rezumu asesu ba justisa rezolusaun disputa · pdf fileestadu nia papel ... edukasaun...

37
REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA IHA KOMUNIDADE SIRA IHA TIMOR-LESTE Análize husi Perspeva Legál no Direitus-Umanus

Upload: hakhanh

Post on 12-Mar-2018

289 views

Category:

Documents


4 download

TRANSCRIPT

Page 1: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA IHA KOMUNIDADE SIRA IHA TIMOR-LESTEAnálize husi Perspe�va Legál no Direitus-Umanus

Page 2: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

i

REZUMU ASESU BA JUSTISA

REZOLUSAUN DISPUTA IHA KOMUNIDADE SIRA IHA TIMOR-LESTE:

ANÁLIZE HUSI PERSPETIVA LEGÁL NO DIREITUS-UMANUS

Submete ba: USAID/TIMOR-LESTE

Resipiente Fundus Prinsipál: Counterpart International, Inc. Sub-Resipiente: Tetra Tech DPK

Númeru Akordu Kooperasaun: AID-486-A-13-00007

Kontaktu: Carolyn Tanner, Xefe Ekipa, Email: [email protected]

Relatóriu ida-ne’e bele prodús tanba apoiu jenerozu hosi povu Amerikanu liuhosi Ajénsia Estatus Unidus ba Dezenvovimentu Internasionál (the United State Agency for International Development - USAID) tuir termu sira hosi ninian Númeru Akordu Kooperasaun AID-486-A-13-00007 ba Programa Ba Distrito iha Timor-Leste, ne’ebé Ajénsia Xefe Counterpart International no ninian parseiru sira implementa. Konteúdu no opiniaun sira ne’ebé haktuir iha-ne’e responsabilidade hosi Counterpart International no la nesesáriamente reflete pontudevista sira hosi USAID ka Governu Estadus Unidus.

Page 3: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

ii

Counterpart International ne’e organizasaun dezenvolvimentu globál nian ne’ebé hakbiit ema no komunidade sira atu implementa solusaun sira inovadora no duradoura ba dezafiu sira iha área sosiál, ekonómika no ambientál. Durante kuaze tinan 50, Counterpart forma ona parseria ho komunidade sira atu responde ba problema sira kompleksu relasiona ho dezenvolvimentu ekonómiku, seguransa alimentár no nutrisaun, no harii governasaun no instituisaun sira efetiva. Atu hetan tan informasaun vizita www.Counterpart.org

Governu Estadus Unidus Amérika nian, liuhosi Ajensia Estadus Unidus ba Dezenvolvimentu Internasional (USAID), serbisu hamutuk ho governu Timor-Leste atu apoia dezenvolvimentu ne’ebé ho baze ampla no efetivu. Dezde 2001, USAID fornese ona liu millaun $318 iha asisténsia dezenvolvimentu ba Timor-Leste. USAID apoia Timor-Leste iha ninian esforsu atu harii paíz ida ne’ebé prósperu, saudável no demokrátiku liu liuhosi programa sira ne’ebé promove krexementu ekonómiku ne’ebé inkluzivu no sustentável, espesiálmente iha setór agríkola; hadi’ak saúde hosi ema Timorénse, partikulármente feto no labarik sira; no fortalese fundamentu sira ba governasaun di’ak — área hirak ne’ebé destaka ona iha Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku Timor-Leste 2013-2030. Ba informasaun tan, vizita: www.usaid.gov/timor-leste.

Tetra Tech DPK (Tt DPK) maka líder no inovadór ida iha fornesementu servisu konsultóriu nian atu promove estadu direitu no governasaun di’ak. Tt DPK serbisu iha mundu raiklaran atu ajuda estabelese no fortifika relasaun sira produtiva entre estadu no sosiedade no dezenvolve governansa susentável no sistema justisa ne’ebé maka responsivu, transparente, justu, no efisiente. Hodi hasa’e asesu ba justisa, espesiálmente ba grupu sira ne’ebé desfavoresidu, maka sai nu’udar área ida prinsipál hosi área servisu estadu direitu nian. Atu hetan tan informasaun vizita www.tetratechdpk.com/

Belun nu’udar organizasaun nasionál ne’ebe estabelese iha Juñu 2004 atu partisipa iha prosesu dezenvolvementu Timor-Leste. Belun nia vizaun maka sosiedade Timor-Leste ida ne’ebe kreatívu ho kapasidade krítiku atu haforsa paz no dezenvolevemnte. Belun serbísu atu atinji misaun ida ne’e liuhosi serbí sosiedade no prevene kónflitu ho integridade no invovasaun. Atu hatene liu tan Belun nia serbísu, bele hare iha www.belun.tl

Megan Hirst nu’udar advogada Australiana ne’ebe espesializa iha direitu penál internasionál no direitus-umanus. Dra. Hirst agora dadaun prátika nu’udar advogada iha Doughty Street Chambers, grupu líder ida iha londres ne’ebe kompostu husi advogadu ba direitus-umanus sira. Megan iha esperiénsia kle’an serbísu hamutuk ho tribunál internsionál sira no nia involve barak-liu iha prosedimentu ba vitima nia partisipasaun iha julgamentu krime sira. Nia mós envolve serbísu iha Timor kuaze tinan sanolu liu, primeiru hamutuk CAVR iha 2005. Ninia servísu ikus-liu iha Timor maka apoiu JSMP no ALFeLa iha sira nia servísu ho fó resposta legál ba violensia kontra feto no labarik.

Dra. Megan Hirst nu’udar autóra ba relatóriu ida ne’e ho kontribuisaun hosi Tonya Cook-Pederson no Carolyn Tanner. Pekiza iha báze halo hosi NGO Belun hanesan parseru implemtadór ba USAID nia projetu Ba Distrito no mós Counterpart International nia koordenadór sira.

Page 4: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

iii

KONTEÚDU

SUMÁRIU EZEKUTIVU ................................................................................................................... v

I. INTRODUsaun ...................................................................................................................... 1

Ámbitu no terminolojia ....................................................................................................................... 2

Fonte peskiza ...................................................................................................................................... 3

II. REZUMU KONA-BA MEKANIZMU JUSTISA INFORMÁL IHA TIMOR-lESTE ................................. 4

Tipu problema sira ne'ebé rezolve ho mekanizmu informál bazeia iha komunidade ........................ 4

Númeru prosedimentu bazeia iha komunidade ................................................................................. 6

Prosedimentu ne'ebé ema kumpre bainhira uza mekanizmu justisa informál bazeia iha

komunidade ........................................................................................................................................ 7

Hanoin kona-ba justisa formál no informál ........................................................................................ 9

Koneksaun entre setór justisa formál no informál iha prátika ......................................................... 10

III. ENKUADRAMENTU JURÍDIKU ATUÁL BA SETÓR JUSTISA INFORMÁL ..................................... 11

Rekoñesimentu konstitusionál ......................................................................................................... 11

Lei kona-ba lideransa komunitáriu ................................................................................................... 12

Kódigu prosedimentu penál .............................................................................................................. 13

IV. ASUNTU DIREITUS-UMANUS ne'ebé MOSU IHA SETÓR JUSTISA INFORMÁL ......................... 15

Prinsipiu direitus-umanus ne'ebé aplikavel ...................................................................................... 15

Estadu nia papel ................................................................................................................................ 17

Rezolusaun disputa komunitária nia implikasaun ba direitus-umanus ............................................ 17

Kestaun direitus-umanus relasiona ho implementasaun regulamentu lokál ................................... 20

V. opsaun no proposta atu regula mekanizmu justisa informál ................................................ 22

Esperiénsia uza sistema justisa informál hosi tempu UNTAET nian ................................................. 22

Proposta lejizlativa atu regula sistema justisa informál ................................................................... 22

Konsiderasaun polítika sobre regula sistema justisa informál ......................................................... 23

Proposta lei atuál sobre rezolusaun disputa alternativu .................................................................. 24

VI. rekomendasaun ................................................................................................................. 26

Edukasaun komunitáriu .................................................................................................................... 26

Mudansa lejizlativa ........................................................................................................................... 26

Medida seluk ..................................................................................................................................... 27

Page 5: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

iv

GLOSÁRIU BA TERMU NO ABREVIATURA

Postu Administrativu

Unidade administrativu ida iha Timor-Leste ne'ebé horik iha Munisipiu nia okos. Suku sira eziste iha Postu Administrativu nia okos. Iha tempu uluk, ita refere ba Postu Administrativu nu'udar Sub-distritu

RDA Rezolusaun Disputa Alternativu

Aldeia Unidade administrativu ki'ik liu iha Timor-Leste. Aldeia kompostu hosi komunidade ki'ik maibé bele mós hanesan área ki'ik ida iha sidade boot. Aldeia lubuk ida maka forma suk

KPP Kódigu Prosesu Penál

CSO Civil Society Organizasaun ka Organizasaun Sosiedade Sivíl

GoTL Governu Timor-Leste

JSMP Judicial System Monitoring Program: organizasaun la'ós governu nian ka ONG ne'ebé hala'o monitorizasaun ba setór justisa formál

Lia-na'in Istorikamente, lia-na'in maka lider komunitáriu ida ne'ebé ezerse autoridade sobre asuntu sira relasiona ho lei tradisionál. Ohin loron iha Timor-Leste termu ida ne'e mós refere ba pozisaun ka membru ida iha konsellu suku nia laran

Lisan Lei relijiozu ka regra kostume

Lulik Prátika no fiar espirituál ne'ebé sagradu

MoJ Governu Timor-Leste nia Ministry Justisa

Munisipiu Unidade administrativu boot liu iha Timor. Timor-Leste kompostu hosi munisipiu 12 no mós Rejiaun Administrativa Espesiál Oecusse no Ambeno. Iha tempu uluk, ita refere ba Munisipiu hanesan Distritu

PAAS Pesoál Apoiu Administrativu Suku: membru komunidade ida ne'ebé Ministériu Administrasaun Estatál kontrata hodi fornese apoiu administrativu ba Konsellu Suku

PDHJ Provedoria de Direitos Humanos no Justiça

Suku Unidade administrativu ne'ebé pertense iha Postu Administrativu nia okos. Suku maka área jeográfiku ida ne'ebé kompostu hosi aldeia lubuk ida

Konsellu Suku Órgaun lideransa ida iha suku laran. Konsellu Suku ne'e kompostu hosi membru eleitu hanesan (Xefe, ansiaun, reprezentante juventude, reprezentante feto) no lia-na'in ida ne'ebé nomeadu

Tara bandu Tipu lei tradisionál ida ne'ebé envolve ema tara aas sasán ka objetu sagradu ruma hanesan sinál akordu sosiál hodi kontra ka bandu hahalok ruma. Ohin loron tara bandu ne'e jerálmente refere ba regulamentu lokál ne'ebé inkorpora aspetu balu hosi lei tradisionál atuál ka supost

UNDP United Nations Development Program ka Nasoins Unidas nia Programa ba Dezenvolvimentu

UNTAET United Nations Transitional Administration in East Timor ka Nasoins Unidas nia Administrasaun Tranzitória iha Timor-Leste. UNTAET maka governa Timor-Leste hosi 25 Outubru 1999 to'o 20 Maiu 2002

Page 6: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

v

SUMÁRIU EZEKUTIVU

Rezumu Asesu ba Justisa ida ne'e revee mekanizmu sira ne'ebé ema uza hodi buka rezolusaun ba disputa iha komunidade laran iha Timor-Leste, no mós konsidera oinsá ita bele uza mekanizmu sira ne'e hodi hadi'ak asesu ba justisa.

Rezumu ne'e fornese sumáriu kona-ba rezolusaun disputa komunitária, tipu problema ka disputa ne'ebé maka akontese, prosedimentu saida maka komunidade sira halo tuir iha prosesu rezolusaun, no kuadru legál ne'ebé eziste ba prosedimentu sira ne'e, inklui ninia ligasaun ho setór justisa formál. Hafoin rezumu ne'e halo análize ba prátika rezolusaun disputa komunitária ne'ebé hosi perspetiva direitus-umanus no asesu ba justisa nian. Rezumu ne'e kestiona oinsá aplikasaun mekanizmu sira ne'e hadi'ak ona asesu ba justisa no to'o pontu ida ne'ebé maka mekanizmu sira ne'e difikulta asesu ba justisa no konformidade ba padraun direitus-umanus. Finalmente, Rezumu ne'e konsidera esforsu sira ne'ebé ema halo hodi estabelese ligasaun formál entre setór justisa formál no informál, ka hodi regula rezolusaun disputa sira iha komunidade, no konsidera mós esforsu sira ne'e nia forsa no frakeza.

Poténsia ba ita atu utiliza di'ak liután justisa komunitáriu

Rezumu ne'e nota katak mekanizmu rezolusaun disputa komunitária ne'e eziste iha fatin barak iha Timor-Leste. Mekanizmu sira ne'e oferese vantajen balu ne'ebé signifikante, liuliu relasiona ho asesibilidade no komunidade nia aseitasaun. Maske nune'e laiha informasaun barak maka disponivel kona-ba mekanizmu nia prosedimentu sira, no Timor-Leste nia lei mós la fó orientasaun ne'ebé sufisiente sobre mekanizmu ne'e. Ne'e-duni ema ladún iha kompriensaun ne'ebé di'ak sobre relasaun entre prosedimentu komunitáriu no sistema justisa penál.

Rezumu ne'e konklui katak iha poténsia bo’ot hodi aproveita prosedimentu rezolusaun disputa sira iha komunidade hodi rezolve pedidu ba indemnizasaun sivíl no promove rekonsiliasaun iha komunidade laran, inklui iha kazu sira ne'ebé maka ninia prosesu legál la’o dadaun iha tempu ne’ebé hanesan. Kuandu kazu ida envolve krime públiku, prosedimentu sira ne'e bele kontinua la'o iha tempu ne’ebe hanesan ho prosesu tribunál, no sei la prejudika prosedimentu formál ne'e la’o dadaun. Kuandu akontese kazu krime semi-públiku, mekanizmu komunitáriu bele fó dalan ba ema atu revoga sira nia keixa ka reklamasaun no termina prosedimentu penál. Ne'e-duni, estabelesimentu sistema ne'ebé promove tipu diversaun sira ne'e hodi dezvia krime semi-públiku hosi sistema justisa formál bele ajuda redús serbisu todan no presaun ne'ebé tribunál no autór tribunál sira enfrenta.

Dezafiu direitus-umanus nian iha rezolusaun disputa komunitária

Maske iha poténsia pozitivu ida ne'e, ita tenke kuidadu di'ak atu asegura katak mekanizmu komunitáriu sira ne'e kumpre duni ho padraun direitus-umanus nian ne'ebé deskreve iha Timor-Leste nia Konstituisaun no lei internasionál. Padraun báziku sira ne'e tenke aplika iha mekanizmu komunitáriu, liuliu wainhira iha duvida katak membru komunidade partisipa iha mekanizmu komunitáriu ka simu rezultadu ho sira nia vontade rasik (ka lavoluntáriamente). Difisil tebes atu ita bele monitoriza mekanizmu ne'e ho efetivu, no ida ne'e signifika katak ita laiha informasaun barak kona-ba prosedimentu ne'ebé komunidade sira utiliza. Maske nune'e, iha asuntu balu ne'ebé ita tenke preokupa atu bele asegura pontu hirak tuirmai ne'e:

katak iha prátika, mekanizmu komunitáriu ne'e la'ós atu prevene komunidade nia asesu ba justisa formál: signifika katak partisipante sira tenke iha koñesimentu no deside rasik atu aplika prosedimentu lokál, no lakohi uza sistema justisa formál;

katak lider komunitáriu sira ne'ebé envolve hodi fasilita prosedimentu komunitáriu iha independénsia no imparsialidade (maske ida ne'e dalaruma difisil tanba komunidade ne'ebé ki'ik);

katak iha kazu balu, prosedementu komunitáriu tenke taka ba públku inklui kazu sira ne'ebé envolve labarik no partisipante vulneravel sira;

Page 7: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

vi

katak kualkér prinsipiu substantivu ne'ebé komunidade sira uza hodi atinje desizaun iha prosedimentu komunitáriu tenke kumpre padraun direitus-umanus, inklui regra sobre proibisaun kona-ba diskriminasaun jéneru.

Dezafiu direitus-umanus nian relasiona ho regulamentu/norma lokál

Asuntu ida ne'ebé hetan preokupasaun espesífiku maka prosedimentu justisa informál iha komunidade laran ne'ebé buka atu implementa regulamentu/norma lokál (hanesan "tara-bandu") hodi efetivamente kriminaliza no fó sansaun ba asaun ka hahalok balu. Maske prátika ida ne'e dala ruma iha duni posibilidade atu redús konflitu lokál, komunidade no ema ne'ebé serbisu hamutuk ho sira tenke asegura katak sira nia atividade kumpre tuir lei ne'ebé vigora iha Timor-Leste no padraun direitus-umanus nian. Iha kontextu ida ne'e, ita nota katak Timor-Leste nia lei fornese jurizdisaun eskluzivu ba tribunál hodi halo prosedimentu penál, no Konstituisaun no lei internasionál mós ezije katak kuandu iha kazu krime, tenke kumpre tuir garantia rigorozu ba julgamentu justu. Ita sei presiza mós medida ne'ebé forte atu asegura katak kuandu komunidade sira aplika duni regulamentu lokál entaun regulamentu lokál ne'e (bazeia ba lei ka faktu) sei la kria sansaun penál ka hakbiit lider lokál sira atu determina responsabilidade penál. Ofisiál governu no membru sosiedade sivíl sira bele asume knaar importante hodi asegura katak regulamentu ne'ebé sira estabelese ho komunidade sei la provoka violasaun direitus-umanus.

Rekomendasaun

Ho konsiderasaun ba lei aplikavel no padraun direitus-umanus, no mós ho rekoñesimentu ba realidade sobre mekanizmu justisa formál no informál iha Timor-Leste, Rezumu ne'e propoin aproximasaun minimalista sobre oinsá ita bele regula resolusaun ba disputa sira iha komunidade. Iha mós aproximasaun ne'ebé boot no luan, hanesan halo kodifikasaun ka fornesimentu podér judisiál ba órgaun/entidade lokál sira, maibé aproximasaun ida ne'e la pratikavel no laiha posibilidade atu hadi'ak asebilidade ba mekanizmu justisa ka ninia konformidade ba prinsipiu direitus-umanus. Ne'e-duni, Rezumu rekomenda pontu hirak tuirmai ne'e:

1) Esforsu iha área edukasaun tenke kontinua aumenta komunidade no lider komunidade sira nia kompriensaun kona-ba: Limitasaun ba lider nia podér atu rezolve disputa, inklui knaar ne'ebé sira bele asume wainhira

akontese ona kazu krime ida; Prinsipiu báziku no padraun mínimu sira ne’ebé tenke aplika iha prosesu rezolusaun disputa,

inklui nesesidade atu mantén arkivu ka dokumenta prosesu. 2) Sé-karik lejizlasaun ida atu pasa iha área ida ne'e, lejizlasaun ne'e tenke trata komunidade nia

mekanizmu ho distintu ka diferente hosi rezolusaun disputa komersiál, no meius di'ak atu atinje objetivu ida ne'e maka hanesan tuirmai ne'e: Estabelese padraun mínimu ne'ebé simples no klaru ba rezolusaun disputa no klarifika di'ak

konsekuénsia saida maka sei akontese kuandu padraun ne'e hetan violasaun; Evita impoin rekerimentu/rekizitu formál ne'ebé rigorozu hodi halo rezultadu hosi rezolusaun

disputa sai vigór nu’udar lei; Identifika kualkér prátika tradisionál komún ne'ebé ita tenke evita tanba sira nia inkonsisténsia

ho Konstituisaun no prinsipiu direitus-umanus. 3) Tenke fó konsiderasaun ba opsaun prátika no institusionál hodi liga mekanizmu komunitáriu ba

sistema justisa penál , liuliu atu uza mekanizmu komunitáriu hodi dezvia kazu krime semi-públiku sira hosi sistema justisa formál.

4) Tenke kontinua no hakbiit programa sira ne'ebé aumenta asesibilidade ba konsellu/asisténsia legál ba komunidade tomaka iha Timor laran.

5) Organizasaun sosiedade sivíl ka entidade seluk ne'ebé apropriadu hanesan "Provedór de Direitos Humanos e Justiça" (ka PDHJ) tenke halo esforsu atu estabelese monitorizasaun sistemátiku ba rezolusaun disputa komunitária.

6) Ita presiza governu, PDHJ no sosiedade sivíl sira atu avalia fila fali aproximasaun atuál ba regulamentu lokál ka "tara bandu", no atu asegura katak kuandu komunidade aplika regulamentu

Page 8: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

vii

ida ne'e, sira labele hamosu prátika sira ne'ebé la konsistén ho Timor nia lei ka padraun internasionál direitus-umanus nian.

Page 9: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

1

I. INTRODUSAUN

Kona-ba mekanizmu lokál, tradisionál no alternativu ba rezolusaun disputa iha Timor-Leste ema publika barak ona iha relatóriu1 no artigu akadémiku oioin.2 Iha prátika, mekanizmu sira ne'e ema uza hodi rezolve disputa barak (até ema rezolve maioria disputa ho mekanizmu ne'e) ne'ebé mosu iha komunidade laran.3 Ho faktu ida ne'e, no mós ho limitasaun iha Timor-Leste nia setór justisa formál,4 iha pergunta ida maka naturalmente mosu sobre oinsá ita bele uza mekanizmu informál ne'e hodi asegura asesu ba justisa. Pergunta ne'e nia aspetu importante ida maka se-karik mekanizmu informál atuál, ka parte husi mekanizmu sira ne’e, presiza regulamentu.

Governu Timor-Leste rekoñese ona asuntu ne'e nia importánsia. Espesífikamente, durante ne'e autoridade iha Timor-Leste diskute ona kona-ba posibilidade lei komprensivu ida atu regula aplikasaun mekanizmu justisa tradisionál.5 Governu Timor-Leste nia Planu Estratéjiku ba tinan 2011-2030 inkorpora meta ida ne'e6 nune'e mós intensaun atu estabelese mekanizmu rezolusaun disputa alternativu (RDA) ne'ebé relevante ba disputa komersiál.7

Maske nune'e, apezarde kolaborasaun oioin entre Ministériu Justisa (MJ) no Nasoins Unidus nia Programa ba Dezenvolvimentu (ka UNDP) dezde 2008 iha área ida ne'e, parese Governu Timor-Leste temporariamente hapara hela serbisu sira ne'ebé tenta atu atinje regulamentu komprensivu ba setór justisa informál ne'ebé sei kobre mekanizmu "tradisionál". Envezde ida ne'e, ezbosu lei kona-ba RDA prepara tiha ona. Entretantu, Komisaun Reforma Lejislativu no Setór Justisa ne'ebé Konsellu Ministru estabelese iha tinan 2015, sei revee sistema justisa tradisionál nu'udar parte ida hosi sira nia mandatu atu revee área sira ne'ebé presiza armonizasaun.8

Rezumu Asesu ba Justisa ida ne'e tenta atu avalia situasaun atuál relasiona ho mekanizmu rezolusaun disputa iha Timor-Leste no konsidera opsaun sira ne'ebé ita bele uza atu hadi'ak mekanizmu nia aplikasaun nu'udar instrumentu asesu ba justisa. Tuir kompriensaun loloos, konseitu 'asesu ba justisa'

1 Porezemplu: T. Hohe and R. Nixon, Reconciling Justice: “Traditional” Law and State Judiciary in East Timor, United States Institute of Peace, January 2003; A. Swaine, Traditional Justice and Gender Based Violence, International Rescue Committee, August 2003; A. Kovar, Customary Law and Domestic Violence in Timor-Leste: Approaches to Domestic Violence Against Women in Timor-Leste: A Review and Critique, UNDP Timor-Leste, January 2011; R. Clarke, Customary Legal Empowerment: Towards a More Critical Approach, IDLO, 2011 (pp18-26); A. Kovar and A. Harrington, Breaking the Cycle of Domestic Violence in Timor-Leste: Access to Justice Options, Barriers and Decision Making Processes in the Context of Legal Pluralism, UNDP Timor-Leste, October 2013; T. Kirk, Legal Aid Lawyers and Paralegals: Promoting Access to Justice and Negotiating Hybridity in Timor-Leste, JSRP and The Asia Foundation, June 2014. 2 Porezemplu: D. Babo-Soares, “Nahe Biti: the Philosphy and Process of Grassroots Reconciliation (and Justice) in East Timor”, The Asia Pacific Journal of Anthropology, vol.5, no.1 (April 2004), 15-33; L. Grenfell, “Legal pluralism and the rule of law in Timor-Leste”, Leiden Journal of International Law, vol. 19, no.2 (2006) 305-337; A. Senior, “Traditional Justice as Transitional Justice: A Comparative Case Study of Rwanda and East Timor”, Praxis, vol.28 (2008) 67-88; T. Kirk, “Taking Local Agency Seriously: Practical Hybrids and Domestic Violence in Timor-Leste”, International Journal on Minority and Group Rights vol. 22 (2015), 435-458; R. Nixon, Justice and Governance in East Timor: Indigenous approaches and the “New Subsistence State” (Routeledge, 2012), pp164-201. 3 Haree: T. Wassel and G. Rajalingam, A Survey of Community-Police Perceptions in Timor-Leste 2015, The Asia Foundation, 2015, Figure 3.7, p61. 4 Haree: Judicial System Monitoring Programme, Overview of the Justice Sector 2015. 5Haree porezemplu: See for example: Government of RDTL and UNMIT, Joint Transitional Plan: Preparing a new partnership in a peaceful and stable Timor-Leste, 19 September 2011, pp19 and 39. 6Haree: Timor-Leste Strategic Development Plan 2011-2030, p177; Government of RDTL, Justice Sector Strategic Plan for Timor-Leste 2011-2030, pp27, 39, 61, 84, 86, 93. 7Haree: Timor-Leste Strategic Development Plan 2011-2030, p152; Governu RDTL, Timor-Leste Justice Sector Strategic Planp86. 8 Ba Distrito ativamente suporta prosesu ida ne'e, inklui liuhosi provizaun apoiu tékniku ba Komisaun.

Page 10: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

2

ida ne'e tenke inkorpora mekanizmu justisa nia disponibilidade no asesibilidade no mós tenke inkorpora sira nia konformidade ba prinsipiu direitus-umanus.

Ne'e-duni dokumentu ida ne'e buka atu kontribui análize, hosi perspetiva legál no direitus umanus nian, ba iha korpu publikasaun/eskrita signifikante ne'ebé ko'alia kona-ba aspetu seluk relasiona ho pluralizmu lei iha Timor-Leste. Maske iha ona publikasaun/eskrita barak ne'ebé ko'alia kona-ba justisa informál nia implikasaun ba jéneru,9 análize kle'an kona-ba asuntu legál no direitus-umanus falta tebes. Análize ida hanesan ne'e importante tebes hodi avalia se-karik regulamentu sobre justisa informál ne'e sei atinje duni asesu ba justisa (tuir ninia sentidu loloos) ka lae. Entretantu, análize ne'ebé ita uza tenke viavel: ida ne'e signifika katak análize ne'e tenke refleta realidade moris ohin loron nian iha Timor-Leste, no tenke propoin mudansa ne'ebé realístiku. Dokumentu ida ne'e sei tenta atu adopta kuadru análize ne’ebé orienta/foka ba iha asuntu direitus-umanus nian no mós tenke viavel/praktikál.

Ámbitu no terminolojia

Iha tipu rezolusaun disputa oioin ne'ebé maka ema aplika iha Timor-Leste nia justisa informál. Maioria prosedimentu ne'ebé ema uza tama iha kategoria tuirmai ne'e:

(a) Rezolusaun disputa bazeia iha komunidade

Dala barak disputa entre komunidade ka disputa ne'ebé akontese entre membru komunidade rezolve de'it iha komunidade ne'e nia laran. Ida ne'e baibain akontese iha família laran, ka iha nivel aldeia ka suku, maibé bele mós envolve lider espirituál/tradisionál ka membru igreja katólika sira. Aproximasaun ne'ebé ema uza hodi rezolve disputa sira ne'e fleksivel no iha variasaun oioin entre forum rezolusaun ida ba forum rezolusaun seluk. Ba maioria populasaun, prosedimentu sira ne'e maka dalan primeiru ne'ebé sira uza hodi rezolve disputa iha kazu hotu-hotu, ho esepsaun kazu ne'ebé maka sériu/grave liu.

(b) Mediasaun ne'ebé la'ós hala'o husi komunidade

Fora husi prosedimentu ne’ebé bazeia iha komunidade, resolusaun informál ba disputa iha Timor-Leste dala barak envolve mediasaun ne'ebé inisia/lidera hosi organizasaun sosiedade sivíl, ajénsia governu, no advogadu sira. Maioria kazu ne'ebé rezolve iha prosesu ida ne'e maka hanesan kazu sira ne'ebé relasiona ho rai. Organizasaun lokál lubuk ida maka serbisu hala'o mediasaun ba disputa entre komunidade kona-ba rai, no ajénsia governu hanesan Diresaun Nasionál ba Rai no Propriedade no Servisu Kadastru mós hala'o mediasaun ba disputa sira ne'e. Organizasaun ne'ebé fó asisténsia legál no mós advogadu sira seluk fornese mediasaun ba disputa barak ne'ebé laiha ligasaun ho komérsiu, inklui porezemplu kazu sira ne'ebé relasiona ho lei família nian.

(c) RDA iha kazu sira relasiona ho komérsiu

Governu nia esforsu atu regula aplikasaun mediasaun, rekonsiliasaun no arbitrajen iha kazu komersiál, refleta difikuldade ne'ebé ita enfrenta atu atinje rezolusaun pontuál ba kazu sira ne'ebé tama iha tribunál. Tanba dezafiu sira ne'e, iha hanoin ida katak kazu komersiál balu tenke rezolve mós liuhosi RDA.

Dokumentu ida ne'e foka prinsipalmente ba kategoria primeiru: rezolusaun disputa bazeia iha komunidade. Maske dadus estatístika ne'ebé di'ak la eziste, ita bele dehan katak rezolusaun disputa

9Haree: A. Swaine, Traditional Justice and Gender Based Violence, International Rescue Committee, August 2003; A. Kovar, Customary Law and Domestic Violence in Timor-Leste: Approaches to Domestic Violence Against Women in Timor-Leste: A Review and Critique, UNDP Timor-Leste, January 2011; Search for Common Ground, Empowering Women and Increasing Access to Justice in Timor-Leste: Midterm Report, 31 October 2012; A. Kovar and A. Harrington, Breaking the Cycle of Domestic Violence in Timor-Leste: Access to Justice Options, Barriers and Decision Making Processes in the Context of Legal Pluralism, UNDP Timor-Leste, October 2013.

Page 11: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

3

bazeia iha komunidade maka reprezenta mekanizmu ida ne'e ema barak utiliza iha Timor-Leste hodi rezolve disputa.

La fasil atu ita identifika termu apropriadu ne'ebé refere ba mekanizmu sira ne'e. Termu sira hanesan justisa "kostumáriu", "tradisionál", "komunitáriu", ka "lokál", ida-idak kobre mekanizmu balu maibé la konsege kobre mekanizmu hotu-hotu. Termu "rezolusaun disputa alternativu" ne'e iha konotasaun ne'ebé fó sentidu katak mekanizmu ida ne'e dezvia kazu hosi sistema formál no la refleta faktu loloos katak ida ne'e reprezenta mekanizmu bazeia iha komunidade ne'ebé domina iha Timor-Leste. Ne'e-duni, dokumentu ida ne'e sei uza termu "informál" hodi refere ba gama/variasaun mekanizmu ne'ebé eziste sai hosi sistema justisa/tribunál formál. Iha kategoria "informál" ne'e nia laran, ami sei uza termu "lokál" ka "komunitáriu", ka "komunidade" hodi refere ba mekanizmu rezolusaun sira ne'ebé eziste iha aldeia no suku laran. Ami mós sei tenta atu halo distinsaun entre kategoria mekanizmu informál oioin ne'ebé atuálmente eziste. Porezemplu, ami nota hela katak la'ós mekanizmu lokál hotu-hotu maka inkorpora prátika tradisionál ka espirituál iha prosesu rezolusaun disputa. Mekanizmu sira ne'ebé maka inkorpora duni pratika ne'e, ami sei indika no refere ho termu sira hanesan "espirituál" no/ka "tradisionál". Maske nune'e, ita mós presiza tebes atu rekoñese katak distinsaun entre kategoria sira ne'e (no distinsaun entre sistema formál no informál) bele kahur malu (malahuk) tanba sobrepozisaun no ligasaun balu ne'ebé eziste nanis tiha ona.

Fonte peskiza

Rezumu ne'e bazeia ba tipu peskiza sira tuirmai ne'e:

Durante tinan 2014 - 2015 Programa Ba Distrito (ne'ebé hetan fundus hosi USAID) hamutuk ho ninia parseiru organizasaun lokál, Belun, realiza programa asesu ba justisa iha suku 100, iha Munisípiu haat (Baucau, Covalima, Ermera, Liquiçá) no iha Rejiaun Administrativu Espesiál (RAE) Oecusse Ambeno ("Oecusse"). Ho apoiu hosi Ba Distrito, Belun nia pesoál sira rekolla informasaun kona-ba prosesu rezolusaun disputa hosi stakeholder sira inklui membru konsellu suku (xefe suku, lia na'in, no reprezentante feto); hosi organizasaun sira seluk ne'ebé envolve iha prosesu rezolusaun disputa (hanesan sosiedade sivíl, grupu apoiu legál, no ajénsia governu); no mós hosi ema sira ne'ebé partisipa ona iha prosesu rezolusaun disputa. Atu rekolla dadus sira ne'e, ami uza kestionáriu estandar, maske ami la tenta atu aplika metodolojia peskiza ne'ebé rigorozu. Enkuantu ida ne'e signifika katak dadus ne'ebé ami rekolla ne'e so bele uza de'it ba análize kualitativu, nia hatudu duni katak dadus sira ne'e util duni hodi identifika asuntu/problema no área sira ne'ebé ita bele analiza no investiga liu tan iha futuru. Hosi ne'e ba oin, fonte informasaun ne'ebé ami uza iha dokumentu ida ne'e sei refere de'it hanesan peskiza Ba Distritu/Belun.

Ba Distrito iha parseiru organizasaun lokál Judicial System Monitoring Program (JSMP) ne'ebé publika dadus kona-ba monitorizasaun tribunál, no ami revee/avalia JSMP nia dadus ba periodu fulan-tolu nian hodi rekolla informasaun sira kona-ba oinsá sistema justisa formál rezolve mekanizmu informál. Iha prosesu ne'e, ami analiza JSMP nia sumáriu kazu hosi fulan Janeiru, Fevreiru no Marsu 2016 hosi tribunál distritál haat. Ami revee sumáriu kazu ho totál 261.

Ami halo ona referénsia ba publikasaun barak ne'ebé ema publika antes kona-ba asuntu rezolusaun tradisionál no lokál ba disputa iha Timor-Leste. Ami mós halo ona literatura komparativu sobre formalizasaun sistema justisa tradisionál iha kontextu seluk.

Durante fulan Abríl no Maiu 2016, ami hala'o enkontru no entrevista lubuk ida ho indivíduu no organizasaun sira ne'ebé hala'o serbisu iha setór justisa, ho governu lokál no mós entidade sira seluk.

Klaru katak fonte sira ne'e limitadu hela. Posibilidade atu regula mekanizmu justisa informál iha Timor-Leste ne'e asuntu kompleksu ida. Kualkér polítika ne'ebé ita adopta tenke bazeia ba dadus komprensivu no tuir prosesu konsultativu no inkluzivu ida. Entaun importante atu ita rekoñese katak dokumentu ida ne'e nia meta limitadu. Dokumentu ne'e la pretende atu fornese proposta detallada ka definidu kona-ba oinsá atu liga sistema justisa formál ho informál iha Timor-Leste. Maibé

Page 12: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

4

dokumentu ne'e buka atu aprezenta konsiderasaun balu ne'ebé relevante ho kestaun ida ne'e, ne'ebé ita espera katak sei bele util ba Governu Timor-Leste nia serbisu atuál hodi dezenvolve no reforma setór justisa tomak.

II. REZUMU KONA-BA MEKANIZMU JUSTISA INFORMÁL IHA TIMOR-LESTE

Ba Distrito/Belun nia peskiza fornese imajen kona-ba aspetu xave balu sobre mekanizmu rezolusaun disputa iha komunidade laran. Maske nune'e, importante atu ita nota pontu rua ne'ebé signifikante:

Primeiru, difisil atu ita jeneraliza prosesu sira ne'e, tanba mekanizmu ne'e ninia aspetu iha variasaun oioin: porezemplu, variasaun relasiona ho tipu forum rezolusaun ne'ebé ema uza, variasaun relasiona ho ema sira ne'ebé envolve nu'udar fasilitadór no partisipante iha prosesu, prosedimentu no tradisaun ne'ebé ema aplika, no variasaun iha dokumentasaun ba prosedimentu sira ne'e. Variasaun ne'e eziste la'ós de'it bazeia ba kostume lokál ne'ebé diferente hosi fatin ida ba fatin seluk, maibé mós depende ba personalidade hosi ema indivíduu ne'ebé envolve no mós depende ba tipu kazu ne'e rasik.

Peskiza Ba Distrito/Belun ne'e suporta mós konkluzaun iha fatin seluk,10 ne'ebé dehan katak parte sira ne'ebé envolve iha disputa normálmente sei buka atu rezolve sira nia problema iha nivel ida "ki'ik-liu". Nivel ki'ik ne'e bele refere ba sira nia família ka aldeia. Normálmente kuandu esforsu atu buka rezolusaun iha nivel ki'ik ne'e la hetan susesu entaun disputa ne'e sei lori ba nivel suku, ka lori ba iha lider tradisionál sira. Informasaun kona-ba prosedimentu ne'ebé aplika iha nivel "ki'ik" ne'e limitadu tebes.

Tipu problema sira ne'ebé rezolve ho mekanizmu informál bazeia iha komunidade

Durante peskiza Ba Distrito/Belun, peskizadór sira husu kona-ba tipu kazu ne'ebé lider komunitáriu sira normálmente atende, no lider komunitáriu sira hatán katak sira dala barak rezolve kazu sira relasiona ho rai, kolleita no pekuária. Lider balu mós mensiona katak sira atende disputa privadu no disputa entre família hanesan adultériu, la'en "abandona" sira nia feen, no mós disputa kona-ba paternidade. Problema balu ne'ebé sira atende la nesesáriamente envolve disputa legál – porezemplu hanesan hirus-malu no argumentu entre membru komunidade, no alegasaun sobre traisaun konjugál.

Bainhira peskizadór sira kestiona espesífikamente se membru komunidade lori kazu sira ba iha polísia ka lider komunitáriu hodi hetan resolusaun, maioria fó resposta katak ida ne'e depende ba kazu nia natureza. Respondente balu halo distinsaun entre kazu ne'ebé "grave" (ezemplu ne'ebé sira mensiona maka hanesan kazu omosídiu, asaltu grave, sona ema ho tudik, no asaltu seksuál) no kazu sira seluk. Respondente seluk hatete katak sira halo distinsaun depende se disputa ne'e envolve kazu "sivíl" ka "krime". Tanba laiha klaridade sobre oinsá komunidade kompriende kona-ba termu ikus sira ne'e, karik klasifikasaun sira ne'e mós uza aproximasaun ne'ebé hanesan. Iha fiar ida ne'ebé dehan katak mekanizmu komunitáriu informál maka apropriadu de'it ba rezolve kazu "ki'ik" no la'ós kazu

10 Grenfell, “Legal pluralism and the rule of law in Timor-Leste”, Leiden Journal of International Law, vol. 19, no.2 (2006) 305-337, p317; T. Kirk, Legal Aid Lawyers and Paralegals: Promoting Access to Justice and Negotiating Hybridity in Timor-Leste, JSRP no The Asia Foundation, Juñu 2014, pp14-15; A. Kovar, Customary Law and Domestic Violence in Timor-Leste: Approaches to Domestic Violence Against Women in Timor-Leste: A Review and Critique, UNDP Timor-Leste, Janeiru 2011 p16; A. Kovar and A. Harrington, Breaking the Cycle of Domestic Violence in Timor-Leste: Access to Justice Options, Barriers and Decision Making Processes in the Context of Legal Pluralism, UNDP Timor-Leste, Otubru 2013 p24.

Page 13: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

5

"boot/grave", no fiar ida ne'e ema mensiona tiha ona iha relatóriu balu iha pasadu.11 Buat ida ne'ebé ita presiza atu kontinua investiga maka oinsá membru komunidade sira avalia/determina kazu ida nu'udar kazu "boot/grave" ka "ki'ik"; "krime" ka "sivíl".

Respondente barak maka identifika omosídiu nu'udar kazu grave no kazu sira ne'e sempre refere ba polísia. Maske nune'e, hosi enkontru ne’ebé ami númeru membru konsellu suku ne’ebe limitadu, ami deskobre katak iha mós kazu ida ne'ebé aparentemente ema mate asidentál no sira rezolve ho mekanizmu komunitáriu.12 Ho forma mezmu, maske respondente barak indika katak asaltu seksuál tenke lori/rezolve de'it iha polísia, respondente balu hatete katak kazu balu sira rezolve ona ho mekanizmu komunitáriu, entaun ida ne'e hatudu katak komunidade nia opiniaun kona-ba asuntu asaltu seksuál ne'e iha variasaun, no/ka sira nia aproximasaun atu rezolve kazu ne'e depende ba natureza hosi asaltu seksuál ne'e rasik.

Lider komunitáriu barak mós mensiona katak sira simu keixa kona-ba violénsia doméstika. Lider barak maka kualifika deklarasaun sira ne'e hodi dehan katak kazu violénsia doméstika sira ne'e sempre refere ba polísia no la rezolve iha komunidade laran. Maibé deklarasaun ida ne'e la apár ho rezultadu peskiza hosi fatin seluk ne'ebé sujere katak maioria kazu violénsia doméstika (ne'ebé keixa ona) rezolve tiha ona iha komunidade ho prosedimentu justisa lokál.13 Durante entrevista follow up (ka entrevista adisionál) ne'ebé ami halo ho grupu komunidade ki'ik, iha inísiu lider sira deklara katak sira seidauk rezolve kazu violénsia doméstika; maibé informasaun ne'e la apár ho suku nia relatóriu/dokumentu, no hosi diskusaun adisionál ami hetan esplikasaun katak kazu balu hanesan ne'e rezolve iha komunidade laran. Entaun ita bele haree katak, kona-ba asuntu ida ne'e, membru konsellu suku karik fornese ka hatán de'it ho resposta ne'ebé sira fiar hanesan "loos/korretu” maske sira rasik la pratika, no maske informasaun ne'ebé loloos ita bele hetan ho di'ak liuhosi fonte seluk, inklui hosi suku nia relatóriu/dokumentu ka hosi membru komunidade balu ne'e rasik. Hanesan ami esplika liután iha kraik mai (bele haree iha seksaun III), komunidade nia malentendidu/ekívoku sobre permisibilidade atu rezolve kazu violénsia doméstika ho rezolusaun disputa komunitária ne'e bele difikulta reportajen loloos kona-ba oinsá komunidade rezolve kazu violénsia doméstika sira ne'e.

Aléinde lider komunitáriu sira rezolve konflitu entre indivídu no família, sira mós rezolve kazu ho tipu seluk: kazu ne'ebé ema hetan akuzasaun katak viola regulamentu lokál. Entaun, aléinde komunidade sira utiliza regra kostume hodi regula ema nia hahalok - kostume ne'ebé ema pratika maibé la'ós eskrita - komunidade balu mós adopta ona kódigu konduta eskrita ne'ebé inklui sansaun ba violasaun. Frekuentemente kódigu ne'e refere ho termu “tara bandu”.14 Maske nune'e, enkuantu regulamentu lokál hanesan ne'e bele inkorpora elementu lisan iha ninia substánsia no prosedimentu ba adaptasaun, sira mós bele hatudu variasaun karakterístika ne'ebé dezvia hosi sistema tradisionál. Iha ezemplu balu, regulamentu lokál sira ne'e komunidade adopta iha nivel suku15 (ka até iha nivel

11 T. Wassel and G. Rajalingam, A Survey of Community-Police Perceptions in Timor-Leste 2015, Fundasaun Ázia, 2015, Figura 3.7, pp52-53; A. Kovar and A. Harrington, Breaking the Cycle of Domestic Violence in Timor-Leste: Access to Justice Options, Barriers and Decision Making Processes in the Context of Legal Pluralism, UNDP Timor-Leste, Otubru 2013, pp17, 43; Ministériu Justisa no Ba Distrito, Aumenta Koñesimentu Legál hodi Hametin Asesu ba Justisa iha Timor-Leste: Análize ba Sesaun Sensibilizasaun Legál nia Efikásia hosi Ministériu Justisa, tempu oin mai 2016, p36. 12 “Omisídiu neglijente” ne'e krime públiku tuir Kódigu Penál, no bele kastigu ho pena prizaun to'o tinan haat. 13 D. Cummins, Ami Sei Vítima Beibeik: Haree ba vítima violénsia doméstika nia nesesidade, Fundasaun Ázia, 2012, cited in S. Marx, Timor-Leste Peskiza Lei & Justisa 2013, The Asia Foundation, 2013, p49. 14 Agora ema uza dala barak hodi refere ba akordu nivel lokál ne'ebé ema halo hodi regula hahalok, termu ne'e orijinálmente uza iha fatin balu iha Timor laran hodi refere prosesu tradisionál espesífiku ne'ebé regula ema nia hahalok iha komunidade laran. Diskusaun sobre termu ne'e bele haree iha: Tara Bandu: ninia knaar no aplikasaun hodi prevene konflitu entre komunidade iha Timor-Leste, The Asia Foundation no Belun, Juñu 2013, p10. 15 Porezemplu: Lei Tradisionál (Tarabandu) Suco Vatu-Vou; Tara Bandu iha Suku Balibo Vila.

Page 14: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

6

aldeia16), maibé iha ezemplu seluk sira kobre área boot hanesan Postu Administrativu17 ka até iha Munisipiu.18

Normálmente regulamentu lokál tenta atu halo buat ida ka hirak tuirmai ne'e: regula ema nia hahalok ne'ebé fó impaktu ba ambiente; obriga jestaun ne'ebé apropriadu ba pekuária; define limite ba atividade kulturál no despeza ba atividade sira ne'e; no regula ka proibe hahalok ho tipu balu (porezemplu jogu osan, asaltu, relasaun seksuál). Iha kazu barak (maske la'ós kazu hotu-hotu) regulamentu eskrita deskreve kedas sansaun espesífiku ba violasaun. To'o ohin loron peskiza sira ne'ebé ema publika kona-ba regulamentu lokál sei limitadu19 no publikasaun ne'ebé iha la konsidera meius ne'ebé ema uza hodi julga violasaun bainhira violasaun ne'e akontese. Informasaun ne'ebé ami rekolla ba rezumu ida ne'e sujere katak julgamentu baibain akontese iha nivel suku no membru konsellu maka julga. Iha área balu, regulamentu lokál mós ema implementa ho asisténsia hosi polísia informál ne'ebé komunidade sira nomea atu atende asuntu sira hanesan ne'e: bazeia ba Ermera nia "tara bandu", polísia informál sira ne'e refere ho naran kablehan,20 no sira iha knaar ne'ebé importante.

Númeru prosedimentu bazeia iha komunidade

Laiha dadus komprensivu ne'ebé eziste hodi indika númeru ka proporsaun disputa ne'ebé rezolve ho mekanizmu komunitáriu iha Timor-Leste. Maske nune'e, peskiza Ba Distrito/Belun sujere katak maioria suku iha Timor-Leste kada fulan rezolve de'it disputa ida ka menus. Maibé informasaun ida ne'e karik so hatudu de'it katak maioria kazu ne'ebé akontese hetan tiha ona rezolusaun iha nivel aldeia no la konsege to'o iha suku.

Peskiza ida ne'ebé The Asia Foundation realiza iha 2015 indika katak porsentu 54 hosi totál respondente hatete katak bainhira krime ida akontese, sira buka uluk asisténsia hosi sira nia komunidade, lider tradisionál ka lideransa ruma hosi sira nia suku ka aldeia.21 Iha kazu krime balu maka sira aprezenta ba polísia, maibé hosi totál kazu ne'ebé tama iha polísia, porsentu 77 sira haruka fila fali ba komunidade hodi rezolve.22 The Asia Foundation mós deskobre katak hosi kazu sira ne'ebé konsege rezolve iha komunidade laran, porsentu 87 rezolve liuhosi prosedimentu informál (hanesan "mediasaun" ka "rezolusaun") ne'ebé modera/lidera hosi lider komunitáriu ida.

Aléinde kazu krime ne'ebé rezolve ho mekanizmu komunitáriu ne'e iha proporsaun boot, mekanizmu sira ne'e mós ema uza hodi rezolve problema seluk oioin, inklui disputa kona-ba rai no pekuária, no mós argumentu entre pesoál. Ne'e-duni, parese provavel katak totál númeru kazu ne'ebé rezolve ho mekanizmu komunitáriu ne'e boot tebes.

Difisil liután bainhira ita koko atu kalkula númeru kazu violasaun kontra regulamentu lokál ne'ebé lider lokál sira rezolve, tanba to'o agora seidauk iha peskiza kona-ba tópiku ida ne'e.

16 Porezemplu: Tara Bandu: Jestaun Rekursu Tasi no Tasi Ninin ho Baze Komunidade, Aldeia Adara 17 Porezemplu: Tara Bandu iha Postu Administrativu Maubisse; Lei Doméstika Suku 11 Sub-Distritu Aileu Vila. 18 Porezemplu, ba Munisipiu Ermera: Akta no Regulamentu Tara Bandu Distritu Ermera, 27 Fevreiru 2012. 19Tara Bandu: Ninia knaar no aplikasaun atu prevene konflitu entre komunidade iha Timor-Leste, The Asia Foundation no Belun, Juñu 2013. 20 Laiha lei ka regulamentu formál ruma maka regula kablehan. Informasaun ne'ebé rekolla hosi lider komunitáriu iha peskiza ne'e indika katak kablehan sira ne'e nomeadu hosi komunidade laran no sempre mane. Sira la simu saláriu ba sira nia serbisu, maibé hanesan esplika iha kraik, iha kazu balu sira simu pagamentu bazeia ba sira nia serbisu iha kazu balu ne'ebé espesífiku. Interesante atu hatene kablehan ne'e barak liu fali polísia komunitáriu ne'ebé serbisu iha PNTL laran. Embora suku ida iha ofisiál PNTL na'in ida, suku ne'ebé partisipa iha peskiza ne'e iha kablehan na'in 10 to’o 30 ba kada suku. 21 T. Wassel and G. Rajalingam, Peskiza sobre Persepsaun ba Polísia Komunitáriu iha Timor-Leste 2015, The Asia Foundation, 2015, p57. 22Ibid., Figura 3.7 p61.

Page 15: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

7

Prosedimentu ne'ebé ema kumpre bainhira uza mekanizmu justisa informál bazeia iha komunidade

Atu bele konsidera no determina se mekanizmu informál sira ne'e asesivel no kumpre duni prinsipiu direitus-umanus ka lae, ita tenke hatene prosedimentu saida maka ema uza iha mekanizmu sira ne'e. Infelizmente, informasaun di'ak kona-ba asuntu ida ne'e mínimu tebes. Difisil atu ita bele hetan no rekolla informasaun sira ne'e tanba mekanizmu nia aplikasaun ne'e fleksivel no iha variasaun boot, no laiha dokumentasaun di'ak kona-ba prosedimentu ne'ebé komunidade sira aplika. Meius di'ak liu ba ita atu komprende prosedimentu nia natureza maka monitoriza diretamente rezolusaun komunitáriu iha momentu rezolusaun ne'e akontese. To’o ohin loron laiha organizasaun ida maka konsege sistematikamente realiza ida ne'e.

Maske laiha informasaun detallada kona-ba prosedimentu ne'ebé komunidade sira utiliza, ita bele foti konkluzaun jerál hosi peskiza Ba Distrito/Belun:

Identidade hosi ema sira ne'ebé fasilita ka superviziona rezolusaun disputa ne'e varia ka iha oioin. Iha maioria kazu ema ne'ebé hala'o knaar ida ne'e maka lider (mane) hosi família laran, aldeia ka suku, dala barak hosi xefe, lia na'in, no ansiaun sira. Iha kazu balu, ofisiál administrasaun lokál hanesan PAAS ka membru polísia, no/ka reprezentante igreja mós envolve. Parese katak lider sira ne'e fasilita rezolusaun disputa la'ós tanba sira nia pozisaun formál maibé tanba sira nia personalidade espesífiku, sira nia estadu sosiál no sira nia relasaun ho komunidade.

Maioria partisipante iha Ba Distrito/Belun nia peskiza indika katak feto sira la fasilita rezolusaun disputa iha sira nia komunidade laran. Númeru suku ne'ebé feto sira fasilita rezolusaun ne'e uitoan loos, no iha suku uitoan ne'e, feto sira rezolve problema la'ós tanba sira nia knaar formál maibé tanba sira nia karakterístiku individuál no/ka tanba sira nia knaar lideransa pesoál ne'ebé espesífiku iha komunidade laran.

Rezolusaun disputa lokál ne'e nakloke ba membru komunidade hotu atu atende. Dalaruma komunidade sira uza arkivu suku hodi dokumenta identidade no asinatura hosi ema sira ne'ebé atende ka marka prezensa iha prosedimentu ka audiénsia, aléinde dokumenta mós desizaun hosi rezolusaun ne'e (bele haree liután iha kraik). Dokumentasaun hosi audiénsia balu ne'ebé ami estuda sujere katak audiénsia ne'e bele hetan prezensa barak hosi komunidade, no maioria ema ne'ebé atende audiénsia maka mane. Ema sira ne'ebé marka prezensa iha audiénsia ne'e iha posibilidade atu ativamente espresa sira nia opiniaun kona-ba kazu ne'ebé sira atende ne'e.

Mekanizmu komunitáriu sira ne'e iha karakterístika rua ne’ebé ema temi dala barak: ida maka sira nia foku ba koletivu duké interese individuál, no ida seluk maka mekanizmu rezolusaun ne'e la termina ho desizaun ne'ebé dehan iha "manán-na'in" no "lakon-na'in". Diskusaun iha prosedimentu sira ne'e inkluzivu ba membru komunidade hotu-hotu, la importa se membru ne'e envolve rasik iha disputa ka lae. Desizaun hosi rezolusaun ne'e dala barak maka hanesan família sira selu-malu (ka selu kompensasaun ba malu), no la'ós entre indivíduu. Dala barak parte rua sei halo pagamentu ba-malu, no vítima mós iha obrigasaun atu kontribui buat ruma (normálmente sira sei oho animál ida hodi selebra rekonsiliasaun).

Termu "tradisionál" no "kostumáriu" baibain ema uza iha koneksaun ho mekanizmu justisa komunitáriu. Maibé maioria prosedimentu sira ne'e la'ós refleta rigorozu lisan, maske sira bele inkorpora elementu lisan ruma. Sertamente prosesu justisa komunitáriu barak liu agora hetan supervizaun hosi ema sira ne'ebé nomeadu ka eleitu ona ba pozisaun lideransa. Ema sira ne'e bele dalaruma ema maka indivíduu sira maka ne'ebé iha responsabilidade atu rezolve disputa tuir lisan, maibe dala barak liu ema seluk. Mós la simples ba ita atu identifika se-karik métodu ne'ebé komunidade sira uza ne'e métodu sekulár ka espirituál. Respondente balu ko'alia kona-ba atu adopta kostume relijiozu (lulik) ba iha prosesu rezolusaun disputa sekulár nian atu nune'e bele haka'as liután ema atu kumpre tanba ho ida ne'e ema sei sente ta'uk ba konsekuénsia hosi sira nia violasaun.

Page 16: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

8

Respondente sira frekuentemente uza termu "mediasaun". Lider komunitáriu barak maka hetan ona treinamentu kona-ba mediasaun no rezolusaun disputa, no parese sira iha koñesimentu báziku kona-ba konseitu sira ne'e. Lider komunitáriu sira ne'ebé partisipa iha peskiza ne'e hatete katak bainhira sira rezolve disputa, ema ka parte sira ne'ebé envolve iha disputa ne'e rasik maka deside (ka determina rezultadu) ba sira nia problema no sira iha liberdade atu rejeita kualkér desizaun. Maske nune'e, respondente sira ne'ebé observa ona mekanizmu justisa informál iha sira nia komunidade laran espresa sira nia dúvida kona-ba desizaun ne'ebé komunidade sira foti, katak desizaun sira ne'e dalaruma la'ós voluntáriamente tebes. Respondente balu hatete katak lider komunitáriu sira ativatemente obriga parte sira ne'ebé envolve iha disputa atu "simu" ka "konkorda" ho desizaun hosi rezolusaun, ka katak presaun silensiozu iha tanba desizaun ne'e mai hosi lider komunitáriu ne'ebé ema respeita. Lider suku sira mós ko’alia sobre oinsá konvoka parte sira atu responde ba reklamasaun ka keixa ruma, no ida ne'e prosesu ida ne'ebé sujere katak membru komunidade sira iha presaun atu partisipa iha prosesu no kumpre tuir prosedimentu ne'e.

Observasaun jerál sira ne'e sujere katak mekanizmu justisa informál ne'ebé bazeia iha komunidade la fasil ka la prontu atu ita kategoriza hanesan prátika tradisionál/kostumáriu ka hanesan tipu rezolusaun disputa ida (mediasaun, arbitrajen, no sst). Prosedimentu ne'ebé komunidade sira uza ne'e fleksivel no varia depende ba indivíduu sira ne'ebé envolve iha kazu no mós depende ba kazu ne'e rasik. Prosedimentu sira ne'e mós bele inkorpora kostume ka prátika nia elementu oioin ne'ebé sira aprende liuhosi treinamentu mediasaun; partisipante no fasilitadór sira nia knaar mós karik sei la define ho klaru hanesan iha mediasaun ka arbitrajen formál, no ida ne'e' difikulta ita atu aplika konseitu RDA iha prosedimentu sira ne'e.

Iha suku barak, ema halo dokumentasaun eskrita kona-ba rezolusaun nia rezultadu. Dokumentasaun eskrita ne'e normálmente esplika buat badak ruma kona-ba disputa, no desizaun/rezultadu (porezemplu pagamentu kompensasaun ka buat ne'ebé parte sira tenke fó ba malu). Membru komunidade sira ne'ebé atende ka marka prezensa karik tenke testemuña ba akordu eskrita ne'e. Tuir informasaun iha komunidade balu katak ida ne'e meius ida ne'ebé sira uza hodi aplika presaun ba parte sira iha disputa atu bele kumpre tuir akordu.

Mekanizmu justisa komunitáriu nia karakterístika barak ne'ebé ita identifika ona iha leten mós sai razaun tansá difisil tebes atu envolve advogadu sira iha prosesu ne'e. Prosedimentu lokál sira ne'e dala barak akontese iha área remota ho notifikasaun mínimu ka sein notifikasaun. Partisipante sira hela dook hosi servisu legál xave sira hanesan defensór públiku no organizasaun atuál ne'ebé fó asisténsia legál. Partisipante sira mós parase la identifika nesesidade ba konsellu legál iha kontextu prosedimentu informál. Apezarde tentativa esporádika ne'ebé ajénsia balu halo iha pasadu atu dezenvolve rede paralegál bazeia iha komunidade, seidauk iha programa ho eskala boot ne'ebé maka ema dezenvolve. Iha prosedimentu formál defensór públiku nia serbisu iha montante ne'ebé exesivu,23 no maske organizasaun apoiu legál sira (ne'ebé hetan suporta hosi Ba Distrito) parese iha hakarak atu ajuda iha kontextu mekanizmu RDA, organizasaun sira ne'e uitoan loos no sira nia rekursu limitadu.24

Problema barak maka taka-dalan ba fornesimentu asisténsia legál iha prosedimentu komunitáriu, no problema sira ne'e balu mós difikulta monitorizasaun sistemátiku ba mekanizmu sira ne'e. Tanba prosedimentu sira ne'e akontese iha área remota iha tempu badak nia laran, ka sein notifikasaun, entaun difisil atu ita imajina sistema monitorizasaun di'ak ida. Ita so bele uza ema sira ne'ebé hela iha área remota ne'e ka iha komunidade laran hodi sai monitorizadór, no bele mós uza sira hodi halo

23 Ba Distrito, Rezumu Asesu ba Justisa: Asisténsia Legál iha Timor-Leste: Sumáriu sobre Deskobrimentu hosi Revizaun no Rekomendasaun, Setembru 2014, espesialmente pp12 and 14, JSMP, Sumáriu sobre Setór Justisa 2015, p13. 24 Ba Distrito, Rezumu Asesu ba Justisa: Asisténsia Legál iha Timor-Leste: Sumáriu sobre Deskobrimentu hosi Revizaun no Rekomendasaun, Setembru 2014, espesialmente p9.

Page 17: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

9

monitorizasaun ad hoc (tempu balu de'it). Maske nune'e, difisil tebes ba ita atu treina ema sira ne'e hodi asegura rekolla informasaun ne'ebé korretu no konsistente. Ne'e tanba mekanizmu komunitáriu ne'e la kumpre tuir prosedimentu ne'ebé rigorozu, no iha pergunta interesante balu (hanesan fasilitadór ka ema ne'ebé foti desizaun nia kualkér prekonseitu reál ka persebida) ne'ebé naturalmente difisil ba ita atu avalia hosi perspetiva ida ne'ebé objetivu iha kualkér eventu. Mézmuke ida ne'e, iha posibilidade atu konsebe métodu monitorizasaun sistemátiku ba rezolusaun disputa komunitária, maibé atu bele implementa métodu ida ne'e ita presiza kompromisu halo serbisu tempu naruk ho monitorizadór komunitáriu no presiza mós apoiu no treinamentu ne'ebé signifikante. Kuandu laiha mekanizmu apropriadu atu realiza serbisu ida ne'e, fonte informasaun di'ak liu ne'ebé daudaun ne'e eziste maka organizasaun sira (hanesan Belun no grupu asisténsia legál) ne'ebé regulármente serbisu iha komunidade laran no ko'alia ho membru komunidade no lider komunitáriu sira kona-ba sira nia prátika. Iha futuru, ita bele utiliza liután suku nia arkivu hodi observa/monitoriza tipu kazu sira ne'ebé komunidade sira rezolve no desizaun saida maka sira foti. Grupu organizasaun direitus-umanus nian iha sosiedade sivíl nia laran ka PDHJ bele konsidera mós hala’o serbisu ida ne'e.

Hanoin kona-ba justisa formál no informál

FundasaThe Asia Foundation publika ona relatóriu komprensivu sobre ema nia atitude ba setór justisa, inklui justisa nia aspetu informál.25 Asuntu ida ne'e ami mensiona badak iha dokumentu ida ne'e tanba importante ba ita atu komprende kona-ba bainhira no tansá ema uza mekanizmu justisa informál.

Mézmuke The Asia Foundation relata katak ema nia preferénsia ba sistema justisa formál ka informál ne'e depende ba tipu kazu ne'e rasik,26 relatóriu ne'e mós indika katak jerálmente ema barak maka hatudu nivel konfiansa ne'ebé aas iha mekanizmu justisa lokál ka kostumáriu duké sistema justisa formál.27 Ba Distrito nia peskiza baze mós konfirma deskobrimentu ida ne'e.28

Iha peskiza sira ne'e, iha razaun persuasivu tansá ema utiliza mekanizmu informál duké sistema justisa formál, no razaun sira ne'e ami identifika mós iha Ba Distrito/Belun nia peskiza:

Respondente sira esplika katak ema uza mekanizmu komunitáriu ne'e tanba mekanizmu ne'e hametin estrutura família, tradisaun kultura no koezaun sosiál. The Asia Foundation relata katak razaun komún liu ne'ebé ema sita kona-ba sira nia konfiansa iha rezolusaun disputa lokál maka ninia koneksaun ho estrutura família no justisa.29

Respondente barak iha Ba Distrito/Belun nia peskiza ne'e fiar katak prosedimentu komunitáriu sira ne'e bele alkansa di'ak liu ema nia konformidade ba desizaun/rezultadu, tanba prosedimentu komunitáriu ne'e bele aproveta fiar tradisionál no ema nia ta'uk ba konsekuénsia "naturál" ne'ebé bele mosu bainhira ema la kumpre desizaun.

Respondente balu indika katak ema prefere liu sistema informál duké sistema formál tanba sistema informál la'o lais liu, ka la lori tempu naruk.

Sira seluk mensiona katak rezolve disputa iha komunidade laran gasta menus duké asesu ba setór justisa, espesífikamente relasiona ho osan no tempu ne'ebé ema tenke husik sira nia serbisu hodi partisipa iha prosesu rezolusaun.

Respondente sira mós indika katak prosedimentu ne'ebé ema aplika iha mekanizmu komunitáriu fasilita ema atu ko'alia ho livre iha sira nia lingua lokál rasik, la hanesan ho formalidade ne'ebé akontese iha audiénsia tribunál. Loos duni, The Asia Foundation deskobre katak lingua sai obstákulu boot iha sistema justisa formál.30

25 S. Marx, Timor-Leste Peskiza Lei & Justisa 2013, The Asia Foundation, 2013. 26Ibid., p24 27Ibid., p16; haree mós pp39-40, 42-43. 28Ba Distrito Baseline Survey 2014: Local Governance and Access to Justice in Timor-Leste, Social Science Dimensions, Setembru 2014, pp65, 67-99. 29Ibid., p18. 30Ibid., pp34-35

Page 18: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

10

The Asia Foundation nia peskiza mós hatudu katak ema barak iha koñesimentu uitoan deit kona-ba sistema justisa formál. Hosi total respondente iha peskiza ne'e, porsentu 60 seidauk rona kona-ba prokuradór públiku, no porsentu 53 seidauk hatene saida maka advogadu.31 Respondente sira ne'ebé iha ona esperiénsia ba iha tribunál, porsentu 30 hatete katak sira la kompriende prosesu nia lala'ok iha momentu sira iha tribunál laran.32 Klaru katak situasaun ida ne'e kontribui mós ba razaun tansá ema prefere liu sistema lokál no familiár.

Mézmuke iha fatór sira ne'e, Ba Distrito/Belun nia peskiza mós deskobre ema nia preokupasaun balu kona-ba prosedimentu justisa informál. Maioria preokupasaun sira ne'e relasiona ho faktu katak iha mekanizmu disputa ida ne'e ema rezolve problema la "bazeia ba lei". Respondente balu mós konsidera katak prátika kostumáriu ida ne'e la justu tanba dala barak rezolusaun ne'e obriga parte hotu-hotu ne'ebé envolve iha disputa laran atu selu pagamentu ba malu, entaun ida ne'e la justu ba parte/ema ne'ebé "loos" tanba nia mós tenke selu hotu. Lider komunitáriu sira mós mensiona katak dalaruma sira enfrenta difikuldade bainhira parte sira laiha posibilidade atu di'ak-malu ka la aseita solusaun ne'ebé lider sira propoin ba sira.

Koneksaun entre setór justisa formál no informál iha prátika

Iha maioria parte, Timor-Leste nia sistema justisa formál no informál funsiona iha paralelu maibé eziste iha izolasaun ba malu. Maske nune'e, sistema rua ne'e dalaruma hetan/hasoru malu.

Sumáriu kazu ne'ebé JSMP prodús hosi ninia atividade monitorizasaun kazu hatudu katak iha julgamentu kazu krime balu, parte sira diskute no konsidera mós rezolusaun anteriór ne'ebé sira deside ona iha prosedimentu informál. Porezemplu, iha kazu ida ne'ebé JSMP relata iha 2015, Tribunál Distritál Suai selu kompensasaun sivíl ho montante $3000 ba vítima labarik iha kazu asaltu seksuál. Tribunál haree katak kazu ne'e rezolve ona liuhosi rezolusaun disputa komunitária no selu dolar amerikanu $2000 ba vítima nia família. Maibé tribunál foti opiniaun katak prosedimentu lokál ne'e seidauk satisfás vítima nia direitu ba kompensasaun tanba prosedimentu lokál ne'e selu de'it osan ba vítima nia família (la'ós vítima).33

Iha maioria kazu ne'ebé JSMP relata, juis sira la deklara loloos impaktu saida maka solusuan ne'ebé parte sira deside ona iha mekanizmu informál ne'e sei fó ba prosedimentu tribunál. Frekuentemente, advogadu ka testemuña sira mensiona kona-ba rezolusaun komunitáriu iha prosedimentu tribunál. Ita la hatene sei juis sira konsidera mós informasaun sira hanesan ne'e ka lae - no se sira konsidera duni entaun sira konsidera oinsá. Iha posibilidade katak (hanesan permisivel iha Kódigu Penál), informasaun sira ne'e juis sei konsidera bainhira atu halo sentensa.34 Maske nune'e, se-karik tribunál uza faktu hosi rezolusaun komunitáriu anteriór hodi determina arguidu ida nia kulpa, ida ne'e bele kria preokupasaun tanba interfere ho prezunsaun inosénsia.35 Ida ne'e tópiku ida ne'ebé presiza atu ita halo investiga no analiza liután.

Iha kontráriu, JSMP nia relatóriu hatudu informasaun klaru katak iha kazu barak maka konsege rezolve ho akordu bainhira kazu sira ne'e lori to'o mai iha tribunál hodi halo audiénsia. Iha trimestre primeiru tinan 2016, JSMP prodús sumáriu ba kazu krime hamutuk 260. Hosi totál ida ne'e, kazu 68 (porsentu 26) konsege rezolve iha tribunál - liuhosi prosesu konsiliasaun ne'ebé tribunál inisia, ka tanba reklamante rasik hato'o pedidu ba tribunál hodi revoga ninia kazu. Prosedimentu ida ne'e so bele aplika de'it ba krime ki'ik hanesan krime semi-públiku (bele haree liután iha kraik). Maioria kazu ne'ebé konsege rezolve liuhosi prosesu ida ne'e maka kazu sira relasiona ho danu ka estraga sasán/propriedade ka asaltu fíziku ki'ik ne'ebé la'ós violénsia doméstika. Parese katak iha maioria kazu,

31Ibid., p16 32Ibid., p17 33 JSMP nia Komunikadu Emprensa: Tribunál Distritál Suai sentensa arguidu ho pena prizaun tinan 13 no obriga nia selu kompensasaun US$3,000 iha kazu abuzu seksuál kontra menór, 30 Setembru 2015. 34 Kódigu Penál, artigu 55(2)(g). 35 JSMP nia sumáriu kazu ida ne'ebé ami avalia sujere katak ida ne'e karik akontese duni: Sumáriu Kazu, Tribunál Distritál Dili, Janeiru 2016, sumáriu no.19.

Page 19: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

11

parte sira konsege rezolve kazu krime ho prosedimentu ne'ebé aprovadu hosi tribunál ka tanba parte ida revoga ninia keixa/reklamasaun. Bazeia ba faktu katak kazu hamutuk 68 maka konsege rezolve iha tribunál, ita haree klaru katak parte sira prefere liu no prontu duni atu rezolve kazu liuhosi prosesu ida ne'e, no mós tanba tuir JSMP nia relatóriu, iha kazu ida de'it maka tribunál tenta atu rezolve liuhosi konsiliasaun maibé la hetan susesu.

Ida ne'e hatudu katak iha posibilidade signifikante atu bele rezolve krime menór barak liuhosi akordu legál no retira keixa/reklamasaun formá. Ne'e-duni, parese provavel katak poténsia atu dezvia kazu menór ba prosedimentu informál ne'e seidauk bele realiza tanba kazu sira ne'e sei rezolve dala ida bainhira audiénsia ba kazu realiza ona. Se-karik kazu sira ho tipu ida ne'e barak maka rezolve liuhosi prosedimentu informál no retira sedu kedas, ita bele hamenus presaun ne'ebé enfrenta prokuradór, defensór públiku no tribunál sira. Ida ne'e mós bele benefisia parte sira ne'ebé envolve iha kazu. Kuandu sira nia kazu la konsege rezolve antes kazu ne'e to'o iha tribunál, kazu ne'e bele hetan atrazu ba tempu naruk. Hosi kazu sira ne'ebé JSMP relata iha trimestre primeiru tinan 2016, maioria kazu konsege rezolve iha tribunál depoizde tinan ida liu ona hosi momentu insidente akontese; iha kazu balu atrazu han tempu to'o tinan barak antes kazu sira to’o tribunál.36 Bazeia ba diskusaun iha kraik mai ne'e, ita sei kontinua iha preokupasaun sobre mekanizmu informál nia abilidade atu kumpre ho direitu julgamentu justu, inklui iha rezolusaun kazu sivíl nian. Ita tenke konsidera didi'ak preokupasaun sira ne'e bainhira ita hanoin atu dezvia kazu sira hosi setór formál. Maske nune'e kuandu ita iha medida atu aumenta ekuidade/justisa iha rezolusaun disputa komunitária, ita iha poténsia boot atu uza mekanizmu lokál hodi dezvia kazu krime semi-públiku sira hosi sistema justisa formál.

III. ENKUADRAMENTU JURÍDIKU ATUÁL BA SETÓR JUSTISA INFORMÁL

To’o ohin loron iha Timor-Leste, laiha lejizlasaun komprensivu ida ne'ebé regula setór justisa informál. Maibé mós labele dehan katak lei Timor la regula área ida ne'e kompletamente. Lei atuál balu iha influensia kona-ba legalidade no efeitu hosi mekanizmu justisa lokál. Maske nune'e, aproximasaun ida ne'e la'o neineik-neineik no la’ós sempre klaru. Tuirmai ne'e maka regulamentu nia área importante ne'ebé daudaun ne'e eziste:

Rekoñesimentu konstitusionál

Konstituisaun hatete katak "[e]stadu rekoñese no valoriza norma no lisan rai-Timór nian ne'ebé la’os kontra Lei-Inan no mós lejizlasaun seluk tan ne'ebé ko'alia kona-ba direitu ne’ebé mai husi lisan no toman.”37 Maske nune'e, ita seidauk pasa lejizlasaun espesífiku ida ne'ebé ko'alia kona-ba lei kostumáriu, no konsekuénsia legál hosi dispozisaun ida ne'e la klaru.

Dispozisaun ne'e parese propoin "norma no lisan" nia invalidade jurídiku ne'ebé kontráriu ho Konstituisaun. Maske nune'e, bainhira prátika ruma la’os inkonsistén ho Konstituisaun, ita laiha kuadru ka meius ruma atu bele identifika "norma no lisan"38 hosi prátika sira ne'e. Atu identifika "norma no lisan" ne'e la'ós buat simples tanba fiar tradisionál no prátika sira ne'e la'ós buat estátiku ida, no dala barak prátika sira ne'e kahur-malu ho sistema foun ka sistema estranjeiru nian. Aléinde ne'e, dispozisaun nia konteúdu ne'ebé obriga estadu atu "rekoñese no valoriza" lisan sira ne'e mós la klaru. Ida ne'e ita bele interpreta oin seluk hanesan kria obrigasaun ida ba estadu atu la estraga "norma

36 JSMP nia relatóriu makadadus sira ne'ebé fiavel ne'ebe daudaun ne'e eziste kona-ba kestaun ne'e. Ba Distrito nia avaliasaun sobre tribunál nia funsaun iha Baucau no Oecusse iha Setembru 2014 deskobre katak sira la dokumenta estatístika ofisiál sobre kazu hosi momentu inisiasaun to'o rezolusaun: B. Walsh, Avaliasaun Funsionamentu Tribunál Distritál Baucau no Oecusse: Sumáriu Avaliasaun no Rekomendasaun, Setembru 2014, p5. 37 Konstituisaun RDTL, artigu 2(4). 38 Provizaun balun iha Kodigu Sivíl fó duni rekoñesementu ba ‘kustume lokál’, pelumenus klarifika kestaun legál sesifiku balun no sirkumstansia sira ne’ebe kostume lokál sira iha autoridade legál. Maibe Kódigu Sivíl la elabora kona-ba montante ‘kostume lokál’ ka oinsá identifika konteúdu husi kostume lokál sira.

Page 20: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

12

no lisan" tradisionál, ka hanesan obrigasaun ida atu pasa lejizlasaun ne'ebé fó rekoñesimentu ba "norma no lisan" sira ne'e. Ita la hatene se dispozisaun ne'e iha intensaun atu fó efeitu legál ba norma sira ne'e ka lae, wainhira lejizlasaun espesífiku laiha.

Aleinde ne'e, ita bele halo interpretasaun oioin ba konseitu "inkonsisténsia" ho Konstituisaun. Porezemplu, ita bele argumenta katak Konstituisaun nia Títulu V (no espesífikamente Artigu 123) tenta atu estabelese eskluzivu organizasaun ba sistema judisiál Timor-Leste nian. Se ida ne'e loos, entaun kualkér tribunál tradisionál la konsistén ho Konstituisaun no sei konsidera laiha validade legál.39

Konstituisaun nia artigu 123(5) ne'e parese dirije ba rezolusaun disputa ne'ebé la'ós judisiál.40 Artigu ne'e permite atu institusionaliza rezolusaun disputa ne'e liuhosi lei. To'o ohin loron seidauk iha lei ne'ebé eziste atu regula ka "institusionaliza" rezolusaun disputa naun-jurisdisionál. Lei primeiru ne'ebé karik ko'alia kona-ba asuntu ida ne'e maka proposta lei kona-ba arbitrajen, konsiliasaun, no lei kona-ba mediasaun (bele haree liután iha kraik). Maske nune'e Konstituisaun nia artigu 123 (5) bele suporta interpretasaun ida iha leten tamba rezolusaun disputa ne'ebé refere maka naun-judisiál de'it. Ida ne'e sujere mai ita katak Konstituisaun ne'e rasik la permite tribunál lokál ka kostumáriu ne'ebé ezerse podér judisiál.

Lei kona-ba lideransa komunitáriu

Lideransa komunitáriu ne'ebé partisipa iha peskiza Ba Distrito/Belun frekuentemente refere ba Lei No. 3/2009 kona-ba Lideransa Komunitária no nia Eleisaun nu'udar fonte ba sira nia podér. Maske nune'e, sira mós dala barak indika katak lei ne'e la sufisiente.

Lei sobre Lideransa Komunitáriu ne'e efeitu to’o fulan-Jullu 2016. Lei ne'e hatete katak xefe suku nia " kompeténsia" makainklui "[f]avorese rezolusaun ba konflitu kiik sira ne’ebé envolve Aldeia rua ka liu, iha Suku laran",41 “[f]ó apoiu ba inisiativa sira ne’ebé iha objetivu atu halo akompañamentu no protesaun ba vítima hosi violénsia doméstika, tratamentu no kastigu ba autór …”;42 no “[h]usu intervensaun hosi forsa seguransa nianwainhira mosu konflitu ne’ebé laiha solusaun iha nível lokál, no wainhira akontese krime ka perturbasaun.”43

Kuriozamente, mézmuke lei ne'e obriga xefe suku atu husu polísia nia intervensaun bainhira krime ida akontese, lei ne'e kria knaar ida ba sira atu "fo kastigu" ba agresór ne'ebé komete violénsia doméstika. Aléinde ne'e, tuir deskrisaun iha lei, xefe suku nia funsaun iha rezolusaun disputa maka atu "favorese" de’it rezolusaun ba disputa ne'ebé akontese entre aldeia. Iha prátika lei la hatudu katak nia apár ho realidade ne'ebé akontese iha nivel suku, no lei ne'e mós la elabora didi'ak Konstituisaun nia dispozisaun xave sira.

Iha fulan-Jullu 2016, Lei Suku foun, Lei No. 9/2016, hetan promulga. Lei ne'e responde duni ba defisiénsia sira ne'e balun. Lei ne'e hatete katak suku nia "atribuisaun" maka inklui "[p]romove solusaun ba litijiu sira ne'ebé mosu iha komunidade nia laran ka entre Aldeia sira husi Suku”.44 Xefe suku sira iha kompeténsia atu "[h]alo intervensaun, bainhira ema husu, iha mediasaun ba konflitu ka problema sira ne'ebé membru sira husi komunidade hetan " no mós "entre aldeia sira husi suku.”45 Maske nune'e, xefe suku mós iha kompeténsia atu “i[f]ó-hatene ba [polísia] kona-ba faktu sira ne'ebé

39 Anaunsérke sira bele konsidera hanesan "Tribunál Arbitrajen" tuir definisaun iha artigu 123(3), interpretasaun ida ne'ebé implauzivel. 40 Dispozisaun ne'e hatete katak “[l]ei bele institusionaliza instrumentu no forma kompozisaun ne’ebé la’ós konflitu jurisdisionál nian.” 41 Lei No. 3/2009 sobre Lideransa Komunitária no nia Eleisaun, artigu 11(2)(c). 42 Lei No. 3/2009 sobre Lideransa Komunitária no nia Eleisaun, artigu 11(2)(e). 43 Lei No. 3/2009 sobre Lideransa Komunitária no nia Eleisaun, artigu 11(2)(f). 44 Lei No. 6/2016 Lei Suku, artigu 5(1)(c); haree mós iha artigu 6(1)(a). 45 Lei No. 6/2016 Lei Suku, artigu 23(1)(p) no (q).

Page 21: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

13

bele sai krime ka kontra orden sira.”46 Lei foun ne'e la halo referénsia kona-ba kastigu ba ema ne'ebé komete violénsia doméstika.

Maske Lei Suku foun ne'e rezolve ona problema ki'ik sira ne'e, lei ne'e fornese de'it detailla uitoan atu regula setór justisa informál. Lei ne'e la rezolve kestaun iha kuadru Konstituisaun laran ne'ebé ita mensiona ona iha leten. Nune'e mós , liuhosi uza termu "mediasaun" ne'e ita hamosu fali tan kestaun foun ida katak prosedimentu espesífiku ne'e iha intensaun atu limite xefe suku nia podér ba halo rezolusaun disputa karik.

Kódigu prosedimentu penál

Kuadru legál ne'ebé detallada liu no relevante ba setór justisa informál maka Kódigu Prosesu Penál (KPP). Maske KPP ne'e nia objetivu prinsipál maka atu regula prosedimentu sira iha sistema justisa formál, Kódigu ne'e mós ko’alia kona-ba sirkunstánsia sira ne'ebé ema bele rezolve kazu iha li'ur (la'ós tuir prosesu judisiál). Infelizmente, Kódigu ne'e estabelese rejime ida ne'ebé kompleksu no difisil ba ema baibain (até advogadu mós ) atu komprende.

KPP nia karakterístika rua maka partikulármente relevante ba setór justisa informál. Primeiru KPP kria distinsaun entre "krime públiku" no "krime semi-públiku". Iha kazu "krime públiku", iha keixa krime, prokuradór iha obrigasaun iha kazu ida-idak atu hala'o investigasaun. Depois prokuradór tenke prepara ka aprezenta akuzasaun anaunsérke evidénsia la sufisiente, ka arguidu sei deskoñesidu, ka bainhira kazu ne'e sei la admisivel.47 Iha kontráriu, kuandu kazu ne'e "krime semi-públiku" entaun prokuradór so bele investiga no aprezenta akuzasaun kuandu vítima ka ema espesífiku ruma hato'o ona ninia keixa/reklamasaun.48 Iha kazu "krime semi-públiku", ema ne'ebé hato'o keixa (vítima ka ema espesífiku ruma) iha posibilidade atu retira ninia keixa hodi termina kazu nia prosedimentu,49 no/ka iha posibilidade ba juis atu koko halo konsiliasaun entre vítima no arguidu.50 Distinsaun ida ne'e nia objetivu atu fó podér ba vítima hodi kontrola prosedimentu penál iha kazu krime ki'ik sira.

Importante tebes ba ita atu komprende katak iha maioria kazu krime sira ne'e, vítima mós iha direitu atu hetan indemnizasaun sivíl. Ho termu jerál, ida ne'e permisivel bainhira kazu krime ida halo estragu/danu ba ema seluk. Sistema jurídiku hotu-hotu rekoñese distinsaun entre responsabilidade penál no sivíl. Wainhira buat rua ne'e mosu hosi faktu ne'ebé hanesan, entaun sistema jurídiku balu (porezemplu hanesan iha sistema jurídiku Anglo-Amerikanu nian) kria prosedimentu ketak atu bele determina tipu responisbilidade rua ne’e, no sistema jurídiku balu seluk konsidera rua ne'e hamutuk iha prosesu legál ida de'it. KPP estabelese prezunsaun ida katak indemnizasaun sivíl sei rezolve iha prosesu penál51 (maske ho juis nia apresia livremente) anaunsérke vítima deside kontráriu. Téknikamente, atu inisia prosedimentu sivíl ketak ida, "lezadu" tenke, iha loron ualu nia laran hosi momentu vítima simu informasaun kona-ba ninia direitu, deklara ninia intensaun atu aprezenta pedidu sivíl.52 Maibé laiha dispozisaun ruma iha KPP laran ne'ebé prevene vítima/rekerente no arguidu atu rezolve indemnizasuan sivíl maske vítima la aprezenta ninia pedidu formál ba prosedimentu sivíl.

Pontu importante ida tan maka ne'e, posibilidade atu buka indemnizasaun sivíl liuhosi prosedimentu penál ka sivíl, nafatin aplika kuandu krime ida rezulta iha danu ka estragu ruma. Ida ne'e aplika iguálmente ba krime públiku no mós krime semi-públiku. Ne'e-duni, vítima iha kazu krime públiku bele deside ba nia an oinsá atu prosesa ninia indemnizasaun sivíl, inklui nia bele deside atu halo akordu ida

46Lei No. 6/2016 Lei Suku, artigu 23(1)(o). 47 Kódigu Prosesu Penál, artigu 235 no 236. (Artigu 235 kobre sirkunstánsia ne'ebé kazu ida bele demite. Artigu 236 ezije katak iha kazu kontráriu bele aprezenta akuzasaun.) 48 Kódigu Prosesu Penál, artigu 71, 211(3) no 214. 49 Kódigu Prosesu Penál, artigu 216. Kódigu Prosesu Penál, artigu 262. 51 Sujeita ba posibilidade katak iha kazu kompleksu tribunál bele refere kestaun kuantum ba tribunál sivíl hafoin konkluzaun ba prosedimentu penál: Kódigu Prosesu Penál, artigu 284(2). 52 Kódigu Prosesu Penál, artigu 72(2).

Page 22: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

14

ho arguidu. Ho razaun ida ne'e, parese laiha dispozisaun ida iha KPP laran ne'ebé bele impede parte sira iha kazu krime públiku atu utiliza mekanizmu justisa informál hodi determina indemnizasaun sivíl.

Apezarde ida ne'e, komunidade, no até advogadu sira mós, iha malentendidu boot kona-ba kestaun sira ne'e. Ba Distrito/Belun nia peskiza no entrevista adisionál hatudu katak komunidade barak falta kompriensaun kona-ba diferensa entre kazu krime no sivíl.53 Komunidade sira iha tendénsia atu haree no trata kualkér kazu hanesan kazu disputa ida de'it, no la hatene katak kazu ida bele iha komponente krime no sivíl, no komponente rua ne'e la presiza tenke trata hamutuk. Falta iha kompriensaun kona-ba diferensa entre krime públiku no semi-públiku ne'e parase akontese iha parte ida tanba kampaña edukasaun públiku ne'ebé simplifikadu ho objetivu atu esplika konseitu legál ne'ebé kompleksu ba iha termu ne'ebé fasil ba ema atu kompriende. Komunidade sira agora fiar katak krime grave (krime públiku) tenke lori ba polísia, no krime sira ne'ebé la grave (semi-públiku) bele rezolve no tenke rezolve iha komunidade laran. Ho liafuan seluk, ita bele dehan katak komunidade sira fiar katak distinsaun entre termu rua ne'e sei lori kazu ba iha forum diferente atu rezolve disputa.

Tuir faktu loloos, KPP la permite uza forum ketak ida atu determina responsabilidade penál relasiona ho kazu krime semi-públiku, maibé KPP hatete katak so tribunál formál de'it maka iha kompeténsia atu prosesa no deside justisa penál.54 Ne'e-duni, dispozisaun ne'e klarifika kedas katak mekanizmu informál nunka bele iha kompeténsia atu deside kazu krime. Maske nune'e, hanesan ita esplika ona iha leten, mekanizmu justisa informál sempre bele fasilita rezolve indemnizasaun sivíl, maske kazu ne'e rasik envolve krime públiku.

Konfuzaun kona-ba konseitu sira ne'e bele kria konsekuénsia praktika. Maske kazu balu konsege prosesa simultáneamente liuhosi mekanizmu formál no informál, iha kazu balu ne'ebé komunidade la kompriende sobre posibilidade ida ne'e, sira bele evita aprezenta sira nia kazu krime ba polísia atu nune'e kazu ne'e sei rezolve de'it iha komunidade laran. Hanesan mós ho kuandu sira haree katak polísia prosesa ona kazu ne'e, sira karik evita lori kazu ne'e ba iha prosedimentu informál maske sira rasik iha hakarak atu lori ba prosedimentu informál.

Difikuldade sira ne'e partikulármente aparente no grave iha kazu violénsia doméstika. Tanba razaun hotu-hotu ne'ebé ita deskreve ona iha leten (haree iha Seksaun II), komunidade, família no mós vítima rasik iha inklinasaun maka'as atu aprezenta kazu ba iha mekanizmu informál. Kuandu sira fiar katak bainhira sira hato'o keixa ba iha prosedimentu formál, ida ne'e signifika katak sira labele ona prosesa sira nia kazu liuhosi mekanizmu informál, entaun sira parase iha inklinasaun atu lakohi hato'o sira nia keixa ba prosedimentu formál.

KPP nia difikuldade ne'e la limite de'it ba problema sira ne'ebé akontese tanba sosializasaun ka kampaña ne'ebé la efetivu. Difikuldade seluk maka ne'e: KPP ne'e iha konteúdu ne'ebé naruk no detallada maibé la rekoñese faktu katak kazu krime barak maka komunidade sira trata rasik ho meius oioin iha komunidade laran. Maske Kódigu Penál (art. 55(2)) rekoñese rekonsiliasaun anteriór entre parte sira hanesan fatór atenuante bainhira tribunál fó sentensa, Kódigu ne'e la fó orientasaun kona-ba oinsá rekonsiliasaun anteriór ne'e sei afeta indemnizasaun sivíl. No laiha kuadru sistemátiku ida ne'ebé ita estabelese ona atu dezvia kazu ki'ik sira ba iha rezolusaun informál, apezarde faktu (hanesan mensiona ona iha leten) katak kazu krime semi-públiku barak maka parte sira rezolve ona liuhosi konsiliasaun ka akordu. Iha kontextu ida ne'e, KPP sai hanesan oportunidade ida ne'ebé ita lakon tiha ona hodi estabelese definisaun ba komunidade nia knaar no benefisia hosi rezolusaun komunitáriu iha kazu sira ne'ebé apropriadu. Ideálmente, KPP bele:

53 Haree mós, MJ no Ba Distrito, Aumenta Koñesimentu Legál hodi Hametin Asesu ba Justisa iha Timor-Leste: Análize ba Sesaun Sensibilizasaun Legál nia Efikásia hosi Ministériu Justisa, tempu oin mai 2016, pp36-37. Deskobrimentu iha ne'ebá sujere katak embora komunidade barak maka hatene katak lei kategoriza disputa sivíl no krime, sira nafatin iha konfuzaun kona-ba oinsá define kategoria rua ne'e. 54 Kódigu Prosesu Penál, artigu 7(1).

Page 23: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

15

Dehan klaru katak komunidade sira bele rezolve pedidu indemnizasaun sivíl no foti medida atu restaura fila fali komunidade nia armonia, maske iha momentu hanesan prosedimentu penál hahú no la'o tiha ona hodi rezolve kazu ne'e;

Klarifika katak iha kazu krime semi-públiku, vítima bele retira ninia keixa no liuhosi ne’e termina prosedimentu penál. KPP bele rekoñese posibilidade ida ne'e akontese liuhosi rezolusaun komunitáriu, no bele inklui prosedimentu sira ne'ebé ema utiliza hodi halo konsiderasaun sistemátiku ba mekanismu lokál nu'udar meius ida atu halo ne’e (naran katak prosesu ne'e la'o tuir prosedimentu ne'ebé iha no grava iha dokumentu eskrita ho asinatura). Ho kuadru atuál ne'ebé daudaun ne'e ita aplika, prokuradór tenke halo verifikasaun liután molok vítima bele revoga ka retira ninia keixa;

Estabelese estandar mínimu atu ita bele aplika kuandu ema uza mekanizmu justisa informál hodi rezolve indemnizasaun sivíl no/ka sai dalan ba retira ninia reklamasaun iha kazu semi-públiku;

Esklarese loloos impaktu ba iha prosedimentu penál formál kuandu kazu ne'e nia aspetu seluk maka komunidade prosesa no rezolve nanis tiha ona tuir prosedimentu justisa informál. Ida ne'e inklui esklarese loloos impaktu ba iha konseitu kulpa ka inosénsia, no sentensa (kuandu tribunál fó kondenasaun), no kona-ba responsabilidade sivíl. Daudaun ne'e KPP la atende/rezolve kestaun sira ne'e.

Finalmente, laiha dispozisaun ruma iha KPP laran ne'ebé ko'alia kona-ba kestaun sobre aplikasaun justisa informál bazeia iha komunidade hodi fó sansaun ba ema sira ne'ebé viola regulamentu/norma lokál. Até KPP la permite prosedimentu lokál atu fó kastigu ka penalidade ba aktu krime. Hanesan mensiona ona iha leten, lei hatete katak so tribunál formál de'it maka bele administra ka prosesa prosedimentu penál.55 Se-karik GoTL atu permite komunidade fó sansaun ba aktu krime tuir regulamentu lokál, entaun presiza halo alterasaun ba KPP atu bele refleta alterasaun ida ne'e, no inklui mós mudansa seluk ne'ebé relasiona ho kestaun direitus-umanus ne'ebé ita sei kobre iha seksaun tuirmai.

IV. ASUNTU DIREITUS-UMANUS NE'EBÉ MOSU IHA SETÓR JUSTISA INFORMÁL

Prinsipiu direitus-umanus ne'ebé aplikavel

Prinsipiu direitus-umanus iha kategoria oin rua maka relevante ba mekanizmu justisa informál: primeiru maka relasiona ho prinsipiu substantivu ne'ebé mekanizmu aplika; no ida seluk maka sira ne'ebé relasiona ho ninia asesibilidade no prosedimentu.

(1) Prinsipiu substantivu aplikadu

Mekanizmu justisa informál dala barak aplika lei substantivu ne'ebé diferente – lei sira ne'e foti hosi tradisaun indíjena no la'ós hosi instituisaun estadu. Institusaun direitus-umanus sira espresa ona sira nia preokupasaun katak prinsipiu ne'ebé mekanizmu justisa informál aplika tenke kumpre tuir prinsipiu direitus-umanus nian. Preokupasaun ne'ebé sira espresa ne'e dala barak relasiona ho diskriminasaun no violénsia kontra feto56 maske iha mós preokupasaun seluk hanesan aplikasaun kastigu korporál.57 Institusaun direitus-umanus sira klarifika tiha ona katak "atitude

55 Kódigu Prosesu Penál, artigu 7(1). 56 Maske institusaun tratadu sira baibain la explisita, ida ne'e parese sai sira nia preokupasaun iha dokumentu sira tuirmai: CEDAW, Konklui Observasaun (Botswana), CEDAW/C/BOT/CO/3, 26 Marsu 2010, paras 13, 17; CEDAW, Konklui Observasaun (Kenya), CEDAW/C/KEN/CO/7, 5 Abríl 2011, para.13; CEDAW, Konklui Observasaun (Mexico), CEDAW/C/MEX/CO/7-8, 27 Jullu 2012, para.34; HRC, Konklui Observasaun (Nepal), CCPR/C/NPL/CO/2, 15 Abríl 2014, para.13; 57 HRC, Konklui Observasaun (Bolivia), CCPR/C/BOL/CO/3, 6 Dezembru 2013, para.16.

Page 24: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

16

tradisionál, istorikál, relijiozu ka kulturál" labele sai justifikasaun atu viola ema nia direitus-umanus.58

(2) Asesibilidade no prosedimentu

Prinsipiu direitus-umanus ne'ebé aplikavel ba asesibilidade no prosedimentu mekanizmu justisa, barak maka sei koñesidu di'ak. Prinsipiu sira ne'e maka hanesan igualdade iha lei nia okos, asesu ba tribunál no garantia ba prosedimentu mínimu. Garantia adisionál ne'ebé espesiál aplikavel mós iha prosedimentu penál.

Wainhira ema estabelese protesaun sira ne'e hanesan mensiona iha instrumentu internasionál sira oioin,59 ema konsidera prosedimentu tribunál formál. Apezarde ida ne'e, institusaun direitus-umanus sira esklarese ona katak estandar mínimu mós aplikavel iha kazu sira ne'ebé ema aplika podér judisiál liu-hosi mekanizmu tradisionál. Pontu ne'ebé relevante liu maka ne'e, Komité Direitus-Umanus hatete ona katak:

Artigu 14 [hosi ICCPR] mós relevante kuandu Estadu ida, iha ninia orden legál, rekoñese tribunál ne'ebé ema estabelese bazeia ba lisan, ka tribunál relijiozu, atu hala'o ka implementa prosesu jurídiku. Tenke iha garantia katak tribunál lokál sira ne'e labele hatún julgamentu vinkulativu ne'ebé estadu rekoñese, anaunsérke sira kumpre rekerimentu sira tuirmai ne'e: prosedimentu iha tribunál lokál sira ne'e limitadu de'it ba kazu ki'ik sira (krime no sivíl), kumpre kondisaun báziku relasiona ho julgamentu justu no garantia relevante seluk ne'ebé define ona iha Konvensaun, no sira nia julgamentu tenke hetan validasaun hosi estadu nia tribunál bazeia ba garantia ne'ebé define ona iha Konvensaun, no parte sira bele kestiona tribunál lokál sira nia julgamentu iha prosedimentu ne'ebé kumpre artigu 14 Konvensaun nian. Mezmu nune'e, prinsipiu sira ne'e maka Estadu nia obrigasaun jerál atu proteje kualkér ema nia direitu (tuir Konvensaun) ne'ebé hetan afeta tanba tribunál kostumáriu ka tribunál relijiozu nia prosedimentu.60

Deklarasaun Nasoins Unidas nia kona-ba Direitu Ema Indíjena hatete katak promosaun, dezenvolvimentu no manutensaun ba "sistema jurídiku ka lisan, ne’ebé tuir prinsipiu internasionál direitus-umanus nian”.61

Maske nune'e, ita tenke haketak mekanizmu informál ne'ebé ejerse podér judisiál hosi tipu prosedimentu konsensuál ne'ebé la'ós obrigatóriu ka vinkulativu hanesan RDA. Prinsipiu direitus-umanus jerálmente sei aplika de'it iha mekanizmu naun-judisiál ne'ebé envolve elementu koersivu balu ka efeitu vinkulativu.62

58 HRC, Komentáriu Jerál 28, para.5. 59 UDHR, artigu 10 no 11; Konvensaun Europeanu sobre Direitus-Umanus, artigu 6; Konvensaun Entre-Amerikanu sobre Direitus-Umanus, artigu 8; Karta Afrikanu ba Ema no Povu nia Direitu, artigu 7. 60 Komité Direitus Umanus, Komentáriu Jerál 32, para.24; Haree mós iha Komité Direitus Umanus, Konklui Observasaun (Rwanda), CCPR/C/RWA/CO/3, 7 Maiu 2009, para.17; Relatóriu hosi Relatór Espesiál ba juis no advogadu nia independénsia, Leandro Despouy, A/HRC/8/4, 13 Maiu 2008, para.38. 61 Deklarasaun Nasoins Unidas kona-ba Direitu Ema Indíjena Sira, Rezolusaun UN GA 61/295, 13 Setembru 2007, art.34; Haree mós : Konsellu Direitus Umanus, Asesu ba justisa iha promosaun no protesaun ba direitu ema indíjena sira: justisa restaurativu, sistema jurídiku indíjena, no asesu ba justisa ba feto indíjena, labarik no klosan indíjena sira, no ema defisiente sira, Estudu hosi Espesialista Mekanizmu sobre Direitus Ema Indíjena Sira, A/HRC/27/65, 7 Agostu 2014, para.21; no Komité sobre Eliminasaun Diskriminasaun Rasa no Rekomendasaun Jerál XXXI, para.5(e). 62 Kestaun ida prinsipalmente sai tópiku análize iha kontextu arbitrajen komersiál. Atu hatene kona-ba komentáriu sobre ninia aplikasaun iha sistema justisa tradisionál, bele haree iha: F.Kerrigan, Informal Justice Systems: Charting a course for human rights-based engagement, (UNDP, UNICEF, UN Women), p96.

Page 25: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

17

Estadu nia papel

Lei internasionál direitus-umanus nian kria responsabilidade ba autoridade estadu, la'ós ba indivíduu ka ema ida. Klaru liu katak estadu iha obrigasaun relasiona ho mekanizmu informál kuandu mekanizmu sira ne'e sai ona parte ida hosi públiku nia aparellu no ema sira ne'ebé serbisu ho aparellu ne'e sai ajente estadu nian. Estadu ida iha responsabilidade ba hahalok hosi ofisiál estadu nian tuir lei internasionál, inklui mós ofisiál sira ho pozisaun la superiór, no indepenente hosi ofisiál nia estatutu tuir lei doméstika. Maske nune'e, Komité Direitus-Umanus mós esklarese ona katak estadu mós iha obrigasaun bainhira estadu fó rekoñesimentu legál ba mekanismu justisa informál. Maske iha kazu ne'ebé estadu seidauk hatudu ninia rekoñesimentu legál ne’e, iha argumentu forte ida ne'ebé dehan katak bainhira estadu fó ona ninia apoiu ka rekoñesimentu ho kualkér forma, ita bele dehan estadu iha obrigasaun atu kumpre ho ba prinsipiu direitus-umanus relasiona ho mekanizmu justisa informál. Ezemplu hosi argumentu ida ne'e maka bainhira ita haree katak estadu fornese rekursu ba mekanizmu informál sira ne'e nia funsionamentu.63

Aléinde ne'e, obrigasaun balu ne'ebé instrumentu direitus-umanus impoin ba estadu obriga estadu atu foti asaun pozitivu hodi regula autór naun-estadu nia hahalok. Ezemplu ba kazu ida ne'e maka diskriminasaun jéneru.64 Ne'e-duni, kuandu mekanizmu justisa informál hatudu iha aktu ne'ebé halo diskriminasaun jéneru, estadu tenke foti asaun pozitivu hodi hapara aktu ne'e.

Rezolusaun disputa komunitária nia implikasaun ba direitus-umanus

Prinsipiu direitus-umanus ne'ebé fundamentál liu sobre justisa maka ida ne'ebé hatete katak ema hotu-hotu iguál iha lei no tribunál nia oin,65 no ema hotu-hotu bele asesu tribunál ida hodi defende ninia direitu legál.66

Kualkér análize ne'ebé justu tenke rekoñese loloos sein duvida katak iha Timor-Leste, komunidade iha asesu ne'ebé fasil ba prosedimentu justisa informál duké ba setór justisa formál. Porezemplu:

Prosedimentu justisa informál baibain realiza iha besik komunidade (ka parte sira ne'ebé envolve iha disputa) nia hela-fatin, la hanesan tribunál ne'ebé dook iha sidade. Maske implementasaun tribunál movel (ka mobile court) hadi'ak ona komunidade nia asesu ba justisa formál,67 maioria prosedimentu formál sei realiza iha sidade haat ne'ebé iha Tribunál Distritál: sidade Dili, Baucau, Suai no Oecusse. Iha ninia peskiza, The Asia Foundation relata katak hosi totál ema sira ne'ebé rona ona informasaun kona-ba tribunál, porsentu 39 hatete katak laiha tribunál ida maka eziste iha área ne'ebé sira hela ba.68 Prokuradór sira loke ona ninia edifísiu iha Munisipiu Viqueque, Ermera no Bobonaro maibé defensór públiku nia edifísiu so eziste de'it iha Munisipiu sira ne'ebé iha tribunál. Durante Ba Distrito/Belun nia peskiza ne'e, lideransa komunitáriu balu hatete katak dezafiu ida maka distánsia ne'ebé komunidade tenke la'o hodi ba fatin rezolusaun iha suku laran (espesialmente tanba falta de rekursu transporte). Maske nune'e problema distánsia ne'e ladún maka'as se ita kompara ho distánsia ne'ebé komunidade sira tenke la'o hodi ba rezolve kazu tuir sistema justisa formál.

Mekanizmu informál fasilita parte sira atu la gasta tempu barak dook hosi sira nia serbisu no família, ida ne'e akontese iha parte ida tanba distánsia atu asesu ba mekanizmu informál ne'e ladún boot hanesan distánsia atu ba iha tribunál formál, maibé mós tanba mekanizmu informál iha pasu prosedimentu ne'ebé uitoan de'it.

63 Sobre kestaun ligasaun entre mekanizmu justisa informál iha estadu, bele haree: F. Kerrigan, Informal Justice Systems: Charting a course for human rights-based engagement, (UNDP, UNICEF, UN Women), pp88-89. 64 CEDAW, art.2 65 ICCPR, artigu 14(1); UDHR, artigu 7; CEDAW, artigu 15; 66 ICCPR, artigu 14(1); Komité Direitus Umanus, Komentáriu Jerál 32, para.9. 67 Judicial System Monitoring Program, Sumáriu kona-ba Setór Justisa 2015, pp15-16. 68 S. Marx, Timor-Leste Law & Justice Survey 2013, The Asia Foundation, 2013, p17.

Page 26: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

18

Fasil liu mós atu garante ema/parte sira nia partisipasaun sensivel iha mekanizmu justisa informál duke sistema formál tanba mekanizmu informál realiza iha lingua/lian ne'ebé komunidade komprende no kulturálmente komunidade mós toman ona ho ninia prosedimentu.

Aléinde kestaun asesibilidade, prinsipiu direitus-umanus mós obriga katak justisa tenke realiza pontuálmente.69 Iha kontextu ida ne'e, mekanizmu informál iha Timor-Leste iha vantajen liu duké tribunál formál. Kazu sira ne'ebé JSMP monitoriza no relata dala barak han tempu tinan ida ka liu maka foin bele to'o iha tribunál.

Maske sistema justisa informál bele konsidera hanesan implementasaun direitu kulturál, sira tenke kumpre prinsipiu direitus-umanus seluk, inklui tenke garante ema nia direitu ba prosedimentu mínimu. Direitu ba prosedimentu mínimu sira maka inklui ema nia direitu atu halo audiénsia ne'ebé justu no públiku iha tribunál ida ne'ebé kompetente, independente no imparsiál, tuir lei.70 (Depende ba kazu audénsia dalaruma bele taka.71) Tanba laiha monitorizasaun direita ba prosedimentu komunitáriu sira ne'e, difisil atu ita bele foti konkluzaun firme kona-ba prosedimentu sira ne'e nia konformidade ba ema nia direitu atu hetan julgamentu justu. Maske nune'e iha razaun balu atu ita preokupa.

Primeiru, iha prátika, mekanizmu justisa sira ne'e bele interfere ema nia direitu atu asesu ba tribunál. Apezarde mekanizmu justisa informál sira ne'e asesivel ba komunidade lokál, mekanizmu sira ne'e iha Timor-Leste (iha mekanizmu nia estatutu atuál) sei labele konsidera hanesan "tribunál" tuir padraun internasionál nia interpretasaun iha parte "asesu ba tribunál". Indivíduu sira bele hili atu rezolve disputa sivíl liuhosi meius seluk ne'ebé la'ós tribunál, maibé desizaun ne'e tenke sira maka halo rasik no bazeia ba sira nia konsentimentu. Kuandu iha prátika indivíduu ida laiha asesu ba tribunál tanba falta de informasaun/koñesimentu, ka tanba nia hetan presaun maka'as atu uza mekanizmu alternativu, ida ne'e bele konsidera hanesan interferénsia ba iha ninia direitu atu hetan asesu ba tribunál. Iha Timor-Leste wainhira ema hetan presaun atu uza mekanizmu informál duké mekanizmu formál presaun ne'e dala barak mai hosi família no membru komunidade, no labele atribui ba estadu. Maske nune'e, iha kazu balu, parese ofisiál estadu (liuliu ofisiál polísia maibé mós PAAS) fó presaun ba indivíduu sira atu uza mekanizmu informál. Aléinde ne'e, estadu maka tenke garante katak tribunál sira funsiona ho di'ak no asesivel, no garante sidadaun hotu-hotu iha informasaun sufisiente no meius prátika atu uza tribunál sira.

Iha kazu ne'ebé estadu falla atu halo sistema justisa formál asesivel ba ema, mekanizmu naun-judisiál labele rezolve kestaun ida ne'e anaunsérke sistema informál ligadu formálmente no inkorporadu ba iha sistema jurídiku. To'o ohin loron ita haree klaru katak situasaun ida ne'e seidauk akontese. Hanesan Komité Direitus-Umanus indika ona katak, ba situasaun ida ne'e atu akontese estadu tenke rekoñese prosedimentu informál sira no fó fiar ba iha prosedimentu sira ne'e atu hala'o serbisu judisiál. Kuandu estadu rekoñese prosedimentu informál, estadu nia tribunál mós tenke fó validasaun ba julgamentu ne'ebé deside hosi mekanizmu komunitáriu no julgamentu ne'e bele hetan kontestasaun bainhira prosedimentu ne'e la kumpre tuir prinsipiu julgamentu ne'ebé justu.72 To'o ohin loron, rekoñesimentu ne'ebé lei iha Timor-Leste fó ba disputa komunitária seidauk to'o iha nivel ida ne'e. Lider komunitáriu sira iha kapasidade atu rezolve disputa maibé (aparentemente) la'ós ho kapasidade judisiál. Knaar judisiál úniku ne'ebé sira simu: atu halo maka fó kastigu ba ema sira ne'ebé komete violénsia doméstiku. Maibe lei la elabora di'ak knaar judisiál ida ne'e, no parese kontráriu ho Konstituisaun, no hasai tiha ona hosi Lei Suku foun.

Aléinde kestaun asesu ba tribunál, kestaun ketak ida maka kona-ba se prosedimentu ne'ebé uza iha setór justisa informál ne'e garante "julgamentu justu" ka lae. Pergunta sekarik direitu ba julgamentu justu aplika iha prosesu rezolusaun komunitáriu ne'e la'ós simples. Se-karik, hanesan ema barak fiar,

69 Komité Direitus Umanus, Komentáriu Jerál 32, para.27. 70 ICCPR, artigu 14(1). 71 ICCPR, artigu 14(1). 72 Komité Direitus Umanus, Komentáriu Jerál 32, para. 24.

Page 27: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

19

prosedimentu sira ne'e konstitui de'it prosesu mediasaun ne'ebé parte sira de'it maka deside rasik desizaun no kompensasaun, entaun aplikasaun direitu ba julgamentu justu ne'e sei kestionavel. Maske nune'e, bazeia ba razaun ne'ebé mensiona iha leten, seidauk klaru loloos se prosedimentu sira ne'e totálmente voluntáriu duni ka lae. Kestaun ida ne'e ultimamente so bele rezolve liuhosi monitorizasaun ne'ebé efetivu; maske iha razaun balu atu ita fiar katak prosedimentu sira ne'e, pelumenus iha maioria kazu - besik atu hanesan forma arbitrajen komunitáriu. Se ida ne'e maka loos, no liuliu kuandu ema laiha opsaun jenuinu atu hili mekanizmu rezolusaun ida ne'ebé ka kompre ho rezultadu, entaun ita tenke respeita prinsipiu julgmentu justu. Maske estadu seidauk formálmente promove no suporta setór justisa informál, estadu karik bele viola direitu ba julgamentu justu kuandu estadu nia ajente ka pesoál ruma envolve iha prosedimentu informál ne'ebé injustu.

Iha kontextu ida ne'e, karik "garantia ba julgamentu justu" ne'ebé importante liu maka rekerimentu ida ne'ebé ezije katak ema ne'ebé foti desizaun iha prosesu rezolusaun ne'e tenke independente no imparsiál. Iha ohin loron garantia ba imparsialidade la eziste iha rezolusaun disputa komunitária. Fatór sira hanesan relasaun família ne'ebé eziste entre ema ida ne'ebé envolve iha disputa ho lider komunitáriu ida ne'ebé tesi lia iha disputa ne'e, la sai hanesan kritéria atu diskualifika lider komunitáriu ne'e. Ida ne'e desafiu boot iha kontextu mekanizmu informál ne'e tanba mekanizmu sira ne'e naturalmente besik loos ba ema sira ne'ebé partisipa iha laran. Partikulármente iha nivel lokál - porezemplu iha aldeia - difisil tebes atu ita garante imparsialidade. Maske nune'e ita bele estabelese padraun mínimu ida atu regula relasaun família ida oinsá (entre ema ne'ebé envolve iha prosedimentu ne'e) maka ita tenke konsidera hanesan aseitavel ka la aseitavel.

Área seluk ne'ebé padraun prosedimentu klaru bele asiste maka publisidade prosedimentu nian. Embora mekanizmu komunitáriu normálmente kumpre tuir prinsipiu jerál julgamentu justu nian kona-ba audiénsia públiku, mekanizmu komunitáriu sira la fornese provizaun sufisiente ba exesaun iha kazu sira ne'ebé apropriadu. Laiha estandar ida maka eziste kona-ba kestaun ida ne'e no ida ne'e la'ós kestaun ida ne'ebé lider komunitáriu sira tau matan. Konsekuentemente, até asuntu sensitivu sira hanesan violénsia seksuál no/ka violénsia kontra labarik, sira rezolve de'it iha públiku. Ida ne'e área ida tan ne'ebé kuandu ita aplika estandar mínimu sei ajuda lider komunitáriu sira atu hadi'ak prosedimentu ba indemnizasuan sivíl iha kestaun sensitivu sira inklui krime públiku.

Finalmente, ita mensiona ona preokupasaun sira kona-ba prinsipiu substantivu ne'ebé aplika iha rezolusaun disputa komunitária. Iha posibilidade klaru katak prinsípiu substantivu sira ne'e sei viola padraun direitus-umanus fundamentál - partikulármente padraun sira ne'ebé proibe diskriminasaun jéneru. Teoretikamente, norma tradisionál bele aplika de'it bainhira sira konsistén ho Konstituisaun. Maibé tanba Konstituisaun nia padraun mínimu ba direitus-umanus define de'it ho termu ne'ebé jerál, maioria lider lokál (no membru komunidade) laiha pozisaun di'ak atu determina prinsipiu ne'ebé maka sira bele ka labele aplika. Iha Ba Distrito/Belun nia peskiza, respondente barak maka indika sira nia preferénsia ba mekanizmu lokál atu tuir lei, maibé ida ne'e buat ida ne'ebé daudaun ne'e difisil ba sira atu atinje.

Kuandu akontese ema uza prátika sira ne'ebé kestionavel, Governu Timor-Leste iha obrigasaun tuir lei internasionál direitus-umanus nian se nia rekoñese mekanizmu sira ne'e, ka ativamente fornese apoiu tipu seluk (hanesan rekursu) ba mekanizmu sira ne'e. Tanba lejizlasaun define xefe suku nia mandata atu halo rezolusaun ba disputa, no estadu nia ajente sira (hanesan PAAS) fornese suporta ba prosedimentu sira ne'e, estadu karik bele duni iha responsabilidade atu asegura katak mekanizmu sira ne'e kumpre ho prinsipiu direitus-umanus nian. Pozisaun ida nee' so bele haforsa bainhira ajente estadu sira partisipa, hanesan ita haree barak liu ho "Konsellu Polísia Komunitáriu" - nu'udar forum ida ne'ebé inklui membru konsellu suku no mós membru ofisiál polísia komunitáriu.73

73 T. Wassel and G. Rajalingam, A Survey of Community-Police Perceptions in Timor-Leste 2015, The Asia Foundation, 2015, pp14, 37.

Page 28: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

20

Kestaun direitus-umanus relasiona ho implementasaun regulamentu lokál

Prosedimentu justisa informál ne'ebé ema utiliza hodi implementa regulamentu lokál ne'e hamosu mós preokupasaun lubuk ida ne'ebé boot. Regulamentu sira ne'e kriminaliza kedas tipu hahalok balu iha nivel lokál. Iha ezemplu balu sira uza mós termu "krime" hodi refere ba hahalok ne'ebé sira kobre.74

Tuir lei internasionál direitus-umanus nian, kuandu prosedimentu judisiál bele iha klasifikasaun natureza "penál" entaun garantia adisionál sei aplika. Krusialmente, kazu sira ne'e iklui la’os deit kazu ne'ebé konsidera hanesan penál/krime tuir lei doméstika, maibe mós prosedimentu seluk ne'ebé “apezarde sira nia kualifikasaun tuir lei doméstiku, tenke konsidera nudár penál tanba ninia objetivu, karákter, no severidade.”75

Iha aspetu ida ne'e, klaru katak "tara bandu" ka regulamentu lokál ho naran seluk estabelese duni tipu responsabilidade penál ida. Sira proibe hahalok espesífiku ruma, ho objetivu atu deskoraja hahalok ne'e ba públiku nia di'ak. Baibain regulamentu sira ne’e fó sai sansaun ne’ebé atu aplika bainhira akontese violasaun. Sansaun sira ne'ebé dalaruma iha forma multa, ne’ebé ema tenke selu ho osan ka ho propriedade privadu, maibe montante bele boot, liuliu bainhira ita kompara ho gravidade hahalok ne'ebé multa ne’e refere no nivel multa ne'ebé ema uza iha sistema justisa formál. Tribunál sira frekuentemente fó pena suspensaun sein kondisaun, no ida ne'e akontese mós iha kazu sira ne'ebé relativamente grave.76 Multa ne'ebé tribunál hatún ba krime ki'ik sira jerálmente ninia montante ki'ik liu - baibain menus hosi $100. Multa ne'ebé fó tuir regulamentu lokál, iha kazu balu nia montante bele boot liu: tara bandu ne'ebé ema halo iha Maubisse inklui multa $1000 ka liu, ba violasaun lubuk ida, inklui infrasaun kontra ambiente (tesi ai arbiru, kasa animál, soe fo'er iha fatin públiku no sst.);77 ka partisipa iha atividade jogu ilegál ruma.78

Konkluzaun ne'ebé dehan katak regulamentu lokál ne'e kria responsabilidade penál hamosu konsekuénsia negativu relasiona ho konformidade ba prinsipiu direitus-umanus. Ita nia Konstituisaun no Konvensaun Internasionál ba Direitu Sivíl no Polítika define tiha ona garantia fundamentál balu ne'ebé aplika ba prosedimentu krime hotu:

Lei internasionál no Konstituisaun garante katak ema ida sei la hetan kondenasaun ba aktu ida ne'ebé lei seidauk define nu'udar krime iha momentu aktu ne'e akontese.79 Ita sei kestiona se regulamentu lokál ne'e bele konsidera hanesan "lei". Jerálmente ema oi-oin maka kria regulamentu lokál sira ne'e, inklui mós membru konsellu suku no aldeia, xefe postu administrativu, no reprezentante partidu polítiku, polísia no igreja katólika. Iha okaziaun balu, ofisiál hosi nivel nasionál hanesan ministériu mós envolve hotu.80 Maske nune'e, ema sira ne'e laiha podér lejizlativa iha Timor-Leste. Iha kontráriu, Konstituisaun estabelese separasaun podér.81 Konstituisaun delega podér lejizlativa ba Parlamentu82 no Governu (ho Parlamentu nia

74 Porezemplu: Maubisse Tara Bandu, artigu 20(i); Lei Doméstika Suku 11 Sub-Distritu Aileu Vila, artigu 3; Lei Regulamentu Area Suku Tulataqeu ba Ano, artigu 17. 75 Komité Direitus Umanus, Komentáriu Jerál 32, para.15. 76 JSMP relata ona katak iha tinan 2015 iha kazu violénsia doméstika hotu-hotu ne'ebé JSMP monitoriza, tribunál fó pena suspensaun ba porsentu 52: Judicial System Monitoring Program, Akuza, Julga no Sentensa Kazu Violénsia Seksuál iha Timor-Leste 2012-2015, p31. 77 Maubisse Tara Bandu, artigu 20 no 22. 78Ibid., artigu 25 no 26. 79 ICCPR, artigu 15(1); Konstituisaun RDTL, artigu 31(1) no (2). 80 Porezemplu haree iha Maubisse Tara Bandu, asina hosi Ministériu Justisa no Ministériu Administrasaun Estatál. 81 Konstituisaun RDTL, artigu 69. 82 Konstituisaun RDTL, artigu 92, 95(1)

Page 29: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

21

autorizasaun),83 embora Prezidente iha podér atu promulga ka veta lejizlasaun.84 Lejizlasaun tenke publika sai iha jornál repúblika atu bele hetan baze legál no sai ofisiál.85 Entaun instrumentu lokál sira ne'ebé ema kria iha nivel suku, postu administrativu ka nivel distritu totálmente la tama iha Konstituisaun nia eskema kona-ba kriasaun lejizlativa, no instrumentu lokál evita verifikasaun no balansu (checks and balances) ne'ebé ita inklui intensionálmente iha eskema ne’e. Bele mós duvida se-karik regulamentu lokál bele hetan rekoñesimentu tuir Konstituisaun nia Artigu 2(4) ne'ebé obriga estadu atu "rekoñese no valoriza norma no kostume". Hanesan ita mensiona ona iha leten, norma no kostume sira ne'e seidauk hetan rekoñesimentu formál ho forma lejizlasaun espesífiku ne'ebé aparentemente presiza tuir Konstituisaun nia Artigu 2(4). Iha kualkér eventu, labele dehan klaru katak regulamentu lokál sira ne'e nesesáriamente inkorpora duni norma tradisionál. Klaru katak iha ezemplu balu regulamentu lokál sira ne'e ema espresa ho intensaun atu modifika norma tradisionál.86

Adisionálmente, mézmuke regulamentu lokál iha estatutu lei, sei iha tan difikuldade ida. Ida ne'e tanba sansaun sira dalaruma laiha ninia espesifikasaun. Até iha kazu balu ne'ebé sansaun iha ninia espesifikasaun, ema dalaruma la kumpre sansaun sira ne'e, no sira deside fila fali sansaun seluk. Lider komunitáriu sira hosi suku ida iha Ermera esplika katak bainhira akontese violasaun ba limitasaun ba prátika tradisionál ruma, sansaun ida ne'ebé dalaruma sira impoin ba maka ne'e: haruka igreja katólika labele fó sertifikadu ba ema ne'ebé halo violasaun ne'e. Kuandu sansaun ida impoin ona maibé la estabelese iha lei, ida ne'e mós konsidera hanesan violasaun ba Konstituisaun no prinsipiu direitus-umanus.87

Adisionálmente, kuandu lei penál aplika, entaun tenke aplika garantia espesífiku atu proteje ema ne'ebé hetan akuzasaun ba ofensa krime. Garantia sira ne'e maka hanesan, porezemplu, ema nia direitu ba prezunsaun inosensia,88 direitu atu hetan reprezentasaun legál,89 no direitu atu konvida/bolu testemuña no ezamina (ka ezamina liuhosi advogadu) oponente nia testemuña.90 Maske nune'e, kuandu komunidade akuza ema katak nia viola regulamentu lokál, garantia sira ne'e la nesesáriamente hetan protesaun. Hosi regulamentu lokál sanulu ne'ebé ami avalia, laiha ida maka kontén estipulasaun kona-ba prosesu ne'ebé determina katak ofensa ida akontese ka lae. Laiha regulamentu lokál ida maka kontén prosedimentu ne'ebé proteje direitu fundamental sira ne'e. Peskiza mós sujere katak iha prátika, ema la kumpre prosedimentu espesífiku ruma no ema ne’ebé hetan akuzasaun mós karik laiha oportunidade atu nega alegasaun.

Laiha kualkér ligasaun maka eziste entre sistema justisa formál no prosedimentu ne'ebé julga violasaun kontra regulamentu lokál, no falta de ligasaun ne'e kria mós difikuldade. Lei direitus-umanus ezije katak ema ida ne'ebé hetan kondenasaun ba ofensa krime iha direitu atu halo rekursu.91 Lei ne'e mós ezije katak ema ida labele julga dala rua ba aktu ne'ebé hanesan.92 Daudaun ne'e, bainhira akontese violasaun ruma kontra regulamentu lokál, ema nia ejijénsia sira ne'e la hetan garantia. Laiha posibilidade ba ema atu halo rekursu. No tanba tara bandu barak maka kobre

83 Konstituisaun RDTL, artigu 96. Partikuármente, relasiona ho lei no prosedimentu penál: artigu 96(1)(a) no (b). 84 Konstituisaun RDTL, artigu 85(a) and 88. 85 Konstituisaun RDTL, artigu 73. 86 Porezemplu tara bandu iha Ermera no Maubisse explesitamente limita montante osan ne'ebé gasta ba selebrasaun tradisionál no pagamentu ba barlake. 87 Konstituisaun RDTL, artigu 31(3); ICCPR, art.15(1). 88 Konstituisaun RDTL, artigu 34(1); ICCPR, art.14(2). 89 Konstituisaun RDTL, artigu 34(2); ICCPR, art.14(3)(b) and (d). 90 ICCPR, art.14(3)(e). 91 ICCPR, art.14(5). 92 Konstituisaun RDTL, artigu 31(4); ICCPR, artigu 14(7).

Page 30: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

22

hahalok sira ne'ebé konsidera krime tuir Kódigu Penál, iha posibilidade katak ema ida bele hetan kondenasaun dala rua ba hahalok ne'ebé hanesan: ida iha lokál no ida seluk iha sistema formál.

Alende asuntu direitus-umanus sira ne'e, iha mós kestaun seluk kona-ba aplikasaun regulamentu lokál. Regulamentu lokál sira ne'e barak prevee autoridade lokál hodi simu multa maibé maioria regulamentu sira ne'e la esklarese oinsá ema bele uza osan ne'e ka sistema dokumentasaun kona-ba osan ne’ebé simu.93 Iha Ermera, polísia lokál informál (ka “kablahen”) ne'ebé impoin tara bandu mós diretamente rekolla osan/pagamentu hosi ema ne'ebé sira akuza halo violasaun.94 Prosedimentu sira ne'e klaramente kria risku ba korrupsaun no abuzu podér.

Ne'e-duni, iha razaun oioin atu ita kestiona kona-ba aplikasaun regulamentu lokál atu kriminaliza tipu hahalok balu. Embora prátika ida ne'e karik iha posibilidade atu redús komunidade nia konflitu,95 komunidade no sira ne'ebé serbisu hamutuk ho komunidade tenke asegura katak sira nia atividade kumpre tuir Timor-Leste nia lei no padraun internasionál direitus-umanus nian.

V. OPSAUN NO PROPOSTA ATU REGULA MEKANIZMU JUSTISA INFORMÁL

Esperiénsia uza sistema justisa informál hosi tempu UNTAET nian

Hafoin Indonézia retira-an hosi Timor-Leste iha 1999 no akontese destrusaun barabarak, Timor-Leste laiha sistema judisiál no legál ida. Durante tempu administrasaun ONU (ka United Nations Transitional Administration in East Timor, “UNTAET”), ema hahú halo esforsu atu kria sistema judisiál no legál iha nivel nasionál. Durante tempu interinu ida ne'e, ema aprezenta proposta no tentativa oioin atu rezolve problema ne'e liuhosi mekanizmu tradisionál no lokál.96 (Esforsu ne'ebé ambisiozu liu no koñesidu liu maka ida ne'ebé implementa hosi Komisaun Simu Malu, Lia Loos no Rekonsiliasaun/Comissão de Acolhimento, Verdade e Reconciliação (CAVR), ne'ebé prosesa ema na'in 1371 akuzadu ho krime "la'ós grave" ne'ebé sira komete iha tinan 1999.97) Embora eskema sira ne'e iha variasaun oioin, hotu-hotu konsentra ba iha ideia ida ne'ebé dehan katak sistema justisa formál ne'ebé maka foin moris seidauk bele atu rezolve kazu krime hotu-hotu, no krime ki'ik sira bele rezolve liuhosi sistema lokál. Ne'e-duni jurizdisaun penál fahe ba setór justisa formál no informál.

Apezarde utilizasaun limitadu ba modelu sira ne'e durante tempu UNTAET, laiha ida maka konsege hetan adopta hanesan alternativu ka rekoñesidu nu'udar komplementáriu ba sistema justisa formál ne'ebé ultimamente estabelesidu. Hanesan ita diskute ona iha leten, Konstituisaun ne'ebé hetan promulga iha 2002, delega podér judisiál eskluzivamente ba sistema tribunál formál. Maske Konstituisaun prevee posibilidade atu rekoñese norma tradisionál, Konstituisaun la explísitamente prevee aplikasaun mekanizmu justisa komunitáriu ka tradisionál.

Proposta lejizlativa atu regula sistema justisa informál

Maske laiha mandatu konstituisaun ne'ebé klaru, iha esforsu barak maka ema halo ona hodi formaliza sistema justisa tradisionál ka lokál. Dezde tinan 2009, UNDP nia Programa Sistema Justisa serbisu

93Hosi regulamentu lokál sanulu ne'ebé ami avalia iha peskiza ida ne'e, so iha rua de'it (Maubisse no Adara) mak fornese matadalan ba oinsá komunidade sira uza rekursu ne'ebé sira rekolla hosi multa. Laiha ida mak ezije atu grava/dokumenta informasaun kona-ba multa oinsá sira sei uza rekursu ne'e. 94Akta no Regulamentu Tara Bandu Distritu Ermera, artigu I(B)(a). Bazeia ba tara bandu ida ne'e aplika de'it ba kategoria krime oin ida, lider lokál sira ne'ebé ami entrevista iha Ermera hatete katak ida ne'e pratika komún ida. 95 Hanesan hato'o hose proponent sira ne'ebé suporta prátika ne'e: Tara Bandu: Ninia knaar no aplikasaun atu prevene konflitu entre komunidade iha Timor-Leste, The Asia Foundation no Belun, Juñu 2013. 96 Atu hatene sumáriu detallada, bele haree iha: R. Nixon, Justice and Governance in East Timor: Indigenous approaches and the “New Subsistence State”, (Routeledge, 2012), pp186-192. 97Chega! Relatóriu hosi Komisaun ba Simu Malu, Lia Loos, no Rekonsiliasaun iha Timor-Leste (CAVR) Parte 9: Rekonsiliasaun entre Komunidade, para.6.

Page 31: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

23

hamutuk ona ho Ministériu Justisa sobre proposta oin tolu atu liga sistema justisa formál ho informál. Laiha ezbosu lei detallada ida maka publika sai hodi halo konsulta ho públiku; maske nune'e informasaun kona-ba aspetu xave hosi proposta tuan sira ne'e fó sai ona ho termu jerál iha entrevista.

Ezbosu lei primeiru98 foti aproximasaun ne'ebé luan. Ezbosu ne'e propoin tribunál lokál ho juis ema baibain no pesoál adisionál ne'ebé fó apoiu. Aléinde regula prosedimentu ba tribunál lokál sira ne'e, ezbosu ne'e mós buka atu kodifika Timor-Leste nia lei kostumáriu atuál. Aproximasaun ida ne'e ikusmai ema identifika hanesan problemátiku. Kodifika lei kostumáriu nia gama hotu-hotu parese provavel atu prova serbisu ne'ebé boot maibé laiha rezultadu: Timor-Leste iha grupu lingua oioin no komunidade iha tradisaun ne'ebé diferente no ita presiza peskiza ne'ebé barak atu bele identifika lei sira ne'e nia konteúdu. Sei mosu pergunta ida kona-ba oinsá ita rezolve interpretasaun oioin ne'ebé diferente no área sira ne'ebé seidauk iha serteza. Kodifikasaun mós iha poténsia atu kria impedimentu ba prosesu baibain ne'ebé fó fatin ba lei konstumáriu atu evolve. No tanba iha sistema justisa informál ne'e lider komunitáriu sira barak maka iha abilidade literasia ne'ebé limitadu, ita iha duvida no laiha serteza atu hatene se kodifikasaun lei kostumáriu ne'e sei fó benefísiu praktikál ka lae.

Ezbosu lei ne'e hetan revizaun dala rua no prodús proposta segundu no terseiru.99 Embora proposta sira ne'e nia detalla diferente, sira nia aproximasaun fundamentál kuaze hanesan. Ema sira ne'ebé prepara ezbosu sira ne'e rekoñese difikuldade enorme ho kodifikasaun lei tradisionál, ne'e-duni sira evita aproximasaun ne'e. Iha kontráriu sira foka ba sistema ida atu fornese efeitu formál ba desizaun hosi mekanizmu justisa lokál. Ida ne'e sei bele alkansa liuhosi prosesu rejistu no rekoñesimentu ne'ebé lidera hosi autór justisa sira, bazeia ba konformidade ho padraun legál espesifikadu.

Daudaun ne'e parese Ministériu Justisa laiha intensaun atu kontinua serbisu bazeia ba kualkér ezbosu ne'ebé sira dezenvolve to'o ohin loron ho UNDP nia asisténsia. Maske Reforma Lejizlativa no Komisaun Setór Justisa konsidera tópiku ne'e hanesan parte ida iha ninia revizaun (nu'udar prosesu ida ne'ebé fasilita Ba Distrito hodi fornese apoiu) ita la hatene klaru se governu sei iha vontade polítiku atu foti asaun tuir prosesu ne'e ka lae. Entretantu, Governu Timor-Leste prodús ona ezbosu lei RDA rua ne'ebé ita sei diskute iha kraik.

Konsiderasaun polítika sobre regula sistema justisa informál

Atu bele identifika aproximasaun ne'ebé di'ak liu ba regula setór justisa formál (atu regula duni ka lae, no se regula karik, regula oinsá), primeiru ita tenke konsidera saida maka pasu sira ne'e nia objetivu.

Tentativa primeiru atu liga sistema justisa formál ho informál durante tempu UNTAET ne'e ema halo tanba laiha alternativu viavel hodi rezolve kazu krime sira, liuliu númeru kazu krime ne'ebé barak. Dezde momentu ne'ebá, no até depoizde sistema justisa penál hahu dezenvolve duni, ema barak kontinua asume katak mekanizmu justisa tradisionál tenke aplika hodi determina responsabilidade penál ba ofensa sira ne'ebé ki'ik.

Fatór oioin ne'ebé ita diskute iha relatóriu ida ne'e fornese razaun ba ita atu kestiona supozisaun/asumsaun ida ne'e. JSMP nia dadus monitorizasaun tribunál hatudu katak iha kazu krime semi-públiku barak maka rezolve iha tribunál liuhosi konsiliasaun ka parte ida retira ninia reklamasaun/keixa. Ne'e-duni, kuandu ita kria dalan ida atu nune'e rezolusaun sira ne'e akontese iha prosedimentu komunitáriu ho ema nia konsientementu, no asegura katak ema bele retira kazu krime ho sedu, ida ne'e bele redús maka'as montante kazu ne'ebé akumula iha sistema justisa formál. Ida ne'e mós ita bele alkansa liuhosi prosedimentu komunitáriu ne'ebé la diferente liuhosi hirak ne'ebé eziste ona, no la presiza impoin prosedimentu ne'ebé kompleksu no han rekursu barak.

Buat sira ne'e hotu ita bele alkansa sein formálmente garante/delega podér judisiál ba mekanizmu lokál, tanba atu delega podér judisiál ba mekanizmu lokál presiza alterasaun ba Konstituisaun (artigu 123 sobre kategoria tribunál) no estabelese sistema ida hodi fasilita verifikasaun hosi tribunál formál

98 Tuir informasaun katak ezbosu primeiru prodús iha tinan 2009, hafoin halo tiha konsulta ho públiku. 99 Tuir kompriensaun versaun sira ne'e finaliza ona iha tinan 2010 no 2014.

Page 32: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

24

(tuir pozisaun Komité Direitus-Umanus nian ne'ebé define ona iha leten). Prosedimentu verifikasaun ne'ebé temi ikus iha leten ne'e sei aprezenta difikuldade oioin (porezemplu, oinsá tribunál ida hatene loloos se ema sira halo tuir prosedimentu apropriadu iha mekanizmu lokál ka lae?). Depois, tanba distánsia ne’ebé involve iha aksesu ba tribunál formál atu halo verifikasaun ne’e, prosesu verifikasaun ne'e provavelmente atu straga benefísiu husi uza mekanismu lokálCool.

Aléinde dezafiu sira ne'ebé difikulta prosesu estabelesimentu tribunál lokál ba jurizdisaun krime, importante mós atu lembra padraun espesífiku direitus-umanus nian ne'ebé aplikavel iha prosedimentu krime, tuir Timor-Leste nia Konstituisaun no mós lei internasionál. Atu implementa padraun rigorozu sira ne'e iha nivel lokál difisil tebes. Ne’e karikpresiza partisipasaun hosi advogadu no/ka asesór (para-)legál ba lider komunitáriu sira. Agora ne'e númeru advogadu no/ka asesór legál mós la sufisiente atu ajuda iha setór justisa formál.

Fatór sira ne'e indika katak preferivel liu atu adopta aproximasaun minimalista hodi regula setór justisa informál. Kona-ba prosesu ne'ebé lider komunitáriu sira asiste hodi rezolve disputa ki'ik sira, ida ne' ita bele kontinua mantén. Ida ne'e sei la presiza mudansa boot iha estrutura. Hadi'ak iha ligasaun ba sistema justisa penál nee' maioria ita bele alkansa liuhosi alterasaun ki'ik ba lejizlativa, kontinuasaun ba edukasaun legál ba komunidade,100 no sistema sira ne'ebé efetivu iha instituisaun judisiál nia laran. Ita sei presiza kontinua halo esforsu atu asegura katak prosedimentu sira bazeia ba konsensu, no tenke kumpre estandar báziku.

Entretantu, karik ita sei presiza pasu forte hodi kontra tendénsia utiliza norma lokál atu kria sansaun penál ne’ebé julgadu iha komunidade laran. Tanba norma lokál sira ne'e laiha baze legál hosi Konstituisaun, pasu sira ne'e prinsipalmente la presiza lejizlasaun seluk. Envés, ita tenke dirije advokasia no edukasaun komunitáriu ba lider lokál sira (no organizasaun sosiedade sivíl ne'ebé serbisu hamutuk ho lider sira ne'e) ho vizaun ida atu deskoraja aplikasaun norma lokál ne'ebé penaliza no kastigu hahalok espesífiku ruma. Ita tenke halo mós esforsu atu asegura katak iha kontabilidade própriu ba osan/pagamentu sira ne'ebé rekolla hosi autoridade lokál (iha kualkér kapasidade). Lei Suku No. 9/2016 agora ezije xefe suku sira atu aprezenta relatóriu kona-ba "kolesaun rendimentu" ba iha Munisipiu relevante. Interpretasaun ba dispozisaun ida ne'e tenke inklui osan sira ne'ebé ema selu liuhosi suku ka ba ema ne'ebé serbisu ho suku, inklui multa, no ida ne'e tenke klarifika loloos ba konsellu suku liuhosi lei no/ka edukasaun.

Proposta lei atuál sobre rezolusaun disputa alternativu

Embora governu nia planu atu regula justisa tradisionál ka lokál ka estabelese jurizdisaun penál iha komunidade sei paradu, governu prodús ona ezbosu lei RDA rua, ida kona-ba mediasaun hosi Ministériu Justisa, no ida seluk kona-ba arbitrajen, mediasaun no konsiliasaun hosi Ministériu Estadu, Koordenadór Asuntu Ekonómiku (ka MECAE). Daudaun ne'e seidauk klaru ezbosu ida ne'ebé maka governu prefera liu no informasaun hosi governu sujere katak karik sei iha proposta lei foun ida ne'ebé sei inkorpora buat rua ne'e hotu.

Make ezbosu lei sira ne'e nia intensaun prinsipál maka karik atu regula rezolusaun disputa komersiál, ita la duvida katak sira sei impaktu mós ba rezolusaun disputa komunitária. Entaun sei prematuru liu kuandu ita halo análize detallada ba ezbosu sira ne'e tanba seidauk iha publikasaun ba ezbosu hodi halo konsulta. Maibé tanba lei iha área ida ne'e sei afeta setór justisa informál, iha razaun diak balun ba ita atu identifika kestaun sira ne'ebé ita tenke evita.

(1) Terminolojia no aplikasaun nia eskopu

Ezbosu lei rua ne'e define sira nia eskopu ho referénsia ba termu sira iha RDA (hanesan "mediasaun", "konsiliasaun", "arbitrajen"). Embora termu sira ne'e aplikavel iha kontextu disputa

100 Ema halo ona serbisu importante iha área ida ne'e, inklui treinamentu ba komunidade no programa sensibilizasuan legál seluk ne'ebé Ba Distrito nia parseiru hala'o. Maibé atu alkansa mudansa ho eskala boot iha pratika presiza esforsu boot no sustentável iha parte hotu-hotu iha nasaun ne'e.

Page 33: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

25

komersiál, sira nia utilidade atu prosesa mekanizmu komunitáriu ne'e kestionavel. Ema balu deit ne'ebé envolve iha prosedimentu sira ne'e (hanesan advogadu sira ne'ebé fó apoiu legál) kompriende distinsaun entre mekanizmu sira ne'e. Iha posibilidade lider komunitáriu sira difisil atu identifika se sira envolve iha mediasaun, ka konsiliasaun, ka iha arbitrajen. No kestaun ida ne'e dala barak la fasil atu rezolve. Maske parte sira karik teoretikamente iha abilidade atu rejeita sira nia partisipasaun iha prosedimentu ruma ka rejeita akordu ruma ne'ebé lider komunitáriu oferese ba sira, iha realidade difisil tebes atu rejeita buat sira ne'e tanba relasaun sosiál ne'ebé eziste entre parte sira no lider komunitáriu sira.

Se lei ida iha intensaun atu regula disputa komunitária (no parese katak ezbosu rua ne'e iha duni intensaun atu halo ida ne'e) entaun aproximasaun preferivel ne'ebé ita bele halo maka define lai eskopu hosi lei nia aplikasaun ho referénsia ba karakterístika sira ne'ebé membru komunidade sira bele identifika fasil. Porezemplu, ita bele dezenvolve prinsipiu balu ne'ebé aplikavel ba rezolusaun disputa hotu-hotu ne'ebé membru konsellu suku no aldeia hala'o. Kuandu ita kria kapítulu ketak ida iha lei laran (ka lei ketak ida mós di'ak) hodi ko'alia kona-ba rezolusaun komunitáriu, ketak husi rezolusaun komersiál, ita sei hamosu aproximasaun apropriadu oioin ne'ebé ita bele foti ba mekanizmu rua ne'ebé diferente loos ne'e. Embora arbitrajen komunitáriu sei benefisia hosi regulamentu detallada ne'e, lei sira ne'ebé ko'alia kona-ba sistema komunitáriu ne'e tenke foka prinsipalmente ba kestaun klaridade no asesibilidade.

(2) Prinsipiu sira ne'ebé aplikavel no konsekuénsia hosi violasaun

Ezbosu rua ne'e nia karakterístika pozitivu ida maka estabelesimentu prinsipiu báziku sobre rezolusaun disputa nia lala'ok. Prinsipiu xave sira ne'e maka hanesan parte sira nia sentidu voluntáriu (ka konsientementu), igualdade entre parte sira, no fasilitadór sira nia independénsia no imparsialidade. Lei ida, ka lei nia konteúdu balu, ne'ebé foka espesífikamente ba iha rezolusaun disputa iha komunidade, bele fornese mós matadalan ida ne'ebé espesífiku no apropriadu sobre kestaun sira hanesan halo publisidade ba prosedimentu no sirkunstánsia ne'ebé obriga ita atu tau-sees asuntu ida ne'e hodi proteje ema nia privasidade no konfidensialidade.

Aléinde ita estabelese prinsipiu sira ne'e, ita presiza mós identifika kualkér konsekuénsia ne'ebé bele mosu bainhira akontese violasaun ba prinsipiu sira ne'e: porezemplu ne'e iha konsekensia atu anula akordu ka lae, ka ne'e permite parte ida atu husu prosedimentu foun iha tempu ida espesífiku. Tenke inklui mós meius ba parte sira atu aprezenta kestaun sobre prinsipiu aplikavel sira antes no durante prosedimentu la'o ona.

(3) Rekerimentu formál ba desizaun ne'ebé vinkulativu (ka binding)

Tenke kuidadu ho rekerimentu formál rigorozu atu fó efeitu vinkulativu ba akordu. Loos duni katak iha prosedimentu arbitrajen (iha nia sentidu loloos), presiza baze legál eksternál hodi fornese desizaun sira ho efeitu vinkulativu. Maske nune'e, kuandu parte sira ne'ebé envolve iha disputa voluntáriamente halo akordu iha prosedimentu nia laran, parese laiha razaun tansá ita labele halo desizaun ho efeitu vinkulativu bazeia ba lei kontratu nia prinsipiu ordináriu sira.

Rekerimentu formál simples tenke impoin de'it kuandu ita bele kumpre rekerimentu sira ne'e no sira serve funsaun util. Ida ne'e loos duni hanesan iha ezemplu bainhira rekerimentu ida ne'ebé ezije katak prosedimentu no ninia desizaun/rezultadu hotu tenke grava iha dokumentu no rai hanesan arkivu ho autoridade lokál sira. Ida ne'e akontese ona iha suku barak ne'e-duni ida ne'e posivel atu halo. Rekerimentu ne'e fornese benefísiu klaru sobre serteza no transparénsia.

Iha kontráriu, ita tenke rejeita rekerimentu kuandu rekerimentu sira ne'e difisil atu implementa no/ka laiha benefísiu. Ida ne'e loos duni kuandu rekerimentu ida ezije katak desizaun ida so bele válidu/vinkulativu kuandu desizaun ne'e sai hosi prosedimentu ida ne'ebé dirije hosi fasilitadór rejistradu/sertifikadu, ka kuandu desizaun ne'e rejistu iha tribunál. Ho utilizasaun fasilitadór komunitáriu ne'ebé barak, no difikuldade atu asesu tribunál, ida ne'e sujere mai ita katak mézmuke ita introdús rekerimentu sira ne'e, komunidade lokál simplesmente sei la halo tuir

Page 34: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

26

rekerimentu sira ne'e. Konsekuentemente, se-karik impoin rekerimentu sira ne’e, rezolusaun disputa sei fó sai desizaun barak maibé desizaun sira ne'e la iha vigor ka labele ezekuta tuir lei: ida ne'e rezultadu ida ne'ebé sei la benefisia komunidade ka fornese serteza legál. Dala ita tan, ida ne'e maka razaun ba ita atu estabelese rejime legál ketak hodi prosesa rezolusaun disputa komunitária duké komersiál. Embora rekerimentu rigorozu ba implementasaun bele hamosu valór konsideravel ba rezolusaun disputa komersiál, rekerimentu ne'e bele sai kontra-produtivu ba prosedimentu komunitáriu.

VI. REKOMENDASAUN

Hanesan indika ona iha leten, dokumentu ida ne'e propoin katak ita tenke foti aproximasaun minimalista ida hodi regula setór justisa informál. Klaru katak embora setór justisa informál iha funsaun/knaar importante, prosedimentu ne'e ninia lala'ok/funsionamentu ne'ebé daudaun ne'e eziste envolve dezafiu balun. Dezafiu sira ne'e balu ita bele rezolve ho lejizlasaun maibé maioria ita so bele rezolve efetivamente liuhosi edukasaun. Relasiona ho aplikasaun regulamentu lokál, ofisiál governu no sosiedade sivíl sira bele halo parte importante hodi asegura katak regulamentu ne'ebé estabelese ho sira nia partisipasaun sei la komete violasaun ba direitus-umanus.

Edukasaun komunitáriu

Mudansa barak ne'ebé ita presiza hodi hadi'a rezolusaun disputa komunitária nia sistema atuál bele alkansa de'it liuhosi edukasaun komunitáriu ne'ebé efetivu. Serbisu importante barak maka ema halo ona iha área ida ne'e, inklui serbisu sira ne'ebé Ba Distrito nia parseiru sira halo, ezemplu hanesan Belun no JSMP. Maske nune'e, serbisu ne'ebé ita presiza halo ne'e ninia eskala boot tebes, no ita presiza esforsu sira ne'e atu kontinua. Importante liu maka pontu hirak tuirmai ne'e:

1. Ema presiza atu kompriende di'ak liután limitasaun ba lider komunitáriu nia podér iha rezolusaun disputa: (a) Ema tenke kompriende katak, bazeia ba lei, parte sira iha disputa sempre bele rezolve asuntu

kona-ba indemnizasan sivíl iha komunidade nia laran, la importa se prosedimentu krime la'o ka la la'o.

(b) Ita tenke eduka komunidade sira kona-ba meius oinsá maka sira bele uza hodi termina kazu krime ki'ik sira. Kuandu lezadu no arguidu sira hetan rezolusaun, lezadu tenke hatene kona-ba oinsá nia bele revoga ninia reklamasaun/keixa, no nia tenke hatene katak nia la presiza hein to'o kazu ne'e lori ba tribunál maka nia revoga ninia reklamasaun/keixa.

(c) Aléinde ne'e, komunidade sira presiza atu kompriende didi'ak katak lider komunitáriu sira laiha podér atu determina ema nia responsabilidade penál.

2. Komunidade no ninia lider sira presiza kompriende prinsipiu báziku kona-ba rezolusaun disputa ne'ebé justu. Maske util atu define kedas prinsipiu sira ne'e iha lejizlasaun, objetivu prinsipál maka atu eduka no hadi'a koñesimentu hosi ema sira ne'ebé partisipa iha rezolusaun disputa iha komunidade. Iha kontextu ida ne'e, prinsipiu ne'ebé importante liu maka prosedimentu nia natureza voluntáriu, igualdade ba membru komunidade hotu-hotu, no rekerimentu ba fasilitadór ida ne'ebé independente no imparsiál. Tenke inklui mós edukasaun kona-ba prevensaun diskriminasaun jéneru no tratamentu apropriadu ba labarik.

3. Ita tenke enkoraja no suporta komunidade lokál sira atu dokumenta sira nia prosesu no rezultadu hosi prosedimentu rezolusaun disputa iha komunidade.

Mudansa lejizlativa

Esforsu atu kodifika prinsipiu tradisionál ka estabelese prosedimentu detallada ba mekanizmu justisa lokál ne'e sei la provavel atu susesu no sei la prodús benefísiu ekstra. Envés, governu tenke mantén ninia foku atuál ba iha RDA. Maske nune'e ita tenke konsidera halo variasaun iha aproximasaun atuál:

Page 35: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

27

1. Mekanizmu komunitáriu tenke sujeita ba rejime ne'ebé diferente duké prosedimentu rezolusaun disputa komersiál. Mekanizmu komunitáriu tenke define ho meius ne'ebé simples no asesivel (la'ós ho termu ne'ebé tékniku demais). Ita tenke fó konsiderasaun ba lei ida ne'ebé totálmente separadu sobre mekanizmu komunitáriu, no lei ne'e nia konteúdu tenke badak, klaru no simples. Ida ne'e bele ajuda ita asegura asesibilidade hosi rejime legál ne'ebé relevante.

2. Prinsipiu báziku tenke define kedas iha lei, inklui prinsipiu sobre prosedimentu nia natureza voluntáriu, igualdade ba partisipante sira, no fasilitadór nia independénsia no imparsialidade. Kritéria ne'ebé klaru sei ajuda ita avalia se fasilitadór ruma iha imparsialidade ka lae. Nune'e mós kuandu ita iha matadalan hodi determina prosedimentu ne'ebé maka tenke taka ba públiku, ida ne'e mós sei ajuda ita. Prinsipiu sira kona-ba feto nia partisipasaun no labarik nia knaar no ema nia tratamentu ba labarik tenke inklui mós. No lei tenke klarifika didi'ak konsekuénsia ne'ebé mosu kuandu ema viola prinsipiu fundamentál relasiona ho prosedimentu nian.

3. Lei tenke evita rekerimentu formál rigorozu ne'ebé presiza satisfás hodi halo vinkulativu ka fo vigor tuir lei ba rezultadu hosi rezolusaun disputa iha komunidade.

4. Enkuantu tentativa atu kodifika substánsia hosi lei kostumáriu ne'e klaramente la'ós ideia ida di'ak, lei bele identifika valór no norma "tradisionál" espesífiku ruma ne'ebé la-konsistén ho Konstituisaun atu nune'e ita labele aplika.

Medida seluk

Ita bele foti mós medida seluk hodi suporta liután pasu importante sira ne'e:

1. Atu kria ligasaun ne'ebé klaru no efetivu iha prátika entre mekanizmu lokál no sistema justisa formál, tenke iha mós esforsu hosi ministériu públiku. Esforsu sira ne'e bele inklui enkoraja meius hodi fahe informasaun entre lider lokál no prokuradór sira atu nune'e kuandu parte sira deside aplika rezolusaun disputa iha komunidade ba kazu krime semi-públiku ida, sira tenke iha kapasidade atu bele formálmente retira/revoga sedu ninia reklamasaun/keixa. Porezemplu, prokuradór sira bele iha rekerimentu atu envolve ho lider lokál sira iha kazu krime semi-públiku.

2. Ita tenke kontinua no hametin esforsu atu fornese konsellu legál ne'ebé asesivel ba komunidade sira. Konsellu legál sira ne'e bele ajuda litigante sira atu kompriende di'ak sira nia opsaun entre sistema justisa formál ka informál, no asegura katak litigante sira hili opsaun bazeia ba sira nia koñesimentu no konsensu. Ita bele oferese konsellu sira hanesan ba komunidade liuhosi organizasaun asistensia legál, advogadu privadu, defensór públiku ka paralegál sira. Organizasaun asistensia legál lubuk ida (maioria hetan fundus hosi Ba Distrito) hala'o ona serbisu importante iha área ne'e, maibé sira presiza rekursu no apoiu adisionál atu nune'e sira bele loke luan tan sira nia serbisu no hadi'a kualidade serbisu.

3. Ita presiza halo monitorizasaun ne'ebé efetivu ba prosesu no rezultadu hosi prosedimentu komunitáriu atu nune'e ita bele kompriende di'ak prosedimentu ne'ebé ema aplika no asegura konformidade ho lei no prinsipiu direitus-umanus. Daudaun ne'e laiha organizasaun ida maka hala'o serbisu ida ne'e. Ne'e-duni, atu halo monitorizasaun kompletu no sistemátiku ba prosedimentu justisa komunitáriu ita presiza kompromisu ba tempu naruk, provavelmente ita bele uza monitorizadór hosi komunidade ne'ebé simu ona treinamentu no apoiu signifikante kona-ba lala'ok monitorizasaun. Maske nune'e, pelumenus ita bele halo monitorizasaun báziku bainhira ita avalia suku nia dokumentu sira hodi identifika tipu kazu ne'ebé komunidade sira rezolve no desizaun/solusaun saida maka sai hosi kazu ne'e. PDHJ tenke konsidera estabelese programa monitorizasaun ida ba serbisu ida ne'e.

4. Governu Timor-Leste, PDHJ no organizasaun sosiedade sivíl tenke avalia fila fali kestaun "tara bandu" ka norma/regulamentu lokál hosi perspetiva direitus-umanus nian. Sira tenke halo esforsu hodi prevene regulamentu lokál sira ne'e sai baze ba prosedimentu quasi-krime (prosedimentu ne’ebé atu hanesan kualidade penál), ne'ebé la kumpre tuir Konstituisaun ka padraun

Page 36: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

28

internasionál. Kuandu nesesáriu iha komunidade balu, ita tenke fó asisténsia hodi altera regulamentu lokál atuál atu nune'e ita bele asegura katak regulamentu lokál sira ne'e la kria responsabilidade penál ka fó podér ba lider lokál sira atu julga iha kazu krime.

Page 37: REZUMU ASESU BA JUSTISA REZOLUSAUN DISPUTA  · PDF fileEstadu nia papel ... Edukasaun komunitáriu ..... 26 Mudansa lejizlativa

A Legal and Human Rights Analysis

ACCESS TO JUSTICE BRIEFCOMMUNITY DISPUTE RESOLUTION IN TIMOR-LESTE