dokumentu baze ba sorumutu timor-leste no...

51
Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no Parseiru Dezenvolvimentu sira 25-26 Abril 2005 Dokumentu Banku Mundial nian

Upload: others

Post on 13-Mar-2020

16 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

Page 1: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no

Parseiru Dezenvolvimentu sira

25-26 Abril 2005

Dokumentu Banku Mundial nian

Page 2: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

1

SUMÁRIU EZEKUTIVU

Timor-Leste halo tiha progresu impressionante iha Implementasaun Planu Dezenvolvimentu Nasional desde TLDPM ida ikus iha Maiu 2004. Progresu notável liu, tuir kedas konsulta luan ho parte barak, Governo kompleta ona kuadru polítiku no lejislativu diak teb-tebes ida ba produsaun, taxasaun, no jestaun reseitas petróleu. Dokumentu sira mak iha relasaun sei debate hela iha Parlamento Nacional. Kuadru ne hetan louvor iha sorumutu nível as ida hosi Inisiativa Transparénsia Indústria Extrativas iha Marsu. Arranjus espesífikus ba jestaun sektor petróleu sei hetan susesu iha salvaguarda rekursu públiku sira ba jerasaun orasné no abanbainrua nian wainhira kombina ho reforsu kontinyu ba kuadru governasaun tomak no tau atensaun ida ba funu hasoru korrupsaun.

Produsaun petróleu Bayu Undan hetan benefísiu hosi mina folin mak as tutuir malu no orasné Timor-Leste bele finansia tomak orsamentu anual ida iha nível rendimentu sustentável. Reseitas hosi petróleu as liu fali ida nebé uluk hein atu hetan, aumenta hosi USD 41 milhoens iha FY04 ba kuantia ida mak projetadu ba USD 244 milhoens iha FY05 no nudar kompara ho orsamentu mak besik USD 79 milhoens – hein katak sira sei kontinua hamutuk besik 200 milhoens ba tinan hat tuir mai. Reseita railaran sira mos aumenta – nudar rezultadu, taxa no administrasaun alfándega mak hadia makás ona. Lao tuir nafatin polítika poupansas, Governo sei poupa porsaun bot-liu hosi reseita sira ne no aloka deit porsaun sustentável ida ba orsamentu anual. Gastus sustentável anual sira hanesan ho soma reseita non-mina railaran no rendimentu permanente hosi riku-soi petróleu. Tuir estimativa gastus sira ne sei hamutuk USD 30 no 100 milhoens, respetivamente, maiske parte ida ikus kontinua vulnerável teb-tebes ba alterasaun mina folin sira.

Enkuantu produsaun mina aumenta makás rendimentu nasional, GDP hosi non-petróleu aumenta uitoan deit. Iha tempo hanesan, dadu resente hatudu taxa kresimentu populasaun mak as teb-tebes. Hamutuk, tendénsia sira ne implika katak kiak iha probabilidade hotu atu aumenta nafatin. Prestasaun servisos sai-diak uitoan-uitoan, maiske indikador sosial sira kontinua entre kik-liu iha raiklaran. Ne sublinha dezafiu bot sira mak Timor-Leste hasoru atu alkansa Metas Dezenvolvimentu Miléniu. Atu halo progresu bot ida iha nível kiak sira, sei importante atu tau émfaze ba prestasaun servisos konkretu iha nível distritu no atu tau iha konsiderasaun polítika sira atu kontrola taxa kresimentu populasaun mak as.

Atu hadia remdimentu umakain nian no funu hasoru dezempregu, Timor-Leste sei presiza halao asaun vigorozu hodi hamoris empreza privada, liu-liu iha área rural sira. Lei investimentu railaran no estrangeiru no lei segurus mak foin lalais ne hatama ba Parlamento nudar realizasaun louvável ida iha kazu ne, hanesan mos lansamentu Ajénsia Promosaun Investimentu no Exportasaun mak la kleur tan sei halo. Buat sira ne presiza komplementa ho rekizitu administrativu mak reduzidu ba operasaun bisnis, hanesan mos efisiénsia rejistu negósiu,

Timor-Leste halo ona progresu diak ba implementasaun NDP ho realizasaun impresionante iha kuadru governasaun sektor petróleu. Orasné Timor-Leste bele finansia tomak orsamentu anual ida iha nivel rendimentu sustentável, mak konsistente ho nia polítika poupansa. Enkuantu produsaun mina aumenta makás rendimentu nasional iha probabilidade bot katak kiak aumenta daudaun. Hadia serviso sira iha nivel distrito sei importante teb-tebes atu funu hasoru kiak. Atu hadia rendimentu umakain nian no funu hasoru dezempregu Timor presiza hadia ambiente atu halao negósiu.

Page 3: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

2

titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona ba eletrisidade no lurón diak, no reforsa sistema judisiáriu.

Atu alkansa MDG sira Governo sei presiza apoiu kontinyu parseiru dezenvolvimentu sira. Maiske orsamentu sustentável orasné nian la natón atu realiza NDP ka alkansa MDG sira. Iha kontextu Programas Investimentu Sektor (SIPs), Governo estima tihaona katak despezas tenki aumenta to USD 320 milhoens iha FY15 atu alkansa agressivamente metas hakuran kiak hirakné. Liu tan, Governo hakarak muda proporsaun bot liu hosi despezas orsamentu ba orsamentu nasional nia laran. Atu apoia mudansa ne, no rekonhese importánsia kontribuisaun sira ba Programa Apoiu Tranzisaun ba diálogu polítiku no koordenasaun doador, Governo husu tihaona atu hanaruk apoiu ba orsamentu iha Programa Apoiu ba Konsolidasaun/Consolidation Support Program (CSP) ba FY06 to FY08.

Enkuantu iha apoiu luan ba CSP, presiza hadia makás ezekusaun orsamentu atu halo nia sai instrumentu finansiamentu ida mak atrativu. Ezekusaun orsamentu presiza hetan amelhoramentu iha komisaun laran, maibé partikularmente iha gastus dezenvolvimentu kapital. Governo propoen tihaona aumentu makás ida iha investimentu públiku ba FY06 no hadia makás ona transparénsia programa despezas capital, liu-liu ba saúde no edukasaun. Implementasaun efikáz ba despezas sira mak planueia ona ne sei kontribui la’os deit ba asesu aperfeisoadu ba serviso báziku sira, maibé mos ba kriasaun empregu prazu-badak mak asosiadu ho atividade konstrusaun sira.

Amelhoramentu iha ezekusaun orsamentu rekere dezenvolvimentu kapasidade iha planeamentu no jestaun finanseira. Programa dezenvolvimentu kapasidade prazu-naruk ida ba ba jestaun rekursu públiku sei prepara hela. Enkuantu hein hela nia efikásia, no enfrenta redusaun Misaun Nasoens Unidas iha Timor Leste (UNMISET) mak sei akontese, iha nesesidade premente ida atu identifika arranjus tranzisaun ba pessoal internasional. Ne importante mos ba sistema judisiáriu, tanba nia funsionamentu depende ba aktor tribunal internasional sira enkuantu juiz nasional sira partisipa iha treinamentu tempu-integral.

Parseiru Dezenvolvimentu sira tenki hola responsabilidade bot-liu atu harmoniza sira nia tulun ho sistemas no prosedimentus Governo nian no koordena sira nia atividade sira entre sektores nasional atu maksimiza efikásia sira nia intervensaun nian no minimiza naha-todan ba Governo. Apoiu ba produsaun orsamentu fontes kombinadas mak rigorozu no kompreensivu sei rekere kompromisu ida hosi parte doador sira atu fo informasaun konabá dezenbolsu sira no finansiamentu prazu-médiu iha formatu ida mak útil ba Governo. Nudar dalan seluk ba harmonizasaun doador, Grupus Serviso Sektor (SWGs) mak foin harí bele sai forum ida útil ida la’os deit ba mobilizasaun rekursu finaseiru sira, maibé mos ba engajamentu iha diálogu koordenadu ho doador interesadu sira ba polítika, estratéjia, no programa sektor sira.

Atu alkansa MDG sira Timor-Leste presiza apoiu kontinyu parseiru dezenvolvimentu sira nian. Governo husu ona parseiru dezenvolvimentu sira atu hanaruk apoiu orsamentu to FY08 hodi apoia integrasaun despezas off-budget ba orsamentu nasional nia laran. Ezekusaun orsamentu sei presiza hadia makás tan atu nuné CSP bele sai mekanismu finansiamentu atrativu ida. Atu hasoru dezafiu sira atu hadia ezekusaun orsamentu no asegura funsionamentu instituisoens estadu nian, hanesan sektor justisa, sei rekere dezenvolvimentu kapasidade no tulun tékniku. Aumenta harmonizasaun no koordenasaun, hahú ho provizaun dadu finanseiru útil sei sai importante atu asegura efikásia tulun iha Timor-Leste.

Page 4: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

3

DEZENVOLVIMENTU SIRA DESDE SORUMUTU IDA IKUS NO PLANU SIRA BA IMPLEMENTASAUN PLANU DEZENVOLVIMENTU NASIONAL BA OIN

Desde TLDPM ida ikus, Timor-Leste halo ona progresu sólidu iha Implementasaun NDP. Nudar kostume ida orasné, asaun anual prioritária halibur tiha iha matrix asaun TSP. Progresu hasoru asaun mak hakerek tiha iha TSP III relata tiha iha Aneksu 1.

Atu resolve dezafiu sira durante tinan fiskal tuir mai, ajénsia sira sei hetan orientasaun hosi sira nia Planu Asaun Anual (AAP) FY06, nebé bazeia tiha ba NDP no SIP sira. Ida ikus fo Planus detalhadus atu orienta despezas fontes kombinadas iha sektor 17 ne ida-ida . Governo iha ona prosesu atu harí SWGs hamutuk Governo-doador ba Implementasaun no monitorizasaun SIP sira. SWG sira iha agrikultura, infraestrutura, no saúde lansa tihaona.

Asaun AAP FY06 sira mak premente liu aprezenta tiha iha matrix rezultadus Programa Apoiu ba Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP I) mak propoen ona nebé tau hamutuk iha Aneksu 2. Matrix ne sai baze ba orsamentu ida no programa apoiu balansa de karreiras. Hanesan ho nia programa predesesor sira, CSP I sei finansiadu tomak ho baze iha doasaun/grants. Governo hein atu hamoris interese parseiru finansiamentu hanesan, mak ativu tihaona iha TSP no fo benvindu ba parseiru hotu-hotu nudar observadores.

Dezenvolvimentu sira no Outlook Makro-ekonomiku

Produsaun líkidu iha kampu mina no gas Bayu Undan hahú tiha iha Abril 2004 no orasné operasional tomak ona. Tuir kedas aprovasaun rejime produsaun petróleu hosi parlamento, lisensiamentu ba explorasaun rezerva iha raimaran no iha territóriu maritimu mak la disputadu sira iha kosta sul Timor-Leste hein atu hahú molok finais 2005. Ikus liu, negosiasoens ho Austrália konabá rezerva petróleu iha áreas nebé parte rua ne reklama hamutuk iha daudaun ona progresu ho pasu lais liu, hosi hadia prospek ba explorasaun kampu Bot liu Sunrise field. Ho hahú produsaun petróleu, Gross Nasional Rendimentu aumenta makás. Iha momentu hanesan, Produto Doméstico Bruto (GDP) non-mina hein atu aumenta uitoan deit. Revizaun ida mak foin halo lalais ne ba konta nasional sira hatudu katak GDP non-petróleu diminui to besik 6 pursentu iha 2002 no mos 2003, tuir kresimentu besik 16 pursentu iha 2001. Tuir estimativa GDP non-mina aumenta uitoan ona to 2 pursentu iha 2004, reflete aumentu ida iha produtividade agríkola tuir periodu bailoro hanesan mos expansaun bot iha atividade sektor bankáriu. Iha momentu hanesan sensus 2004 no Estudu Demográfiku no Saúde 2003 hatudu taxa kresimentu populasaun liu fali 3 pursentu – as makás liu fali ida nebé uluk projeta. Tanba ne klaru ona katak GDP per-capita– mak orasné sukat ona hamutuk USD 405 – diminui daudaun no kiak iha probabilidade atu aumenta.

Progresu bot halo tihaona desde Maiu 2004, nudar hare tiha iha progresu hasoru matriks asaun TSP III. Iha FY06 implementasaun NDP sei kontinua orientadu hosi estrutura planeamentu koompreensivu ida. Asaun prioritária ba FY06 halibur tiha iha matriks rezultadu CSP I Produsaun mina Bayu Undan tama iha atividade total no iha prospek diak ba explorasaun kampu petroleu foun. Hafoin dekliniu tinan rua laran, ekonomia halo tiha rekuperasaun modestu ida, sae ba 2 pursentu iha 2004. Maibé GDP per capita diminui no pobreza parese aumenta.

Page 5: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

4

Dezempregu mos parese aumenta daudaun, liu-liu tanba membrus populasaun joven mak aumenta lalais hakbesik’an daudauk ba otas servisu nian. Nia alkansa pelu menus 20 pursentu iha área urbana sira no 43 pursentu ba joven sira iha sidade. Nível saláriu as nafatin wainhira kompara ho rai vizinhu sira, halo fraku kompetitividade no tau limite ba kriasaun empregu ba trabalhador sira mak laiha abilidade/ ketrampilan. Inflasaun tun ba 1.8 pursentu iha Dezembru 2004 no hein atu kontinua besi-besik 2.5 pursentu ho baze iha inflasaun internasional mak kikoan no presaun limitadu hosi demanda/permintaan railaran. Exportasaun non-mina sae ba USD 8 milhoens iha 2004, hosi nebé USD 7 milhoens mak kafé. Exportasaun kafé hein atu sae durante prazu-médiu nudar resposta ba folin iha merkadu internasional mak as liu no marketing mak diak teb-tebes ona; exportasaun produtu seluk sae lalais liu maibé hosi baze ida badak liu. Défise komersial aumenta ba USD 187 milhoens iha 2004, hamutuk hotu to besik 56 pursentu hosi GDP.

Kriasaun Empregu Produtivu liu hosi Dezenvolvimentu Finanseiru no Sektor Privadu, Agrikultura, no Infraestrutura

Atu halo progresu bot ida iha rendimentu emakiak no dezempregu, taxa kresimentu GDP tenki sae as liu fali nível orasné nian no tenki sae liu fali taxa kresimentu populasaun, nebé tuir estimativa orasné nian as liu fali 3 pursentu tinan ida. Iha nesesidade krítiku ida ba empregu foun atu absorbe númeru jovens mak aumenta beibeik mak tama ba merkadu mão-de-obra. Reforsa ambiente bisnis sei importante teb-tebes atu fo-atenbrani ba dezenvolvimentu sektor privadu. Tanba maioria emakiak hela iha área rural sira no migrasaun ba sidade sira tau daudaun ona presaun ba empregu sidade nian. Empregu rural produtivu sai partikularmente krusial atu hakuran emakiak. Iha nesesidade ida atu haluan servisos eletrisidade ba distrito sira, hadia lurón sira, no promove seguransa hahán no dezenvovimentu agribisnis. Operasaun prosesamentu mina nu privadu foun iha Viqueque, talvez nudar fonte empregu privadu bot liu mak foin harí lalais ne, fo ezemplu sukses konabá kriasaun empregu iha zona rural. Entretantu, atividade sektor privadu hamrik daudadun ona, sektor públiku sei kontinua kaer papel importante ida iha kriasaun empregu, liu-liu liu hosi fo kontratasaun programa serviso públiku sira.

Atividade sektor finanseiru haluan lalais iha tinan kotuk. Depózitu iha Banku aumenta ba USD 84 milhoens (25 pursentu hosi GDP) iha 2004, sae hosi USD 72 milhoens iha tinan uluk. Empréstimu Banku nian aumenta dalahitu entre Janeiru 2003 no Marsu 2004. To Janeiru 2005, banku bot liu, Banco Nacional Ultramarino (BNU) fo ona USD 63 milhoens ba empréstimu mak seidauk selu hotu (19 pursentu hosi GDP). Mikro-finansas mos hetan daudaun momentum, ho instituisaun mikro-finansas hat, poupansas ruma no kooperativa kréditu sira, no Assosiasaun Instituisaun Mikrofinansas ida mak funsiona hela. Entre membru AMFITIL sira, empréstimu mak seidauk selu hamutuk hotu to USD 1.86 milhoens iha Dezembru 2004, ho 19,000 devedores ativus. Atu fasilita liu tan expansaun kréditu, Governo planueia atu harí rejistu

Dezempregu iha posibilidade bot atu aumenta no nível saláriu ba trabalhador inabilitadu sira as nafatin. Inflasaun tun ba 1.8 pursentu iha Dezembru 2004; défise komersial aumenta. Empregu produtivu – liu-liu iha area rural – importante teb-tebes atu halakon kiak Sektor finanseiru kontinua haluan

Page 6: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

5

kréditu no garantia subsidiária ida, ho BPA mak kaer responsabilidade inisial.

Maiske interese hatudu tihaona iha konsesaun ba explorasaun rekursu natural, to orasné iha investimentu foun uitoan deit. Atu reforsa investimentu mak presiza teb-tebes ne, no hosi nebé hamoris empregu, sei rekere kuadru regulatóriu sektor privadu malorek ida. Progresu barak mak halo tihaona iha preparasaun lejislasaun mak konduzivu ba sektor privadu. Lei sira konabá investimentu railaran no estranjeiru sei adopta helo iha parlamento; lei segurus sei diskute; no regulamentu asosiadu sira hakerek tihaona. Proposta de lei ida ba falénsia prepara tihaona, maibé sei halo hela revizaun balun. Dekretu lei konabá arrendamentu propriedade Governo nian promulga tihaona, no projetu de lei konabá arrendamentu entre parte privada sira hatama tihaona ba parlamento. Maibé prosesu ba rejistu negósiu, kontinua kompleks no la klaru. Ajénsia Promosaun Investimentu no Exportasaun (IEPA) hein atu hahú funsiona iha 2005-klaran no sei serve hanesan fatin úniku ba informasaun no servisos mak iha relasaun ho investimentu privadu. Liu tan, importante mos atu hakuran rekizitu administrativu ba bisnis, no hakuran burokrasia titulasaun propriedade no prosedimentus alfándega nian. Partisipasaun Timor-Leste nian iha estudus “Halo Negósiu” sei fo tulun ba orientasaun prosesu ne. Governo mos servisu hela atu hadia abilidade emprezárial no hasae konhesimentu konabá prosedimentus no dezafius mak involve’an iha hahú loke bisnis iha Timor-Leste. Sentru Dezenvolvimentu Emprezarial konsege fo treinamentu emprezariál liu fali target sira nebé nia tau. Governo iha Planu atu halao Forum Bisnis-Governo formal hahú iha Maio 2005, hafoin halao tiha sorumutu informal balun ho negosiante kikoan iha railaran tomak.

Governo mos duni tuir hela inisiativa sira ba kriasaun empregu diretu iha railaran no mos iha railiur. Iha Programa Trabalhadores Emigrantes nia laran, asina tihaona kontratu ho kompanhia Korea do Sul ida, no grupu trabalhadores ba dalauluk hamutuk 100 to 200 programadu ona atu fokit iha 2005-klaran. Akordu hanesan ho Malaysia sei halo daudaun nia preparasaun. Programa manutensaun lurón ho baze iha communidade hamoris tihaona empregu liu 600 iha no hein atu haluan tan iha FY06-08. Maibé, karik programa ne bele alkansa nia poténsia iha provizaun empregu, atensaun bot liu tenki fo ba nesesidade finansiamentu, kalendáriu, no indikador dezempeñu. Iha ezekusaun orsamentu dezenvolvimentu kapital Governo nia laran, ho 9 pursentu deit hosi apropriasoens mak gasta ona ho baze kas ida iha FY04 no 13 pursentu deit mak gasta ona to finais-Fevereiru FY05, hatudu katak oportunidade ida mak lakon tiha ba kriasaun empregu liu hosi projetu konstrusaun no manutensaun sira mak Governo finansia.

Desde TLDPM ida ikus, Governo adopta ona polítika no estratéjia sektor agrikultura, florestas, no peskas no produz ona SIP iha ho baze ida ne. Grupu Serviso Sektor ba Agrikultura no Dezenvolvimentu Rural harí tiha iha Novembru 2004, no ba dala-uluk, Ministério Agricultura, Florestas, e Pescas koordena tiha Missaun Konjunta Doadores ka sektor. MAFF halo tiha progresu importante iha Implementasaun reorganizasaun ida mak polítika foun ne permite, inklui estabelesimentu

…no serviso kontinua halao nafatin iha harí ambiente bisnis diak ida … …maiske prosedimentu administrativu mak ladiak kontinua atu impede kresimentu sektor privadu. Empregu sira kria daudaun diretamente liu hosi Programa Trabalhadores Emigrantes no manutensaun lurón bazeadu iha komunidade. Sektor agrikultura, florestas, e pescas sei hahú FY06 ho politika foun ida no arranjus institusionais, hanesan mos aumentu orsamentu ida.

Page 7: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

6

sede rejional tolu no Unidade Agribisnis foun ida. Lao hasoru nia susesu ida uluk iha programas saúde animal-hakiak, MAFF halo daudaun progresu bot iha experimentasaun no distribuisaun variedades ai-han diak. Iha nesesidade ida atu hadia sustentabilidade jestaun área-foho, reforsa servisos extensaun agrikola, hadia rentabilidade sistema agrikola irrigadu, no dezenvolve programa ida ba peskas iha tasi-klean. Orsamentu FY06 mak propoen ona inklui aumentu makás ida iha finansiamentu ba programas agrikolas, no ba dalauluk CSP I sei harí no monitor limite mínimu ida ba despezas iha sektor ne.

Dezenvolvimentu infraestrutura kontinua krítiku atu permite kresimentu ekonómiku, dezenvolvimentu sektor privadu, no prestasaun servisos prioritáriu sira seluk. Rekuperasaun kustus iha sektor enerjia kontinua sai diak, ho metru eletrisidade prepagu 19,500 mak monta ona entre Julhu 2003 no Janeiru 2005. Nudar rezultadu, subsídiu eletrisidade, mak regresivu teb-tebes, tun tiha hosi 13 pursentu gastus orsamentu iha FY02 ba 7.5 pursentu iha FY05. Atu uza hanesan baze ba rejista susesu ne, iha nesesidade atu hadia efikásia eletrisidade liu hosi harí sistema monistorizasaun perda/loss enerjia no dezenvolvimentu Planu ida ba karreira total no pontual tusan Governo ba eletrisidade. Halo daudaun ona progresu bot iha asesu no rekuperasaun kustus iha Dezenvolvimentu infraestrutura krítiku nafatin atu permite kresimentu ekonómiku, dezenvolvimentu sektor privadu, no prestasaun serviso prioritáriu sira seluk iha Dili, importante atu rezolve asuntu hanesan iha distrito sira. Rede lurón naruk, maibé nia kondisaun ladiak. Finalizasaun Estratéjia Lurón no Planu Investimentu sei sai pasu krítiku tuir mai. Dezenvolvimentu indústria kontratasaun railaran no arranjus ba arrendamentu ekipamentu Governo nian mos sei importante. Progresu iha be no saneamentu hetan impedimentu hosi falta de estratéjia ba sektor, no efikásia prestasaun serviso sei hadia-liu-tan hodi halo privatizasaun ba Servisos Be no Saneamentu. Iha tempu hanesan, asesu ba be mos iha área rural sira presiza haluan tan no sei kontribui makás atu hadia moris emakiak nian, liu-liu feto.

Prestasaun Serviso Sustentável sira iha Saúde, Edukasaun, no Asuntus Veteranus

Estimativa foin lalais ne ba kresimentu populasaun hatudu dezafiu bot teb-tebes iha oin ba prestasaun serviso sustentável sira iha railaran. Ho feto ida iha oan 7.8, Timor-Leste kaer taxa fertilidade as liu iha mundu. Taxa kresimentu populasaun korrespondente tuir estimativa liu fali 3 pursentu tinan ida. Wainhira taxa ne mantein, populasaun orasné nian mak hamutuk 925,000 sei aumenta dalarua iha tinan 17 nia laran. Faktor sira ne sei tau presaun bot ba fasilidade saúde no eskola sira, nuné mos tau dezafiu ida ba seguransa hahán no aumenta risku degradasaun ambiental mak sériu.

Progresu bot halo tihaona ba maioria frente sira iha programa saúde. Dezenvolvimentu mikro-politikas no Planu Saúde Distrital avansadu tebes, no Planu Atividade Anual Hospital nian hein atu dezenvolve iha Junhu 2005. Ministério de Saúde prepara ona programa orsamentu 24 ba FY06 atu monitor despezas keta-ketak iha distrito 13 sira ida-ida,

Haluan servisos infraestrutura iha sektor enerjia,lurón no be no saneamentu sei importante teb-tetes in tinan hirak ba oin … …rekere dezenvolvimentu estratéjia no redefinisaun ba papel optimal Estadu nian iha prestasaun servisos. Populasaun prontu atu aumenta iha tinan 17 nia laran, bazeadu ba taxa kresimentu annual ida mak liu 3 pursentu. Sektor saúde kontinua dezempenha diak hasoru target sira, maybe estimative populasaun mak revé tiha hatudu katak servisos sira bele la alkansa ema barak nudar uluk hanoin.

Page 8: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

7

hospital 5, servisos sentrais espesialidade, no funsaun bot sira iha nível Ministério. Inisiativa ne sei hadia abilidade manajer sira nian atu avalia efikásia prestasaun servisos no dezempeñu no hatudu ho akurasi áreas ba aperfeisoamentu. MOH alkansa ona liu fali nia target sira ba vasinasaun DPT3 no sarampu, asisténsia pessoal abilitadu ba partu, no vizita anual pasiente externu per capita. Iha fulan hirak tuir mai Ministério sei atualiza indikadores dezempenhu atu sura mos dadus sensus 2004. Enkuantu ida ne hein atu rezulta iha ajustamentu bot ba kraik iha indikadores dezempenhu, tenki sublinha katak tendénsia dezempenhu pozitivu.

Progresu iha sektor edukasaun sai modestu tiha. Kuadru polítika no lejislativu sei iha prosesu esbosu no sei halo hela revizaun bazeadu ba feedback mak simu hosi Conselho de Ministros. Kurrikulum eskola primária adopta tihaona, no doasaun (block grants) fahe tihaona ba eskola balun nudar parte programa experimental ida. Disponibilidade material eskola sai nafatin preokupasaun sériu ida. Jornal Labarik Lafaek serve tiha nudar medidas provizória ida mak iha susesu bot, hodi alkansa labarik eskola sira hamutuk besik 200,000 iha railaran tomak no apoia kriasaun edisaun junior ida, Lafaek Ki’ik. Iha tempu hanesan, jestaun sektor nian problemátiku nafatin. Pozisaun xave Ministério nian sira seidauk preenche nafatin. Taxa ezekusaun orsamentu ladiak, ho apropriasoens sektor nian besik sorinbalu mak seidauk gasta enkuantu inan-aman kiak sira kontribui hela atu selu osan-eskola hodi taka kustu sira. Governo komprometidu atu hola parte iha Inisiativa Edukasaun ba Emahotu liu hosi Via Rápida (Education for All-Fast Track Initative/EFA-FTI) no sei dezenvolve Planu asaun ida atu alkansa graduasaun edukasaun primária universal iha 2015. Liu hosi programa EFA-FTI, Governo planueia atu hasae asesu ba edukasaun primária; hadia dezenvolvimentu kurrikulum em linha ho Kuadru Nasional ba Aprendizajem; haluan treinamentu profesores; hadia distribuisaun material hanorin-aprende nian; reforsa sistema no jestaun eskolas; hadia polítika, finansas, no planeamentu iha sektor; no tau émfaze ba manutensaun fasilidades eskola.

Progresu diak halo tihaona ba rekoñesimentu veteranus rezisténsia. Parlamento halo hela projetu lejislasaun ho baze iha rekomendasaun sira mak Komisaun Veteranus ható, no sei halo audiénsia públika molok promulgasaun. Prosesu rejistu membrus rezistensia sivil avansa makás, ho kritéria definidu, kestionáriu dezenvolve ona, no entrevistador sira treinadu ona. Tuir kedas aprovasaun lei ne, Direcção Nacional Veteranos sei define no Implementa polítika asisténsia veteranus nian ida. Baze-de-dadus mak kria ona iha prosesu rejistu sei transferénsiae ba DNV hodi tulun prosesu ne. Parke rate Metinaro ba vítimas besik ramata ona, no prepara tihaona estudu ida atu informa konstrusaun uma 100 ba veteranu sira mak iha tinan servisu kleur.

Konsolida Governasaun

Tuir diálogu produtivu ida tinan kotuk konabá dokumentu ida mak Governo-komisiona konabá Konsolida Instituisoens Governasaun iha Timor Leste, Governo hatudu nafatin ona nia kompromisu atu konsolida

Progresu iha sektor edukasaun sai diak uitoan ona… …ho dezafiu permanente iha kapasidade administrativa, ezekusaun orsamentu kik, no distribuisaun material limitadu. Iha nia esforsu ida atu hadia edukasaun primaria, Governo sei hola parte iha Inisiativa Edukasaun ba Ema Hotu Liu Hosi Dalan Lais- Education for All -Fast Track Initiative. Rejistu veteranus rezistensia lao daudaun, lei veteranus ida hakerek daudaun ona no medidas rekonhesimentu halo daudaun ona… Semináriu resente ida konabá Harí Integridade iha Estadu hatudu Governo nia kompromisu atu funu hasoru korrupsaun mak moris buras daudaun.

Page 9: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

8

governasaun no minimiza korrupsaun. Iha Marsu 2005, Primeiro Ministro chefia semináriu ida konabá Harí Integridade iha Estadu atu explora ideias konabá konflitu interese, kódigu konduta, deklarasaun rendimentu no bens, no ajenda antikorrupsaun Provedor nian ho audiénsia lubuk ida hosi ofisial senior Governo sira, parseiru dezenvolvimentu sira, no ema matenek sira konabá asuntu ne. Rekoñese ona katak korruptsaun nudar problema ida mak mosu daudaun no katak iha oportunidade uitoan deit mak tenki aproveita didiak atu harí estrutura forte ida atu halo prevensaun ba nia expansaun. Governo hatama ona kazu sia konabá akuzasaun hahalok-at kriminal ba Procurador Geral, maibe to orasné seidauk halo atuasaun ida ba kazu sira ne. Média, sosiedade sivíl, no parlamento hotu-hotu koalia makás konabá asuntu governasaun. ONG prinsipal ida, Associacao HAK, publika ona kazus akuzasaun korrupsaun iha servisos prokuradoria.

Sektor justisa kontinua tau matan ba dezenvolvimentu rekursu umanu. Iha avaliasaun resente ida, juiz nasional hotu-hotu la konsege hetan kualifikasaun mak determina ona, no tuir mai sira hotu para hosi sistema tribunal nian atu partisipa iha treinamentu tempu integral hamosu tiha vagu sériu iha pessoal. Iha nesesidade importante teb-tebes ba planeamentu rekursu umanu atu define prosesu treinamentu nasional tuir etapas hodi asegura katak pessoal lokal balun servisu hela wainhira sira seluk tuir treinamentu. Nomeasaun juiz internasional sira rezulta iha aperfeisoamentu balun iha efikásia resolusaun kazus, maibé ne la natón atu asegura funsionamentu diak sistema justisa. Governo rekonhese nesesidade ba fokus foun ba rezultadu sira no halo Planu atu dezenha sistema jestaun ida atu reforsa efikásia no konsisténsia iha aplikasaun justisa. Maiske tribunal distrital sira iha Suai no Oecusse loke hikas ona, sira nia operasaun depende makás ba apoiu UNMISET nian. Progresu iha kriasaun kuadru legal foun ida ba sektor justisa kontinua. Parlamento sei konsidera hela Lei Orgánika ba Procuradoria Públika no Lei Orgánika Defensoria Públika sei debate namanas iha Conselho de Ministros. Projetu Lei konabá violénsia doméstika hein atu hatama ba parlamento iha Junhu 2005. Ikus liu, dezenvolvimentu kódigu penal, kódigu prosedimentu kriminal, no kódigu prosedimentu sivil halao didiak hela.

Governo kontinua halo progresu iha estabelesimentu arkitetura governasaun mak hakerek iha Konstituisaun. Provedor simu ona nomeasaun iha finais Marsu 2005. Halao hela preparasaun sira ba inaugurasaun ofisial, hafoin ne sei hahú servisu atu harí Gabinete Provedor nian no nomeia pessoal xave sira. Lei Orgánika sira ba Gabinete Prezidente, Conselho de Estado, no Conselho Supremo de Defesa promulga tihaona, nebé nahe dalan ba kriasaun instituisaun rua ikus. Governo halo Planu atu halao estudu ida ba sumariza arranjus atu hadia independénsia auditoria externa kontas Governo nian. Maiske harmonizasaun Leis Orgánikas mak lao hela sei asegura konstitusionalidade no konsisténsia kuadru legal, sei importante mos atu kompleta serviso ne iha etapas atu nuné bele permite programa legal sira seluk atu hetan progresu. Ne inklui dezenvolvimentu polítika efikáz no

Karik prezensa kontinyu tékniku tribunal internasional la kaer metin molok redusaun UNMISET iha Maiu 2005,tiha risku ida katak sektor justisa sei para funsiona. Provedor (Ombudsman) nomeia tihaona…

Page 10: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

9

malorek ida no prosesu lejislativu no aprovasaun Lei Orgánika ba Gabinete Inspector Geral (GIG).

Nudar parte hosi esforsu atu asegura integridade iha Estadu, semináriu resente ida propoen atu Governo explora deklarasaun rendimentu no bens ba deputadu sira, Judisiariu, Ministro sira, no funsionáriu públiku balun. Iha tempu hanesan, transparensia bele reforsa tan liu hosi dezenvolvimentu polítika liberdade informasaun, inklui mos linha orientasaun sira konabá haklekar informasaun no arranjus ba asesu ba informasaun. Desde ukun’an GIG kompleta ona ho susesu investigasaun 35 tuir pedidu Primeiro Ministro nian no rekomenda ona kazu tolu ba akuzasaun. Iha Marsu 2005, Primeiro Ministro hanaruk tan autoridade GIG nian atu refere kazu kriminal hotu-hotu diretamente ba Procurador Geral. Desde momentu ne, kazu ida refere tihaona ba, maibé seidauk hola asaun judisial ida. Servisu GIG nian iha edukasaun no outreach kontinua ona liu hosi Institutu Nasional Administrasaun Públika (INAP).

Progresu diak-teb-tebes halo tihaona iha área jestaun sektor públiku. Akta Função Pública, inklui kódigu étika ida no seksaun ida konabá prosedimentu disiplinar, promulga ona iha Junhu 2004. Akta ne haklekar ona iha funsaun públika tomak iha lian Português no mos Tetun, no INAP halao hela treinamentu relasionadu. Ministério da Administração Estatal orasné prepara hela lejislasaun suplementar, regulamentus, no prosedimentus atu Akta ne bele sai operasional tomak. Abut ba sistema jestaun rekursu umanu ida harí daudaun ona. Hamós arkivu dadus ramata ona iha Janeiru 2005, no simu ihaona lisitasaun sira ba automatizasaun Sistema Informasaun Jestaun Pessoal. Governo hanoin atu halo avaliasaun ida ba abilidade no kualifikasaun funsionáriu públiku sira no avalia kompatibilidade entre individu sira no sira nia okupasaun. Kritéria no prosedimentu dezenvolve daudaun ona ba avaliasaun ne. Atrazu barak iha kontratasaun pessoal hatudu nesesidade importante teb-tebes ida atu halo revizaun ba prosedimentu rekrutamentu. Programa eleisaun suco hahú tihaona, no to orasné halao ona votasaun sira iha distrito nen. Hafoin halo revizaun ida ba estudu opsoens desentralizasaun ba administrasaun lokal sira, Conselho de Ministros husu ona revizaun klean liu ida ba opsaun sira ne. Estudu ne besik ramata ona no sei hatama ba CoM atu halo revizaun Setembru 2005. Fo tempu naruk liu ba prosesu ne atu dezenvolve nudar desizaun diak ida.

Sistema lei no ordem kontinua lao neineik maibé halo progresu makás tanba Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) hakás’an atu hadia nia professionalismu no responsabilidade no hadia-liu-tan nia ligasaun ho komunidade. Progresu bot halo tihaona iha hakuran númeru ema sira iha detensaun ilegal no iha haklean matenek polisia nian konabá oinsa uza detensaun preventiva oras 72. Maibé wainhira nesesáriu, dalabarak susar teb-tebes ba polisia atu hetan ordem tribunal nian ida ba kontinuasaun detensaun, no libertasaun suspeitu nian iha impaktu negativu ba pesepsaun komunidade ba sistema justisa no kompeténsia polisia nian. Ajénsia relevantee sira tenki avalia medida sa mak bele hola atu asegura katak juiz sira disponível atu fo ordem detensaun iha limite oras 72 nia laran. PNTL servisu hela atu hadia relasaun ho komunidade liu hosi fo

…no Inspector Geral kompleta ona investigasaun 35 no rekomenda ona kazu hat ba akuzasaun criminal no kazu ida refere diretamente ba Prokurador Geral. Akta Funsaun Públika promulga ona no haklekar largamente, no progresu diak halo tihaona iha harí fundasaun ba jestaun rekursus umanus … …maibe atrazu kontrata ema hatudu nesesidade ba revizaun ida ba prosedimentu rekrutamentu. Servisos polisiais servisu daudaun atu hadia professionalismu, responsabilidade no relasaun ho komunidade. Respeitu ba detensaun preventive oras-72 aumenta makás ona, maiske sei iha atrazu barak atu hetan extensaun legal.

Page 11: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

10

émfaze ba polisionamentu komunidade. Inspetoradu ida harí tihaona atu haré hikas keixa sira konabá hahalok-at polisia nian, no wainhira Gabinete Provedor nian hamrik ona, sei importante mos atu harí mekanismu ligasaun entre orgaun rua ne. Dezenvolvimentu kapasidade fokus ba treinamentu treinador sira, revizaun kurrikulum kursu, no aumentu sensibilizasaun konabá jéneru.

Dezempeñu iha planeamentu no jestaun despezas públikas iha variasi entre faze prosesu orsamental. Iha ona aperfeisoamentu importante iha formulasaun planeamentu no orsamentu. The Budget Call Circular publika uluk ona iha tinan fiskal – iha Novembru nudar kompara ho Fevereiru tinan uluk. Governo halo ona progresu iha dezenvolvimentu orsamentu fontes kombinadas ida maibé sei laiha kapasidade atu alkansa nia metas a nao ser parseiru dezenvolvimentu sira produz informasaun nesesáriu konabá dezenbolsu. Konabá ida ne, parseiru dezenvolvimentu sira iha CSP I komprometidu tiha atu fo informasaun ba Governo konabá dezenbolsu sira uluk halo no kompromisu indikativu prazu-médiu iha klasifikasaun ekonómika no funsional sira. Iha tihaona mos progresu iha sumariza dezenvolvimentu orsamentu kapital detalhadu liu ida ba FY06, liu-liu ba edukasaun no saúde. Hanoin ona katak orsamentu ne sei hatama ba parlamento nasional tinan ne nia laran atu fo tempu natón ba análize parlamentar. Maibé ezekusaun orsamentu, kontinua nudar área ida mak fraku. Taxa Ezekusaun Orsamentu iha kondisaun statik diak liu no iha kazu barak kikoan liu ka monu. Relatóriu ezekusaun orsamentu trimestral fo daudaun ona à-tempu, no relatóriu finanseiru sai tiha kompreensivu no pontual. Governo kontinua servisu ba mainstreaming jéneru iha prosesu planeamentu – Nia planueia atu reforsa transparénsia no komunikasaun – elementu importante ida ba governasaun diak – ho publikasaun informasaun xave konabá despezas públikas, inklui alokasaun orsamentu no taxa ezekusaun orsamentu.

Governo dezenvolve ona polítika diak teb-tebes ida no instituisoens ba jestaun reseita mina no gas prudente ida bazeadu iha modelu Norwegia nian. Kuadru ne konsistente ho Inisiativa Transparénsia Industrias Extrativas, ba nebé Timor-Leste nudar nasaun membru ida. Konsultas ho parte barak, liur no mos laran, kontribui tiha ba kriasaun konsesnus nasional ida ba polítika no lei. Kaer metin prinsípius mak deklara ona, Governo hili ona polítika poupansa provisional ida ba reseita petróleu nian sira molok adopta polítika poupansas ida mak permanente liu no nuné hatudu ona nia kapasidade atu Implementa regulamentu poupansas ida. Lejislasaun Fundu Petróleu hetan ona aprovasaun hosi Conselho de Ministros no hatama ona ba parlamento. Wainhira lei ne hetan ona promulgasaun, sei nesesáriu atu harí Konselhu Assessoriu Investimentu no Konselhu Konsultativu nudar lei determina. Progresu importante mos halo tihaona iha iha dezenvolvimentu kuadru lejislativu ba produsaun petróleu, ho Kódigu Explorasaun no Model Production Sharing ContrAkta ba Área Dezenvolvimentu Petróleu Konjunta no Lei Petróleu ida no modelu kontratu ba produsaun rai-leten no iha tasi-laran mak orasné parlamento konsidera hela.

Halo tihaona progresu iha formulasaun orsamentu fontes kombinadas ida … …maiske nuné ezekusaun orsamentu kontinua ladiak. Politika poupansas ida diak-teb-tebes no lei fundu petroleu ekilibradu atu salvaguarda nasaun nia riku-soi ba jerasaun ohinloron no abanbainrua … …no kuadru lejislativu ba produsaun petroleu no taxasaun besik ramata daudaun ona. Planeamentu kompreensivu fo motivasaun preparasaun Timor-Leste nian orsamentu Fontes Kombinadas.

Page 12: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

11

UTILIZASAUN NO MOBILIZASAUN REKURSU

Governo Timor-Leste dezenvolve ona sistema planeamentu ida mak suporta preparasaun Orsamentu Fontes Kommbinadas, nebé kompostu ho CFET (TSP/CSP mak apoia), balansu TFET nian mak la gasta, no programa asisténsia multilateral no bilateral sira seluk (haré figura 1). Iha prazu-médiu, nia simu orientasaun hosi Planu Dezenvolvimentu Nasional no Prioridade Estabilidade mak publika ona iha inísiu 2003, estruturadu haleu governasaun (lei no ordem, justisa no lejitimizasaun autoridade lokal sira); kriasaun empregu; no prestasaun serviso atu hakuran kiak.

Nudar konjuntu instrumentu planeamentu adisional ida, foin lalais ne Governo dezenvolve ona Programas Investimentu Sektor 17, nebé dezenhadu ba atual estratéjia, programa, no despezas ba restu mandatu Governo atual.

Figura 1: NDP no SIP

Orienta Orçamento Fontes Combinadas

Ezekusaun Orsamentu CFET iha FY05 Iha Abril 2005, Timor-Leste nia ezekusaun orsamentu FY05 karaterizadu ho reseita sira mak as liu fali prognóstiku no despezas mak neineik liu fali do que projeta ona. Iha momentu Orsamentu Suplementar mak aprezenta ba konsiderasaun iha Dezembru 2004, Governo estima katak reseita total ba FY05 sei alkansa USD 169 milhoens, ho reseita railaran kontribui USD 40 milhoens no reseita Tasi Timor kontribui USD 130 milhoens. Orasné Governo hein reseita total FY05 atu alkansa USD 276 milhoens, ho reseita railaran hamutuk USD 33 milhoens, no reseita Tasi Timor USD 243 milhoens.

Reseita railaran hetan benefísiu hosi administrasaun mak diak liu iha reseitas no mos servisos alfandegárius, simu tulun hosi Implementasaun

Ezekusaun orsamentu FY05 hetan tiha reseita mak as liu reseita be hein no neineik liu fali despezas mak projeta ona Reseita railaran as liu, tanba administrasaun taxa no alfandega mak diak ona, no factor balun aumenta makás reseita Tasi Timor.

Fonte Finansiamentu sira ba Implementasaun NDP, nudar detailhadu iha SIP sira

Orsamentu Fontes Kombinadas

TFET

Programa Assisténsia Bilateral

Programa Assistansia Multilateral

CFET Reseita Governo nian

Doasaun CSP

Page 13: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

12

sistema auditoria iha ida uluk no sistema komputarizadu ASYCUDA iha ida ikus. Kolesaun reseitas iha sektor enerjia mos kontinua sai diak. Reseita Tasi Timor aumenta makás ona tanba aumentu makás iha mina folin raiklaran, Implementasaun adia eskedul depresiasaun taxa, no progresu diak iha dezenvolvimentu kampu mina no gas Bayu Undan.

Alokasaun orsamentu FY05 hatudu fokus forte ida ba orsamentu kik (haré tabela 1) no konsistente ho parámetru espesifikadu iha TSP III.

Tabela 1: Gastus CFET FY05 tuir Ministério

1 Inklui despeza atual sira (kas) no kompromisu sira. Target ezekusaun ba fim Fevereiru mak 67 pursentu.

Ezekusaun Orsamento to fim Feb Alokasaun

Orsamento Total1 Cash

USD

(‘000) % total USD (‘000) %

USD (‘000) %

Gabinete Presidentee 380 0.5% 213 56% 194 51%

Parlamento Nasional 930 1.2% 603 65% 558 60%

Gabinete PM no Prezidente COM 1,004 1.3% 494 49% 411 41%

Secretariado de Estado para Defesa 6,640 8.4% 3,066 46% 2,405 36%

Secretariat of Estadu ba the COM 380 0.5% 111 29% 89 23%

Administração Estatal 2,975 3.8% 1,915 64% 1,397 47%

Interior (maioria polícia)2 9,296 11.8% 5,140 55% 4,525 49%

Dezenvolvimento e Meio Ambiente 480 0.6% 196 41% 146 30%

Comércio e Indústria 177 0.2% 112 63% 97 55%

Justiça 1,782 2.3% 1,015 57% 846 48%

Agricultura, Florestas e Pescas 1,670 2.1% 944 57% 705 42%Educaçao, Cultura, Juventude e Desporto, Hosi nebé 16,488 21.0% 10,366 63% 8,248 50%

Salários e Ordenados 11,828 15.0% 7,377 62% 7,377 62%

Bens e Serviços 3,500 4.4% 2,023 58% 846 24%

Despesas de capital menor 217 0.3% 184 85% 24 11%

Dezenvolvimento Capital 943 1.2% 781 83% 0 0%

Saúde 9,806 12.5% 5,592 57% 4,325 44%

Salários e Ordenados 3,013 3.8% 1,807 60% 1,807 60%

Bens e Serviços 5,714 7.3% 3,405 60% 2,479 43%

Despesas de capital menor 479 0.6% 296 62% 2 0%

Dezenvolvimento Capital 600 0.8% 84 14% 36 6%

Trabalho e Solidariedade 490 0.6% 295 60% 243 50%

Negócios Estrangeiros e Cooperação 2,436 3.1% 1,275 52% 1,198 49%

Planueamento e Finanças 6,175 7.8% 1,866 30% 1,663 27%

Transportes, Comunicações, Obras Públicas, hos nebé 16,235 20.6% 10,467 64% 5,715 35%

Salários e Ordenados 1,446 1.8% 736 51% 736 51%

Bens e Serviços 8,289 10.5% 5,880 71% 4,715 57%

Despesas de capital menor 235 0.3% 96 41% 36 15%

Dezenvolvimento Capital 6,265 8.0% 3,755 60% 227 4%

Judiciario 360 0.5% 138 38% 124 35%

Autoridade Bancária e Pagamentos 620 0.8% 620 100% 620 100%

Radio e Televisão de Timor-Leste 350 0.4% 170 49% 167 48%Total 78,674 100% 44,597 57% 33,675 43%

Fonte: Orsamentu Ezekusaun Relatóriu, Fevereiru 2005.

Orsamentu FY05 pro-poor makás iha nia estrutura

Page 14: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

13

Saúde no edukasaun konstitui 35.4 pursentu hosi orsamentu rekorrente CFET, as liu uitoan 35 pursentu parámetru mínimu. Orsamentus Polisia no defeza limitadu ba 20.7 pursentu hosi CFET rekorente, kik liu 25 pursentu hosi limite máximu. 47 pursentu hosi orsamentu edukasaun essensial CFET nian alokadu ba edukasaun primária, liu uitoan 45 pursentu limite mínimu; hospital mantein la liu 40 pursentu hosi orsamentu saúde CFET essensial hanesan TSP III hakarak. Ezekusaun despezas iha área hirakné alinha ho parámetru sira ne. Maiske ezekusaun orsamentu neineik iha ministério xave sira tau tiha limite ba fokus orsamentu kikoan iha despeza atual. Ezekusaun Orsamentu em jeral neineik, ho problema partikular iha sektor prestasaun servisos. Iha Fevereiru-rohan, ezekusaun total kas no kompromisu sira hamutuk 57 pursentu deit nudar kompara ho target mak hamutuk 67 pursentu. Ho baze kas ida, ezekusaun orsamentu hamutuk 43 pursentu hosi apropriasoens. Orsamentus ba bens no serviços Ministério de Educação, Cultura, Juventude, e Desporto no Ministério de Saúde ezekuta daudaun ho taxa ida mak partikularmente neineik, nebé tau dezafius ba prestasaun servisos efikáz iha sektor prioritáriu sira ne. Ezekusaun orsamentus dezenvolvimentu kapital neineik entre ministérios, ho 4 pursentu deit hosi despezas dezenvolvimentu kapital mak ezekuta ona ho baze kas iha fim- Fevereiru 2005 (haré tabela 2). Wainhira hatama mos kompromisu sira maka, taxa ezekusaun orsamentu dezenvolvimentu kapital sae ba 57 pursentu, hatudu katak akumulasaun krítiku sira akontese iha traduz kompromisu sira ba despeza atual.

Tabela 2: Ezekusaun Orsamentu CFET FY05 tuir Kategoria Despezas

Ezekusaun Orsamento to fim Feb Alokasaun

Orsamento Total3 Cash

USD m % total USD m % USD m % Despezas rekurrentes (Core CFET)

Salários e Ordenados 28.3 36% 16.8 59% 16.8 59%

Bens e Serviços 39.5 50% 21.8 55% 16.2 41%

Capital menor 2.2 3% 1.0 47% 0.3 13%

Despezas Dezenvolvimento Capital 8.7 11% 5.0 57% 0.4 4%

Total 78.7 100% 44.6 57% 33.7 43%Fonte: Orsamentu Ezekusaun Relatóriu, Fevereiru 2005.

Governo hahú ona atu Implementa medida importante sira atu hadia ezekusaun orsamentu. Komisaun inter-Ministro deial ida harí ona iha Abril 2004 atu resolve asuntus ezekusaun orsamentu. Ministério do Planuo e Finanças (MPF) halo tiha estudu ida konabá prosesu ezekusaun orsamentu no kauza sira iha akumulasaun despezas, nebé nia rezultadu parseiru dezenvolvimentu sira hein hela. Ba orsamentu tinan fiskal 06, 2 Orsamentu polisia nia konsitui liu 85 pursentu hosi orsamentu Ministério do Interior. Maiske alokasaun ba MOI no PNTL relata keta-ketak iha Orsamentu Suplementar Dezembru 2004, relatório mensal ezekusaun orsamentu la dezagreg sira. 3 Inklui despeza atual sira (kas) no kompromisu sira.

…maibé difikuldades iha ezekusaun orsamentu estraga sektor sira mak importante teb-tebs ba hakuran kiak. Preokupasaun particular ida mak taxa gastus mak kik iha Konselhu. Ezekusaun orsamentu bele hetan fasilitasaun hosi koordenasaun diak, kontrole ex-ante mak mamar liu akompanha ho auditoria ex-post forte liu, halo konstratasaun ba liur, no uza pessoal treinadu TFET-iha ezekusaun despezas kapital.

Page 15: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

14

Governo define ona orsamentu dezenvolvimentu kapital ba ministério balun ho detalhadu, atu nuné permite aumentu trasparénsia no monitorizasaun. Iha ministério balun, Governo hahú entrega ona responsabilidade ba ezekusaun orsamentus dezenvolvimentu capital ba pessoal no assessor sira mak dezenvolve ona kapasidade iha prosesamentu despezas kapital liu hosi Implementasaun projetu sira mak Trust Fund for East Timor (TFET) finansia. Ne permite aperfeisoamentu prazu-badak iha ezekusaun orsamentu enkuantu kapasidade prazu-naruk-liu iha planeamentu no jestaun finanseira harí daudaun ona, no Governo bele hanoin atu konsidera haluan prátika ne ba ajénsia sira seluk. Medida sira seluk bele inklui hadia koordenasaun entre MPF, ministérios relasionadus, no distrito sira, no fo-fila responsabilidade despezas enkuantu muda’an hosi kontrolu despezas ex-ante atu fasilita ezekusaun orsamentu no Implementa auditoria ex-post atu proteje hasoru utilizasaun inkorretu fundus. Halo kontratasaun ba prestasaun servisos iha sektor barak no buka parsearia kreativa ho aktor non-governo bele mos hak’man naha-todan ba pessoal Governo enkuantu sei dezenvolve hela kapasidade. Ikus liu, karik programa dezenvolvimentu experimental lokal iha Bobonaro hetan susesu, Governo bele hanoin atu konsidera haluan ba distrito sira seluk liu hosi aumentu alokasaun orsamentu.

Orsamentu FY06 Mak Propoen Ona

Governo propoen orsamentu ida hamutuk USD 118 milhoens iha FY06, as-liu fali orsamentu orasné nian hamutuk USD 79 milhoens. Aumentu iha orsamentu dezenvolvimentu kapital partikularmente bot, sae hosi 11 ba 29 pursentu hosi orsamentu total. Implementasaun efetiva aumentu ne iha orsamentu kapital sei kontribui makás ba amelhoramentu iha serviso sira no kriasaun empregu prazu-badak iha distrito sira. Maibe atu hetan objetivu sira ne, sei presiza amelhoramentu barak iha ezekusaun orsamentu dezenvolvimentu capital. . Orsamentu ne manten fokus kikoan forte ida (haré tabela 3). Hafoin deskonta despezas importante uitoan one-off hanesan aumenta estoke petróleu atu evita estragus ba sistema provizaun mina orasné nian, orsamentu FY06 kontinua respeita parámetru despezas kikoan mak hakerek iha CSP. Saúde no edukasaun konstitui pelu menus 35 pursentu hosi orsamentu rekorrente CFET mak propoen tiha, ho despezas edukasaun primária hamutuk liu fali 45 pursentu hosi orsamentu edukasaun no despezas hospital kuran hosi 40 pursentu hosi despezas mak propoen ona ba saúde. Alokasaun orsamentu ba Agrikultura, Florestas, e Pescas aumenta makás hosi 2 ba 4.4 pursentu hosi orsamentu rekorrente CFET. Iha tempu hanesan, alokasaun kombinada ba defeza no polisia kontinua iha target 25 pursentu nia okos.

Orsamentu ida hamutuk USD 83,000 destina tihaona ba Gabinete Provedor. Wainhira gabinete ne harí promtu ona no funsiona, sei importante atu hasae orsamentu nasional ne atu permite ezekusaun efikaz no kompletu ba nia serviso sira ba interese konsolidasaun governasaun.

Orsamentu FY06 bot liu fali do que iha tinan sira uluk … Orsamentu ne mantein fokus orsamentu kikoan forte ida. Wainhira Gabinete Provedor harí ona, Governo bele hanoin atu konsidera hanaruk nia orsamentu.

Page 16: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

15

Tabela 3: Despeza CFET FY06 mak propoen ona tuir Ministério4

FY06 Propostu

Ministérios /Programaas US $ rihun Gabinete Presidente 595 Parlamento Nacional 1,311 Gabinete do PM e Presidentee do COM 5,448 Defesa 9,777 Consehho do Ministru 393 Administração Estatal 4,107 Interior, la inklui polisia 1,456 Polisia 8,843 Dezenvolvimento, 404 Turismo e Meio-Ambiente 177 Justiça 5,641 Agricultura, Florestas, e Pescas 4,450 Educação e Cultura 18,209 Saúde 14,305 Trabalho e Solidariedade 860 Negócios Estrangeiros e Cooperação 2,678 Planueamento e Finanças 8,356 Transportes, Comunicaçoes 2,617 Natural Resources, Minerals, and Energy Policy 7,982 Obras Públicas 7,350 Juventude e Desporto 430 Judiciario 503 Autoridade bancária e pagamentos 10,740 Provedor dos Direitos humanos e Justiça 83 Radio e Televisão de Timor-Leste 826

Total 117,541 Fonte: FY05 dadus hosi Orsamentu Paper of July 2004; Supplementary Orsamentu dadus hosi Supplementary Orsamentu, Dezembru 2004, no Orsamentu Ezekusaun Relatóriu, Fevereiru 2005; FY06 dadus hosi Projetu Orsamentu, Abril 2005.

Orsamentu Fontes Kombinadas Prazu-Médiu no Opsaun Finansiamentu

Iha tempu TLDPM ida ikus iha projesaun ida katak sei iha vagu finansiamentu ida besik durante FY05-08, maiske inserteza bot iha folin no produsaun hatudu tiha senáriu “low case” ida ho défise hamutuk USD 138 milhoens no senáriu “high case” ida ho surplus ida hamutuk USD 90 milhoens. Hola abordajem kuidadozu ida, Governo husu tiha atu hanaruk apoiu orsamentu multi-doador ida ba tinan tolu tan.

Orasné, ho Bayu Undan tama ona iha faze produsaun total no mina folin mak as nafatin, vagu finansiamentu nudar uluk define ona la eziste tan (haré tabela 4). Bazeadu ba projesaun konservativu diak ida ba reseita mina no gas durante moris Bayu Undan nian, no tau iha konta polítika poupansa prudente Governo nian ba reseita petróleu hanesan mos amelhoramentu iha halibur reseita railaran, maka rendimentu sustentável ne tuir estimativa hamutuk USD 100 ba 130 milhoens – aumentu ida hamutuk 27 ba 65 hosi orsamentu orasné nian hamutuk USD 79 milhoens. Iha grupu ne ne sura mos risku sira mak asosiadu ho volatilidade mina folin mak as no limitasaun kapasidade. Besi-besik 4 These numbers are still provisional and will be updated on the basis of draft budget papers currently under revision by Government.

vagu finansiamentu nudar uluk define la eziste ona, no Governo bele finansia orsamentu ida hamutuk USD 100 to 130 milhoens…

Page 17: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

16

USD 30 milhoens hosi rendimentu sustentável ne hein atu mai hosi reseita non-petróleu.

Governo nia modelu estrutura ba jestaun reseita petróleu, nebé konsistente ho Inisiativa Transparénsia Industrias Extrativas, sei salvaguarda reseita sira ne ba benefísiu jerasaun orasné no abanbainrua. Polítika poupansa ida adopta tihaona atu kaer-metin valor real riku-soi petróleu hodi fahe despezas durante horizonte tempu rohan-laek ida, hodi mantein orsamentu sustentável iha perpetuidade. Kondisaun sira iha nebé Governo bele dada sai fundu liu kuantia iha leten sei hetan restrisaun. Sei harí Fundu Petróleu ida atu halibur reseita petroleum direta no indireta hotu-hotu, nebé sei suli ba konta espesial ida. Despeza sira mak selu hodi reseita petróleu sei integra ba prosesu orsamentu. Iha tinan fiskal ida-ida, transferénsia hosi Fundu ne labele liu valor máximu mak parlamento determina nudar parte aprovasaun orsamentu regular Governo nian. Valor reseita no despezas recorded nudar parte relatóriu konsolidadu Governo nian no disponível ba públiku. Bens sei maneja prudentemente iha kofre, investimentu iha estranjeiru, iha kontrole Komisaun Assessoria Investimentu ida. Sei harí Konselhu Konsultativu Indpendente ida nudar vijia durante operasaun no alokasaun Fund ne.

Tabela 4: Finansiamentu CFET (tuir polítika poupansa atual), USD milhoens5

FY05 FY06 FY07 FY08 FY09 FY06-09

Komponente Orsamentu

Proposed Orsamentu Alokasaun Total

Reseita 308.0 197.2 235.9 235.7 264.7 933.5Reseita Railaran 33.2 31.8 33.1 34.7 36.6 194.8Reseita Tasi Timor 244.0 155.4 192.8 191.0 228.1 744.3Doasaun/Grants 30.8 10.0 10.0 10.0 0.0 30.0

Despezas CFET 78.7 119.6 106.1 112.0 109.6 436.7Balansu Total (-défise) 227.8 86.0 128.8 120.5 153.1 488.4"Vagu"Finansiamentu 0 0 0 0 0 0Memorandum: Balansu fim periodu

Balansu Fiskal Non-oil (% non-oil GDP) -5.0 -19.0 -18.7 -18.7 -18.7Poupansa Kumulativu Mina/Gas 63 161 274 361 467

Fonte: Draft Budget, April 2005. Maibé, orsamentu sustentável orasné nian sei la natón atu Implementa NDP ka alkansa MDG sira. Orsamentu CFET orasné nian reprezenta kurang sorinbalu hosi gastus Fontes kombinadas, nebé hamutuk besik USD 200 milhoens iha FY04. Wainhira dezenvolve SIP sira, Governo estima ona katak despezas fontes kombinadas sei presiza sae tan ba USD 320 milhoens iha FY15 atu alkansa metas sira ne. Liu tan, programa barak hosi programa bi-lateral no multi-lateral sira engloba despezas mak sai responsabilidade bot ba Governo, hanesan aimoruk, manutensaun perímetru irrigasaun sira, no material edukasional. Ikus liu, prosedimentu bara-barak mak tenki tuir ba fonte

5 These numbers are still provisional and will be updated on the basis of draft budget papers currently under revision by Government.

…bazeadu ba salvaguarda inerente iha nia politika poupansa sira no lejislasaun petrólum … …maibe ne sei la natón atu satisfaz metas dezenvolvimentu nasional .

Page 18: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

17

FY03 – FY05 FY06 – FY08

CFETNon-budget

projects

TSP

I to III

CFET Non-budget projects

CSP

I to III

finansiamentu oi-oin tau naha-todan ida ba kapasidade-kik Governo nian.

Atu hadia planeamentu ba fonte finansiamentu hotu-hotu hodi apoia NDP, SIP, no realizasaun MDG sira, Governo fo-sai nia hanoin atu muda proporsaun bot liu ida hosi gastus off-budget ba orsamentu enkuantu rekonhese konstranjimentu parseiru bilateral individual sira, no enkuantu kontinua komprometidu tomak ba nia polítika poupansa (haré figura 2). Hodi muda despezas off-budget ba orsamentu, Governo hanoin atu hasae orsamentu uitoan-uitoan liu rendimentu sustentável ba nível mak presiza atu sustenta Implementasaun NDP no realiza MDG sira. Mudansa gradual ba despezas non-CFET ba orsamentu CFET diak tanba aumentu estrutural mak hein (hanesan hasoru folin) iha tamanhu orsamentu sustentável tanba explorasaun petróleu iha rai-maran no iha área não-disputadas iha Tasi Timor. Rezolusaun ba negosiasaun sira ho Australia durante explorasaun iha territóriu disputadu Tasi-Timor sei loke mos prospek ba aumentu ida iha rendimentu sustentável.

Figura 2: Integra Despezas ba Orsamentu CFET

Atu apoia mudansa despezas non-CFET ba orsamentu CFET laran, Governo husu ona parseiru dezenvolvimentu sira atu apoia nafatin orsamentu ba tinan tolu tan iha CSP. Mudansa on-budget ne sei permite Governo atu rezolve asuntu sustentabilidade prazu-naruk despezas fontes kombinadas, entre permite mos nia atu tau fokus ba konsolidasaun nia sistema no prosedimentu rasik sira em vez de lao tuir prosedimentu doador barak nian.

Extensaun apoiu orsamentu diak hodi permite mudansa rekursu off-budget ba orsamentu nasional no nuné permite mos aumentu gradual ida iha gastus dezenvolvimentu ho finalidade atu realiza objetivu NDP no MDG sira. Tau tan ne, volatilidade produsaun mina no liu-liu folin fo razaun abordajen konservativu ida pelu menus to Fundu Petróleu no arranjus governasun diak ida tau tihaona iha fatin no funsiona tomak ona. Tanba mina foin sae-tun nafatin, nebé iha flutuasaun entre US$ 33

Governo hakarak muda gradualmente despezas off-budget ba on budget. Atu apoia mudansa gastus off-budget ba orsamentu, Governot husu ona apoiu orsamental ba tinan tolu tan. Ida ne diak iha kontextu Timor nian …

Page 19: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

18

no US$56 ba barril ida desde inísiu 2004, iha risku bot ida ba diminuisaun iha prognóstiku reseitas bazeadu ba diminuisaun mina folin.

Iha tempu hanesan, CSP bele deit sai instrumentu finansiamentu furak ida karik ezekusaun orsamentu sai diak tebes. Molok to tempu ne, apoiu orsamentu moderadu kontinyu deit mak bele justifika. Karik ezekusaun orsamentu hadia dramatikamente, CSP bele sai instrumentu prinsipal ba apoiu harmonizadu ba SIP sira.

Atu alinha orsamentu fontes kombinadas tomak ba NDP, hanesan iha kazu CFET orasné, Governo prepara ona Programas Investimentu Sektor (SIPs) ba sektores 17, klarifika metas sektor nian (inklui mos MDG nasional sira) polítika no estratéjia, no programas despezas prazu-médiu mak kobre investimentu no mos despezas rekorrentes. Sektor sira mak nia kobre mak: agricultura, florestas, e pescas; comunicações; educação; negócios estrangeiros; saúde; habitação; governo lokal no sosiedade sivíl; rekursus naturais no meio-ambiente; pilar seluk estadu nian; enerjia; dezenvolvimentu sektor privadu; jestaun sektor públiku; direitos, igualdade e justiça; seguransa, harí dame no rekonsiliasaun; protesaun sosial, sivil, no heransa; transportes; no abastesimentu be no saneamentu. SIP sira tama iha etapa preparasaun oi-oin. Ba sektor balun, hanesan edukasaun, finalizasaun SIP hein hela akabamentu kuadru polítiku no estratéjiku ba sektor ne atu informa identifikasaun no determina kustus ba programas SIP. Agora 15 SIP sei finais, inklui revizaun ida hosi Conselho de Ministros ba prioridades intra no inter-sektor iha kontextu envelope-rekursu prazu-médiu kombinadu ida.

Governo halo ona progresu iha kriasaun kuadru ba orsamentu fontes kombinadas kompreensivu no rigorozu ida. Maibé, informasaun mak ható ba MPF hosi doador sira konabá despezas sektoriais planueadas seidauk kompletu no ladun dezagregadu. Iha kazu barak, valor despezas la fahe ba despezas rekorrentes no kapital, mak rekere Departamento Planueamentu atu estima kuantia lolós. Tanba orasné AAP sira tama iha kuadru kontextu fontes kombinadas, no tanba importánsia atu bazeia desizaun sira iha konhesimentu kompletu konabá despezas total iha sektor ida-ida, importante katak doador sira fo informasaun kompletu liu konabá sira nia kompromisu sektoral mak planueia ona durante prazu-médiu.

DEZENVOLVIMENTU KAPASIDADE

Harí kapasidade institusional sei presiza asegura Implementasaun sukses NDP no SIPs ba kresimentu sustentável no hakuran kiak. Maiske Governo halo ona hakat luan ida, kapasidade institusional sei fraku nafatin iha Timor-Leste. Sistema sira mak relativamente foun, no sei iha nesesidade atu halo-kik no familiariza pessoal ho prosedimentu sira. Nível abilidades pessoal nian hadia daudaun, maibé nível edukasaun no experiénsia professional kik signifika katak ne nudar prosesu gradual no prazu-naruk ida. Sektor sira mak iha dezempeñu diak sei hetan benefísiu hosi polítika ida mak trasa didiak no/ka etratéjia no SIP, kuadru

…Maibé CSP bele sai instrumentu finansiamentu atrativu ida karik ezekusaun orsamentu hadia makás deit. SIP sira orienta alinhamentu orsamentu fonts kombinadas ho NDP. Atu hadia orsamentu fonts kombinadas, Governot presiza tulun doador sira nian. Kapasidade institusional kontinua fraku iha Timor-Leste…

Page 20: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

19

institusional no judusial ida mak korresponde, pessoal kualifikadu, sistema no prosesu sira mak definidu ho klareza, no indikadores produtu no rezultadu iha eskala sektor atu monitor rezultadu sira iha railaran tomak – inklui iha distrito sira. Uluk liu, sektor sira mak iha dezempeñu diak ne define tiha Planu dezenvolvimentu rekursu umanu mak halo ba pessoal internasional maibé ho planeamentu susesaun explisitu apoiadu ho treinamentu tékniku nasional sira – wainhira presiza, halao iha railiur. Autoridade Bancária e Pagamentos, Ministério da Administração Estatal, no Ministério de Saúde, fo ezemplu sukses abordajem ida ne, hanesan mos unidade izolada sira iha ajénsia sira seluk. Durante tinan kotuk, Ministério da Agricultura, Florestas e Pescas halo tiha mos progresu impressionante iha diresaun ne.

Esforsu dezenvolvimentu kapasidade barak mak uluk halo la konsege alkansa rezultadu sira mak hakarak. Inisiativa dezenvovimentu kapasidade dalabarak funsiona iha auzénsia estratéjia sektoral klaru ida no kuadru institusional, no laiha referénsia ba dezenvolvimentu no halo-kik sistema no prosesu sira. Asisténsia téknika em-linha mak dalabarak fo sem planeamentu susesaun diak ida atu asegura katak pessoal lokal hetan duni kualifikasaun nensesáriu atu simu responsabilidade pozisaun sira mak pessoal internasional sira kaer. Tanba situasaun emerjénsia no kuran pessoal nasional kualifikadu, assessor internasional sira iha tendénsia atu fokus liu-liu ba re-estabilizasaun funsaun administrativa sira no halao funsoens linha/estrutural. Nudar rezultadu, impaktu assessor sira ne nian ba kapasidade sira nia kontrapartida nian sai variável no depende tebe-tebes ba abilidade téknika no inter-pessoal assessor hanesan mos assessora sira. Programaas treinamentu sira kuaze tau target eksklusivu ba dezenvolvimentu konhesimentu no abilidade sira, ho kustu hosi orientasaun krítika ba lideransa, jestaun, attitude no komportamentu sira, no sistema no prosesu sira. Tan ne, falta de abordajen/pendekatan sistemátiku ida ba dezenvolvimentu kapasidade husik hela instituisaun barak ho kapasidade mak limitadu.

Foin lalais ne, iha lideransa Unidade Koordenasaun Dezenvolvimentu Kapasidade (CDCU) estratéjia dezenvolvimentu kapasidade ida dezenvolve tiha hodi sublinha pilár/rin inter-relasionadu tolu — abilidade no konhesimentu, sistema no prosesu sira, no atitudes no komportamentus. Avaliasaun kompreensivu ida iha eskala-Governo halao ona, halibur informasaun konabá demanda ba treinamentu no nesesidade ba assessores hosi ajénsia Governo hotu-hotu. Resultadu preliminar hatudu demanda bot entre ajénsia sira ba treinamentu iha Akta Funsaun Públika no Étika Funsaun Públika, no iha área abilidade importante teb-tebes sira hanesan jestaun rekursu umanu no jestaun finanseira. Estratéjia dezenvolvimentu kapasidade dezenvolve daudaun ona ho émfaze bot ba papel treinamentu iha-servisu-fatin Workshops mau targeta tiha, kontras ho fokus eksklusivu ida uluk ba utilizasaun assessores.

Missaun Nasoens Unidas Iha Timor Leste sei hakuran makás nia ámbitu iha 20 Maiu 2005, aumenta note forte urjénsia ba kapasidade esforsu dezenvolvimentu iha Timor-Leste. Orasné UNMISET fo assessor 15 iha MPF, inklui iha pozisaun estrutural xave sira hanesan

…no esforsu dezenvolvimentu kapasidade seidauk kumpre sira nia promesa. Iha lideransa CDCU, hakat importante barak halo ona ba dezenvolvimentu kapasidade mak diak liu yan. Redusaun no eventual retirada UNMISET nian la kleur tan urje definisaun arranjus tranzisaun ba assisténsia téknika kontinnyu…

Page 21: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

20

Diretor Tezouraria. Iha área justisa, orasné UNMISET finansia juiz internasional hitu mak foin lalais ne simu responsabilidade ba mairoria kazu sira enkuantu juiz Timor-Oan oan sira tuir treinamentu. Enkuantu planeamentu susesau lao daudaun, partida UNMISET nian bele hosik hela vagu importante iha prazu-badak.

Tanba ne Governo Timor-Leste husu ona tulun hosi nia parseiru dezenvolvimentu sira atu elabora hamutuk programa ida ba dezenvolvimentu kapasidade iha planeamentu no jestaun finanseira. Atividades programa sei dezenha haleu dezenvolvimentu estrutura kapasidade mak orasné MSA uza ba dezenvolvimentu kapasidade funsionáriu públiku tomak, nebé estruturadu haleu pilar tolu mak interrelasionadu: sistemas no prosesus, abilidades no konhesimentu, no atitudes no komportamentus. Programaa ne sei apoia kontinuasaun asisténsia téknika internasional, inklui pozisaun estrutural sira, iha área xave sira mak iha relasaun ho planeamentu no jestaun finanseira. Iha tempu hanesan, bolsa-de-estudos internasional no treinamentu lokal sei fo atu dezenvolve kualifikasaun profesional bázika pessoal lokal nian, inklui abilidade iha kontabilidade, finansas públikas, no jestaun projetu. Programa ne sei fo mos treinamentu iha-servisu-fatin atu harí kapasidade pessoal nian atu halao sira nia servisu lor-loron. Maiske dizain programa ne iha nia etapa final, importante teb-tebes atu identifika arranjus provizórius atu selu assessor internasional prinsipal sira iha periodu entre redusaun UNMISET iha Maiu no efikásia programa foun sira.

Iha sektor justisa, ho tulun Konselhu ba Koordenasaun Governo, tribunais, no Planu asaun judisial atu elabora Planu dezenvolvimentu rekursu umanu hodi estabelese númeru téknikus tribunal mak presiza atu taka vagus mak mosu enkuantu pessoal nasional sira tuir treinamentu. Ne sei sai pasu importante dalauluk atu antisipa nesesidade finansiamentu no mobilizasaun rekursu sira, no idealmente sei taka tinan tolu to lima tuir mai. Planu hanesan ne bele mos engloba Planus kontinjensia, wainhira nível tulun internasional la iha ona. Wainhira Planu hanesan ne halo ona, sei importante atu identifika mekanismu finansiamentu apropriadu ida no doador interesadu sira molok hakotu apoiu NU nian ba tékniku tribunal internasional sira. Ministério da Justiça bele mos hanoin atu integra Planu ne ba serviso mak lao namanas iha sektor justisa SIP. Dezenvolvimentu Planu rekursu umanu ida krítiku atu asegura katak gaps mak programas treinamentu hosik hela la impede makás asesu ba justisa, no avalia rigorozamente kustu matenek internasional .

DEZAFIU SIRA IHA TINAN HIRAK MAI

Maiske iha progresu furak iha tinan tolu desde nia ukun’an, Timor-Leste iha situasaun kitiku ida. Maioria nasaun pos-konflitu sira monu hikas ba konflitu iha tinan lima nia laran hafoin konflitu ida uluk, maibé Timor-Leste evita tihaona situasaun-at ne, no hosi baze rekursu umanu frájil ida no infraestrutura fízika no institusional mak at nia halo ona ganhu impressionante ida. Bazeia ba Konstituisan, NDP, Programaa

…iha antisipasaun ba inisiativa sira doador nia ba jestaun rekursus públikus … …no assisténsia téknika internasional iha sektor justisa. Demanda ba servisos publikus, abastesmentu hahán, no empregu sei aumenta nafatin hoepansaun lais populasaun.

Page 22: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

21

Estabilidade, no SIP sira mak moris daudaun, Governo halo ona progresu sólidu iha harí-nasaun, no iha restaurasaun serrviso públiku sira no atividade sektor privadu. Timor-Leste sei kontinua nafatin nudar rai kiak liu iha mundu, no atrazadu hosi nasaun sira seluk iha rejiaun laran atu alkansa MDG sira.

Iha 2004, rezultadu sensus hatudu ona katak populasaun Timor-Leste besik 925,000, nível ida as liu fali nível ida be uluk estima. Iha tempu hanesan, populasaun aumenta ho taxa ida mak as liu iha raiklaran no hein atu aumenta dalarua iha 2022. Númeru mak aumena ne sei aumenta pressaun ba servisos públikus, ba seguransa hahán, no ba merkadu empregu no sei importante atu konsidera polítika sira atu hakuran taxa kresimentu lais populasaun. Prestasaun servisos hadia makás tihaona, maiske fo deit ba proporsaun kik liu ida hosi populasaun do que uluk hanoin tiha. Populasaun joven mak aumenta lalais enfrenta taxa dezempregu as no aumenta. Iha kontextu ne, hadia provizaun servisos sustentável sira no hamoris empregu produtivu, liu-liu iha área rural sira, iha kuadru governasaun diak ida nia laran sei importante teb-tebes atu asegura kresimentu ekonómiku no hakuran kiak iha tinan hirrak atu mai.

Atu satisfaz dezafiu importante sira ne sei presiza kombinasaun ida hosi investimentu prazu-naruk no rendimentu prazu badak. Durante prazu-naruk, aperfeisoamentu prestasaun servisos sei mosu hosi kapasidade institusional no téknika no kontinuasaun investimentu iha sektores servisos. Kriasaun empregu sei depende ba estabelesimentu ambiente konduzivu ida ba negósiu no fo-atenbrani ba investimentu privadu. Entretantu, medidas atu hadia ezekusaun orsamentu bele hadia disponibilidade servisos no hamoris empregu sira mak presiza iha prazu-badak. Asuntu ida mak partikularmente preokupa mak nível badak despezas dezenvolvimentu kapital, nebé impede kbit Governo nian atu haluan disponibilidade servisos/jasa prinsipal sira hanesan eskolas, fasilidade saúde, no lurón sira no atu kontribui ba kriasaun empregu iha prazu-badak.

Harí kapasidade institusional sei presiza atu asegura prestasaun serviso públiku sira efisiénte no responsável iha prazu-badak no atu sustenta rezultadu durante tempu ne. Iha nesesidade urjente ida atu preenche vagu importante sira mak sei mosu ho partida assessor UNMISET nian sira. Sei importante mos atu fo prioridade ba kontinuasaun pesoal internasional iha pozisaun importante teb-tebes sira, hanesan planeamentu no jestaun finanseira – pozisaun rua ne iha MPF laran no iha minitério sira mak iha relasaun serviso – hanesan mos iha sektor justisa. Asaun imediatu iha frente ne sei permite kontinuasaun funsaun krusial governo nian enkuantu programas dezenvolvimentu kapasidade prazu-médiu prepara hela.

Fokus kontinyu ida ba konsolidasaun governasaun sei presiza atu mantem momentum ba oin iha harí nasaun. Buat ida mak iha importansia partikular mak promulgasaun no Implementasaun lejislasaun ba produsaun sektor petróleu no jestaun reseitas nasional salvaguarda Timor-Leste nia riku-soi mina no gas mak moris lalais ba

Tenki hasoru dezafiu ho investimentus prazu-naruk iha kapasidade, provizaun servisos, dezenvolvimentu sektor privadu no extensaun agrikultura hamutuk ho medidas prazu-badak hanesan amelhoramentu ezekusaun orsamentu dezenvolvimentu capital Atensaun urjente presiza atu mantein pessoal international enkuantu programas dezenvolvimentu kapasidade prazu-medium ramata daudaun. Asaun xave konabá frente governasaun sei sentraliza iha arranjus petroleum, Provedor, sektor justisa, no administrasaun alfandegária.

Page 23: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

22

benefísiu jerasaun orasné no abanbainrua. Amelhoramentu iha administrasaun alfandegáriu importante ba atividade negósiu. Tanba Provedor nomeia tihaona, sei sai importante teb-tebes atu kontinua harí gabinete ne, inklui mos nomeasaun pessoal senior prinsipal sira no asegura katak gabinete ne iha orsamentu natón. Iha sektor justisa, iha nesesidade atu kontinua halo dezenvolvimentu kapasidade, hamutuk ho aperfeisoamentu iha jestaun kazus.

Page 24: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

1

Aneksu 1: Estatutu TSP III (FY2005) Asaun Programada sira

TSP III Produtu/Indikador no Alvu Ramata iha Marsu 316 Lao hela7 Re-eskedul ba

CSP I 8

Seksaun A.1. Governasaun: Konsolidasaun Instituisoens Fiskalizasaun

A.1.1 Provedor nomeia ona no gabinete harí ona

Seksaun A.2: Governasaun – Funsaun Essensial sira Governo nian

A.2.1 Esbosu proposta ba prosesu politiku no lejislativu hatama ona ba CoM

A.2.2 Lei Orgánika ba Gabinete Inspector Geral aprova ona, inklui kompeténsia sira, rekizitus reporting divizaun, referénsia kazu kriminal sira

A.2.3 Estudu konabá arranjus ba auditoria indpendentee

A.2.4 Sorumutu sira entre Governo no reprezentantes media hahú ona.

A.2.5 Projetu Fundu Petróleu no polítika poupansas publika ona no konsultas lansa ona

Seksaun A.3: Governasaun – Jestaun Sektor Públiku

A.3.1 Fihir Opsaun Administrasaun Lokal

A.3.2 Akta Funsaun públika no Kódigu etika no Prosedimentu disiplinar haklekar ona

Planu ba lejislasaun suplementar no regulamentu ba Estatutu Funsaun Públika MSA aprova ona

A.3.3 Planu ba Implementasaun sistema arkivasaun manual no computarizadu aprova ona

Seksaun A.4: Governasaun – Konsolidasaun Sektor Justisa

A.4.1 Dekretu Lei Rejistu Públiku hatama ona ba CoM

* SCJ rezolve relatórius inspesaun konabá kazus disiplinar entre juiz sira no tribunal pessoal, no asegura recording iha ficheiru pessoal

* Konsolidasaun rezolusoens SCJ konabá kazus disiplinar foti sae hosi relatórius inspesaun

Lei Orgánika ba Procurador Públiku hatama ona ba parlamento

* Programaa Implementasaun ba Lei Orgánika aprova ona

Lei Orgánika Defensoria Públiku hatama ona ba CoM

* Lei Orgánika Defensoria Públiku CoM aprova ona

* PDSC nomeia ona no regulamentus no prosedimentus aprova ona

* Hein/tara rezultadu avaliasaun/Nomeasaun sira ba Defesores Públikus no Asistentes Defensores Públikus

* Programaa Implementasaun ba Lei Orgánika aprova ona

Projetu Lei Violénsia Doméstika armoniza ona ho kódigu penál no konsulta halao ona

Projetu Lei Violénsia Doméstika hatama ona no aprova ona hosi CoM

6 Atividades mak ramata tihaona ka hein atu ramata iha 31 Marsu 2005. 2 Atividades hahú tihaona no hein atu ramataiha 30 Juñu 2005. 3 Atividades mak atu programadu ba CSP I. Nota: Atividades mak sei la ramata iha TSP III laran, no seidaun kalendariza espesifikamente ba CSP I, hatudu tiha on asterisk ida*.

Page 25: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

2

Aneksu 1: Estatutu TSP III (FY2005) Asaun Programada sira

TSP III Produtu/Indikador no Alvu Ramata iha Marsu 316 Lao hela7 Re-eskedul ba

CSP I 8

Pessoal xave ba SCJ, CoA no Gabinetes Procuradores Públikus rekruta ona no eskritóriu sira hetan ona ekipamentu

Pelu menus 50% hosi juiz internasional no Timor-Oan sira, & pessoal rekruta ona

Akumulasaun kazus analiza ona no medidas atu hakuran sira hola ona hosi CoA, Tribunal Distrital

* Tribunal Distrital Oecussi no Suai loke hikas no funsiona hela

* Tulun ba preparasaun orsamentu no jestaun rekursus umanus hosi MoPF no MSA

* Revizaun arkivamentu kazus, estatístika, reporting, monitorizasaun no jestaun ba konsiderasaun hosi CoA ho PPO/ PNTL no CoC

* prokuradores públikus internasional 3 no Timor-Oan 7 rekruta ona

* Análize sira ba kazus violénsia hasoru feto no propostas ba asaun halo ona

Akumulasaun kazus analiza ona no medidas atu hakuran sira hola ona hosi PPO

* PPOs Distrital Oecussi no Suai loke hikas no funsiona hela

* Revizaun arkivamentu kazus, estatístika, reporting, monitorizasaun no jestaun ba konsiderasaun hosi PPO ho CoC / PNTL

Seksaun A.5: Governasaun – Konsolidasaun Servisos Polisionais

A.5.1 Estratéjia treinamentu hatama mos sensibilizasaun jéneru no prinsípius orientadu ba komunidade

Avaliasaun no revizaun ba Programaa treinamentu, polítika sira, no prosedimentus

Programaas sensibilizasaun experimental inklui violénsia doméstika dezenvolve tihaona

Mekanismu sira ba konsulta komunidade iha etapa dezenvolvimentu

Programaas sensibilizasaun experimental inklui violénsia doméstika halo hela iha fatin experimental 4

Mekanismu konsulta komunidade sira hamrik ona iha fatin experimental ida-ida

A.5.2 Promulgasaun lei konabá disiplina polisia

Konsulta ulunbot konabá komisaun revizaun indpendentee inklui sosiedade sivíl no Provedor

Unidade Standard Profesionál ba prosedimentus no polítika PNTL sira hetan hela revizaun atu reflete lei konabá disiplina

Komisaun Revizaun Indpendentee harí ona no hatama mos reprezentante/s hosi sosiedade sivíl

Staffing PSU no rekizitus treinamentu identifika ona no dokumenta ona

Revizaun polítika no prosedimentus PSU sira ramata ona

G-RDTL dezenvolve polítika ida konabá polisionamentu atu halo konsulta ho ulunbot sira hotu

Konsulta ho ulunbot lao hela

Identifikasaun maioria abordajen/pendekatak ligasaun no koordenasaun diak

Page 26: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

3

Aneksu 1: Estatutu TSP III (FY2005) Asaun Programada sira

TSP III Produtu/Indikador no Alvu Ramata iha Marsu 316 Lao hela7 Re-eskedul ba

CSP I 8

Mekanismu ligasaun harí ona

A.5.3 Análize situasional perspetiva iha PNTL

Análize jéneru SIP nian sira (OPE/GFP ministérios linha)

Monitorizasaun progresu gender mainstreaming ba AAP laran iha PNTL ramata ona (OPE w/ PNTL)

Seksaun A.6 : Governasaun – Planueamentu no Jestaun Despezas Públikas

A.6.1 * programa treinamentu MoPF FY05 ba orsamentu, jestaun despezas no procurement prepara ona

* Planus susesaun ba postus MoPF nian tomak mak UN finansia aprova ona

Relatóriu konabá Implementasaun programa treinamentu MoPF nian

A.6.2 * Planu despezas no procurement FY05 ba edukasaun, saúde no lurón sira aprova ona hosi MoPF

FY05 MYBU hatama ona ba parlamento9

Relatóriu konabá prosesamentu procurement hasoru targets10

A.6.3 MYBU ramata ona sura mos prosesu sira CSB

A.6.4 Balansu Finanseiru FY03 hatama ona ba auditoriaor

Balansu Auditoriaoria FY03 no karta Jestaun hatama ona ba parlamento11

Relatóriu Ezekusaun Q2 (segundu trimestre) FY04 ramata ona

A.6.5 Análize situasional perspetiva jéneru ramata ona iha ministérios 3 (MoE, MoH, MoJ)

Análize jéneru ba SIPs (OPE/GFP ministérios linha)

Monitorizasaun progresu in gender mainstreaming ba AAP laran iha ministérios 3 ramata ona (OPE w/ ministério)

Seksaun B.1 : Prestasaun servisu ba Hakuran Hiak - Saúde

B.1.1 2 draft saúde polítika sira/estratejias dezenvolve ona

Projetu polítika saúde 1 aprova ona

B.1.2 Prosesu Planu Atividade Hospital prepara ona

Konsulta Interna no externa Prosesu Planu Atividade Hospital ramata ona, ho akordu konabá prosesu esbosamentu

Instrumentu sira ba reporting fulan-nen dezenha ona no haklekar ona

Halo fiskalizasaun ba Implementasaun no identifikasaun DHP no apoiu ba asuntu Implementasaun

Introdusaun prioritizasaun efikaz ba atividade distrito sira no alokasaun rekursu, inklui mos koordenasaun focus inter-sektoral /jéneru

B.1.312 DPT3: 71% Sarampu: 69%

9 Revizaun reseitas no ekonomia halo ona iha fatin MYBU formal ida. Lejislasaun relasionadu ho Orsamentu Suplementar ba despeza urjente aprova ona iha 31 Marsu 2005. 10 Relatórius procurement mensal atualizadu produz daudaun ona. 11 Relação auditoria/audited statement hatama tihaona ba Parliament no Governo planeia atu hatama management letter iha 31 Marsu 2005. 12 Alvu CSP I tau hikas baze ba sensus no informasaun DHS. Relatóriu ne nia realizasaun hasoru alvu sira determina ho baze iha pre-sensus dadud DHS mak uza tiha iha TSP III.

Page 27: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

4

Aneksu 1: Estatutu TSP III (FY2005) Asaun Programada sira

TSP III Produtu/Indikador no Alvu Ramata iha Marsu 316 Lao hela7 Re-eskedul ba

CSP I 8

Persentajen partu mak pessoal saúde kapasitadu tulun; 50%

Vizitas Pasiente externu per kapita 2.35

Seksaun B.2 : Prestasaun Servisu ba Hakuran Hiak - Edukasaun

B.2.1 Lei Bázika no Lei Orgánikas hatama ona ba CoM

Kuadru Politika Edukasaun hatama ona ba CoM no Leis hakerek ona

Kuadru Politika Edukasaun aprova ona hosi CoM

Lei Bázika Edukasaun hatama ona ba CoM. Projeta ona, orasné halo hela revizaun.

Hakerek ona regulamentu konabá edukasaun tersiária no eskolas privadas

Lei Edukasaun Bázika hatama ona ba parlamento

MECJD Organic lei hatama ona ba CoM

Konsulta konabá regulamentus edukasaun tersiária no eskola privada sira

B.2.2 Estudu ba kauza principal sira para-eskola no repetisaun

Planus Asaun ba hakuran repetisaun no para-eskola prepara ona

EMIS monta ona, dadus Sensus 2004 tau iha konsideraun.

Dadus hosi Sensus 2004 hatana ona iha EMIS, projetu EMIS lansa ona

B.2.3 Hadia kualidade edukasaun

Materiais matemátika no siénsias fahe ona

Mestre sira ba programa mekanismu doasaun/grant experimental treina ona

Distribuisaun Materiais saúde no edukasaun fízika (grade 2)

Distribuisaun materiais saúde no edukasaun fízika (grade 3)

Silabus foun sira test ona (matéria 6-8)

B.2.4 Treinamentu jestaun ba eskola experimental sira ramata ona

Fundus ba eskola experimental sira fahe ona ba ofisial Finansas Distrito (iha MPF laran)

Eskolas halao ramata ona experiensia no hatama ona likidasaun sira

Planu procurement ba FY05 prepara ona

1oQ (trimestre) relatóriu ezekusaun orsamentu; kompromisu sira alinha ho EAN sira

* Planu Procurement ba FY06 hahú halo ona

Rekrutamentu assessor administrativu no finanseiru (TA)

Rekrutamentu kontraparte nasional mak iha edukasaun as; treinamentu iha- servisu-fatin

Page 28: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

5

Aneksu 1: Estatutu TSP III (FY2005) Asaun Programada sira

TSP III Produtu/Indikador no Alvu Ramata iha Marsu 316 Lao hela7 Re-eskedul ba

CSP I 8

B.2.5 Desizaun interna konabá aplikasaun Inisiativa Edukasaun ba Ema Hotu Liu Hosi Dalan Rápida (EFA-FTI), halo ona

B.2.6 Edukasaun SWG iha kontextu preparasaun SIP nian diskute ona

B.2.7 Halo mapa organizasaun juventude sira

Konsulta juventude & ulunbot sira halao hela

* Print ona founsletter iha lian Tetun no Portugês

Seksaun B.3 : Prestasaun servisu ba Hakuran Hiak -Grupu Vulnerável sira (Asuntus Veteranus)

B.3.1 Desizaun konabá uza baze de dadus

Desizaun konabá rejistu quadro-civil no clandestinos hosi Presidente

Komesu Projetu uma ba veteranus 100

Komesu Projetu bolsa de estudus ba veteranus 300

Seksaun C.1 : Kriasaun Empregu – Dezenvolvimentu Sektor Privadu

C.1.1 Akordus Empregu ho kompanhia Malázia no treinamentu preparatóriu ba grupu trabalhadores volunt’arius ba dalauluk

Asina MOU ho Malázia

Asegura reporting númerus trabalhadores, detalhes sektor trabalhu

Akordu empregu ho Korea do Sul; hahú Maiu-Junhu 2005; 1o grupu trabalhadores 100-200 ba fulan ida sei haruka ba Korea

C.1.2 Aprovasaun CoM ba lei falénsia

Aprovasaun CoM ba lei kooperativa (aprova iha 10/1/2004; presiza regulamentus komplementar atu sai sai operasional)

Projetu de lei konabá kontratu no garantia subsidiária

Aprovasaun polítika konabá kréditu no rejistu garantia subsidiária (akordus entre banku sira no BPA)

Aprovasaun CoM ba projetu kontratu no leis garantia subsidiária

Forum Negósiu ba dalaulukhalao ona (programadu ba Abril 2005)

MoJ adopta ona sistema klasifikasaun internasional

MoJ simu daudaun funsaun foun notariadu no rejistu (notariadu foun assume ona, maibé funsionamentu seidauk furak)

Aprovasaun CoM ba projetu lei konabá arrendamentu

Dezenvolvimentu kréditu kombinadu no rejistu garantia subsidiária

Enserramentu BRU tanba Lei foun konabá Sosiedade Komersiál (sei taka close wainhira iha rejistu komersial foun deit iha MoJ laran)

Lei seguros aprova ona hosi parlamento

C.1.3 Kampanha sensibilizasaun públika no harí focus konabá atividade emprezariál nudar substitutu ba buka empregu

Page 29: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

6

Aneksu 1: Estatutu TSP III (FY2005) Asaun Programada sira

TSP III Produtu/Indikador no Alvu Ramata iha Marsu 316 Lao hela7 Re-eskedul ba

CSP I 8

Programaas emprezariál lao nafatin, hatama iha kurrikulum estudus bisnis ensino sekundáriu no tersiáriu

C.1.4 Rekrutamentu pessoal IEPA hahú ona

Nomeasaun sira ba Board IEPA

Arranjus operasionais ba IEPA konfirma ona

Estratéjia IEPA prepara ona no aprova ona

Sistema Jestaun Informasaun Investimentu harí ona

C.1.5 Implementasaun programa lurón CBM sira no estatístika kapturasaun no rejistu kriasaun empregu

C.1.6 Lei Rai– Politika titulasaun, Lei no Promulgasaun; Politika Dezenvolvimentu konabá Fan Propriedade Estadu-nian (Arrendamentu propriedade Gov aprova ona)

Projetus Lei Rai konabá: 1) Direitu ba Rai no Terras no Restituisaun Títulu 2) Proprietáriu Estranjeiru Halo tuir Konstituisaun 3) Akta Kadastre

Aprovasaun of leis konabá 1) Aprovasaun of leis konabá 2) Aprovasaun CoM ba Dekretu Lei konabá 3)

Lei Projetus konabá Rekursus Naturais,Uza rai ba agrikultura / Implementasaun Sistema Rejistu Rai

Seksaun C.2 : Kriasaun Empregu - Agrikultura

C.2.1 Politika no Estratéjia MAFF no Programa Investimentu Sektor ramata ona

Papel no operasaun SWG define ona no akorda ona

Dezenvolve horáriu ba Planus asaun departamentu nian no sub-sektor

C.2.2 Planu Asaun ba lisensiamentu no monitorizasaun dezenha ona.

Hahú hasai lisensa no baze-de-dadus reporting dezenvolve ona

C.2.3 Avalia relatórius produsaun fos no ajusta métodus tuir nesesidade

Hahú multiplikasaun fini no sistema planeamentu tubérkulu

Relatóriu Final konabá Politika Be ba Agrikultura

Page 30: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

1

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

SEKSAUN A.1: GOVERNASAUN – KONSOLIDASAUN INSTITUISAUN FISKALIZASAUN SIRA A.1.1 Hamosu konsiensias sidadaun nian direitus no respeitu ba norma lei, defende sidadauns hosi abuza poder hosi administrasaun públiku; no proteje hasoru korupsaun no nepotismu.14 (NDP páginas 109 no 111-112)

Matriks sei hetan Revizaun wainhira provedor simu ona posse) • Hari’i ona gabinete provedor nian, equipadu, iha ona funsionariu no operasional

Gabinete Provedor de Direitos umanuos e Justiça (WB; UNDP

Provedor nomeia ona hosi parlamento 29 Marsu 2005

SEKSAUN A.2: GOVERNASAUN – CORE GOVERNO FUNSAUN A.2.1.a: Asegura Implementasaun programa legeslativu anual; A.2.1.b Entidades estadu no Ministérios funsiona hela ho basis consistent no legal (NDP page 119)

• Prosesu politika no legislativu aprova ona • Procurador-General no GIG funsiona hela ho poder tomak, ministérios funsiona hela tuir Lei Orgánikas mak armoniza ona

• Entidades hotu-hotu halo tuir politika no prosesu lejislativu • Lei Orgánikas ba Ministérios no GIG armoniza ona no aprova ona

• Kalendáriu lejislativu klaru

mak reflete prioridades

Gabinete harí ona; disponibilidade projetu leis no

konsulta konabá leis prinsipais.

• Entidades hotu simu kkbit tomak no

funsiona hela ho baze konsistente no

legal

SSCoM (UNDP, AusAID)

[Proposta projetu ba polítika no prosesu lejislativu hatama ona ba CoM iha Junhu 2005] • Politika no prosesu lejislativu aprova ona by CoM • Adequate full-time apoiu ba armonizasaun leis

• Manual no linhas orientasaun

dezenvolve ona ba polítika foun no

prosesu lejislativu ba entidades relevantees

tomak • Lei Orgánika GIG hetan aprovasaun CoM

• Workshops no treinamentu bá polítika foun no

prosesu lejislativu ba entidades

relevante tomak Disseminasaun ba públiku ba polítika foun no prosesu lejislativu Submisaun leis ba Aprovasaun armoniza ona

• Entidades tomak lao tuir politika no prosesu lejislativu • Disseminasaun públika ba Leis Orgánikas armoniza ona

13 Textu sublinhadu hatudu areas mak hein hela konfirmasaun hosi Governo. 14 Seksaun ne sei elabora wainhira Provedor simu ona posse.

Page 31: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

2

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

• Lei Orgánika konabá Gabinete Inspector Geral aprova ona • Relatórius sumáriu konabá investigasaun, inspesaun no medidas korretivas publika ona

• 20 relatórius konabá investigasoens ramata ona • GIG initiates 10 investigasoens • GIG refers 3 kazus ba the P-G

• GIG reinforces integrity no accountability through inspesauns no investigasoens, rekomendasoens are Implementa ona no relatórius are publika ona

Gabinete of Inspector General (WB; UNDP)

[Lei Orgánika of GIG aprova ona, incl kompeténsia sira, reporting rekizitus no referénsia of kazu kriminal sira] • Summary relatórius of investigasoens no medidas korretivas publika ona (in accordance ho Lei Orgánika)

• GIG initiates at least 6 foun investigasoens

• GIG initiates at least 2 inspesauns of ministérios no 6 foun investigasoens

• Relatórius publika ona konabá

rezultadus, medidas korretivas

recommended no follow-up asauns

hola ona; diak kazus referred ba

Procurador-General

A.2.2: Hamoris funsaun públika ida kik, efikaz, no efisiente livre hosi korrupsaun no nepotismu. (NDP pájinas 21, 107, 138)

• Estudu opsoens konabá rendimentu no rejistu bens no instrumentus seluk atu funu hasoru korrupsaun iha Timor Leste ramata ona

• Estudu publika ona no diskute ona iha governo laran no ho sosiedade sivíl

• Sistema kikoan ida ba ba disclosure harí ona reforsa ona ofisiais Estadu mak fihir ona

Ministro de Estadu ba Presidente CoM; Inspector-General (WB)

• Estudu Opsoens hatama ona ba CoM

• CoM fihir opsaun(sira) no husu

Planu Implementasaun

viável

• Planu Implementasaun

iha etapas prepara ona,

haklekar ona no diskute ona

• Experiensia sira Implementa ona inklui abertura ba ofisiais bot mak fihir ona no ofisiais nivel médiu iha areas risku as

A.2.3: Ensuring adequate oversight over públiku Fundus through auditoria indpendentee (NDP pájinas 5, 24, 59-63)

• Planu Implementasaun ba transferénsia arranjus auditoria hosi Tezouraria no kriasaun of indpendentee jestaun of externa auditoria

• Kapasidade Tribunal de Recurso atu halao auditoria aumenta ona

• Arranjus Auditoria Indpendente harí ona, ho kontinuasaun servisos hosi Tezouraria wainhira presiza

Tribunal de Recurso/ MoPF

• Estudu Transisaun hatama ona ba Tribunal de Recurso no CoM

• Konfirmasaun hosi Tribunal de Recurso, CoM ba arranjus ba transferénsia arranjus auditoria externa ba Tribunal de Recurso

• Transferénsia hahú ho apoiu

hosi Tezouraria

• Harí kapasidade halao daudaun iha Tribunal de Recurso

A.2.4 Nurturing a responsible,

indpendentee no efikaz media

(NDP pájinas 107,109

• Governo hahú diskusaun konabá media no asuntus liberdade de informasaun ho journalists principal sira, proprietárius media no públiku

• Prosesu harí ona of Monthly press bulletins issued by Governo • Kuadru Liberdade informasaun disponivel

• Kuadru Legal ba Liberdade informasaun dezenvolve ona no Implementa ona

Ministro de Estadu ba Presidente CoM

• kalendáriu Sorumutu entre Governo no media, NGOs lao hela; • Minutas Gabinete no Gazette disponivel iha lian Tetum

• Kuadru esbosu preliminar konabá

liberdade informasaun prepara

ona no sujeitu ba konsultas

• Esbosu final hatama ona ba CoM

• CoM aprova Kuadru Liberdade informasaun no linhas orientasaun ba entidades estadu tomak no disseminasaun ba públiku inklui iha nível suco

Page 32: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

3

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

A.2.5 Maneja efikazmente reseitas mina no gas no poupansas atu benefisia jerasaun orasné no abanbainrua (NDP pájinas 7, 24, 30, 67, 78-79, 89-91, 213)

• Implementa ho-susesu Fundu Petróleu no polítika poupansas • Reforsa ona abilidades, númerus pessoal no apoiu internasional ba ETRS Divizaun Reseitas Tasi Timor; Unidade Macroekonómikas MoPF; BPA; no parlamento

• Asuntus xaves Fundu Petróleu explika ona iha orsamentu no atualizasaun orsamentu • Disseminasaun informasaun ba públiku no konsulta konabá Fundu Petróleu • programa harí kapasidade Implementa daudaun

• Fundu Petróleu harí ona, polítika poupansas Implementa ona • Kolesaun efikaz ba Reseitas Tasi Timor

MoPF/ Parseirus Dezenvolvimentu

[Projetu Lei hatama ona ba no aprova ona hosi parlamento] • Membrus Konselhu Assessoria Investimentu nomeia ona no operasional • ETRS no Unidade Macroekonómikas rekruta pessoal lokal kompativel

• Council Consultative nomeia ona no operasional • Programa harí kapasidade tinan-5 dezenha ona ba taxasaun petróleu

• Konselhu Konsultativu define programa trabalhu

• Konselhu Konsultativu produz ona relatóriu, haklekar ona no diskute ona • Apoiu externa bot konsege ona fo ona ba Programa harí kapasidade; pessoal lokal treina ona

SEKSAUN A.3: GOVERNASAUN – PUBLIC SEKTOR MANEJAMENT A.3.1: Desentraliza governo no reforsa komunidades atu maneja sira nia asuntu lokal (NDP pájinas 40,44 no 138)

• Projetu Politika no Planu Implementasaun ba Administrasaun Lokal hatama ona ba CoM

• Projetu polítika no planu Implementasaun ba Governo Lokal aprova ona hosi CoM ba konsulta ho parte barak; lejislasaun prepara daudaun ona.

MSA/NDTA (Irlándia, UNDP)

• Estudu klean konabá opsaun mak

fihir ona hatama ona ba CoM

• CoM aprova proposta mak define papel, funsaun, kompozisaun, dimensaun estrutura desentralizadu foun.

• Preparasaun draft dokumentu polítiku no planu implementasaun ba submisaun ba CoM

A.3.2: Dezenvolvimentu the kuadru legal no regulamentar ba Funsaun Públika

• Estatutu Funsaun Públika, lejislasaun suplementar no regulamentus haklekar ona inklui regulamentus disiplinares no manual • Criteria no prosesu imparsial ba avaliasaun funsionáriu públiku harí ona

• Prosedimentu disiplinar halao ona tuir regulamentu • Responsabilidade jestor no supervisors harí ona • Treinamentu servisu funsionáriu públiku, etika no konflitu interese

• Kuadru Lejislativu no regulamentar ba Funsaun públika hamrik no vigora ona • dezenvolvimentu karreira funsaun públika no estrutura pagamentu harí ona

MSA/NDPS (UNDP, WB)

• [Akta Disiplina nor regulamentu Funsaun públika hatama ona ba COM] • Manual ba Prosedimentu disiplinar [diskute ona ho Director sira] hatama ona ba CoM • Assessor tékniku sira servisu ona ba

• CoM aprova manual konabá prosedimentu disiplinar • Aprovasaun regulamentu konabá responsabilidade supervizorial • Aprovasaun regulamentu konabá criteria no prosesu imparsial ba avaliasaun

• Disseminasaun manual disiplinar inklui Workshops ba entidades relevantee hotu-hotu • Regulamentu konabá avaliasaun haklekar ona ba funsionáriu públiku relevante • konsulta

• Manual uza ona iha ministérios hotu-hotu no entidades relevante seluk • Regulamentu konabá avaliasaun uza ona iha Ministérios Governo • Finalizasaun projetu polítiku konabá dezenvolvimentu karreira no

Page 33: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

4

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

ba dezenvolvimentu karreira no estrutura pagamentu

funsionáriu públiku (ii)

públika konabá esbosu polítiku konabá dezenvolvimentu karreira no remunerasaun

remunerasaun, sei hatama ona ba COM iha Sept 2006

A.3.3: Dezenvolvimentu sistema jestaun rekursus umanus

• Planu ba sistema arkivamentu pesoal ba Funsionáriu Públiku sira aprova ona, finansia ona, no implementa ona

• Treinamentu focal points HR konabá uza PMIS halao hela

• 100% hosi funsionáriu públiku ho ficheiru pesoal atualizadu iha PMIS; ministérios treina tomak ona; sistema funsiona hela ho-susesu

MSA/ departamentos governo/ instituisoens hotu-hotu (UNDP, WB, DPs)

• [finansiamentu DP asegura ona] • Vensedor PMIS hahú Implementasaun PMIS

• Implementasaun PMIS (25 % hosi dadus Funsaun públika hatama ona iha PMIS)

• Kontinuasaun Implementasaun PMIS (50% hosi dadus Funsaun públika hatama ona iha PMIS)

• Kontinuasaun Implementasaun PMIS (75% hosi dadus Funsaun públika hatama ona iha PMIS) • Focal points HR hosi Ministérios linha hetan kapasitasaun konabá oinsá uza PMIS

A.3.4: Reforsa kapasidade Governo atu maneja no monitor realizasaun rezultadus iha baze (Sektor Públiku Jestaun SIP, August, 2004)

• Responsabilidade ofisial Gabinetes Planeamentu Governo include M&E • QMRs inklui seksaun analtika ida • Avaliasaun kiak lao hela • Revizaun pontu-klaran NDP ramata ona

• Mandatu ba M&E hasai ona no reflecte ona iha AAPs • Problem-solving halao ona bazeadu iha análize dezempenhu trimestral • Dadus LSMS Parte I uza tiha ba revizaun NDP • Dadus estudus uza tiha atu informa prosesu halo desizaun

• Atividade M&E sira implementa regularmente ona tuir Mandatu no AAPs • Avaliasaun kiak ramata ona no hatama ona ba planeamentu no follow-up NDP • Revizaun final NDP liga ba MDG planeadu

Ministro Senior, Presidente CoM, MoPF, ajénsias linha, Diretoradu Estatístika (WB, ADB, JICA, WFP, AusAID, UNDP, UNICEF)

• QMRs hahú inklui seksaun ida konabá barreiras ba dezempenhu, no rezolusaun-problemas • Planus ba LSMS, PPA, sensus Suco no mapa ba kiak ramata ona • Protocol Revizaun NDP ramata ona

• Rekursus ba avaliasaun kiak mobiliza ona no disponivel • Experimentasaun LSMS ramata ona • Preparasaun ba trabalhu kampu ramata ona • revizaun NDP lao hela

• LSMS dadus collection in prosesu • NDP revizaun

ramata ona no adjustments halo

ona in NDP prioridades ba

following years

• LSMS ramata ona • PPA no Suco dadus-collection in prosesu

A.3.5: Promosaun igualdade jéneru iha aspetu hotu-hotu administrasaun públika (NDP pájinas 26,

• Respostas konabá jéneru & prinsípius essensiais integradu ba AAP laran iha MoH no MoE

• Planus Asaun MoH no MoE ho asaun, prinsípius jéneru, no orsamentu disponivel

• Respostas konabá jéneru aplika ona iha fatin prestasaun servisu (pelu menus 50%)

NDPEAC, MPF MoH, MoE, OPE (Irlándia)

• Jéneru integradu ba SIPs laran • Pessoal NDPEAC hetan ona ekipamentu/ instrumentus GM

• Assuntus jéneru prinsipal identifika ona liu hosi análize dadus desagregasaun sexu- iha MoH no MoE

• Identifikasaun Respostas jéneru iha saúde no edukasaun • Planu asaun sektoral jéneru

• Respostas jéneru hatama ona iha AAP MoH, MoE

Sequencing will be specified in line with government reorganization schedule

Page 34: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

5

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

115,116, 149,154, 169 )

SEKSAUN A.4: GOVERNASAUN – KONSOLIDASAUN THE JUSTICE SEKTOR • Planu dezenvolvimentu rekursu umanu kontribui ba prosesu halo-desizaun no koordenasaun entre instituisoens sektor justisa.

• Númeru estajiariu mak kompleta ho-susesu kursu treinamentu JTC. • Vagu mak mosu ona tanba treinamentu pessoal internasional taka tiha • Hakuran ona númeru detidus mak husik tanba kuran audiénsia iha oras 72 laran

• Treina ona téknikus tribunal nasional. • Sistema justisa iha pessoal nasional treinadu natón no mentor internasional sira atu asegura asesu ba justisa.

CoC (MoJ, CoA, OPG) (UNMISET, UNDP, USAID, AusAID)

• Treinmentu, rekrutamentu, no planu susesaun rekursu umanu ramata ona • Mekanismu

finansiamentu harí ona, doadores identifika ona, kompromisu essensial sira ba FY06 hetan ona.

• Planu dezenvolvimentu rekursu umanu prazu-naruk ramata ona. • Kontinuasaun treinamentu ba 40 téknikus nasional tribunal liu hosi JTC

• Akabamentu pessoal internasional mak presiza rekruta ona • Kompromisu

sira ba finansiamentu ba internasional essensial téknikus tribunal ba FY07 hetan ona.

• Avaliasaun téknikus tribunal TL to treinamentu JTC ramata • Provizoens ba mentoring téknikus tribunal mak ramata ona treinamentu JTC durante periodu provasaun harí ona

A.4.1: Administra indpendentemente justisa ho kualidade tékniku, ho respeitu ba direitus sidadania, sensibilizasaun ba valores kulturais no partisipasaun no involvimentu popular (NDP pájinas 21 no 108)

• Adherence ba existing prosedimentus Hadia ona. • Transparency no públiku understanding of justisa sektor Aumenta ona. • Kazus jestaun sistema harí ona.

• Relatórius trimestrais. kalendáriu semanal tribunal tau ona. • Hadia ona prezensa iha servisu fatin ba aktor tribunal hotu- hotu.

• Aperfeisoamentu iha efisiénsia. • Aperfeisoamentu iha prestasaun justisa à-tempu • Aperfeisoamentu in planeamentu sektoral.

OPG,CoA, CoC, MoJ, PNTL (UNDP, USAID, AusAID)

• Prosesu dizain sistema jestaun

kazus bazeadu iha prosedimentu sivil no kriminal mak ihaona hahú ona

• Kontinuasaun reforsu ba prosedimentu bazeadu iha lei mak ihaona.

• Dizain sistema jestaun kazus ramata ona • Estatístika Asaun judisial trimestral, tribunal, no prizaun públika ona.

• Templates jestaun kazus aprova ona • Pessoal nasional treina ona iha kompilasaun estatístika

• Treinamentu ba eskrivaun tribunal, administradores, no pessoal administrativu iha sistema jestaun kazus hahú ona • Revizaun estatístika hosi primeiru, segundu, terseiru trimestres atu avalia progresu no identifika akumulasaun

Page 35: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

6

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

• Prosecution makes timely determination of need ba extended pre-trial detention.

• Akumulasaun in prosecution hakurand. • Númeru of detidus released due to inability to place evidence before a judge hakurand.

• aperfeisoamentu in timely prosecution of crimes. • Hakuran in backlog in prosecution.

OPG, SCPP • Rekrutamentu of administrativu pessoal ba OPG • Sistema ba

kazus asAsinaments reviewed

• Staff treinamentuhahú ona • SCPP nomeia ona

• Disiplinar guidelines dezenvolve ona

• Disiplinar prosedimentus in place no funsauning.

• Hadia ona sistemas administrativu, finanseiru, no procurement harí ona.

• Working phones, generators, computers, no photocopiers in courts no eskritóriu sira.

• Hadia ona asesu to orsamentued ekipamentu, goods, no servisos. • 90% of MoJ orsamentu ezekuta ona.

CoA, MoJ, OPG (USAID, UNDP)

• Dezenvolvimentu of Hadia ona administrativu, finanseiru, no procurement polítika ba CoA, MoJ, no OPG hahú ona

• collaboration ho MoPF to improve despezas treinamentuhahú ona • weekly tribunal kalendáriu posted in ema hotu courts

• list of MoJ pessoal ramata

ona • inventory of

MoJ benss ramata ona

• baze-de-dadus of MoJ pessoal ramata

ona • Hadia ona administrativu, Finansas, no procurement sistemas, elaborated.

• Lei konabá doméstika violénsia aprova ona

• Kazuss of doméstika violénsia resolved according to the lei

• Lei konabá doméstika violénsia enforced by PNTL, PPO judiciary no lokal authorities

OPE, MoJ, PNTL, PPO (UNFPA, UNMISET)

• lei konabá doméstika

violénsia aprova ona

•Análize of GBV kazus halao ona

• Planu ba jéneru treinamentuba

tribunal téknikus ramata ona

• medidas hola ona to prioritize serious GBV kazus

•jéneru treinamentuba

tribunal téknikus ramata ona

• Públiku defender assistants treina ona no deployed.

• Disiplinar prosedimentus ba públiku defenders

harí ona.

• Númeru of públiku informasaun atividade sira halao ona in prisons no públiku.

• Hadia ona asesu ba justisa, particularly in distrito sira.

MoJ/Públiku Defense (UNMISET, UNDP)

• 13 públiku defenders assistants rekruta ona • treinamentuba públiku defender assistants in JTC hahú ona

• disiplinar body ba públiku defenders as define ona by lei harí

ona. • Planu ba públiku informasaun konabá PD funsaun ramata

ona

• públiku defenders assistants treinamentucompleted

• públiku defender

assistants nomeia ona, Bazeadu iha konabá rezultadus

of treinamentucours

e

• públiku defenders assistants stationed in distrito courts • informasaunal

atividade sira konabá públiku

defense halao ona in 3 prisons

Page 36: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

7

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

• Hadia ona sensibilizaun públiku ba sistema justisa.

• Númeru eskritóriu administrasaun distrito sira ho kompilasaun lei. • Númeru aldeias ho abstrak lei. • Númeru programas media konabá sistema justisa.

• Hadia ona asesu públiku ba no utilizasaun sistema justisa.

MoJ/Citizen-ship Unidade

(UNMISET, UNDP)

• Kompilasaun leis hahú ona • Kriasaun abstrak leis hahú halo ona • Planu info públiku ramata ona

• Vizitas ba distrito sira/sub-distrito 20 • ho V-M ba dezenvolvimentu no ambiente, públiku informasaun konabá leis relasionadu ba dezenvolvimentu sektor privadu

• programas media 3 konabá radio no television ramata ona

• Vizitas ba 25 distrito sira/sub-distrito sira • Abstrak leis fahe ona ba aldeias; kompilasaun leis ba eskritóriu administrasaun distrito sira

SEKSAUN A.5: GOVERNASAUN – KONSOLIDASAUN THE POLICE SERVICES A.5.1: Konsolidasaun kapasidades instituisoens responsaveis ba seguransa interna no externa (NDP pájinas 109,no 111-113, 117) a) Prestasaun servisu a) Prestasaun servisu

• Hadia ona relasaun entre polisia no komunidade

• Nível satisfasaun ho serviso polisionamentu • Númeru mekanismu konsulta komunidade sira harí ona • Nível apoiu treinamentuno fo ona ba Inisiativas polisionamentu komunidade

• Hadia ona responsividade ba nesesidades komunidade no prokupasaun iha Prestasaun servisu PNTL

MOI – PNTL (AusAID, UK, UN, UNICEF, seluk sei konfirma ona)

• Estratéjia Treinamentu hatama mos sensibilizasaun jéneru no prinsípius orientadu ba komunidade

• Avaliasaun no revizaun Programa treinamentu, polítika sira, no prosedimentus atu asegura prinsípius Polisionamentu oientadu komunidade (COP) no sensibilizasaun jéneru hatama ona iha polítika polisia hotu-hotu, prosedimentus no Programaa treinamentu

• Kontinuasaun treinamentu fo ona bá sensibilizasaun jéneru COP

• Avaliasaun efikasia treinamentu fo ona no polítika sira Implementa ona

Page 37: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

8

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

• Númeru programas sensibilizasaun Komunidade Implementa ona iha Parsearia ho komunidade no Grupus feto • Númeru violénsia Doméstika no programas sensibilizasaun prevensaun krime implementa ona

• Engajamentu bot liu ho komunidade hosi PNTL no hadia ona responsividade ba nesesidades feto • Halo mapa insidensia no prevalensia violénsia doméstika mak reporta nudar rezultadu Programa Polisia

MOI – PNTL (AusAID, UK, UN, seluks ba be konfirma ona)

• Programas sensibilizasaun komunidade no mekanismu konsulta komunidade sira funsiona hela iha fatin experimental 4

• Programas sensibilizasaun komunidade no mekanismu konsulta komunidade sira funsiona hela iha fatin experimental 4 avalia ona • Mekanismu konsulta komunidade sira dezenvolve ona, dokumenta ona, rekomendasoens halo ona

• Programas sensibilizasaun komunidade haluan ona atu lori ba nível komunidade • Estratéjia Nasional ba programas sensibilizasaun komunidade no konsulta komunidade dezenvolve ona, inklui monitorizasaun no prosesu avaliasaun • Planu Implementasaun dezenvolve ona

A.5..2: Hasae sensibilizasaun sidadaun nia Direitus no respeitu lei, defende sidadaun hosi abuzu poder hosi administrasaun públika; no salvaguarda hasoru korrupsaun/ nepotismu (NDP pájinas 109,no 111-112) a) Mekanismu Fiskalizasaun sira

• Komisaun revizaun indpendente ba polisia disiplina (keixas) harí ona

• Númeru investigasoens ba keixas hasoru polisia sujeitu ba an revizaun indpendentee

• Aumenta ona konfiansa no fiar iha PNTL no kontinua ona refinamentu investigasaun keixas no prosesu revizaun indpendentee

MOI – PNTL (UNMISET, AusAID,UK, USA,UN, seluk sei konfirma)

• Promulgasaun lei konabá disiplina polisia • Konsulta ulunbot konabá komisaun revizaun indpendentee inklui sosiedade sivíl no Provedor • Gabinete Etika Profesionál PNTL prosedimentus no polítika sira hetan hela revizaun atu reflete lei konabá disiplina

• Gabinete Etika Profesionál PNTL (PEO) prosedimentus no polítika sira hetan hela revizaun atu reflete lei konabá disiplina • Staffing no rekizitus treinamentu PEO identifika ona no dokumenta ona • Mekanismu ligasaun sira harí ona ho Provedor • mekanismu ligasaun entre Unidade investigasoens Nasional & the Gabinete Provedor harí ona

• Polítika PEO sira no revizaun prosedimentus ramata ona • Revizaun investigasoens ba keixas konabá polisia halao ona • investigasoens hahú halo ona hosi komisaun indpendente mak diak • Kontinuasaun treinamentu ba Membrus PNTL PEO

• Avaliasaun komisaun revizaun indpendentee inklui konsulta ulunbot • Kontinuasaun treinamentu ba Membrus PNTL PEO

Page 38: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

9

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

• Polítika G-RDTL konabá polisionamentu iha Timor-Leste konkorda ona no aprova ona

• Dokumentu Politika hakerek ona no aprova ona hosi G-RDTL • Polítika G-RDTL konabá polisionamentu mak konkorda ona iha Timor-Leste Implementa ona

• Definisaun klaru ba papel polisia no pendekatan ba ulunbot hotu-hotu

MOI – PNTL (UNMISET, AusAID,UK, UN, seluks to be konfirma ona)

• Sumáriu Politika dezenvolve ona Bazeadu iha konsulta ho ulunbot sira • Sumariu Politika hakerek ona

• Remunerasaun polítika reviewed ho ulunbot sira

• ulunbot konsulta is Kontinuasaun. • Remunerasaun polítika hatama ona ba Ministro de • PNTL Manual dezenvolvimentu prosesu begun

• G-RDTL finalize dezenvolvimentu of a polítika konabá polisionamentu ba konsulta ho ema hotu ulunbot sira • ulunbot konsulta • PNTL manual being dezenvolve ona

b) Politika no koordenasaun

• Mapping of causes of delays in the present investigasaun no tribunal prosesu

• ligasaun mekanismu ho the públiku prosecutor

harí ona

• Hakuran in backlog of investigasoens no tribunal kazus

• Kalendariu jestaun investigasoens liu hosi uza standard no indikador sira mak hadia ona • Hadia ona standard no kalendariu investigasoens

MOI – PNTL (UNMISET, AusAID,UK, UN, seluk sei konfirma)

• Identifikasaun ba pendekatan ligasaun no koordenasaun diak liu

• Identifikasaun ba pendekatan ligasaun no koordenasaun diak liu

• PNTL participa iha revizaun prosesu akumulasaun kazus • Identifikasaun ba pendekatan ligasaun no koordenasaun diak liu Mekanismus harí ona

• Avaliasaun no revizaun mekanismu • Mekanismu efikaz funsiona ona • Dezenvolvimentu Standard sira • Dezenvolvimentu indikadores

Page 39: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

10

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

A.5.3: Promosaun igualdade jéneru iha

polisia (NDP pájinas 26,115, 116,149,154,169)

• Estudu kazus ba gender mainstreaming iha PNTL ramata ona

• Estudu Kazus iha ona

• Redusaun bot ba kazus diskriminasaun jéneru iha PNTL • Padraun sira atu maneja krimes mak iha relasaun ho jéneru harí ona

PNTL, Academia Polisia, MoI,OPE (UK/AusAID, Irlándia Aid)

• Objetivus no komponentes dizain estudu kazus identifika ona no sumáriu ramata ona

• Estudu kazus parte I: Análize jéneru PNTL ramata ona

• Estudu kazus part II: intervensaun sira no sistema monitorizasaun dezenha ona

• Esbosu estudu kazus ramata ona no hetan ona revizaun hosi ulunbot sira

SEKSAUN A.6: GOVERNASAUN – PLANEAMENTU AND PUBLIC EXPENDITURE MANEJAMENT A.6.1: Reforsa kapasidade ajénsias linha MoPF atu maneja finansas públikas (NDP pájinas 24 & 62) (RM pájinas 9 & 26)

• Programa harí kapasidade hamrik ona ba MoPF, ajénsias linha no distrito sira ho komponentes mak klaru • Pessoal xave jestaun finanseira hamrik ona iha MoPF no ajénsias

• Programa CB ba MPF, ministérios relasionadus no distrito sira hetan ona aprovasaun GoTL • Postus TA importante teb-tebes iha MoPF no ajénsias linha konfirma ona no Planu akorda ona & implementa ona atu

• Hakuran ona atrazu sira iha Procurement, hadia ona kolesaun reseitas no hadia ona submisaun orsamentu ajénsia linha • Sistema jestaun final kompostu ho pesoal treinadu no profisiente iha prosedimentus

MoPF (HR) (WB, AusAID, UNMISET, Portugal, Irlándia, UK)

• Programa CB ramata ona no hetan ona aprovasaun GoTL • Akordu alkansa ona konabá susessor arranjus ba postus importantes TA (to Julhu 05)

• Arranjus programa Implementasaun harí kapasidade konfirma ona • Deskrisaun serviso ba postu importante sira hakerek ona & aprova ona. • Prosesu recrutamentu konkorda ona

• Programa harí kapasidade hamrik ona no asaun ba dalauluk halao ona • Rekrutamentu postus importante sira halao ona

• Pessoal adisional no assessor sira iha fatin ona iha MoPF no ajénsias linha

Page 40: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

11

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

taka postu sira ne GoTL

A.6.2: Hadia Implementasaun orsamentu kikoan alinha ho polítika poupansas (NDP pájinas 43, 49-56, 59, 62-63, 2658, 281 no 283-287) (RM pájinas 9, 12 & 26)

• Redusaun ida iha apropriasoens mak la gasta iha FY06 kompara ho FY05 • Orsamentu Fontes Kombinadas (CSB) ba FY07 prepara ona & publika ona • CSB, dadus auditoria & relatóriu ezekusaun orsamentu disponível iha websites GoTL

• númeru ezekusaun orsamentu tinan-klaran FY06 hatudu despezas > 80% hosi apropriasoens • Orsamentu CFET FY06 konabá CSP I alokasaun ba saúde, edukasaun & agrikultura15

• Valor ezekusaun orsamentu FY08 hatudu despeza total >90% hosi apropriasoens • CSB publika ona inklui kompromisu doador prazu-médium fahe-tuir sektor no klasifikasaun ekónomika

MoPF (Tezouraria, NDPEAC, Procurement & Orsamentu) MoH, MECJD & MAFF [WB, AusAID, Norway, NZ]

• Númeru doador sektoral FY06 iha klasifikasaun ekonómika ho indikativu prazu-médiu ba kompromisu sira • Konkorda ona pessoal xave & sistemas atu harí atu halo delegasaun sai efikaz

• Limitesmak delega ona ba ministério ba aprovasaun bens & servisos sae ona ba $2,500 • Relatórius tinan-klaran hosi MAFF, MoH, MECJD & MTCPW konabá despezas versus apropriasoens • akorda ona regras mak diak ona ba asesu distrito ba rekursus

• Númeru doador atualizadu fahe tuir klasifikasaun ekonómika fo ona ba CSB

• CSB FY07 ramata ona • Relatóriu produz ona hosi ajénsias linha hotu-hotu hodi kompara: (i) despezas atuais ho apropriasoens; (ii) rezultadus alkansa ona ho Planus (AAPs)

A.6.3: Asegura transparénsia no kontabilidade finansas públikas ba lejislatura no públiku (NDP pájinas 24 & 67-69) (RM pags 9 & 25-26)

• Reporting finanseiru pontual, kompreensivu, no malorek • Aprova ona auditoria externa ba kontas estadu nian • Relatóriu Ezekusaun Orsamentu hatama ona ba parlamento no DAs

• Hatama Deklarasaun Final no Relatóriu pontual Ezekusaun Orsamentu Trimestral ba parlamento • Hatama pontualmente auditoria kontas no karta jestaun ba parlamento

• Relatórius finanseiru hatama pontual ona no auditoria externa ba kontas estadu nian halao ona iha fulan 6 nia laran iha fim tinan fiskal

MoPF (Tezouraria, Tribunal de Recurso)

• Auditoria externu estabelese ona • Arranjus ba transferénsia jestaun auditoria ba Tribunal de Recurso harí ona

• Relatóriu Ezekusaun Orsamentu 1o trimester publika ona • Deklarasaun Auditoria no karta jestaun rejista ona ho parlamento • Guia Sidadaun nian ba orsamentu publika ona

• Relatóriu Ezekusaun Orsamentu 2o trimestre (Q2) publika ona

• Relatóriu Ezekusaun Orsamentu 3o trimestre (Q3) publika ona

15 Parámetrus – Saúde no edukasaun >35% hosi despezas rekorrentes CFET mak programa ona; edukasaun primaria > 45% hosi gastus edukasaun rekorrente mak programa ona; hospitais < 40% hosi gastus rekorrentes CFET mak programa ona ba saúde; agrikultura [>5%] hosi gastus rekorrentes CFET mak programa ona.

Page 41: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

12

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

A.6.4: Maneja efikazmente administrasaun alfandegária atu hadia dezempeñu reseitas, no dezenvolvimentu sektor privadu (NDP5,7, 43, 67) 16

• Jestaun carga automatizadu iha portu Dili • Hadia ona avaliasaun risku no kontrole valuasaun

• Implementasaun manifestu kontrole karga automatizadu

• Atualizasaun regular bá kriteria selectividade ba

embarke risku-as.

• Hadia ona jestaun komérsiu • Redusaun seluk tan iha tempu clearance ba embarke risku kik

MoPF\ (UNDP, DPs)

• Pessoal treina ona konabá instrumentu/ téknikas avaliasaun risku/ • Planu Implementasaun ba sistema automatizadu iha pontu entrada prinsipal

• atualizasaun regular ba baze-de-dadus valuasaun • Kódigu konduta prepara ona no experimenta ona

• Pessoal no sektor privadu treina ona konabá manifestu automatizadu •Valuasaun no post entry auditoria harí ona

•Kontrole karga automatizadu iha Portu Dili •Kódihu konduta ba pessoal Implementa ona

SEKSAUN B.1: PRESTASAUN SERVISU FOR HAKURAN HIAK – HEALTH

• Hakuran ona mortalidade labarik liu hosi imunizasaun

• Taxa DPT3: 50% no taxa sarampu: 50%

• DPT3: 55 no Sarampu: 55%

MOH

• DPT3: 45% • Sarampu: 45%

• DPT3: 46% • Sarampu: 46%

• DPT3: 48% • Sarampu: 48%

• DPT3: 50% • Sarampu: 50%

• Hadia ona saúde inan no bebé mak foin moris

• Persentajen partu mak simu tulun pessoal saúde abilitadu; 32%

• Persentajen partu mak simu tulun pessoal saúde abilitadu; 40%

MOH • 28% • 29% • 30% • 32%

B.1.1: Hadia prestasaun servisos saúde (Denominador ba partu sira mak simu apoiu pessoal 43,000 no imunizasaun 40,000 no vizitas OPD 961,600 iha FY06) • Aumenta ona

utilizasaun servisos • Vizitas pasiente externu per kapita 2.25

• Vizitas pasiente externu per kapita 2.5

MOH

• 2..0 • 2.07 • 2.15 • 2.25

B.1.2: Reforsa planeamentu no alokasaun rekursu atu hadia prestasaun servisu

• Alokasaun rekursu efikáz, tau émfaze kontinyu bá kuidadu saúde primáriu

• Despezas hospital kuran hosi ka hanesan ho 40% hosi orsamentu rekorrente CFET

• Despezas hospital kuran hosi ka hanesan ho 40% hosi orsamentu rekorrente CFET

MOH, MOPF

• ≤ 40% • ≤ 40% • ≤ 40% • ≤ 40%

16 Asuntu ne hatama iha Jestaun Despezas Públikas hahú orasné. Governo Timor-Leste sei deside se asuntu ne tenki hatama iha Jestaun Sektor Públiku ka kontinua iha Jestaun Despezas Públikas. Mudansas sei halo didiak.

Page 42: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

13

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

• Dezenvolve liu tan instrumentu jestaun sira atu hadia dezempeñu hospital sira iha impedimentu rekursu harí ona • Finansiamentu remunerasaun doador aprezenta ona tuir orsamentu programa

• Pakote Serviso Hospital ramata ona & haklekar ona Planu Atividade Anual Hospital no instrumentus monitorizasaun ba FY07 revé iha relasaun ho pakote servisos tomak • Orsamentus & exps remunerasaun doador fornese ona ho trimestralmente

• Planus Atividade Hospital prepara rutin ona bazeadu ba pakote servisos hospital no utiliza atu orienta alokasaun rekursu no monitorizasaun orsamentu • Orsamentus no despezas mak doador fornese fulan tolu dala ida.

MOH (TFET) Doadores MOH tomak

• Planu atividade anual hospital inisial FY05/06 ramata ona bazeadu bá pakote servisos inisial no instrumentu monitorizasaun konkorda ona Orsamentus doador remunerasaun fornese ona iha formatu mak konkorda ona

• Revizaun AAP & asaun hospital 1o trimestre konkorda ona • Pakote servisos hospital ramata ona • Finaliza AAP hospital FY07 uza pakote servisos mak revé ona. • Orsamentus & despezas 1o trimestre doador fornese ona hosi remunerasaun iha formatu mak konkorda ona

• Revizaun AAP hospital 2o trimestre ramata ona & Planu asaun akorda ona • AAP Hospital ba FY07 dezenvolve ona • Orsamentus doador & despezas 2o trimestre fornese ona hosi remunerasaun

• Revizaun AAP 3o trimestre ramata ona & konkorda ona asaun abanbainrua • Diseminasaun AAP Hospital ba ulunbot xave sira • Instrumentus monitorizasaun ba AAP hospital ramata ona • Orsamentu doador & despezas 3o trimestre fornese ona hosi remunerasaun

• Politika saúde nasional sira aumenta liu tan prioritizasaun atividade planu saúde distrital no alokasaun rekursu - inklui koordenasaun inter-sektoral & fokus jéneru

• Relatórius trimestral monitorizasaun planu distrital ho relatórius extensivu liu ba Dezembru no Junhu. Relatórius sei hatama mos tansá mak la alkansa objetivu sira • Pelu menus halo sorumutu trimestral iha MOH no DHOs to diskute konabá relatórius

• Relatórius multi-anual atu monitor Implementasaun DHP prepara ona no uza ona atu hadia rezultadu nível-distrito • Relatórius monitorizasaun trimestral & bianual kontinua. MOH no DHOs hasoru malu atu revé DHPs & haré hikas razoens tansá rezultadu iha distrito la hanesan

MOH (TFET)

• Fiskalizasaun ba relatórius monitorizasaun DHP & identifikasaun asaun no apoiu mak presiza atu rezolve impedimentus Implementasaun

• Pelu menus sorumutu trimestral MOH no DHOs atu revé relatórius

• Instrumentus ba reporting fulan-nen dezenha ona no haklekar ona • Fiskalizasaun Implementasaun DHP no identifikasaun no apoiu ba asuntus Implementasaun • Pelu menus sorumutu trimestral MOH no DHOs atu halo revizaun ba relatórius

• First six-Monthly Implementasaun relatórius prepara ona in ema hotu distrito sira no reviewed by MOH. Asauns akorda ona to be included in FY07 DHP • Pelu menus sorumutu trimestral ba MOH no DHOs to halo revizaun ba relatórius

• Distrito saúde Planu akorda ona ba FY07 incorporating revizauns Bazeadu

iha konabá progresu • Pelu menus sorumutu trimestral ba MOH no DHOs atu halo revizaun ba relatórius

B.1.3: Hadia estrutura organizasional (funsional) MOH

• Halo revizaun organizasional fasilitatada ba MOH

• Estudu halao ona • Estrutura revizionada MOH harí ona

Husu ona apoiu doador nian

• TORs snisial hakerek ona

• TORS ramata ona • Estudu hahú halo ona

• Estudu ramata ona

SEKSAUN B.2: PRESTASAUN SERVISU FOR HAKURAN HIAK – EDUCATION B.2.1: Hadia • Planu • Pessoal • Efikásia MECJD MECJD • TOR ba • Avaliasaun • Avaliasaun • Planu

Page 43: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

14

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

planeamentu dezenvolvimentu kapasidade no rekursus umanus iha sektor edukasaun (NDP- pájinas 9, 27, 44, 135-137, 152-15 no 160-162)

reorganizasaun bazeadu iha avaliasaun institusional hatama iha Lei Orgánika ba MECJD no hetan ona aprovasaun CoM • Planu harí kapasidade (CB) bazeadu iha avaliasaun institusional prontu atu Implementa • Planu asaun nasional EFA/FTI hakerek ona

kualifikadu natón nomeia ona • Funsaun, responsabilidade no delegasaun espesifikadu ona tuir reorganizasaun • Planueamentu no reporting pontual • Treinamentu halao ona tuir avaliasaun institusional no planu CB • Primeira faze Planu asaun EFA/FTI Implementa ona

aumenta ona tanba reorganizasaun diak liu; treina ona pessoal no planeamentu diak liu • Efikásia rekursus umanus aumenta ona tanba treinamentu no organizasaun diak liu iha sektor • Segunda faze planu asaun EFA/FTI Implementa ona

MPF Banku Mundial TFET / FSQP UNICEF

Estrutura funsional hetan ona revizaun • Konsultan rekruta ona • Kalendáriu ba dezenvolvimentu institusional harí ona • Planu asaun nasional EFA/FTI aprova ona • Monitores indpendentee EFA/FTI kontrata ona • TOR & TA ba preparasaun Planu CB aprova ona

institusional MECJD ramata ona • Preparasaun Planu harí kapasidade bazeadu iha avaliasaun institusional hahú ona • Planu monitorizasaun EFA/FTI konkorda ona entre MECJD no doador EFA sira

institusional revé ona ho ulunbot sira • Planu nasional EFA/FTI hetan ona revizaun hasoru indikadores dezempenhu

reorganizasaun bazeadu iha avaliasaun institusional aprova ona • Pessoal sira treina ona iha áreas orsamentu no rekursus umanus ba sektor edukasaun • Planu harí kapasidade aprova ona hosi MECJD • Relatóriu anual nasional EFA/FTI prepara ona hosi monitores indpendentees no publika ona

B.2.2: Asegura katak orsamentu edukasaun ezecuta tomak no reporta pontualmente (NDP – pájinas 44 no 161)

• Taxa ezekusaun anual 15% as liu fali iha FY2005 • Planu Procurement elabora ona • CoM hetan akordu konabá polítika osan-eskola • Estratéjia atu ható block grants ba eskola sira ramata ona

• Taxa ezekusaun orsamentu iha total no tuir programas • kalendáriu ba ezekusaun orsamentu no reporting orsamentu

• Taxa ezekusaun despezas kapital liu 50% (hamutuk hotu 60%) • Hadia ona asesu ba doasaun/grants ba eskola sira

MECJD MPF Banku Mundial UNICEF Portugal Australia

• Pessoal tékniku rekruta ona • Block grants ba eskola experimental sira no polítika osan eskola analiza ona

• Planu serviso ba hadia taxa ezekusaun orsamentu prepara ona; TA identifika ona no planu treinamentu iha-serviso-fatin prepara ona • Revizaun alternativas osan eskola ho ulunbot sira

• Nível orsamentu revé ona no medidas korresaun introduz ona • Proposta osan eskola no block grants MECJD hatama ona ba CoM

• Jestaun despezas públikas iha sektor edukasaun avalia ona

Page 44: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

15

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

B.2.3 Aumenta asesu no hadia efikásia no kualidade edukasaun bázika (NDP- pájinas 9, 27, 44, 135-137, 152-15 no 160-162)

• Kurríkulu foun eskola pre-sekundária (klasse 7-9) hakerek ona • Programa konstrusaun no reabilitasaun eskolas prepara ona • Programa konstrusaun no manutensaun eskola iha áreas remotas prepara ona

• Taxa inskrisaun netto aumenta ona hosi 75% ba 80% • Taxa para-eskola hakuran ona hosi 20% ba 15% • Taxa repetisaun hakuran ona hosi 25% ba 20%

• Taxa inskrisaun netto aumenta ona hosi 80 ba 90% • Taxa para-eskola hakuran hosi 10% ba 7% • Taxa repetisaun hakuran ona hosi 20% ba 15%

MECJD Banku Mundial Programa EFA / FTI UNICEF UNESCO Planu Internasional Australia Brazil Japaun Portugal

• Mapa eskola nasional atualiza ona • Diskusaun interna konabá treinamentu ba mestre ba klasse multi-grade hahú ona • Diskusaun konabá Planu Asaun Nasional ba EFA/ FTI hahú ona

• Programa treinamentu mestre harí ona • Distribuisaun livrus textu no materiais leitura seluk avalia ona no relatóriu entrega ona

• Programa konstrusaun eskola iha áreas remotas ramata ona • Programa treinamentu mestre multi-grade Implementa ona • Planu produsaun livrus-textu sumariza ona

• Konstrusaun no reabilitasaun Planu reflete ona iha orsamentu • Taxa inskrisaun netto aumenta ona ba 80% • 50% mestre sira treina ona ka iha programas treinamentu laran • Mapa eskolas atualiza ona • Planu asaun EFA/FTI prepara ona

SEKSAUN B.3: PRESTASAUN SERVISOS BA HAKURAN HIAK – INFRAESTRUTURA SEKTOR ENERJIA

• Estratéjia dezenvolvimentu enerjia ba sentru distrital ida-ida. • Baseline dezenvolve ona.

• Preparasaun estratéjia estudus no baselines • Identifikasaun finansiamentu • Preparasaun dokumentus lisitasaun

• Aumenta ona disponibilidade enerjia iha sidade distrito • Kresimentu ekonómika distrito hahú lalais ona • Alvu 24 oras/loron ba Junhu 2008

EDTL/CEM ADB Japaun Portugal

• Estratéjia relatórius / kustus prepara ona ba sidade distrital 6 • Halo ona aproximasaun ba DP atu hetan assisténsia • Alokasaun CFET halo ona

• Relatórius estratéjia prepara ona ba sidade distrito 7 seluk

• Prosedimentus lisitasaun inisial lao hela • Dokumentus lisitasaun prepara ona ba ekipamentu inisial

• Lisitasaun inisial iha faze avaliasaun

B.3.1: Asegura disponibilidade of enerjia konfiável iha distrito sira (NDP pájinas 3, 4, 12, 45, 61, 235, 263, 284-7)

• Programa ba rehab/ operasaun sistemas enerjia rural 34 • Atribuisaun responsabilidade

• Planu rekuperasaun prepara ona & responsabilidades tau ona ba: (i) halibur reseitas; (ii) sosa kombuustível; no (iii) manutensaun

• Operasaun normal ba sistemas enerjia eletrika komunidade

EDTL ADB Japaun Portugal

• Planu rekuperasaun aprova ona • Central take-over sistemas rurais • Lista reabilitasaun ekipamentu prepara ona.

• 20% hosi sistemas komunidade nian operasional ona

• 50% hosi sistemas komunidade nian operasional ona

• 80% hosi sistemas komunidade nian operasional ona

B.3.2: Improve power • Komputasaun • Ekipas inspesaun • Sistema redusaun EDTL/CEM • Monitorizasaun • Sistema perda • Aperfeisoament • Aperfeisoamentu

Page 45: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

16

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

efisiénsia in Dili, no improve Governo collections. (NDP pájinas 3, 4, 12, 45, 61, 235, 263, 284-7)

mensal ba efikásia iha Dili • Identifikasaun áreas mak iha-perda barak. • Planu ba karreira pontual tusan Governo tomak.

& deteksaun roubu • Sistema mensal relatórius análize perda • Simu ona reseita ba litru mina ida mak uza no kWh enerjia mak fornese

perda diak ida, kontrolu estritu bá uza mina, no avaliasaun estritu ba mina mak uza ona versus produsaun eletrika no venda

ADB Japaun

sistema perda harí ona. • Ekipas deteksaun mobiliza ona • Planu karreira total tusan Governo nian à-tempu.

hakuran iha prosesu atu alkansa alvu/target sira konkorda ona

u sistema perdas realiza ona tuir alvu/target sira mak konkorda ona

sistema perdas realiza ona tuir alvu/target sira mak konkorda ona

B.3.3: Hadia kapasidade atu produz enerjia (NDP pájinas 3, 4, 12, 45, 61, 235, 263, 284-7)

• Planu ba sosa mina atu hamoris eletrisidade, armazenamentu no trasporte ba sentral eletrika

• Akordu konabá Planu transporte kombustível no kalendáriu Implementasaun

• Fornesimentu kombustível baratu ba produsaun enerjia

MTCPW EDTL/CEM

• Politika akorda ona hodi konsulta ho Governo no Planu asaun time-bound akorda ona

• Implementasaun Planu

• Implementasaun Planu

• Implementasaun Planu

B.3.4: Asegura ambiente konduzivu, legal, regulamentar, no institusional ida ba sektor enerjia (NDP pájinas 3, 4, 12, 45, 61, 235, 263, 284-7)

• Estudu legal regulamentar no institusional halao ona & rekomendasoens Implementa ona • Planu Mestre eletrifikasaun rural dezenvolve ona

• Partisipasaun ativa Governo iha estudus • Akordu konabá rekomendasoens estudus • Implementasaun inisial

• Restruturasaun sektor enerjia Possivel kriasaun Autoridade Regulamentar, entidade Eletrifikasaun Rural (RE), Fundu ER no privatizasaun EDTL

EDTL/CEM (WB; PPIAF; ESMAP)

• Estudus avansa nafatin • Halo desizaun inisial konabá items importante sira • Partisipasaun ativa iha seminárius

• Akordu konabá arranjus kalendáriu /lojistiku ba Implementasaun estudus • Implementasaun inisial ba rekomendasoens mak konkorda ona

• Implementasau n seluk tan ba rekomendasoens akorda ona

• Implementasau n seluk tan ba rekomendasoens akorda ona

TRANSPORT SEKTOR B.3.5: Manutensaun lurón, pontes, no dique mota nian (NDP pájinas 3, 4, 12, 263-5, 271-5; AAP)

• Lurón no pontes hetan manutensaun ona no dique mota nian sira harí hikas ona.

• Sukat dezempeñu orasné nian: Km lurón sira; # pontes & dique mota nian (depende ba finansiamentu)

• Halo tan manutensaun anual tuir achadu ADB TA no tuir finansiamentu mak iha

MTCPW DRBFC Japaun ADB

• 25% hosi servisu anual mak planueia tiha no finansia tiha realiza ona

• 50% hosi servisu anual mak planueia tiha no finansia tiha realiza ona

• 75% hosi servisu anual mak planueia tiha no finansia tiha realiza ona

• 100% hosi servisu anual mak planueia tiha no finansia tiha realiza ona

B.3.6: Hadia ona kapasidade ba konstrusaun lokal (NDP pájinas 3, 4, 12, 263-5, 271-5)

• Dezenvolve ona Politika incl. uza media, hamoris kompanhia arrendamentu ekipamentu, simplifika arranjus kontratasaun lokal.

• Governo adopta formalmente medidas atu aselera dezempeñu indústria kontraktasaun doméstika

• Kriasaun kompanhia arrendamentu ekipamentu no kondisaun foun ba contratu lokal, etc

MTCPW MPF Departamento Procurement Etc.

• Desizaun indikativu no/ka formal hosi Governo ba komponente ida-ida

• Implementasaun asaun sira mak konkorda ona

• Implementasaun asaun sira mak konkorda ona

• Implementasaun asaun sira mak konkorda ona

Page 46: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

17

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

B.3.7: Programa Estratéjia/ investimentu lurón tinan-lima (mosu hosi ADB TA: “Estratéjia Amelhoramentu Lurón” (NDP pájinas 3, 4, 12, 263-5, 271-5)

• Estratéjia lurón detalhadu tinan-5 no Programa investimentu no programa indikativu tinan10 hetan aprovasaun MTCPW no CoM

• Estudu ADB TA ramata ona • Formalizasaun Implementasaun estratéjia ho MTCPW no CoM

• Estudus estratéjia tinan 5 & 10 harí ona • Implementa rekomendasoens Estudu

DRBFC ADB Japaun

• Kooperasaun íntima ho Implementasaun estudu no dezenvolvimentu rekomendasoens

• Akordu konabá rekomendasoens Estudu ADB • programa Implementasaun mak limitadu ho akorda ona

• Implementasaun rekomendasoens Estudu ADB mak konkorda ona

• Implementasaun rekomendasoens Estudu ADB mak konkorda ona

WATER SUPPLY AND SANITATION SEKTOR B.3.8: Harí kuadru legal no institusional ba be no saneamentu. (NDP pájinas 3, 4, 12, 121-2, 263, 275-80)

• Pasu inisial sira hasoru autonomia finanseira no manejarial WSS/SAS no eventual privatizasaun total

• MTCPW no CoM aprova no finansia privatizasaun Road Map no polítika regulamentar WSS/SAS

• WSS/SAS hetan estrutura foun nudar empreza públika ida • Kuadru Regulamentar hamrik ona

MTCPW WSS/SAS

• Pasu sira hola ona no desizaun halo ona ba privatizasaun Roadmap no autoridade regulamentar

• Roadmap privatizasaun prepara ona no autoridade regulamentar formula ona

• Roadmap privatizasaun no autoridade regulamentar hetan ona aprovasaun MTCPW/CoM

• Roadmap privatizasaun inisial no asauns regulamentar hahú

B.3.9: Harí Sistema indikador ida ba WSS/SAS (NDP pájinas 3, 4, 12, 121-2, 263, 275-80)

Monitor, avalia no halo relatóriu/ haklekar dezempeñu WSS/SAS hasoru komparador industria apropriadu

• WSS/SAS tama ona IBNet no iha ona sistema indikador dezempeñu mak funsiona ona

• WSS/SAS jestaun desizaun / orsamentus bazeadu uluk-liu iha padraun dezempeñu internasional

WSS/SAS (ADB; WB IBNet)

• WSS/SAS sai membru IBNet no the South East Asian Water Utilities Network (SEAWUN)

• Sistema indikador dezempeñu iha faze preparasaun

• Sistema indikador dezempeñu sei experimenta hela

• Sistema indikador dezempeñu funsiona ona

B.3.10: Hadia abastesimentu Be ba populasaun no negósiu iha Timor-Leste (NDP pájinas 3, 4, 12, 121-2, 263, 275-80)

• Hakuran ona kustus no tempu atu hetan abastesimentu be mos natón

• 41% rezidénsia /negósius iha Dili hetan ona ligasaun 24h ba be potável; & 36% sidade kik/suco sira iha asesu ba be mos

• Servisos Abastesimentu Be iha Dili no áreas rurais aumenta 3-4% tina-tinan depende ba finansiamentu satisfatóriu

WSS/SAS ADB Japaun

• 35% kobertura kontínua abastesimentu Be iha Dili, no 34% iha suco rural sira

• 39% kobertura kontínua abastesimentu Be Dili, no 35% iha suco rural sira

• 41% kobertura kontínua abastesimentu Be iha Dili, no 36% suco rural sira

• Target foun determina ona depende bá disponibilidade fundus

B.3.11: Hadia jestaun lixu sólidu - halibur no destruisuan (SWM) (NDP pájinas 4, 12, 121-2, 263, 275-80)

• Vizinhansa urbana hetan limpeza lixu sólidu regularmente

• 60% áreas iha Dili, & 50% iha sidade distrital hetan limpeza lixu sólidu semana ida dalarua

• Target foun determina ona wainhira finansiamentu iha ona

MTCPW WSS/SAS Aliansa Sidades

• Lixu sólidu (LS) hamós ona iha 50% hosi vizinhansa iha Dili, 40% iha sidade distrital

• LS hamos ona iha 55% hosi vizinhansa iha Dili, 45% iha sidade distrital

• LS hamos ona iha 60% hosi vizinhansa iha Dili, 50% iha sidade distrital

• Target foun determina ona depende bá disponibilidade fundus

SEKSAUN B.4: PRESTASAUN SERVISU FOR HAKURAN HIAK – GRUPU VULNERÁVEL SIRA (ASUNTUS VETERANUS)

Page 47: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

18

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

B.4.1: Rekonhese veteranus rezisténsia (NDP page132)

• Lejislasaun veteranus aprova ona

• Politika no programas DNV ramata ona • Rejistu veteranus rezisténsia sivil ramata ona

• Veteranus hetan rekonhesimentu tuir lei, no Governo, ONG, no doadores tuir polítika nasional iha esforsu sira atu tulun veteranus

SLSS/VAU Gabinete Prezidente parlamento (WB, USAID, UNDP, Tailandia, Japaun, Portugal, China)

• Rejistu veteranus rezisténsia sivil iha CAQR laran ramata • Lei veteranus, inklui utilizasaun baze-de-dadus, parlamento aprova ona • Medidas rekonhesimentu nudar lei define hahú ona

• Definisaun polítika veteranus sira no programas hosi DNV lao tuir lei lei, hahú ona • Baze-de-dadus (CAAC-CAVF no CAQR) transferénsiae ona ba DNV • Estudu ba remunerasaun uma ramata ona • Dezenvolvimentu treinamentu professional ba pessoal DNV

• Pessoal DNV treina ona iha jestaun baze-de-dadus • remunerasaun uma DNV 100 hahú ona

• Elaborasaun programas no polítika sira ba veteranus no sira-nia familias hosi DNV ramata ona, inklui programas dispoNível ida ministérios seluk no tulun ONG • Kontinuasaun dezenvolvimentu institusional iha DNV laran

SEKSAUN C.1: KRIASAUN EMPREGU - PRIVADA SEKTOR DEVELOPMENT C.1.1: Programa Trabalhadores Emigrantes (NDP pájinas 26, 27 114, 226, 227)

• Programa trabalhadores emigrantes operasional

• Trabalhadores 1,000 haruka ona ba rai seluk • 1o grupu trabalhadores 100-200 sei haruka iha 2005-klaran

• Kriasaun empregus iha estranjeiru ba trabalhadores 1000 /tinan ida • Aumenta ona rendimentu

SSLS (UNDP, Irlandia)

• Kontinua treinamentu preparatóriu ba trabalhadores

• Númeru trabalhadores estranjeirus tuir sektor monitor ona

• Trabalhadores haruka ona ba rai seluk tan

Page 48: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

19

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

C.1.2: Sektor privadu diak liu reforsa ambiente ho serteza regulamentar bot liu, kustus halao negósiu kik liu, menus barreiras administrativas, no konsulta diak liu entre Governo no sektor privadu (NDP p 24, 28-29, 66, 119, 230-232)

• konsulta diak liu entre Governo no sektor privadu • MoJ simu funsaun foun notariadu/ rejistu & enserramentu BRU tuir Lei Sosiedade Komersiál • Kréditu kombinadu & rejistu garantia subsidiária

• Forums Negósiu (4) • Governo- Sektor Privadu (PS) Sorumutu Grupu Serviso (8) • Hakuran tempu atu harí negósiu • Hakuran kustus atu harí negósiu

• Reforsa sektor privadu hodi permite ambiente ida mak lori ba aumentu níveis investimentu, no atividade negósiu

MDE, STI, MoJ, BPA (WB, UN, Portugal, IMF, USAID)

• Forum Negósiu 2 halo ona, resulta iha aumentu sensibilizasaun ba prosedimentus no dezafius • 4 Governo-PS Sorumutu Grupus Serviso • MoJ simu notariadu no rejistu funsaun no closure of BRU

• MoJ adopts internasional sistema klasifikasaun negósius • Lei konabá arrendamentu ekipamentu hakerek ona

• Dezenvolvimentu kréditu & garantia konseitu rejistu subsidiáriu kombinadu • Diretoradu Notariadu no Rejistu funsiona tiha • Lei konabá arrendamentu ekipamentu CoM aprova ona

• Forum Negósiu 4 (total) • Sorumutu Grupu Serviso Governo-PS 8 • Aprovasaun polítika konabá kréditu no rejistu subsidiáriu • Lei konabá arrendamentu ekipamentu hatama ona ba parlamento

C.1.3: Programa Emprezariál Nasional (NDP pájinas 242, 243, 235, 237)

• Sensibilizasaun públiku bot liu ba ámbitu ba empregu liu hosi atividade emprezariál sira

• Forum emprezariál Nasional halao ona • Programas - kursus dedikadu ba “know-how “ 10 / partisipantes 300 • Emprezárius Foun 100

• Kontribuisaun ekonomia kria daudaun empregus emprezariál 200

MDE, STI, MECJD (WB, USAID, UNIDO)

• Kontinuasaun treinamentu iha emprezariál liu hosi SDE no treinamentu hosi orgs privada, instituisoens edukasaun sekundáriu no tersiária

• Kontinua nafatin progresu

• Kontinua nafatin progresu

• Kontinua nafatin progresu

C.1.4: Promosaun Investimentu no Exportasaun (NDP pájinas139, 141, 143, 242, 243, 246)

• Orgaun Promosaun FDI atrai ho susesu investimentu foun

• FDI foun - $2m • Empregus foun 200 • Dezenvolve target sira ba investimentu railaran

• Target $10m iha FDI foun; $20m iha exportasaun; empregus 1,000

MDE (WB, USAID)

• Sistema jestaun informasaun investimentu estranjeiru no doméstika harí

• IEPA operasional tomak ho autorizasaun MoJ

• Transferénsiaénsia abilidades no kapasidade ba kontrapartes IEPA

• Níveis investimentu FDI no doméstika aumenta makás ona

C.1.5: Manutensaun Lurón Bazeadu iha Komunidade (NDP pájinas 37, 133-134, 137, 230-231, 273,

• Empregu anualizadu 1,000 hamoris ona no programasaun manutensaun lurón

• Lurón besi-besik km 2,800 hadia ona

• Manutensaun lurón mak tau target ba maximiza utilizasaun trabalhadores

MTCPW • CBM lurón sira programa capturing no recording kriasaun empregu

• Kontinua nafatin progresu

• Kontinua nafatin progresu

• Kontinua nafatin progresu

Page 49: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

20

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

275) ramata ona estatístika

C.1.6: Lei Terras– Politika titulasaun, Lei no Issuance; Politika Dezenvolvimentu konabá Fan Propriedade Estadu (NDP pájinas 61,62, 63 66, 196, 226, 243) (RM pájinas 8-10, 17, 25)

• Remunerasauns lei prinsipal 6 ramata ona: direitus/titulasaun terras, kumprimentu proprietor estranjeiru, kadastru, rekursus naturais, no utilizasaun ba agrikultura • Implementasaun rejistu experimental rai

• Aprovasaun leis • Relatóriu konabá propriedades rejistadus hosi sektor experimental

• Leis funsiona hela • Sistema titulasaun no dezenvolvimentu cadastral lao-hela • Merkadu privada iha transaksi rai no propriedade • Rai no propriedade mak uza nudar garantia subsidiária ba Finansas

LPU (MoJ) (TA: USAID)

CoM hatama ona Lei Terras ba PN konabá: 1) Implementasaun Sistema Rejistu Rai 2) Direitus ba Rai & Restituisaun Títulu 3) Kumprimentu Proprietor Estranjeiru ho Konstituisaun Relatórius peskiza konabá Rekursus Naturais no Utilizasaun rai ba agrikultura ramata ona • Prosesu titulasaun experimental define ona áreas

• Lei Terras aprova ona hosi PN konabá (1), (2) no (3) • Remunerasaun Dekretu Lei konabá Akta Cadastral haruka ona ba CoM • Remunerasaun konabá polítika no proposta konabá administrasaun no venda propriedade estadu nian

• Dekretu Lei konabá Akta Kadastral aprova ona hosi CoM • Hatama polítika no proposta konabá administrasaun no venda propriedade estadu nian ba CoM

• Akorda ona polítika no proposta konabá administrasaun no venda propriedade estadu nian ba • Rejime jurídiku tomak adopta ona

SEKSAUN C.2: KRIASAUN EMPREGU – AGRICULTURA • Politikas, Estratéjias, Leis no Regulamentus Florestas ramata ona • Inventóriu Florestas lao hela

• Politika no Estratéjia Sektor Florestas ramata ona • Lei no Regulamentu Florestas sira bazeadu ba polítikas revé ona

• Inventóriu Florestas ramata ona • Areas Naturais Protegidas identifika ona no avalia ona • Planus Jestaun Rekursu area-foho dezenvolve ona

MAFF Directorado das Florestas e Recursos Aquáticos ; DPPPS; (FAO, EU, ARP)

• Revizaun Politika no Estratéjia Florestas lao hela

• Politika no Estratéjia Florestas ramata ona no Leis/ Regulamentu sira iha faze hakerek esbosu • Inventóriu florestas lao hela

• COM aprova ona Politika no Estratéjia Florestas, ho Leis no Regs hakerek ona • Inventóriu Florestas lao hela

• Politika no Estratéjia Florestas , Leis/Regulamentu sira ramata ona no hetan ona aprovasaun COM • Inventóriu Florestas lao hela

C.2.1: Dezenvolvimentu Politika no Lejislasaun (NDP pájinas 174, 176 no 190-197) (AAP: Politika no planeamentu PC 1 no 3: Florestas 3.2;3.3; Hahán Crops 3.0;4.0)

• Sistema Monitorizasaun no Avaliasaun

• Baze-de-dadus MIS MAFF nian harí ona, atualizadu

• Avaliasaun sira ba rezultadu no impaktu lao hela

MAFF DPPPS, Divisão

• Sistema monitorizasaun seguransa hahán

• Kolesaun dadus halao hela

• Prosesamentu, análize no reporting

• Primeiru relatóriu konabá rezultadu Programa Seguransa

Page 50: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

21

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

Seguransa Hahán harí ona

& asesível • Produsaun baseline ba produsaun hahán iha área-foho harí ona

• Relatóriu pontual sira atu apoia monitorizasaun seguransa hahán

Produto Alimentar; (CFET, ARP, FAO)

iha baze-de-dadus MIS • Protokol harí ona ba halibur dadus Seguransa hahán • Estudu baseline no sasonal lao hela

kolesaun dadus lao hela

Hahán

• Dezenvolvimentu indústrias pescas mariña alto-mar/tasi klean hahú ona • Monitorizasaun Pescas, Sistema Kontrole & Vijilánsia (MCS) konkorda ona • Pelu menus ro lisensiadu ida halo operasaun hela

Sistema MCS uza ona: • Total kaptura permitidu/Total Allowable Catch (TAC) ba ikan Atún • Númeru lisensa ro (TAC/vessel) • Númeru lisensa mak hasai ona

• MCS sistema operasional • Ro lisensiadu 20 halo operasaun iha MCS laran • Ajustamentus lisensa bazeadu ba MCS

MAFF Dept. das Pescas e Aquacultura (AusAID)

• Hahú hasai lisensa sira • Sistema MCS dezeña ona no konkorda ona, no treinamentu lao hela

• Sistema MCS dezeña ona ho baze-de-dadus reporting dezenvolve ona

• Sistema MCS funsiona ona no monitorizasaun Relatóriu sira produz ona

• Relatóriu avaliasaun konabá

monitorizasaun lisensiamentu tinan ba-dalauluk alto-

mar/tasi klean

C.2.2: Jestaun Rekursu Sustentável (NDP pájinas 187-188, 191-192, no 206) (AAP: Peskas no Dezenvolvimentu Aquacultura PC 2) Sistemas extensaun ba agrikultura no florestas integrada iha área-foho (PAA Florestas 2.3: Extensaun-Peskizas: Sub-programa Apoiu Extensaun)

• Revizaun modelu rejional sira ramata ona, xave lisaun sira identifika ona no hatama hamutuk ona ba dizain experimental 2 • Pilots lao hela

• Modelu experimental extensaun rua harí ona, ho pessoal Florestas no Agrikultura servisu hamutuk hela iha trabalhu kampu

• Modelu Timor nian ba servisos Extensaun integradu operasional iha nível distrital

MAFF Peskiza & Extensaun; Dir. Florestas & Recursos Aquáticos (ARP, FAO, ACIAR, EU, NGOs)

• Revizaun modelu internasional sira ba Servisos Extensaun iha baze integrada, Linha divizoria aguas

• Estudu experimental sira dezeña ona no lao hela • Liñas orientasaun MAFF ba serviso ho komunidade sira

• Estudu experimental sira lao hela no monitor daudaun ona

• Estudu experimental lao hela no monitor daudaun ona

C.2.3 Produsaun Hahán no Seguransa Hahán (NDP pájinas 181-182 no Sub-Programas Rain-fed rai-foho hahán crops 1 no 2)

• Protokol Nasional sira akorda ona ba produtu hahán, fini no testing, multiplikasaun no distribuisaun tubérkulu • Programa extensaun ba agrikultores hamrik

• Númeru tipu ai-han hadia ona no haruka ona ba kultivador sira • Taxa Adopsaun; aumentu produsaun no avaliasaun agrikultor / aseitasaun variedades foun

• Fini ai-han no multiplikasaun tubérkulu & sistema distribuisaun harí ona as tuir protokol sira • Estasaun MAFF 4 dezenvolve ona ba test fini & multiplikasaun etapa

MAFF Divizaun Produção Alimentar, DPPPS (AusAID, ACIAR, GTZ, JICA, FAO, UNDP)

• Protokol sira ba materials kuda ai-han hakerek ona • Rezultadu sira hosi kolheita 2004-05 analiza ona no publika ona • Materiais kuda ai-han ba 2005-06 to ona iha armazén

• Konsulta sira/ planeamentu ba programa testing 2005-06 • Variedade foun fahe daudaun ona • Programa extensaun ba agrikultores lao hela

• Protokol sira ramata ona no aplika daudaun ona • programa 2005-06 kuda ona iha tos hotu-hotu • Variedade foun fahe ona • Programa

• Protokol sira aplika daudaun ona • Avaliasaun programa 2005-06 lao hela • Programa extensaun no monitorizasaun lao hela

Page 51: Dokumentu Baze ba Sorumutu Timor-Leste no …siteresources.worldbank.org/INTTIMORLESTE/Resources/WB...2 titulasaun propriedade, no prosedimentu alfandegáriu sira, asesu diak-liu ona

22

ANEKSU 2: Programa Apoiu Konsolidasaun ba Dalauluk (CSP-I), ESBOSU Matrix Rezultadu FY200613

Komponentes Programa

(Metas NDP, PAA Ministério)

Produtu no Rezultadu Atu

Hetan (FY05-06)

Indikadores no Targets

Dezempeñu (FY05-06)

Rezultadus Atu Hetam

(FY07-08)

Ajénsia/ Doador

Responsavel

Realiza ona to 30 Set 2005

Realiza ona to 31 Dez 2005

Realiza ona to 31 Marsu 2006

Realiza ona to 30 Juñu 2006

ona inisial ba agrikultores • Sistema nasional koordenada harí ona ba testing no distribuisaun fini/tubérkulu

sira • Programa extensaun ba agrikultores dezeña ona

extensaun no monitorizasaun lao hela