaaniate, soodusmüükide jms ajal.

Lisateenused

28

kaubandusettevõttes. Ostjatevoolu jälgimise võtted. Müügiprotsessiks vajaliku info

hankimine ja

süstematiseerimine, säilitamine. Müügiplaan ja müügiaruanne. Kaupluse tööajagraafik.

3.2 KAUBANDUSÕIGUSE ALUSED

Kaubandustegevust reguleeriv seadusandlus. Kaubandustegevuse seadus.

Tarbijakaitseseadus.

Materiaalne vastutus. Pakendiseadus. Jäätmeseadus. Tooteohutuse seadus. Toiduseadus.

Toote

märgistamise seadus. Reklaamiseadus. Konkurentsiseadus. Mõõteseadus.

Kaubamärgiseadus.

Alkoholiseadus. Tubakaseadus.

3.2.1. VÕLAÕIGUS. Võlasuhe. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõte. Lepingu vormid ja kehtivus.

Tavad ja praktika. Lepingute tüüptingimused. Kohustused, õigused ja vastutus.

Võõrandamislepingud. Müügileping. Tarbijamüügi lepingu vormid, nõuded, kohustused,

rikkumine ja vastutus. Müügigarantii erisused tarbijale müügi korral.

3.3 KAUBANDUSLIKUD ARVUTUSED, ARUANDLUS

Arvutused kümnendsüsteemis, ümardamine. Protsentarvutused.

Hinnakujunduse alused, hinna struktuur. Käibemaks. Hinna arvutamine. Juurde‐ ja

allahindlus.

Kaubaaruanne. Kaubakate, ettevõtte käive, kulud, rentaablus, kasum. Rahaühiku väärtus,

kurss,

noteerimine, rahavahetus, tax free. Laen ja laenuintress. Viivis.

Arvutused kümnendsüsteemis, ümardamine. Protsentarvutused.

Hinnakujunduse alused, hinna struktuur. Käibemaks. Hinna arvutamine. Juurde‐ ja

allahindlus.

Kaubaaruanne. Kaubakate, ettevõtte käive, kulud, rentaablus, kasum. Rahaühiku väärtus,

kurss,

noteerimine, rahavahetus, tax free. Laen ja laenuintress. Viivis.

3.4. KAUBANDUSLIKUD SEADMED

Kaubanduslik inventar ja kaupluse sisustus. Kaupluses kasutatavad tõste‐ ja

transpordiseadmed,

29

kuum‐ ja külmtöötlemisseadmed. Kaupade markeerimine ja turvastamine. Kaalud, nende

liigitus

ja kasutamine. Kaaluetikett.

Kassapidaja töökoha korraldus. Erinevad kassaaparaadid, nende kasutamine ja

igapäevahooldus.

Ostjatega arvlemise kord ja võtted. Erinevad makseviisid. Maksekaardid ja kaardiga

maksmise

kord. Arvlemine kliendiga. Sularahaarve. Igapäevane rahatulem. Inkassatsioon.

3.5. LOGISTIKA JA LAOMAJANDUS

Kaubaladu ja laovarud. Laomajanduse funktsioonid, eesmärk ja ülesanded. Kaupade

vastuvõtmisele eelnevad tegevused, kaupade vastuvõtmine ja ladustamine. Kauba

saatedokument.

Kaubasaatedokumentide rekvisiidid, saatelehe vormistamine. Kaupade sissetuleku allikad ja

viisid. Taara ja pakend. Kaupade paigutuse põhimõtted ja nõuetekohane säilitamine.

Külmaahel.

4. Õpitulemused


• kaubandusettevõtete tüüpe ja tunnuseid

• kaubandustegevust reguleerivat seadusandlust

• teab ja tunneb kaupluse sisustust, inventari ja seadmeid, nende otstarvet ja ohutut

kasutamist

• tunneb laotöö korraldamise põhimõtteid kaubandusettevõttes

• teab kaubapaigutuse põhimõtteid ja oskab neid jälgida

• teab kaupade müügieelse korrastuse nõudeid

• teab hinna struktuuri ja mõisteid, nagu juurdehindlus, käibemaks, allahindlus, kasum,

rentaablus, käive, kulud, kaubakate

• tunneb põhilisi rahaühikuid

• teab mõisteid laen, laenuintress, viivis

• keskkonnahoiu tähtsust logistilises tegevuses

oskab:

• oskab valida sobivad töövahendid, markeerida kaupu ning korraldada

30

kaubaväljapanekuid

• oskab töötada kaalude, kassade ja kassasüsteemidega; teostada arvlemist kliendiga,

vormistada sularahaarvet ning arvutada kassatulemit

• oskab koguda ja süstematiseerida ning kasutada müügiprotsessiks vajalikku

informatsiooni

• oskab erinevaid protsentarvutusi, ümardamist

• oskab arvutada hinda

• leida võimalusi logistiliste kulude vähendamiseks

• töötada infosüsteemidega

• töötada edukalt meeskonnas

5. Hindamine

1. Hinnatav ülesanne: leida Riigi Teatajast kaubandustegevusega seotud seadusi ja osata

lahti mõtestada vastavat temaatikat.

Hinnatakse:

• õiguste, kohustuste ja nõuete tundmist

2.Hinnatav ülesanne: kirjalik test müügikorralduse ja logistika põhimõistete tundmisest.

Hinnatakse:

• põhimõistete tundmist

3. Hinnatav tööülesanne: tööjuhendi järgi antud kauba müügitingimuste kirjeldamine,

saatelehe ja sularaha arve vormistamine ning arveldamine kassas.

Hinnatakse:

• kaubasaatelehe vormistamist;

• kaubale hinna arvutamist;

• kaupade müügitingimuste, märgistuse tundmist;

• sularahaarve vormistamise oskust;

• arvlemise õigsust

Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinnete ja hinnatavate ülesannete hinnete põhjal.

31

ORGANISATSIOONIJUHTIMISE ALUSED 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud ning valmisolekud

tegutseda paindlikult muutuvas keskkonnas arvestades organisatsiooni ja klientide huvidega.

Omandab esmased juhtimisalased teadmised ja oskused meeskonda moodustada,

motiveerida

ning juhtida.


Eelnevalt on läbitud:

1. Üldõpingud

2. Põhiõpingute moodulitest klienditeenindus ja müügitöö korraldus

3. Õppesisu

3.1. ORGANISATSIOON JA ORGANISTSIOONILINE KÄITUMINE.

Organisatsiooniooni mõiste. Käitumisviisid ja mudelid. Sotsiaalsüsteem ja

sotsiaalkultuur. Inimene ja sotsiaalne keskkond.

3.2. INIMENE ORGANISATSIOONIS

Individuaalsus. Rollid. Staatus. Töörahulolu.

3.3. JUHT JA JUHTIMISTEGEVUS, JUHTIMISTEOORIA ALUSED, MUDELID

Juhtimise mõiste. Juhtimisfunktsioonid: otsustamine, planeerimine, organiseerimine,

eestvedamine, kontrollimine, juhi roll.

3.5. TÖÖ KORRALDAMINE

Töö analüüs. Tööajagraafikud. Ameti‐ ja tööjuhendid. Projektijuhtimine.

3.6. INIMRESSURSI JUHTIMINE

Tööjõu värbamine ja valik. Meeskonna ja protsessi juhtimine. Motivatsioon. Arendamine.

.

4. Õpitulemused

Õppija mõistab:

• organisatsioonilise käitumise olemust

32

• inimese ja organisatsiooni suhteid

teab ja tunneb:

• erinevaid juhtimismudeleid ja põhimõtteid

• ametijuhendi koostamise põhimõtteid

oskab:

• omab esmaseid juhtimisalaseid teadmisi, et organisatsioonis edukas ja efektiivselt

tegutseda.

5. Hindamine

Hinnatav tööülesanne :tööjuhendi järgi juhtimisalase projekti koostamine

Hinnatakse:

• põhimõistete tundmist;

• meeskonna moodustamise ja motiveerimise oskust;

• projekti koostamise ja vormistamise oskust;

• leidliku ja loovat lähenemist;

Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinnete ja hinnatava ülesande hinnete põhjal.

33

VALIKÕPINGUD MATERJALIÕPETUS 1 õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused kaasaegsete

tekstiilmaterjalide otstarbekast käsitlemisest kutsetöös, tekstiilkiudude ja rõivamaterjalide

liigitusest ja omadustest, rõivaste hooldusest ja hoidmisest, furnituuri, abi‐ ja

kaunistusmaterjalide valikust.

2.Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3.Õppesisu

3.1TEKSTIILMATERJALID

Tekstiilkiudude üldandmed, mõisted, liigitus, koodlühendid. Tekstiilkiude omadused.

Looduslikud ja keemilised kiud (looduslikud kiud: puuvill, lina, vill, siid ; tehiskiud: viskoos,

kupro, modaal, lyocell, atsetaat, triatsetaat; sünteetilised kiud: polüester, polüamiid, akrüül,

elastaan polüuretaan, PVC, fluorkiud; mineraalkiud: klaaskiud, metallkiud)

3.2 TEKSTIILMATERJALIDE TOOTMINE.

Ketramise alused. Lõngade ja niitide saamine, ehitus, koostis, omadused, otstarve. Kanga

kudumine. Kangaste struktuurtüübid – kootud kangad, trikotaažmaterjalid, lausmaterjalid

nende tootmine, omadused. Kangaste sidused. Kangaste viimistlemine. Kangavead.

3.3 ÕMBLUS‐ JA RÕIVAMATERJALID

Kangaste füüsikalis‐keemilised, hügieenilised ja tehnoloogilised omadused. Kangaste

omadused olenevalt kiulisest koostisest. Kanga parema ja pahema poole määramine, lõime

suuna määramine. Rõivatekstiilide liigitus otstarbe järgi : pealismaterjalid ( mantli‐,

kostüümi‐, kleidi, pealis‐ ja aluspesuriided), nende tuntumad kaubanduslikud nimetused ja

iseloomustus; voodri‐, tugevdus‐ ja soojendusmaterjalid, nende liigid, omadused ja

kasutamine. Õmblusmaterjalide kaubanduses kasutatavad rahvusvahelised terminid ja

tingmärgid. Rõivaste furnituur. Kaunistusmaterjalid.

Tekstiilmaterjalide hoidmine ja hooldus. Hooldustähised.

4. Õpitulemused

34


• tekstiilkiudude liigitust;

• tekstiilkiudude koodlühendeid;

• kangaste siduseid;

• tekstiilkiudude omadusi ja kiu määramise meetodeid;

• tekstiilmaterjalide tootmisprotsesse;

• lõngade ja niitide omadusi;

• rõivatekstiilide liigitust;

• kangaste omadusi ja nende tähtsust kanga otstarbekal valikul;

• pealismaterjalide kaubanduslikke nimetusi;

• kaubanduses õmblusmaterjalide puhul kasutatavaid tuntumaid rahvusvahelisi

termineid ja tingmärke;

• erinevaid voodri‐, tugevdus‐ ja soojendusmaterjale ja nende funktsioone;

• hooldusmärgistust;

• tekstiilmaterjalide hoidmistingimusi ja hooldust

oskab:

• eristada looduslikke ja keemilisi kiude;

• määrata kanga paremat ja pahemat poolt ja lõimelõnga suunda;

• märgata kanga vigu;

• eristada materjalide struktuuritüüpe;

• hinnata erinevate materjalide omadusi vastavalt kanga kasutusvaldkonnale;

• valida tootele sobivate omadustega pealis‐ ja abimaterjalid;

• käsitleda ja töödelda abimaterjale ;

• sobitada rõivale sobilikku furnituuri ja kaunistusmaterjale

5. Hindamine

Hinnatav tööülesanne:

• kanga parema ja pahema poole ja lõime suuna määramist;

• õmblusmaterjalide rahvusvaheliste terminite ja tingmärkide tundmist;

• hooldusmärgistuse tundmist;

• tuntumate ülerõiva materjalide kaubanduslike nimetuste tundmist;

35

• mudelile sobilike pealis‐ ja abimaterjali valikut;

• õmblusmaterjalide omaduste tundmist

Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinnete põhjal.

VÄRVUSÕPETUS/ MOEJOONISTAMINE 1õn

1.Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused värvidest ja värvi mõjust

inimesele, värvide valikust rõivastuses, figuuri kujutamisest ja moejoonise joonistamisest.

2.Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 VÄRVUSÕPETUS.

Värvide liigitus. Värvide omadused. Värviharmoonia. Värvide segamine ja segunemine,

nende kontrastid ja kooskõlad. Värvide mõju ruumis, riietuses ja värvide sobitamine.

Erinevad värvikombinatsioonid ja värvilahendused.

3.2 MOE JOONISTAMINE.

Inimkeha proportsiooniõpetus. Figuuri kujutamine erinevates asendites, pea ja näo, käte ja

jalgade joonistamine. Erinevate rõivaste ja rõivaelementide joonistamine. Rõivaste

joonistamine erinevates vaadetes. Moejoonise joonistamine kirjelduse järgi. Kollektsiooni

koostamine.

4. Õpitulemused


• kromaatilisi ja akromaatilisi värve;

• värvide varjundeid ja pooltoone;

• värvide vastastikust mõju;

• värvide sobitamise põhimõtteid;

• perspektiivi ja kompositsiooni põhialuseid;

• inimkeha proportsioone;

Õpilane teab:

36

• teadma kromaatilisi ja akromaatilisi väive

• teadma värvuste psühholoogilisi, füüsilisi omadusi;

• teadma väivide varjundeid ja pooltoone

• teadma värvide vastastikust mõju, oskama sobitada värvitoone omavahel

• teadma ja oskama käsutada värvide mõju inimesele;

oskab:

• koostada värviringi;

• sobitada värve rõivastuses;

• joonistada figuuri;

• joonistada rõivaid erinevates vaadetes;

• koostada moejoonist kirjelduse järgi

• oskama valida ja soovitada sobivaid värvitoone riietuses ja ruumis moejoonise

vormistamise nõudeid

5. Hindamine

Hinnatav tööülesanne: vastavalt kirjeldusele ühe kujunduselemendi kasutamine

erinevatel rõivastel ja materjalidel.

Hinnatakse:

• rõivaste ja rõivaelementide joonistamist;

• kirjelduse järgi moejoonise visandamist;

• rõivaste visandamist erinevates vaadetes;

• värvilahendusi.


37

STIILIÕPETUS 1õn

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised rõivastusest tekkeperioodist kuni

tänapäevani, rõivaste ajaloolistest stiilidest ja mõistetest ning rõivast kui disaini objektist,

rõivaste sobitamisest vastavalt kliendi kehaproportsioonidele, kliendi nõustamist sobivate

rõivaste ja rõivalisanditega.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 RÕIVASTUSE PERIOODID.

Rõivastus Egiptusest keskajani: Vana‐Egiptuse rõivastus; antiikaja rõivastus Kreekas ja

Roomas; Bütsantsi mõjud rõivastusele; varase ja hilise keskaja rõivad. Renessansiajastu

rõivad. 17. sajandi rõivastus: Barokkstiil. Prantsuse moediktaat. 18. sajandi rõivastus. Uued

suunad rõivastuses. 19.sajandi rõivastus: tuntumad rõivastusstiilid ‐ ampiirstiil, biidermeier,

krinoliin. Kõrgmoe teke. 20. sajandi mood: algaastad, 1920 – 30ndatel aastatel, 1940 –

50ndatel aastatel, 1970ndatel, 1980ndatel, 1990ndatel aastatel.

3.2 MOESUUNAD JA MOELOOJAD.

Moemajade rajajad. Kõrgmood. Tuntud moeloojad: C.Chanel, G.Versace , G. Armani, K.

Lagerfeld, C. Klein, Y.S. Laurent. Moe erinevad suunad ja stiilid.

3.3 STIILIÕPETUS. RIIETUMISE KUNST.

Rõiva funktsioonid. Kaasaegsed moesuunad. Moeterminid. Riietumise stiilid. Riietumine

erilistel sündmustel ( vastuvõtud, ballid, pulmad, matused, kutsetega üritused).

3.4 VÄRVID JA NENDE KASUTAMINE

Neutraalsed ja aktsent‐värvid. Akromaatiliste värvide plussid ja miinused. Värvitoonide ja

värvide sobivus rõivas. Kangad, mustrid. Naine ja aastaaeg ‐ kevad, suvi, sügis, talv.

3.5 KEHA PROPORTSIOONID.

Inimfiguuri üldiseloomustus. Keha mõõtude suhted. Pikkus ja luustik. Figuuritüübid ( mehed,

naised), soovitatavad rõivad, rõivalisandid, kangad, kanga mustrid, lõiked, rõivaste pikkused,

värvid. Keha väikeste vigade peitmine. Garderoobi koostamise põhimõtted.

38

4. Õpitulemused


• rõivastust Vanas Egiptuses; • antiikaja rõivaid; • varase ja hilise keskaja rõivaid; • rõivastust 16.sajandist kuni tänapäevani; • ajaloolisi stiile; • tuntumaid moeloojaid; • moetermineid; • riietumise stiile; • keha proportsioonivigade peitmise võimalusi; • keha mõõtude suhteid; • garderoobi koostamise põhimõtteid

oskab: • orienteeruda rõivaste ajaloolistes stiilides ja mõistetes; • rakendada oma teadmisi erialases töös. • näha kliendi isikupära; • soovitada rõivaid vastavalt kehaproportsioonidele ja eale; • soovitada sobilikke kangaid, mustreid, tegumoode; • kavandada ja visandada rõivaid ja aksessuaare.

5. Hindamine:

Hinnatav tööülesanne: rõikakomplekti valimine ja sobitamine etteantud kliendi

kehaproportsioonidele, aksessuaaride valik.

Hinnatakse:

• mõistete ja vastavate rõivaste tundmist;

• ajalooliste stiilide tundmist: iseloomulikud rõivad, elemendid, märksõnad;

• moeterminite tundmist;

• kliendi isikupära märkamist;

• isikupära rõhutamise ettepanekut;

• sobilike kangaste, mustrite, värvide valikut;

• kompositsiooni terviklikkust.


39

PRAKTIKA 5õn

1. Eesmärk

Praktika mooduliga taotletakse, et õppija omandab õiged kutsealased hoiakud, harjub

töökeskkonnaga ja saab motivatsiooni kutsealaseks tööks valmistumiseks. Praktika moodul

võimaldab õpilasel rakendada teoreetilisi teadmisi reaalsetes töösituatsioonides. Aitab

eneseanalüüsi kaudu arendada isikuomadusi ja kutseoskusi. Võimaldab rakendada praktikal

saadud teadmisi ja oskusi kutsealaste õpingute tõhustamiseks ning omandada

individuaalseid ja

meeskonnatöö kogemusi.


On läbitud: töökeskkonna ohutuse alused, kommunikatsiooni moodul, klienditeeninduse ja

müügiprotsessi korralduse moodul.

3. Õppesisu

3.1. PRAKTIKAI

Tutvumine ettevõttega.( Omandivorm, missioon, visioon, põhiväärtused,

organisatsiooni struktuur, juriidilise isiku nimi, allüksuse täpne nimetus, asukoht,

lahtiolekuaeg,

käive, müügipind, töötajate arv).Tutvumine ametijuhendiga ,sisekorraeeskirjadega ja

tööohutuseeskirjadega.

.3.2 KLIENTIDE TEENINDAMINE. Erinevate töökohtade tööks ettevalmistamine. Klientide

teenindamine letis, kassas, infolauas. Kaupade soovitamine ja pakkumine kliendi vajadustest

lähtuvalt. Kaasnevate kaupade pakkumine. Rõivaste kohendamine vastavalt tellija

vajadustele.

3.3 KAUPLUSE TÖÖKORRALDUS. Kaupade koguseline ja kvaliteediline vastuvõtt.

Kaupade vastuvõtu vormistamine. Kvaliteedilise vastuvõtuga kaasnevate dokumentide

vormistamine. Kauba vastuvõtul esinevate lahknevuste käsitlemine ja üleskerkinud

probleemide

40

lahendamine. Kaubatundmise‐alaste oskuste arendamine. Kaupade sortimendi

ülesehitamise

põhimõtted ja kaupluse tuumiksortiment.

praktika käigus omandatud teadmiste oskuste vilumuste rakendamine ja kinnistamine

alustamaks iseseisvat müüja tööd. Kaupade väljapaneku põhimõtted ja kaupade esitlemise

erinevad vormid.

Kaupluses kasutatavad tehnoloogilised seadmed. Kaupade peamised

hankekanalid ja suuremad koostööpartnerid. Kaupade tellimise kord. Kaupade hankimise

viisid.

Enesekontrolli plaan. Meeskonnatöö väljendumine igapäevatöös.

4. Õpitulemused


• ettevõtte omandivormi ja tegevuse eesmärke

• tootmise korraldust ettevõttes

• ettevõtte sisekorda ja tööohutuse nõudeid

• ettevõttes kasutatavaid seadmeid

• ettevõttes kasutatavat tehnoloogiat

• klienditeeninduse reegleid

oskab:

• analüüsida oma kutsealaseid oskusi ja praktikale püstitatud eesmärkide alusel

hinnata

oma tööd

• osaleda aktiivselt töös, täita praktikaprogrammis ettenähtud ülesandeid

• järgida hügieeni‐ ja tööohutuse nõudeid, efektiivselt suhelda juhendajaga, tunda end

meeskonnaliikmena

• kriitiliselt hinnata oma praktikakogemusi, arvestades püstitatud eesmärke ja

karjääritaotlusi, määratleda, mil määral avaldas praktikale mõju eelnevate

teooriamoodulite läbimine

• hinnata oma toimetulekut probleemsituatsioonides (probleemide lahendamine,

konfliktid, kriitika)

41

• anda hinnanguid oma koostöövõimele

• hinnata tööle asumise võimalusi, arvestades praktikakogemust

• kirjeldada praktikaettevõtte organisatsiooni

5. Hindamine

Hinnatakse

• ettevõtte hinnang (50%) – hinnang praktika sooritamise tulemuste, õpilase kutsealase

ettevalmistuse, praktiliste tööoskuste omandamise ja töössesuhtumise kohta;

• õppija eneseanalüüs (20%);

• koolipoolse juhendaja hinnang (30%) – hinnatakse praktikaaruandes esitatu sisukust

ja vastavust püstitatud eesmärkidele. Praktikaaruande kaitsmist praktikat juhendava

kutseõpetaja või komisjoni ees, praktikat juhendava kutseõpetaja hinnangut praktikale

(kontaktid ettevõttega nii sidepidamisvahendite teel kui ka külastuse ajal).

42

LÕPUEKSAM

1. Eesmärk.

Lõpueksamiga taotletakse õppija oskuste, teadmiste ja hoiakute vastavuse tõendamist

müügikonsultandi III kutsestandardile. Eksam võimaldab eksamikomisjonil hinnata õpilase

valmisolekut töötamiseks õpitud kutsealal.


Õppekava läbitud täies mahus.

3. Õppesisu

3.1. LÕPUEKSAM

Õppija vastab teooriatesti küsimustele ja osaleb praktilises müügisituatsioonis müügi

konsultandi rollis.

Eksam koosneb kahest etapist:

• I teadmiste eksam (teooriatest)

• II oskuste eksam (praktiline rõivakollektsiooni koostamine, müügisituatsioon)

Eksami sooritamisel hinnatakse teadmiste ehk teooriaeksami ja oskuste eksami tulemusi

eraldi.

3.1.1. TEADMISTE EKSAM. Õpilasel tuleb sooritada teooriatest, mille läbimine annab õiguse

osaleda oskuste eksamil. Teooriatest koosneb 30 valikvastustega küsimusest, igale

küsimusele on

3 vastusevarianti, millest 1 on õige. Küsimused on koostatud eksamikomisjoni poolt ja

aluseks on

müüja konsultandi III ja rätsepa III. kvalifikatsiooninõuded Teooriaeksami eest on võimalik

saada maksimaalselt 30 punkti.

Oskuste eksami sooritamisele pääsemise eelduseks on teooriaeksami tulemus vähemalt 65%

(19

punkti).

3.1.2. OSKUSTE EKSAM Õpilasel tuleb kliendile koostada soovitud rõivakomplekt ja

sooritada müügiprotsess ehk müügikontakt.

43

Müügiprotsessis osaleb õpilane müüja rollis ja ostja rollis on spetsiaalse ettevalmistuse

saanud


Müügiprotsess koosneb kolmest etapist: klienditeenindus, erialane kaubatundmine ning

arveldamine kassas või käsitsi arve koostamine. Oskuste eksami eest on võimalik saada

maksimaalselt 80 punkti. Oskuste eksam loetakse sooritatuks, kui õpilane on saavutanud

vähemalt 65% (52 punkti).

LISAD

LISA A PRAKTIKAMOODULILE

1. Praktikandi käitumisreeglid

1.1. PRAKTIKANT ON KOHUSTATUD:

• ilmuma praktika alguse ajaks praktikakohta;

• teavitama koheselt nii praktikabaasi kui ka koolipoolset praktikajuhendajat, kui ta ei saa

mingil põhjusel õigeaegselt praktikakohta minna;

• täitma kohusetundlikult ja korrektselt ettevõttepoolse juhendaja, samuti teiste tööd

juhtima volitatud isikute seaduspäraseid korraldusi ja vastutama oma tegevuse tulemuste

eest võrdselt koosseisuliste töötajatega;

• hoidma praktikakoha äri‐ ja ametisaladusi ning head mainet.

1.2. PRAKTIKANDIL ON KEELATUD:

• kasutada praktikaettevõtte vara ja infot eesmärkidel, mis ei ole kooskõlas ettevõtte

tegevuse või praktika eesmärkidega;

• võtta iseseisvalt vastu juhtimisotsuseid, välja arvatud juhul, kus viivitamatu sekkumine

on vajalik olulise kahju ärahoidmiseks.

2. Praktika juhendamine ja kontroll

2.1. KUTSEÕPPEASUTUS:

• sõlmib ettevõttega praktika lepingu, milles informeeritakse kirjalikult ettevõtet

praktikandi ettevalmistuse tasemest ja kooli poolt määratud kontaktisikust;

• on õigustatud kontrollima praktika sooritamist;

• ei reglementeeri praktikandi poolt ettevõttes tehtud töö tasustamist;

• annab hinnangu praktikale esitatud praktikaaruande ja ettevõttepoolse iseloomustuse

44

põhjal.

2.2. PRAKTIKAETTEVÕTE:

• kindlustab praktikandile töökaitsealase instrueerimise, vastavalt töökaitsealastele

õigusaktidele ja ettevõtte töösisekorraeeskirjadele;

• kindlustab praktikandile ohutud ja tervislikud töötingimused, vastavalt töökaitsealastele

õigusaktidele, ning selgitab talle tema töö võimalikke ohte;

• kindlustab praktikandi vajalike kaitse‐ ja töövahenditega ning tutvustab nende

kasutamisaja

hoidmistingimusi kehtestatud korrale vastavalt;

• võimaldab praktikandil tutvuda ettevõtte tegevuse ning õpitava kutsealaga ning täiendada

oma kutsealaseid teadmisi ja oskusi;

• iseloomustab praktikandi töötamist ja käitumist tööpraktika ajal ning annab hinnangu

praktikandi kutsealase ettevalmistuse kohta;

• määrab praktikandile juhendaja, kes juhendab ja kontrollib praktikandi tegevust, abistab

praktikanti praktikaülesande täitmiseks vajaliku informatsiooni hankimisel ja

lahtimõtestamisel ning annab praktika lõppedes praktikandi kohta kirjaliku tagasiside,

mis sisaldab hinnangut praktika sooritamise kohta.

3. Juhend praktika hindamiseks

Hinnatakse õpilase kutsealast ettevalmistust, praktiliste tööoskuste omandamist,

töössesuhtumist,

meeskonnatöö ja eneseanalüüsi oskust. Praktikaülesanded tulenevad praktika eesmärkidest.

Praktikaülesannetega määratletakse ettevõttes konkreetsed tööoperatsioonid, mille kohta

õpilane

peab informatsiooni hankima, mida peab sooritama, analüüsima ja millest omapoolseid

järeldusi

tegema. Praktika sisu on tihedas seoses kutseõppeasutuse teooriaõppes läbitud teemadega

45

LISA B ETTEVÕTTEPRAKTIKA JUHENDAJA HINNANGULEHT

Hinnatavad kriteeriumid Ettevõtte hinnang

Väga hea/ hea / rahuldav / vajab

arendamist

Erialased põhiteadmised (seni koolis käsitletu

põhjal)

Erialased oskused (seni koolis

käsitletu alusel)

Peamiste tööoperatsioonide

omandamine

Sõbralikkus ja viisakus klientidega

suhtlemisel

Kliendi soovide väljaselgitamine

Telefonisuhtlus

Toimimine probleemsetes

olukordades

Tööaja efektiivne kasutamine

Tööülesannete täitmise korrektsus

Töötamise kiirus

Vastutustunne tööülesannete

täitmisel

Meeskonnatöö oskus

Asjakohane omaalgatus

Praktikandi välimus ja riietus tööl

(asjakohasus, korrektsus

46

Kutsesobivus

KOKKUVÕTTEV HINNANG

LISA C JUHEND PRAKTIKA ARUANDE KOOSTAMISEKS

4.1. Sisu ja maht

Praktikaaruanne on kokkuvõte praktikandi tegevusest kaubandusettevõttes, kus kajastub

õpilase

poolt kogutud informatsioon, analüütiline hinnang kaubandusettevõtte tegevusele ning

enda poolt

tehtud tööle.

Soovitatav praktikaaruande sisu ja maht on järgmine:

1. Praktikaettevõtte lühike iseloomustus

• tegevusvaldkond

• ettevõtte juhtimise struktuur

• seal tehtavad tööd (põhitegevus)

• tehnilise varustatuse iseloomustus

• kuidas oli töö organiseeritud

• milliseid puudusi esines

2. Minu kui praktikandi osa praktika käigus

• milliseid töid tegin

• kuidas tulin toime mulle antud töödega

• milline oli praktika juhendaja osa ettevõttes (firmas), mida oleksin temalt rohkem

soovinud

• kuidas toimub OT instruktaaž

• millised tööoperatsioonid õnnestusid, millised valmistasid raskusi

• milliseid lisaüleandeid (ühiskondlikke) tuli täita

• erialase kirjanduse kasutamine teadmiste täiendamiseks (lisada kirjanduse loetelusse)

• ettepanekud ja arvamused õppepraktika kohta

4.2. Praktikaaruande struktuur:

Tiitelleht

47

1. Sissejuhatus

• Püstitatud praktikaeesmärkide ja ‐ülesannete lühikirjeldus.

2. Praktikaettevõtte lühiiseloomustus

• Ettevõtte asukoht, ümbrus, viidad, juurdepääs transpordiga, parkimisvõimalused

(anda omapoolne hinnang). Kaubasortimendi iseloomustus.

3. Praktika sisu ja töö põhiosa

• Jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks, lähtuvalt praktikaprogrammist ja

ülesannetest.

• Praktikaülesanded tulenevad praktika eesmärkidest. Praktikaprogrammiga

määratletakse ettevõttes konkreetsemad tööoperatsioonid, mida õpilane peab

sooritama, mille kohta informatsiooni hankima, analüüsima ja omapoolseid

järeldusi tegema. Praktika sisu on tihedas seoses kutseõppeasutuse teooriaõppes

läbitud teemadega.

4. Eneseanalüüs

• Hinnang ettevalmistusele: teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse tase praktika

tegevusteks – enda tugevad ja nõrgad küljed.

• Hinnang toimetulekule: praktika käigus sooritatud tööde ja tegevuste loetelu ja

tööülesannetega toimetuleku analüüs.

• Hinnang uutele teadmistele ja oskustele: (mida uut ja huvitavat kogesid ja õppisid

praktika ajal).

• Hinnang praktikaettevõttele (tööle võtmine ja juhendamine praktika vältel).

5. Kokkuvõte

• lühidalt sissejuhatuses püstitatud eesmärkideni jõudmine;

• ülevaade praktika käigust ning tulemustest;

• mida töö käigus kindlaks tehti ja mida on vaja edasi teha ja arendada;

• kokkuvõttes ei esitata seisukohti ega järeldusi, mida töö eelnevates osades pole

käsitletud.

Kasutatud kirjanduse loetelu

Lisad

• Skeemid, joonised, tabelid, fotod, koopiad vajalikest dokumentidest jne.

Praktikaaruanne vormistatakse vastavalt kutseõppeasutuse kirjalike tööde vormistamise

juhendile. Praktikaaruannet hinnatakse viiepallisüsteemis ja see moodustab osa praktika

48

üldhindest.

5. Moodul loetakse arvestatuks, kui õppija:

• on võtnud ettenähtud mahus osa ettevõtte igapäevatööst ning täitnud praktikandile antud

tööülesanded;

• on nõuetekohaselt täitnud ja õigeaegselt esitanud praktikapäeviku;

• on nõuetekohaselt koostanud ja õigeaegselt esitanud praktikaaruande;

• on kaitsnud praktikaaruande.

Praktikaprogrammi mittetäitnud, aruandele ja päevikule mitterahuldava hinnangu saanud

või

aruandes esitatut kaitsta mitte suutnud õppija praktikat ei loeta arvestatuks.

Praktikaprogrammi mittetäitnud õppijal on võimalus oma praktikat teistkordselt samal aastal

LISA D PRAKTIKANDI ENESEHINNANGU LEHT

Hinnatavad kriteeriumid

Praktikandi enesehinnang

( lühikirjeldus)

Millistest erialastest teadmistest ja oskustest

tundsin puudust?

Milliseid materjale töötlesin?

Millistel seadmetel töötasin?

Mida kasulikku õppisin?

Kuidas kasutasin tööaega?

Kuidas kohanesin töökeskkonnaga?

Kui iseseisev olin tööülesannete täitmisel?

Kuidas tulin toime klienditeeninduses?

Millist uut tehnoloogiat õppisin kasutama?

Kas täitsid praktika ülesanded? Mis jäi

puudu? Miks?

Koostöö juhendajaga

Minu vastutustunne tööülesannete täitmisel

Tööülesannete täitmise kiirus

Koostöövalmidus

49

Asjakohane omaalgatus

Suhtlemine kolleegidega

Personali suhtumine minusse

Kas läheksin sellesse ettevõttesse tööle,

miks?

KOKKUVÕTTEV HINNANG

50

LISA E LÕPUEKSAMI MOODULILE

1. Lõpueksam

1.1. Eesmärk:

Õppija müügi‐ ja teenindusalaste oskuste, teadmiste ja hoiakute vastavuse tõendamine

müügikonsultandi III taseme nõuetele.

1.2. Eksami sisu:

Õpilane vastab teooriatesti küsimustele ja osaleb praktilises müügisituatsioonis müüja rollis.

Eksam koosneb kahest etapist:

• teadmiste eksam (teooriatest)

• oskuste eksam (praktiline müügisituatsioon)

1.2.1. Teadmiste eksam

Teadmiste eksamina tuleb sooritada teooriatest, mille läbimine annab õiguse osaleda

oskuste

eksamil.

Teooriatest koosneb 30 valikvastustega küsimusest, igale küsimusele on 3 vastusevarianti,

millest

1 on õige.

Küsimused on koostatud eksamikomisjoni poolt ja aluseks müüja‐konsultant III

kutsestandardist ning osaliselt rätsepa III kutsestandard.

Testi küsimused puudutavad järgmisi valdkondi:

1. Kaubanduse ja kergetööstus valdkonna õigusaktid –10 küsimust (algtase):

• Kaubandustegevuseseadus

• Tarbijakaitseseadus

• Töö‐ ja puhkeajaseadus

• Võlaõigusseadus (pretensioonide osa)

• Pakendiseadus

2. Kaubatundmine – 10 küsimust (algtase)

• Erialane kaubagrupp

3. Müügitöö korraldus – 10 küsimust (algtase):

• Kaupade müügiks ettevalmistamine

51

• Kaupade väljapaneku põhimõtted

• Kaupade arvestus

Konkreetsed küsimused saab õpilane teada vahetult enne eksami algust.

Teadmiste eksami sooritanud õpilane saab õiguse osaleda oskuste eksamil.

1.2.2. Oskuste eksam

Müügiprotsess ehk müügikontakt on teadmiste ja oskuste esitamine. Müügiprotsessis

osaleb

õppija müüja rollis ja vastavalt eksamikohale on ostja rollis spetsiaalse ettevalmistuse

saanud


Müügiprotsess koosneb kolmest etapist:

1. Klienditeenindus (kõrgtase).

2. Kaubatundmine erialase kaubagrupi või toidu‐ ja esmatarbekaupade osas, vastavalt

juhendi lisas 1 toodud kaubagruppidele (kesktase).

3. Arveldamine kassas (kesktase) või käsitsi arve koostamine.

1.2.3. Tööriided ja töövahendid

Õppi tuleb eksamile isiklike tööriietega. Töövahendid on eksamil olemas.

2. Kaubagruppide loetelu

Oskuste eksam: rõivakomplektide koostamine arvestades ostja soove rõivastuse otstarvet,

inimtüüpi, isikupära. Kõikide komplektide juurde valida ka aksessuaarid.

Õpilasel on enne eksami sooritamist aega kaupadega tutvuda kuni 30 minutit.

1) Naiste ülerõivad

2) Meeste ülerõivad

3) Laste ülerõivad

4) Spordirõivad

5) Pidulikud rõivad naistele

6) Pidulikud rõivad meestele

7) Pidulikud rõivad lastele

8) Vabaaja rõivad erinevatele sihtrühmadele

9) Spordirõivad erinevatele sihtrühmadele

10) Rahvuslikud rõivad

52

3. Lõpueksami hindamisjuhend

3.1. Eksamihinde kujunemine

• eksami sooritamisel hinnatakse teadmiste ehk teooriaeksami ja oskuste eksami tulemusi

eraldi.

• Teooriaeksami eest on võimalik saada maksimaalselt 30 punkti.

• Oskuste eksami eest on võimalik saada maksimaalselt 80 punkti.

• Oskuste eksami sooritamisele pääsemise eelduseks teooriaeksami tulemus vähemalt 65%

(19 punkti).

• Oskuste eksam loetakse sooritatuks, kui on saavutatud vähemalt 65% (52 punkti).

3.1.1. Teooriaeksami hindamiskriteeriumid

• Teadmiste eksam ehk teooriatest koosneb 30 küsimusest kolme valikvastusega ja

vastamiseks ettenähtud aeg on kuni 30 minutit.

• Iga õige vastus annab 1 punkti, kokku maksimaalne saadav punktide arv on 30.

• Valeks loetakse nii valesti vastatud kui ka parandatud vastus.

• Teadmiste eksam loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 19 punkti ehk 65%.

• Teadmiste eksami edukalt läbinud kutsetaotleja saab õiguse osaleda oskuste eksamil.

3.1.2. Oskuste eksami hindamiskriteeriumid

• Praktilise eksami sooritamise eest on võimalik saada maksimaalselt 80 punkti.

• Eksam loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 52 punkti.

• Eksami ehk müügikontakti kestvus 1 õpilase kohta kuni 15 minutit, välja arvatud

ettevalmistusperiood ehk kaupadega tutvumine kuni 5 minutit.

• Kirjalike märkmete tegemine tutvumise aja jooksul on keelatud.

• Oskuste eksami järjekord määratakse eksami komisjoni poolt kokkuleppeliselt

osalejatega vabatahtlikkuse või nimekirja alusel.

• Eksami sooritanud õpilased võivad jääda eksamiruumi.

Oskuste eksamil hinnatakse alljärgnevalt:

1. Kliendi teenindamine – 50 punkti.

2. Kaupade tundmine –20 punkti.

3. Kassatöö – 10 punkti.

Kokku 80 punkti.

Oskuste eksamil hinnatakse:

53

• eksaminandi välimust (isiklik hügieen, korrektne riietus, usaldusväärne väljanägemine);

• kontakti alustamist, silmside loomist;

• suhtlemisvalmidust, teenindamisvalmidust;

• verbaalset võimekust, väljendusoskust;

• ostja soovi välja selgitamist, täpsustamist, ostusoovi kinnitamist;

• info edastamist kaupade kohta;

• täiendavate teenuste, kaasnevate kaupade pakkumist;

• kontakti lõpetamist.

Oskuste eksam loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 52 punkti ehk 65%.

Lõpueksam loetakse sooritatuks, kui õpilane saab nii teadmiste eksamil kui ka oskuste

eksamil

vähemalt 65%.

LISA F PRAKTIKA LEPING

Tallinnas, ………………….. 20….... a.

Tallinna Tööstushariduskeskus ……………………….………………….isikus (edaspidi Kool),

ettevõte……………………………………………………………….isikus (edaspidi Ettevõte) ja õpilane

……………………..……………………(edaspidi Õpilane) leppisid kokku alljärgnevas.

1. LEPINGU OBJEKT

1.1. Käesoleva lepinguga reguleeritakse kolmepoolseid suhteid, mis tekivad Kooli, Ettevõtte

ja Õpilase vahel seoses Õpilase koolivälise õppepraktikaga Ettevõttes alates

...................................20….... a. kuni ...................................20….... a..

2. KOOL

2.1. tagab Ettevõttesse suunatud Õpilase erialase ettevalmistuse õppekavaga ettenähtud

tasemel;

2.2. kindlustab kutseõpetaja kaudu sidemed Ettevõttega;

2.3. võib kutsuda Õpilase tagasi kui Ettevõte ei rakenda teda erialasel tööl;

2.4. lahendab kõik jooksvad koostöö küsimused ainult Ettevõttega;

54

2.5. informeerib Ettevõtet ja Õpilast koolis toimuvatest koolitustest ja üritustest vähemalt 1

(üks) nädal ette, et Õpilane saaks nendest osa võtta Ettevõtte tööd häirimata;

2.6. ei vastuta Õpilase poolt praktika käigus teostatavate jooksvate tööde taseme eest

Ettevõttes.

3. ETTEVÕTE

3.1. rakendab Õpilase tööle vastavalt õpitud erialale ja lepingu lisas näidatud põhiülesannete

lahendamisele ning määrab Õpilasele praktika ajaks juhendaja, kes tagab töösisekorra

eeskirjade täitmise ja vastutab tööohutuse eest, annab jooksva hinnangu

praktikapäeviku, lõpphinnangu praktika iseloomustuse kaudu (lisa 2).

3.2. kehtestab töö‐ ja puhkeaja vastavuses kehtivale seadusandlusele ja Ettevõtte sisekorra

eeskirjadele.

3.3. tutvustab Õpilast õppepraktikaks vajalike ettevõttesiseste dokumentidega, sh.

töökaitse‐ ja sisekorra eeskirjadega, tuleohutus‐ ja tervisekaitsenõuetega.

3.4. ei nõua Õpilaselt tööde tegemist, mida Õpilane ei ole veel omandanud Kooli õppekava

järgi;

3.5. rakendab Õpilase tööle kohas, kus töötingimused vastavad töökaitse‐, tervishoiu ja

tööohutuse nõuetele.

3.6. lubab Kooli esindaja Õpilase tööd vaatlema.

3.7. võimaldab Õpilasel osaleda Koolis toimuvatel koolitustel ja teistel kooli üritustel.

3.8. võimaldab Õpilasele vabad päevad koolis toimuvateks eksamiteks ettevalmistamiseks ja

sooritamiseks vastavalt lisas 1 toodud õppetöö graafikule.

4. ÕPILANE

4.1. kohustub läbima käesolevas lepingus ette nähtud praktika aja ja mahu täies ulatuses,

pidama praktikapäevikut ja esitama selle kutseõpetajale hindamiseks poolaasta lõpul.

4.2. järgib Ettevõtte töökaitse‐ ja sisekorra eeskirju, tuleohutus‐ ja tervisekaitsenõudeid ning

muid Ettevõttes kehtestatud nõudeid;

4.3. järgib nii Ettevõtte poolt määratud juhendaja kui Kooli kutseõpetaja märkusi,

ettepanekuid, korraldusi jms;;

4.4. võtab osa Koolis toimuvatest koolitustest ja teistest üritustest;

4.5. kooskõlastab eelnevalt kirjalikult praktikast põhjusega puudumise Ettevõtte ja Kooliga,

ettenägematute põhjuste korral esimesel võimalusel.

55

4.6. puudumise korral esitab Õpilane esimese kolme tööpäeva jooksul asjakohase tõendi,

põhjuseta puudumise korral seletuskirja Ettevõttele ja Koolile.

5. LEPINGU JÕUSTUMINE, TÄHTAEG, MUUTMINE, LÕPETAMINE

5.1. Käesolev Kooli, Ettevõtte ja Õpilase poolt sõlmitud leping jõustub allakirjutamise järgselt

lepingu p.5.2. toodud praktika alguse päevast.

5.2. Käesolev leping on sõlmitud tähtajalisena alates ................20….... a. kuni ..............20…....

a.

5.3. Käesoleva lepingu tingimusi võib muuta, täiendada või lepingut lõpetada kirjalikult ainult

Kooli, Ettevõtte ja Õpilase kokkuleppel , välja arvatud juhtudel, kui need muutused

tulenevad Eesti Vabariigi õigusaktidest. Lepingu muudatused, täiendused ja lepingu

lõpetamine rakendub viimaste sõlmimisele järgneva 5 (viie) tööpäeva jooksul.

6. MUUD TINGIMUSED

6.1. Käesoleva lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel

Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse töövaidlus seadusandlusega ette nähtud

korras.

6.2. Kool, Ettevõte ja Õpilane ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle

anda kolmandatele isikutele, ilma teiste käesoleva lepingu osapoolte eelneva kirjaliku

nõusolekuta.

6.3. Kool, Ettevõte ja Õpilane kohustuvad mitte tegema käesoleva lepingu sisu ja tingimusi

teatavaks kolmandatele isikutele ilma teiste käeoleva lepingu osapoolte eelneva kirjaliku

nõusolekuta. Juhul, kui üks käesoleva lepingu osapool on kohustatud kolmandatele

isikutele käesoleva lepingu kohta informatsiooni andma Eesti Vabariigi õigusaktidega

ettenähtud korras, informeerib ta sellest koheselt teisi käesoleva lepingu osapooli.

6.4. Juhul, kui seoses Eesti Vabariigi õigusaktide muutumisega osutub mõni käesoleva

lepingu säte kehtetuks, ei mõjuta see teiste käesoleva lepingu sätete kehtivust.

Käesolev leping on koostatud kolmes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris

eesti keeles, millest igale käesoleva lepingu osapoolele antakse üks eksemplar.

7. LEPINGU OSAPOOLTE ANDMED

KOOL ETTEVÕTE ÕPILANE

Tallinna Tööstushariduskeskus ………………………………… ……………………...

Sõpruse pst 182 13424 Tallinn ………………………………… ……………………...

56

Reg. nr. 7000559 Reg.nr.………………………… Sünniaeg……............

TEL 6545 026 ………………………………………………………........

Kuupäev………………………. Kuupäev………………………. Kuupäev…………….

Allkiri…………………………. Allkiri…………………………. Allkiri……………….

Pitsat

57

LISA G ÕPPETÖÖGRAAFIK

Lisa

Praktika lepingule

............................20….... a.

1.Eksamid, koolitused ja üritused toimuvad:

Nimetus Kuupäevad

1.1.............................................................................................. .........................................

1.2.............................................................................................. .........................................

1.3.............................................................................................. .........................................

1.4.............................................................................................. .........................................

2.Õpilane ................................................................................................ on omandanud eriala

õppekava järgnevad osad:

Nimetus Maht (tundi)

2.1.............................................................................................. .........................................

2.2.............................................................................................. .........................................

2.3.............................................................................................. .........................................

2.4.............................................................................................. .........................................

Õppegrupi................................ kutseõpetaja

................................................................. nimi

................................................................. allkiri

„ ....... „ .......................... 20….... a.

Tel..........................................

58

LISA H ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPETAJAD

Õpetaja

Ees‐ ja

perekonna‐

nimi

Õpetatav aine Haridustase Kvalifikatsioo

n

Täiendkoolitus (viimase viie

aasta jooksul )

Ester Raiend Suhtkemisõpetus

Klienditeenindus

Müügitöö alused

Tallinna

Ülikool 2008

Magister

Pedagoog

metoodik

Magistritöö teemal

”Suhtlemispsühholoogia

õppematerjali koostamine

kutseõppeasutustele ”2007.a.

Maret Piibar Materjaliõpetus

Stiiliõpetus

Kaubaõpetus.

Leningradi

Tekstiili ja

Kerget.

Inst.1984

Õmbl.tood.te

hn

kutsepedagog

ika.

Kutseõppeasutuste

õppekavade arendus 2006‐

2008a.

E‐õppe kasutamine koolitus

2007 Tartu Ülikool

Ika Merendi Praktiline väljaõpe,

erialatehnoloogia,

Kaubanduskikud

arvutused aruandlus

Hinnakujundus.

TPedI 1991 Tööõp. Riiklik Eksami‐ ja

Kvalifikatsioonikeskus, 2006,

Kutseõppeasutuste

õppekavade arendus;

SELF II, 2006, Grupitöö

meetodite koolitus

videotagasisidega

Maire

Moorits

Praktiline väljaõpe,

Puhastusõpetus,

Pakkimine

Kerget.

Tehn. 1983

Õmbl.tood.te

hn.

kutsepedagoo

gika

Tallinna Ülikool, õpib,

rakenduskõrgkooli ja ülikooli

diplomiõpe

Vaike Kongi

Praktiline väljaõpe,

erialatehnoloogia

Kerget.

Tehn. 1978

Riiklik Eksami‐ ja

Kvalifikatsioonikeskus, 2006,

Kutseõppeasutuste

õppekavade arendus

59

Tiiu Krist

Arvutikasutamise ja

asjaajamise alused

Moskva

Riiklik

Ajaloo –

Arhiivinduse

Instituut

ajaloo‐

arhiivinduse

eriala

2002‐2005

Tartu Ülikool

haridusteadus

kond

koolikorraldus

e magistri

kraad

Meede 1.1 raames

„Kaasaegsete aknakatete

koolitus“2008

2000‐2002 Tallinna Ülikool

tehnikavaldkonna õpetajate

koolitus õpetaja kutse info‐ ja

kommunikatsiooni

valdkonnas.

E‐kursuse disain ‐2005 Tartu

Ülikool.

E‐ õppe kasutamine koolis

2007 Tartu Ülikool.

Multimeedia tarkvara

kasutamine õppetöös‐2007

Tartu Ülikool.

Macromedia Flash algajale ‐

2007 Eesti Infotehnoloogia

Sihtasutus.

Peeter Vähi

Majandusalused Tallinna Polütehniline Instituut ((Tallinna Tehnikaülikool) Insener‐ökonomist 01.07.1970

Irina

Maksimova

Õigusõpetus

Sigrid Õige Toidukauba õpetus Tartu

Ülikool 1993

60

Ilona

Spitsjakova

Värviõpetus,

joonistamine,

maalimine,

Tallinna

ülikool,

2004,

magistriõpe,

kutsemagist

er

Pedagoogika

kutsemagister

.

Latvijas Republikas Izglitibas

un Zinatnes Ministrijas

Proffesionalas Izglitibas

Centrs, 2006, Skatuves Terpu

Projektesana un Izgatavosana

Kaja Kuiv Kaubaõpetuse

alused,

Logistika alused,

Kaubanduslikud

arvutused ja

aruandlus.

Tallinna

ülikool,

2004,

Vanem

pedagoog


Kvalifikatsioonikeskus, 2006‐

2007Kutseõppeasutuste

õppekavade arendus.

Luule

Õunmaa

Organisatsioonijuhti

mise alused.

Eetika

Tallinna

ülikool

2007,

organisatsio

oni

käitumise

magister

Pedagoogika

kutsemagister


Kvalifikatsioonikeskus, 2006‐

2007 Kutseõppeasutuste

õppekavade arendus.

Õppekava mÜÜgikonsultant rÕiva.20 õn.16.05.08.viimane€¦ · ja läbinud kutseõppe ning...

Documents