REPÚBLICA DEMOCRÁTICA DE TIMOR-LESTE
Livru 6 “Sai sidadaun diak, sai heroi diak ba ita nia nasaun”
Fundus Espesiais
Orsamentu Jeral Estadu
Página 2 de 146
INDISE
PARTE I - FUNDU INFRA-ESTRUTURAS ......................................................................................... 1
I. INTRODUSAUN .......................................................................................................................... 5
II. JESTAUN FUNDU INFRA-ESTRUTURAS ............................................................................. 6
III. ALOKASOENS NO DEZEMBOLSUS ORSAMENTU ANNUAL 2011-2015 ................... 8
IV. PROGRAMAS FUNDU INFRA-ESTRUTURAS NO ORSAMENTU BA 2016 .............. 15
4.1. Importânsia Programas Fundu Infra-estruturas 2016 nian ....................................................................15
4.2. Sumáriu kona-ba Orsamentu FI tinan 2016, tuir Programa ....................................................................16
4.2.1. Programa Agrikultura ............................................................................................................................. 16
4.2.2. Programa Bee ka Água ho Saneamentu ................................................................................................. 16
4.2.3. Programa Dezenvolvimentu Urbanu no Rural........................................................................................ 17
4.2.4. Programa Edifísius Públikus .................................................................................................................... 18
4.2.5 Programa Sistemas finanseirus no Infra-estruturas apoiu/komplementares ........................................ 18
4.2.6. Programa Juventude no Desportu.......................................................................................................... 19
4.2.7. Programa Edukasaun .............................................................................................................................. 19
4.2.8. Programa Eletrisidade ............................................................................................................................ 21
4.2.9. Programa Informátikas ........................................................................................................................... 21
4.2.10. Programa Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu (ODM ka MDG) ....................................................... 22
4.2.11. Programa Saúde ................................................................................................................................ 22
4.2.12. Programa Seguransa no Defeza ......................................................................................................... 23
4.2.13 Programa Solidariedade Sosial ......................................................................................................... 25
4.2.14. Programa Tasi Mane .......................................................................................................................... 25
4.2.15. Programa Estradas ............................................................................................................................. 26
4.2.16. Programa Pontes ............................................................................................................................... 27
Página 3 de 146
4.2.17. Programa Aeroportus ........................................................................................................................ 27
4.2.18. Programa Portus ................................................................................................................................ 28
4.2.19. Programa Turizmu ............................................................................................................................. 29
4.2.20. Programa Transporte ......................................................................................................................... 30
4.2.21. Preparasaun Dezeñus no Provizaun Servisus Supervizaun ................................................................ 30
4.2.22. Programa Empréstimus Externus ...................................................................................................... 30
4.2.23. Programa Parserias Públika-Privadas ................................................................................................ 32
V. 2016 SUMÁRIU ORSAMENTU ............................................................................................ 34
ANEKSU 1 .............................................................................................................................................. 37
ANEKSU 2 .............................................................................................................................................. 47
ANEKSU 3 .............................................................................................................................................. 49
ANEKSU 4 .............................................................................................................................................. 51
PART II - FUNDU DEZENVOLVIMENTU KAPITAL UMANU .................................................... 64
1. FDKU KA FDKU/ FUNDU DEZENVOLVIMENTU KAPITAL UMANU IHA RELANSE(SEKILAS) .............................................................................................................. 65
1.1. Enkuadramentu Legal ............................................................................................................................65
1.2. Programas ne’ebé Finansia ho FDKU .....................................................................................................66
1.3. Áreas Programas Prioritárius .................................................................................................................67
1.3.1. Programa Bolsa Estudus ......................................................................................................................... 67
1.3.2. Formasoens Profisionais,Téknikas ho Tipus Formasaun Seluk ............................................................... 68
2. PLANU ESTRATÉJIKU DEZENVOLVIMENTU (PED KA SDP) NO NIA FAZES KONA-BA REKURSUS UMANUS ...................................................................................................... 68
3. ESTUDUS NE’EBÉ HALA’O HODI APOIA PROGRAMAS FDKU .................................. 68
3.1. Avaliasaun programas FDKU nian husi 2011-2014 .................................................................................69
Página 4 de 146
3.2. Mapeamentu Nasional kona-ba Dezenvolvimentu Rekursus Umanus iha setor Públiku no setor Privadu tuir Minisípius. ....................................................................................................................................................71
3.2.1. Progresu Atividade Mapeamentu Rekursus Umanus (Faze I Abordajen Revizaun Literatura) .............. 71
4. SUMÁRIU ALOKASAUN NO DESPEZAS ORSAMENTU 2011 – 2015 ....................... 72
4.1. Despezas Orsamentu iha 2011, 2012 no 2013 .......................................................................................72
4.1.1. Realizasoens Programa iha 2013 ............................................................................................................ 79
4.2. Programas no Orsamentu iha 2014 ......................................................................................................79
4.3. Programa no Orsamentu iha 2015 .........................................................................................................84
5. REALIZASOENS PROGRAMA IHA 2015 .......................................................................... 85
5.1 Programas Bolsas Estudu ...........................................................................................................................85
5.2. Formasaun Profisional, Formasaun Téknika no Formasaun Espesializada seluk ....................................88
6. SUMÁRIU ORSAMENTU SUMÁRIU 2016 NIAN KLASIFIKA TUIR ÁREAS ............. 90
6.1. Programa Bolsas estudu iha 2016 ..........................................................................................................90
6.2. Programa Formasaun ba 2016 ...............................................................................................................91
7. ORIENTASOENS KA DIRETRIZES JERAIS KONA-BA ALOKASAUN ORSAMENTU BA 2016 .................................................................................................................................... 94
7.1. Orientasoens jerais kona-ba ezekusaun orsamentu ba programas formasaun .....................................94
7.2. Sumáriu kona-ba total alokasaun orsamentu ba 2016 ..........................................................................95
8. PROGRAMAS NE’EBÉ PROPOEN HO DETAILLES ORSAMENTU BA ANUS FISKAL 2016 ........................................................................................................................................... 97
Fundu Infra-Estruturas
Página 5 de 146
I. INTRODUSAUN
Vizaun atu hetan núkleu infra-estruturas produtivus nébe estipula klaramente iha Planu
Estratéjiku Dezenvolvimentu Nasional (PED) hanesan pilar sentral hodi apoia dezenvolvimentu
ekonómiku ho transformasaun sosial iha futuru. Atu konkretiza vizaun ida ne’e, governu harií
Fundu Infra-estruturas (FI) ho Dekretu-Lei No. 8/2011 ne’ebé subsidiária ba Lei No.1/2011
hodi funsiona hanesan instrumentu finanseiro ba Governu atu bele orienta ho kuidadu hotu
investimentu ba projetus públikus prinsipais hodi impulsiona dezenvolvimentu no kria
ekonomia nebé funsiona ho di’ak. PED define nia objetivu primario mak kria FI, hodi finansia
implementasaun projectus infra-estruturas ne’ebé presiza investimentu boót no plurianuais ho
valor osan US$1 millaun ba leten.
Ida ne’e permite utiliza rekursus ho maneira ne’ebé efisiente, transparente no responsável.
Projetus hirak ne’e ezije governu atu selebra kontratus plurianuais ho baze legal atu nune’e
garante finansiamentu liu tinan fiskal ida. Fundu ne’e mos bele rai hela fundus ne’ebé la gasta
kada tinan ne’ebé automatikamente sei tranzita ba tinan tuir mai.
Maski investimentu ba dezenvolvimentu infra-estruturas ho bele ho kustu nebeé boót, governu
dispostu atu investe tamba benefísius sosiais no ekonómikus lubun ida nebeé sei realiza hafoin
projectus infra-estruturas hirak ne’e kompleta. Ida neé laos deit sei hatun limitasoens iha
kapasidade no tulun dezenvolve ekonomia ida ne’ebé produtivu, maibe mos kria enkuadramentu
nebe diak ba dezenvolvimentu no kresimentu liu husi redusaun kustus tranzasaun, kriasaun
empregu no jera rendimentu ne’ebé ikus mai bele estimula integrasaun merkadu doméstiku no
hasaé demanda iha áreas rurais.
Exekusaun fundu Infra-estruturas la’o tuir siklu jeral projetu nian ho forma ida ou seluk, ne’ebe
projetus hotu-hotu ne’ebé implementa liu husi fundus Infra-estruturas (FI) tenke aliña ho
objetivus no vizaun ne’ebé define iha PED. Projectus hotu-hotu ne’ebé propoen no implementa
husi liña ministerial tenke apresia bazeia ba kritérius ne’ebé estabelese tiha ona, atu nune’e bele
fornese informasaun loloos hodi define prioridades iha alokasaun orsamentu ne’ebé baibain
limitadu tebes. Projetus ou programas ne’ebé hatur iha lista Livru Orsamentu 6 depois de
aprovasaun husi Parlamentu Nasional sei implementa liu husi faze rua; (1). Prosesu
aprovizionamentu; (2) Prosesu jestaun kontratu.
Prosesu aprovizionamentu ba projetu ne’ebé finansia ho FI hahú ho intensaun liña ministerio atu
ezekuta projetus liu husi dalan fornese dokumentus projetus nian hanesan TOR ka Termus
Referénsia ida hodi prepara planeamentu, dezeñu ka konsepsaun ou dokumentu dezeñu
enjeñaria nian kona-ba projetu ne’ebé prontu atu ezekuta ne’e, ba A.D.N ho MPS. Komisaun
Nasional Aprovizionamentu (CNA) mak sei hala’o prosesu aprovizionamentu hodi selesiona
kontrator ka empreiteiru atu implementa projetu ne’e . Rezultadu prosesu aprovizionamentu
mak dokumentu kontratu ne’ebé kontrator ho governu sei asina.
Página 6 de 146
Figura. Implementasaun Projetu FI liuhusi Siklu Projetu
Projetus ne’ebé kompletu ona sei entrega ba liñas ministeriais relevantes hanesan projetus nain
hodi reprezenta governu Timor Leste. Governu sei opera no mantein projetus ne’ebé halo hotu
ona.
Livru Orsamentu FI ida ne’e elabora hanesan tuir mai. Seksaun II halo introdusaun badak kona-
ba jestaun Fundu Infra-estruturas. Seksaun III aprezenta kona-ba alokasoens no dezembolsus
orsamentu anual iha tinan 2011, 2012, 2013, 2014, no 2015 laran. Seksaun IV sumariza
orsamentu 2016 FI tuir programa. Buku ne’e termina ka taka ho Aneksues ho detailles kona-ba
orsamentu 20 haree tuir programas ho projetus.
II. JESTAUN FUNDU INFRA-ESTRUTURAS
Haktuir kriasaun Fundu Infra-estruturas, Governu mos estabelese Konselú Administrasaun
Fundu Infra-estruturas (CAFI) hanesan órgaun ezekutivu ida ho autoridade iha proseu foti
desizaun ba asuntus tomak ne’ebé relasiona ho projetus Infra-estruturas no fó orientasoens
polítikas ba ajénsias ezekutivas ou liñas minnisteriais sira.
Iha inísiu compostu husi Prezidente ida ho membrus permanentes tolu hanesan tuir mai:
1. Primeiru-Ministru, Prezidente
2. Ministru (a) Finansasa, Membru
3. Ministru Trasporte no Komunikasoens, Membru
4. Ministru Obras Públikas, Membru.
Página 7 de 146
Kompozisaun membrus ho prezidénsia re-estrutura tiha iha Marsu 2015 hodi akomoda
mudansas hanesan rezultadu husi remodelasaun governu ne’ebé halo iha fulan Fevereiru 2015
bazeia ba reuniaun Konsellu-Ministrus iha Marsu 27, 2015. Prezidente foun ho membrus CAFI
nian mak:
1. Ministru Planeamentu no Investimentu Estratéjiku, Prezidente
2. Ministru Obras Públikas, Transportes no Komunikasoens, Membru
3. Ministra Finansas, Membru
Ministrus ho Sekretárius Estadu sira-seluk mos sei atende reunioens CAFI wainhira ajenda
reuniones ne’e iha relevânsia ho responsabilidades no atividades sirania ajénsias. Sekretariadu
Grandes Projetus (SGP), Ajénsia Dezenvolvimentu Nasional (ADN) ho Komisaun Nasional
Aprovizionamentu (CNA) fó apoiu administrativu no tékniku ba CAFI tuir buat fluxu servisu
Fundu Infra-estruturas nian.
SGP mak responsável atu ezekuta funsoens ne’ebé espesifika iha “Workflow Process” Fundu
Infra-estruturas nian no mos atu fó apoiu tékniku no sekretariadu ba CAFI. Ne’e inklui hala’o
avaliasaun ex-ante kona-ba propostas projetu no relata kona-ba análizes no mos opsoens
finansiamentu ba CAFI ho ezekusaun pagamentus bazeia ba rekomendaoens husi ADN.
Ajénsia Nasional Dezenvolvimentu (ADN) mak responsável kona-ba kontrolu kualidade
projetus liuhusi dalan garante katak projetus hirak ne’e implementa tuir espesifikasoens ne’ebé
aprova tiha ona, hala’o inspesoens regulares ba terrenu, no halo rekomendasoens kona-ba
pagamentu ne’ebé adekuadu. ADN mos responsabiliza ba revizaun design/dezeñus ho estudus,
ho "Bill of Quantity" (BoQ) no mos reve dokumentus konkursu antes submete ba Komisaun
Nasional Aprovizionamentu (CNA) ne’ebé halo aprovizionamentu ba servisus.
Liñas Ministeriais ho Ajénsias hanesan projetu nain, sira mak responsábiliza ba identifika no
aprezenta proposta projetus, halo preparasaun dokumentus projetu ba konkursu, asina akordus
kontratu, fó sai notifikasaun hahu servisu, monitoriza implementasaun lorloron nian no jestaun
projetus, aprova progresu projetu no/ou relatórius finais no hasai sertifikasaun pagamentu.
Toó agora, Fundu Infraestruturas kobre programas 22. Programas hirak neé aliná ho PED no
prioridades Governu nian:
1. Programa Agrikultura ho Peskas
2. Programa Bee ka Água ho Saneamentu
3. Programa Dezenvolvimentu Urbanu no Rural
4. Programa Edifísius Públikus
5. Programa Sistema Finansas no Infra-estruturas Apoiu
6. Programa Juventude no Desportu
7. Programa Edukasaun
8. Programa Eletrisidade
9. Programa Informátikas
10. Programa Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu
11. Programa Saúde
12. Programa Seguransa ho Defeza
Página 8 de 146
13. Programa Solidariedade Sosial
14. Programa Dezenvolvimentu Tasi Mane
15. Programa Estradas
16. Programa Pontes
17. Programa Aeroportus
18. Programa Portus
19. Programa Dezenvolvimentu Oecusse (ZESSM)
20. Programa Turizmu
21. Design/dezeñu/Design ho Supervizaun ba Projetus Foun, ho
22. Programa Empréstimus Externus.
Ho kriasaun ZESSM, projetus infra-estruturas husi FI ba Oecusse transfere ona ba autoridade
ZESSM atu halo rasik planu, ezekuta, no jere. Ne’e inklui dezenvolvimentu infra-estruturas
ne’ebé identifika iha Livru Orsamentu 2014. Maibé, tanba orsamentu limitadu, tenke iha fundus
adisionais husi FI ba projetus ZEESM nian. Fundus ne’e bele disponibiliza bazeia ba prinsípiu
fleksibilidade iha Fundus Infra-estruturas. Desizaun kona-ba fundus adisionais halo liuhusi
CAFI babazeia ba proposta husi autoridade ZEESM.
III. ALOKASOENS NO DEZEMBOLSUS ORSAMENTU ANNUAL 2011-
2015
Total osan $2.765 bilioens aprova tiha ona no aloka ba Fundu Infra-estruturas dezde nia
kriasaun iha 2011 hodi finansia 22 programas, inkluindo Programas ba Parserias Públiko-
Privados no Programas Empréstimus Externus.
Tabela 1. Sumáriu kona-ba Alokasaun no Dezembolsu Orsamentu FI husi 2011-2015
Anu/Tinan Livru Orsamentu 6 (Milloens $) Dezembolsu (Milloens $) Ezekusaun (%)
2011 $ 599.31 $ 474.43 79%
2012 $ 875.13 $ 372.40 43%
2013 $ 604.38 $ 215.97 36%
2014 $ 368.55 $ 330.39 90%
2015 $ 317.30 $ 292.00 * 92%
Total $ 2,764.67 $ 1,693.20 61%
*= Dezembolsu Projetadu to’o Dezembru 31, 2015
Iha 2011, aloka iha FI orsamentu $599.3 milloens hodi finansia 71 projetus iha 12 programas.
Programas hirak ne’e kobre Agrikultura no Peskas, Bee ka Água no Saneamentu,
Dezenvolvimentu Urbanu no Rual, Eletrisidade, Transporte, Edifísius Públikus, Edukasaun,
Saúde, Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu, Seguransa no Defeza, Solidariedade Sosial, no
dezenvolvimentu Kosta Sulk a Tasi Mane. Husi orsamentu tinan 2011 nian, $474.4 milloens ou
79.2 % dezembolsa tiha ona no $124.9 milloens transita ba 2012.
Iha projectus 42 mak akresenta tan ba pasta FI iha 2012 ho total finansiamentu adisional ba
tinan refere aumenta ba $800.3 milloens. Ida ne’e, tau hamutuk ho saldu ne’ebé la dezembolsa
Página 9 de 146
husi 2011 $124.9 milloens halo total orsamentu disponivel ba tinan refere hamutuk $925.2
milloens. Ida ne’e inklui finasiamentu ho osan $43.1 milloens ne’ebé sei disponibiliza husi
empréstimus rua: ida primeiru ho Ajensia Kooperasaun Internasional Japaun ka JICA ho valor
JPY5,278 milloens (Ekivalente ho $68.9 milloens) no segundu ho Banku Dezenvolvimentu
Aziátiku ka ADB ho valor $40 milloens.
Iha Orsamentu Retifikativu ne’ebé promulga iha Uutubru 2012, total orsamentu ba FI reduz tiha
ba $875.1 milloens nebe transferé tiha osan $50.0 milloens ba Fundu Konsolidadu ho
expetativa katak bele reduz liutan dezembolsu FI kompara ho tinan 2011. Iha kazu ne’e, osan
$376.1 milloens (43%) dezembolsa tiha ona (Relatóriu FB nian, Dezembru 2012) no husik hela
restantes saldu ho montante $499.1 milloens.
Ba Anu Fiskal 2013, Governu aprova alokasaun osan $604.4 milloens ba Programas Fundu
Infra-estruturas inkluzivu US$43.6 milloens husi empréstimus externus. Ne’e kobre saldu osan
$444.4 milloens ne’ebé tuir estimativa iha preparasaun orsamental atu tranzita ba orsamentu
2013 nian plus dotasoens adisionais foun $160.0 milloens (ne’e inklui dispozisaun ka kritérius
kona-ba dezeñu no supervizaun ba projetus foun).
Ezekusaun atual $205.7 milloens ou 37% husi orsamentu aprovadu 2013 ne’ebé aprova tiha ona
(exklui empréstimus), signifika katak iha osan $356.1 ne’ebé sei tranzita ba tinan 2014. Maibé,
tanba ezekusaun ne’ebé mínimu hanesan temi iha leten, mak Governu determina katak total
orsamentu tinan 2014 nian tenke reduz no orsamentu final ne’ebé aprova deit $368.6 milloens.
Montante orsamentu nebe gasta o’o 31Dezembru 2014 (FMIS, Min. Finansas)) hamutuk $324.2
milloens ka ekivalente ho 96% husi total orsamentu aprovadu, exkluindo empréstimus. Taixas
ezekusaun real ida ne’e la’o tuir duni projesaun dezembolsu to’o iha final fulan Dezembru 2014
ne’ebé bele alkansa serka de 97 % husi total orsamentu ne’ebé aprova no restante saldu estima
ho persentajen 3% ou $11 milloens husi projetus ne’ebé finansia ho empréstimus externus.
Haktuir taixa ezekusaun ne’ebé ás iha anu fiskal 2014, Parlamentu Nasional aprova orsamentu
FI nian ba tinan 2015 ho montante $367 iha Dezembru 2014. Aprovasaun orsamentu orijinal ida
ne’e reduz tiha fali ba $317 milloens, tanba $50 milloens transfere tiha ba ZESSM no PNDS
durante orsamentu retifikativu iha Marsu 2015. Taixa ezekusaun real ne’ebé hetan durante anu
fiskal 2015 serka de $245 milloens (exklui empréstimus) ou ekivalente ho 99%. Total taixa
ezekusaun projetus ne’ebé finansia ho FI inklui empréstimus mak $292 milloens ou ekivalente
ho 92%. Saldu restante husi projetus ne’ebé finansia ho emprétimus externus projeta ba $26.6
milloens, ne’ebé aloka ba projetus drenajen iha Dili osan $5 milloens, projetus ne’ebé finansia
husi JICA $11.6 milloens,no alokasaun $10 milloens ba Projetu konstrusaun Auto Estrada Kosta
Sul ka Tasi-Mane.
Projesaun ho realizasaun hirak ne’e bazeia ba evolusoens ka dezenvolvimentu hanesan tuir mai:
1. Dezempeñu ezekusaun projetus terseiru trimestre nian;
2. Orsamentu adisional ne’ebé liñas minnisteriais sira husu ho aprovasaun husi CAFI
atu ezekuta iha 2015;
3. Pagamentus adiantadus ka adiantamentus ba kontratus boot hanesan Auto Estrada
Kosta Sul no Baze Fornesimentu Suai ka South Coast Highway and Suai Supply
Página 10 de 146
Base ne’ebé atu halo durante últimu trimestre 2015 no asina tiha ona iha meadus
tinan 2015;
4. Aprovasaun CAFI nian ba projetus reabilitasaun Estradas Urbanas iha Dili faze II ho
apoiu ba programa dezenvolvimentu Oecussi liuhusi anu fiskal 2015;
5. Aumentu maka’as tebes iha pagamentus atu halo iha durante últimu trimestre du-
anu.
Aleinde orsamentu estadu, Governu mos asina ona akordus kona-ba empréstimus externus
lubun ida ho Banku Aziátiku Dezenvolvimentu ka Asian Dezenvolvimentu Bank (ADB), Banku
Mundial no Ajénsia Kooperasaun Internasional Japaun dezde 2012. Mak hanesan:
1. Projetu Melloramentu Rede Rodoviária (PMRR ka RNUP) husi Dili-Liquica no
Tibar-Gleno (asina husi GOTL ho ADB iha 2012). Ho empréstimu husi ADB ne’e,
mak akordu ne’e kobre US$30.9 milloens husi Rekursus Kapital Ordináriu ka
Ordinary Capital Resources (OCR) no US$9.2 milloens husi Fundu Aziátiku
Dezenvolvimentu Fund (FAD ka ADF) hodi hadi’a seksoens estradas Dili-Liquica
no Tibar-Gleno.
2. Projetu Melloramentu Estradas Dili-Baucau (asina husi GOTL no JICA iha 2012).
Relasiona ho empréstimu JICA nian, total osan Yen Japaun nian 5,278,000,000 ou
serkade $68.7 milloens mak hodi hadi’a Estrada Dili-Manatuto-Baucau.
3. Projetu Melloramentu Rede Rodoviária ka Estradas (PMRR ka RNUSP) Manatuto-
Natarbora nian (asina husi GOTL ho ADB iha 2013) ho montante $50 milloens.
4. Projetu Estradas Reziliénsia Klimátika nian ka Resilience Road Project husi Dili-
Ainaro (asina husi GOTL ho WB ka Banku Mundial iha 2013), $40.0 milloens asina
ho Banku Mundial hodi hadi’a seksoens estradas ne’ebé liga Solerema (Aileu) ba
Maubisse ho Ainaro.
5. Projetu Estrada ho via dupla ka faixa Tasitolu-Tibar (asina husi GoTL ho ADB ka
BAD iha Juñu 2015) ho total osan $11.7 milloens
Empréstimu JICA nian ho taixa jurus ka osan-funan 0.76% ho períodu máximu reembolsu tinan
20 no períodu tolerânsia tinan 10 nian. Empréstimus husi Rekursus Kapital Ordináriu ka OCR
nia períodu máximu ba reembolsu mak tinan 20, no períodu tolerânsia tinan 5, enkuantu
Empréstimu FAD ka ADF ninia períodu máximu reembolsu ma tinan 24,no períodu tolerânsia
tinan 8. Governu kontribui mos ho 40-55% ba kustu total projetus hirak ne’e.
Ezekusaun projetus hirak ne’e hahú ho konsepsaun ka dezeñu projetu ne’ebé detailladu no
estudus kona-ba melloramentu estradas Dili ba Manatuto ho Baucau. Obras konstrusaun hahú
mos ona hodi hadi’a estradas Dili ba Liquiça no Tibar ba Gleno no besik atu remata. Komesa
mos ona obras konstrusaun ba Lote 3 mak Solerema-Ainaro ne’ebé finansia liuhusi empréstimu
Banku Mundial nian no mos Lote 1 Manatuto-Natarbora nian ne’ebé finansia liuhusi
empréstimus BAD ka ADB. De-maneira jeral, ezekusaun projetus ne’ebé finansia ho
empréstimus estima katak alkansa ona 64% husi total fundus empréstimus nian to’o finais anu
fiskal 2015.
Entretantu governu mos asina ona kontratu comercial ho empreza Xina nian ne’ebé sei prepara
no implementa projetu drenajen Dili nian iha 2014. Projetu drenajen Dili nian ne’e rasik,
Página 11 de 146
konsisti husi melloramentu prinsipais kanais drenajen sidade nian 16, obras dezviu bee mota, 2
basias retardamentu ka retarding basins, no kanal interceptor drenajen nian besik foho
Mascharenhas. Rezultadu husi melloramentu ne’e tomak mak halo sidade Dili sai moos no
saudável, liuhusi dalan reduz ka hamenus risku tanba inundasaun, ka bee sa’e no tama barak,
reduz estragus ba infra-estruturas ho propriedades privadas tanba inundasaun, no hadi’a
kresimentu ekonómiku ho fó mos benefísius seluk ba komunidade Dili. Montante estimadu
ne’ebé presiza finansia liuhusi empréstimus konsensionais mak $50.0 milloens. Durasaun
implementasaun projetu serkade tinan tolu ( 3). Área ne’ebé kobre ho projetu ne’e besik 30 km2.
Ein-jeral, total montante empréstimus externus ne’ebé asina iha finais tinan 2015 mak $210.5
milloens la inklui empréstimus tuir mai husi Banku Exim Xina nian ka Chinese Exim Bank.
Entretantu, Governu tenke ko-finansia maka’as projetus hirak ne’e tanba mudansas iha detailles
design/dezeñu ka projetu nian ho estudus ne’ebé halo depoisde akordu ne’e asina. Governu
kontribui ba konstrusaun estradas hirak ne’e ho montante osan ko-finasiamentu $141.6 milloens.
Hanesan iha tinan hirak liubá, SGP halo ona avaliasoens ba propostas projetus boot foun ba
tinan 2016 ne’ebé Liñas Minnisteriais ho Sekretarias Estadu sira aprezenta no apoia ho Síntezes
Projetu nian. Avaliasaun ida ne’e hala’o uza kritérius lubun ida hodi apresia no avalia
propostas,inklui: (i) asegura katak projetu ne’e la’o tuir duni Planu Estratéjiku
Dezenvolvimentu; (ii) valor ekonómiku líkidu tuir buat ne’ebé sukat ho taixa interna retornu
ekonómiku; (iii) impaktu ambiental, sosial ho kontribuisaun ba redusaun pobreza; (iv)
prontidaun ka preparasaun ba implementasaun tuir buat ne’ebé sukat ho kondisaun preparasaun
projetu nian (iv) sustentabilidade, hanesan kona-ba posibilidade katak rekizitus seluk hodi
asegura susesu projetu nian besik atu mai (hanesan ezemplu finansas, pesoal ka funsionárius,ho
rekursus seluktán ne’ebé presiza ba funsionamentu ka operasaun no manutensaun no sei bele
dsiponibiliza/prepara depoisde konklui ka halo hotu projetu),no (v) dependénsia ba projectus
nebe implementa ho susesu relasiona ho konkluzaun projetus boót ne’ebé ligadus, no
dependénsia husi projetus boót seluk iha implementasaun projetus.
Total 30 Project Briefs ne’ebé simu tiha ona no 14 la presiza halo tan avaliasaun tanba avalia
tiha ona iha preparasaun Orsamentu FI 2014 nian ou simu tiha ona atu finansia ho FI. Proposta
projectu ida (1) exklui tiha tanba kustu implementasaun estimadu ho valor ki’ik liu limite
mínimu ba finansiamentu IF nian mak $1 millaun, enkuantu restantes 15 sujeito ba avaliasaun
multikritériu. Iha avaliasaun komparativa hodi klasifika projetus tuir prioridade, akresenta tan
projetus ne’ebé avalia antes ona maibé seidauk inklui iha pasta FI nian. Ida ne’e mak rezulta
lista ida ho 61 projetus ne’ebé klasifika tuir orden prioridade iha implementasaun.
Maibé CAFI, deside katak iha anu fiskal 2016, la iha tan finansiamentu ba projetu foun.
Portantu, projetus hirak ne’ebé temi iha leten ne’ebé avalia tiha ona sei adia ba tinan tuir mai
hamutuk ho lista seluk projetus foun nian ne’ebé avalia ba anu fiskal 2014.
Página 12 de 146
Tabela 2: Sumáriu Orsamentus, Dezembolsus no Saldus Final-du Anu Fundu Infra-estruturas nian, 2011-2012
Orçamento Aprovado
Após TransferenciasDespesas % Balanço
Orçamento Aprovado
Após TransferenciasDespesas % Balanço
$'000 $'000 $'000 $'000 $'000 $'000
599,306 474,433 79 124,873 875,134 376,086 43 499,048
- - - 43,100 - 43,100
599,306 474,433 79 124,873 832,034 376,086 45 455,948
1 Programa de Agricultura e Pescas 2,634 2,184 83 450 9,229 2,380 26 6,849 2 Programa de Água e Saneamento - - 13,500 2,871 21 10,629 3 Programa Desenvolvimento Urbano e Rural 1,063 900 85 163 7,076 500 7 6,576 4 Programa de Edifícios Publicos 13,327 4,153 31 9,174 46,284 8,226 18 38,058
5 Programa de Sistema Financeiro e Suportas de
Infrastruturas - - - - - -
6 Programa do Sector Juventude e Desporto - - - - - - 7 Programa do Sector Educação 444 299 67 145 11,316 1,582 14 9,734 8 Programa de Electricidade 448,742 428,921 96 19,821 301,821 283,812 94 18,009 9 Programa Informatica 9,200 4,309 47 4,891 11,991 5,948 50 6,043 10 Objectivo Desenvolvimento Milenio 51,207 8,690 17 42,517 117,517 12,833 11 104,684 11 Programa do Sector Saude 4,654 2,182 47 2,472 6,429 2,216 34 4,213 12 Programa de Defesa e Seguranca 7,934 2,954 37 4,980 16,200 4,255 26 11,945 15 Programa de Solidaridade Social 1,200 510 43 690 1,940 885 46 1,055 16 Programa Desenvolvimento Tasi Mane 18,925 8,687 46 10,238 123,038 9,709 8 113,329 17 Programa de Transporte 39,976 10,644 27 29,332 165,693 40,869 25 124,824 18 Programa de Estradas - - - - - - 19 Programa de Pontes - - - - 20 Programa de Aeroportos - - - - 21 Programa de Portos - - - - 22 Programa de Desenvolvimento Região Oecusi - - - - 23 Programa do Sector Turismo - - - -
24 Preparação de Desenhos e Supervisao-Novos Projectos - - - -
- - - 25 Emprestimo (ADB) - - - 10,000 10,000 26 Emprestimo (JICA) - - - 10,000 10,000 27 Emprestimo (Banco Mundial) - - - 3,100 3,100 28 Emprestimo (ADB) - - - 20,000 20,000
29 Emprestimo (Exim Bank) - - - -
Total Incluindo Empréstimos
Empréstimos
Total Excluindo Empréstimos
Empréstimos
No Programa
2011 2012
Fonte: Analyse da SGP, 2015
Página 13 de 146
Tabela 3: Sumáriu Orsamentus, Dezembolsus/afetasoens and Saldus Finaldu Anu Fundu Infra-estruturas nian, 2013-2014
Orçamento
Aprovado
Orçamento Revisto
após AuditoriaDespesas % Balanço
Orçamento Aprovado
Após TransferenciasDespesas % Balanço
$'000 $'000 $'000 $'000 $'000 $'000 $'000
604,378 659,073 210,961 35 393,417 368,551 330,393 90 38,157
43,588 43,600 6,284 14 37,304 31,050 6,184 20 24,866
560,790 615,473 204,677 36 356,113 337,501 324,209 96 13,291
1 Programa de Agricultura e Pescas 6,953 8,048 2,810 40 4,143 9,502 9,494 100 8
2 Programa de Água e Saneamento 10,098 12,129 754 7 9,344 3,967 3,907 98 60
3 Programa Desenvolvimento Urbano e Rural 6,576 6,077 - 6,576 8,265 8,247 100 18 4 Programa de Edifícios Publicos 20,679 22,178 4,760 23 15,919 9,730 8,926 92 804
5 Programa de Sistema Financeiro e Suportas de Infrastruturas 23,980 27,109 17,544 73 6,436 16,840 16,437 98 403
6 Programa do Sector Juventude e Desporto 2,500 2,500 363 15 2,137 363 292 80 71
7 Programa do Sector Educação 8,422 8,328 2,444 29 5,978 5,154 3,880 75 1,275
8 Programa de Electricidade 121,667 129,638 80,883 66 40,784 138,473 133,791 97 4,682 9 Programa Informatica 4,000 3,837 208 5 3,792 591 545 92 46 10 Objectivo Desenvolvimento Milenio 46,263 47,430 7,129 15 39,134 5,921 5,920 100 1 11 Programa do Sector Saude 2,041 3,930 238 12 1,803 1,973 1,758 89 215
12 Programa de Defesa e Seguranca 17,599 18,727 4,307 24 13,292 6,345 4,856 77 1,489
15 Programa de Solidaridade Social 1,663 2,355 1,152 69 511 1,060 1,055 99 6 16 Programa Desenvolvimento Tasi Mane 139,402 151,279 5,709 4 133,693 21,809 21,747 100 62 17 Programa de Transporte - - 18 Programa de Estradas 87,535 102,496 59,845 68 27,690 58,604 56,964 97 1,640 19 Programa de Pontes 15,230 21,371 10,454 69 4,776 11,710 11,329 97 382 20 Programa de Aeroportos 6,967 6,967 6,967 219 219 100 0 21 Programa de Portos 10,975 9,183 1,257 11 9,718 9,175 9,169 100 6 22 Programa de Desenvolvimento Região Oecusi 8,822 12,473 4,757 54 4,065 24,001 23,744 99 257 23 Programa do Sector Turismo - 2,572 1,072 42 1,499
24 Preparação de Desenhos e Supervisao-Novos Projectos 19,418 19,418 63 0.3 19,355 1,226 859 70 367
- - 25 Emprestimo (ADB) 10,000 10,000 4,671 47 5,329 7,500 5,382 72 2,118 26 Emprestimo (JICA) 10,500 10,500 10,500 5,300 802 15 4,498 27 Emprestimo (Banco Mundial) 3,088 3,100 1,613 52 1,475 5,000 - 5,000 28 Emprestimo (ADB) 20,000 20,000 20,000 8,250 - 8,250
29 Emprestimo (Exim Bank) - 5,000 - 5,000
2013 2014
Total Incluindo Empréstimos
Empréstimos
Total Excluindo Empréstimos
Empréstimos
No Programa
Fonte: Analyse da SGP, 2015
Página 14 de 146
Tabela 4: Sumáriu Orsamentus, Dezembolsus no Saldu Final-du Anu Fundu Infra-estruturas nian, 2015
Fonte: Analyse da SGP, 2015
Página 15 de 146
IV. PROGRAMAS FUNDU INFRA-ESTRUTURAS NO ORSAMENTU
BA 2016
4.1. Importânsia Programas Fundu Infra-estruturas 2016 nian
Investimentu ne’ebé adekuadu iha infra-estruturas (ba infra-estruturas sosiais no ekonómikas)
sei hatuur baze ne’ebé metin hodi estimula ka dudu kresimentu ekonómiku, hadi’a sistema
saúde públika, reduz pobreza, no hadi’a no hametin transformasaun sosial. Dezenvolvimentu
infra-estruturas ne’ebé di’ak liu sei atrai mos investimentu estranjeiru diretu, ne’ebé presiza iha
Timor Leste hodi aumenta liután no diversifika ekonomia rai ne’e nian iha setores seluk ne’ebé
sustentáveis liu. Durante konstrusaun infra-estruturas, benefísisu kurtu prazu nian liuhusi
kriasaun empregus ka servisu bele realiza normalmente enkuantu benefísius ne’ebé boot liu husi
dezenvolvimentu ekonómiku no sosial ho dalan aumenta rikeza no padroens moris sosiedade
tomak nian,só bele realiza depoisde halo kompletu projetus infra-estruturas nian. Tanba baibain
projetus infra-estruturas ne’e kompleksus no boot tebetebes ne’ebé ezije investimentu kapital
ne’ebé boot, mak Governu Timor Leste buka halo ko-finasiamentu ka finansia hamutuk liuhusi
Parserias Públika Privadas no instituisoens multilaterais. Arranjus hirak ne’e bele fornese
fatores importantes hanesan espesialistas ka peritus no supervizaun externa ka husi rai li’ur
ne’ebé la iha paíz ne’e ita la iha, hodi ajuda ita hala’o projetus tuir prazu no alokasaun
orsamentu.
Anu fiskal 2016 espesial tebes tanba la’ós de’it iha tinan neen laran ita implementa programa FI
maibé mos hodi hahú segundu períodu quinkenal ka dezenvolvimentu tinan lima nian ba dala
rua implementasaun Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED 2011-2030). Depoisde tinan 5
implementasaun projetus FI nian, realizasoens ka rezultadus balun konsege hetan maibé
dezafius barak mak sei hasoru ba oin. Husi buat rua rezultadus ho dezafius, tenke foti lisoens
aprendidas hodi reforsa liután kapasidade Timor-Leste nian atu kontinua dezenvolve prátikas
diak iha planeamentu no implementasaun projetus.
Entre realizasoens hirak ne’e mak hanesan – (i) Besik 80-90% husi programa eletrifikasaun
nasional konsege halo kompletu, dezdeke hahú kria FI, no nia rezultadu mak mais de 75%
territóriu Timor Leste bele kobre ho rede eletrifikasaun nasional; (ii) projetus melloramentu
rodoviáriu (estradas) nasional ho fundus husi empréstimus no governu nian hatudu daudaun ona
rezultadus balun; no (iii) edifísius/instalasoens públikus lubun ida hanesan eskritóriu
Ministériu Finansas, eskritóriu Komisaun Nasional Eleisoens, ho seluk tán ne’ebé oras ne’e iha
faze konkluzaun/finalizasaun ho tan hirak ne’ebé iha hela prosesu preparasaun design/dezeñu no
aprovizionamentu. Aleinde ne’e, depoisde preparasaun iha tinan lima ne’e laran, projetus
estratéjikus seluk ne’ebé sei kontinua hala’o hodi diversifika no aselera Timor Leste nia
ekonomia iha futuru, finalmente bele komesa hala’o. Ne’e inklui Dezenvolvimentu Aeroportu
Suai, Baze Fornesimentu ka Supply Base Suai nian (BFS ka SSB), dezenvolvimentu auto
estradas Kosta Sul ho Portu Tibar. Ne’e mak projetus mega ka boot ne’ebé sei iha impaktus
estratéjikus ba dezenvolvimentu ekonómiku Timor Leste nianiha futuru.
Lisaun boot ida hotu ba implementasaun iha futuru mak tenke konsidera inter-konetividade ho
ligasaun husi projetu/programa ne’ebé implementa ho projetus seluk wainhira halo kompletu
Página 16 de 146
projetu infra-estruturas ida, benefísius barak tebes mak bele hetan liuhusi sinerjia ho projetus
seluk ne’ebé halo kompletu ona. Hanesan ezemplu, inter-ligasaun no konektividade entre
projetus infra-estruturas irrigasaun nian ne’ebé nia objetivu mak atu aumenta produsaun
agrikultura iha fatin ida halo sinerjia ho melloramentu estradas hodi loke asesu husi fatin
produsaun ba merkadu hodi nune’e permite komunidade rural hetan asesu di’ak liu ba merkadu
no lori benefísius boot liu ho impaktu ba ema hotu nia moris liu-liu ba sira ne’ebé vulneráveis
no moris iha áreas rurais.
4.2. Sumáriu kona-ba Orsamentu FI tinan 2016, tuir Programa
Hanesan ho tinan hirak liubá, orsamentu FI tinan 2016 nian sei utiliza hodi finansia 24
programas hanesan tuir mai, ho fonte finansiamentu maihusi orsamentu Estadu, empréstimus
externus, no parserias privadas liuhusi modalidade PPP. Detailles kada programa, inklui
projetus ne’ebé propoen ho modalidade finasiamentu sei deskreve iha detailles hanesan tuir mai.
4.2.1. Programa Agrikultura
Agrikultura hanesan setor estratéjiku ba dezenvolvimentu ekonómiku iha futuru tanba
maioria familias ka uma-kain iha paíz ka rai ida ne’e depende liu ba setor Agrikultura
hodi moris. Dezenvolvimentu Infra-estruturas iha agrikultura hanesan fator ida de’it
ne’ebé hodi tulun aumenta produsaun alimentar ka ai-hán no nia disponibilidade, hadi’a
distribuisaun no aumenta seguransa alimentar liuhusi dalan reforsa no aumenta
disponibilidade aleinde indiretamente aumenta rendimentu. Fatores seluk hanesan
prátikas agríkolas ne’ebé di’ak liu, makanizasaun, semeadura adekuada ka di’ak,
aplikasaun fertilizantes adekuadas mak hanesan fatores ne’ebé sei kontribui ba aumentu
produsaun alimentas.
Projetus irrigasaun tolu ne’ebé boot – Raibere, Oebaba ho Caraulun alista hotu iha Livru
Orsamentu 6 iha 2013, 2014, no 2015 halo kompletu ona. Sistema irrigasaun ne’ebé
kompletu kobre total áreas 3,000 hectares. Oras ne’e, sistemas hirak ne’e funsiona hela
no tama iha períodu responsabilidade kona-ba defeitus.
Ba 2016, total osan $2.0 milloens aloka hodi kobre pagamentu retensaun no mos
konkluzaun kontratus ne’ebé ida mak kona-ba projetu irrigasaun Larisula.
4.2.2. Programa Bee ka Água ho Saneamentu
Asesu ba fasilidades água potável ka bee moos ho saneamentu ijiéniku esensial tebes ba
moris ne’ebé saudável. Melloramentus iha fasilidades saneamentu no Fornesimentu
Bee nesesáriu tebetebes iha paíz tomak hodi abastese ka fahe bee/água ne’ebé seguru no
fasilidade saneamentu di’ak liu. Ne’e sei reduz moras no hadi’a kualidade moris. Dezde
nia kriasaun, mak FI finansia ona programa projetus bee ho saneamentu lubun boot ida
iha área urbana Dili, ne’ebé inklui reabilitasaun drenajen, reabilitasaun distribuisaun
fornesimentu bee, no dezenvolvimentu master ka regulador sistema drenajen ho
saneamentu Dili nian. Iha anu fiskal 2013-2014,aloka mos orsamentu ba konsepsaun no
Página 17 de 146
preparasaun Sistema abastesimentu bee (operasaun ka funsionamentu no manutensaun)
iha área urbana Dili no iha distritus seluk ho modalidade parseria públika privada public
private partnership (PPP).
Ho FI, mak planu mestre ka regulador ba Dili nia eskemas melloramentu drenajen no
saneamentu halo kompletu iha 2012. Design/dezeñu Enjeñaria Detalladu ka Detail
Enjeñaria Design (DED) kona-ba opsaun estratéjika balu hodi hadi’a sistema
saneamentu ho drenajen iha Dili tuir buat ne’ebé rekomenda iha planu regulador halo
kompletu iha 2014-2015. Konstrusaun kanal prinsipal sistema drenajen urbana ho obras
halo dezviu bee mota nian, ne’ebé hanesan esforsu boot ida hodi reduz inundasaun iha
sidade Dili, sei hala’o iha 2016 no 2017 ho empréstimu externu husi banku EXIM Xina.
Kona-ba orsamentu 2016, alokasaun total orsamentu ho montante $10.236 milloens
ne’ebé fahe liu-liu ba projetu drenajen Dili nian ne’ebé finansia hamutuk ho empréstimu
husi banku EXIM no montante ki’ik ne’ebé sei kobre pagamentu retensaun ho projetus
ne’ebé iha estudu viabilidade opsaun PPP nina kona-ba operasaun ho manutensaun
fornesimentu bee iha Dili.
4.2.3. Programa Dezenvolvimentu Urbanu no Rural
Programa ida ne’e ho objetivu atu asegura planu ne’ebé di’ak ba espasu no atividades
ekonómikas bazeia ba oinsá bele maksimiza potensia rekursus rejionais no lokais ho
vantajen komparativa hodi prevene utilizasaun rekursus ne’ebé la efisiente. Atu bele
produz planu espasial ne’ebé kompreensivu tantu urbanu komu rural, presiza
informasaun espasial báziku ho formatu Sistema Informasaun Jeográfika(SIJ ka GIS).
Ho pré-kondisaun ida ne’e iha pensamentu ka hanoin,mak governu halo kompletu ona
kolesaun dadus jeoespasiais ba territóriu Timor Leste tomak liuhusi dalan uza
metodolojia Detesaun no Lokalizasaun ho Lazer ka Light Detection and Ranging
(LiDAR). Produtus LiDAR nian kompostus husi dadus topográfikus detailladus ho alta
rezolusaun husi imajens aéreas ka high resolution of aerial imagery ne’ebé hanesan
dadus bázikus hodi dezenvolve planeamentu urbanu no rejional hanesan zoneamentu
uzu solu ka rai ka land use zoning, planeamentu transportes futurus, no planus
dezenvolvimentu rejional no ekonómiku seluk.
Ba anu fiskal 2016, total alokasaun orsamentu ba programa dezenvolvimentu urbanu no
rural ho montante $12.182 milloens ne’ebé 0.182 milloens rezerva hodi kobre
pagamentu retensaun ba kontratu governu nian relasiona ho planeamentu urbanu
nasional no $12 milloens aloka ba segunda faze projetu kolesaun dadus LiDAR nian
hodi rekpetróleula informasaun kona-ba subsolu ka rai okos ba territóriu Timor Leste
tomak ne’ebé oras ne’e iha faze preparasaun konkursu.
Página 18 de 146
4.2.4. Programa Edifísius Públikus
Maioria husi eskritórius governu nian ho edifísius públikus konstroe ka harii durante
tempu administrasaun Indonézia no uitoan de’it mak konstroe iha tempu administrasaun
Portugeza. Edifísius barak mak sai aat antesde restaurasaun independénsia ou la satisfaz
nesesidades governu nian atu utiliza hodi servisu ho efikásia no efisiénsia no presta
servisus ba nia povu. Portantu, Programa Edifísius Eskritórius Públikus ninia objetivu
mak atu apoia prestasaun servisus públikus ho kustu ne’ebé efetivu/efikáz. Husi 11
projetus inisiais ba edifísius públikus iha FI 2011, númerus projetus atuais aumenta
anualmente ba 25 iha 2014 ne’ebé sia (9) mak tama iha listaa fiansiamentu tinan 2015.
Aleinde ne’e, propostas kona-ba 11 projetus atu komesa iha 2015 aprezenta tiha ona.
Husi projetus hirak ne’e, ne’ebé finansia ho FI, uitoan mak tama iha fazes konkluzaun ka
finalizasaun hanesan Ministériu Finansas nia edifísiu eskritóriu foun, CNE, Ospital
Referénsia Baucau, Ministériu Justisa ninia edifísu foun no seluktán ne’ebé iha faze
progresu iha terrenu.
Iha 32 projetus ne’ebé alista iha Orsamentu Fundu Infra-estruturas 2015 nian ho
orsamentu inisial ne’ebé aprova ho valor $13.7 ne’ebé orijinalmetne aloka ba programa
ne’ebé refere iha Dezembru 2014. Figura ida ne’e ikus mai reduz ba $8.5 milloens,
tanba $5.0 milloens hasai husi projetus barabarak iha programa edifísius públikus
durante retifikativu iha Marsu 2015. Rezultadus ne’ebé alkansa durante anu fiskal 2015
foka ka haree liu ba iha konkluzaun projetus edifísius públikus lubun ida ne’ebé komesa
halo tinan hira liubá hanesan Ospital referénsia Baucau, eskritóriu Ministériu Finansas,
CNE, ho fasilidades defeza seluk. Utiliza mos fundus husi FI ba design/dezeñuas no
estudus seluk kona-ba edifísius públikus hanesan deskreve iha relatóriu kona-ba
Design/dezeñu ka Konsepsaun no Supervizaun Projetus Foun.
Tuir CAFI nia desizaun iha 17 Juñu, 2015, sei la iha tan projetus foun FI nian husi
públiku, pelu kontráriu CAFI deside atu implementa no halo kompletu kontratus atuais
ne’ebé ezekuta hela ba anu fiskal 2016. Montante orsamentu ida ne’e aloka hodi selu
kontratus Governu nian ne’ebé iha design/dezeñu detailladu no mos obras
sivís/konstrusaun edifísius públikus lubun ida ne’ebé governu estabelese antesde
desizaun CAFI iha 17 Juñu, 2015. Portantu, alokasaun orsamentu ba edifísius públikus
ho montante $2.3 milloens, ne’e hodi halo kompletu kontratus governu nian ne’ebé iha
tiha ona kona-ba edifísius públikus.
4.2.5 Programa Sistemas finanseirus no Infra-estruturas apoiu/komplementares
Programa projetus ida ne’e nian, uluk define ba Fundu Infra-estruturas iha 2014 hanesan
suporte ka apoiu ida ba programa Edifísius Públikus. Ida ne’e separa ka haketak husi
programa Edifísius Públikus tanba investimentu kapital iha ekipamentus no
fornesimentus difere ka la hanesan ho investimentu iha estruturas edifísius ka
instalasoens nian. Projetus ne’e esensiais ka importantes tebes ba operasaun ka
Página 19 de 146
funsionamentu servisus públikus no atu asegura katak valor tomak investimentus ne’e
nian ba edifísius públikus bele realiza.
Iha 14 projetus atuais iha programa FI ho total alokasaun orsamentu $50.1 milloens iha
2014 ho projetu prinsipal mak Ministériu Finansas nia edifísiu eskritóriu foun. Ba anu
fiskal 2015 alokasaun orsamentu reduz ba $19.135 milloens, tanba obras konstrusaun ba
edifísius eskritóriu halo kompletu ona no montante ne’ebé sei resta ka iha propoen atu
lori kobre montanjen ka instalasaun interior, sentru dadus, no sistema seguransa
informasaun seluktán iha edifísiu foun Min. Finansas nian. Iha finais 2015, alokasaun
orsamentu ida ne’e projeta atu dezembolsa ka gasta $18.225 milloens
Iha 2016, total alokasaun ba projetus atuais mak ho montante $19.097 milloens,ba
pagamentu retensaun, pagamentu lisensa programa freebalance no sistema apoiu
seluktán hanesan ASYCUDA, sistema tributáriu (ITAS), no kontratu ba instalasaun
interior edifísiu foun Min. Finansas nian.
4.2.6. Programa Juventude no Desportu
Tanba 50% husi populasaun Timor-Leste ho idade tinan 18, mak preparasaun fasilidades
no atividades ba dezenvolvimentu juventude ho labarik sira ne’ebé la halo parte iha setor
edukasaun ka ensinu formal, ne’e vital tebetebes ba paíz ne’e nia futuru.Programa
projetus FI haketak husi programa edifísius públikus iha 2014 no foka liu ba konstrusaun
estádiu nasional ba eventus desportivus importantes iha fatin taka ou nakloke ka outdoor
and indoor sporting events, ho konstrusaun estádius rejionais nakloke nian, outdoor,
ualu (80) hanesan pre-rekizitu ba kriasaun liga nasional futebol, halo parseria ho Koreia
Sul, Konfederasaun Futebol Azia, ka Asian Football Confederation, Federasaun Futebol
Austrália no Fundasaun Real Madrid.
Durante anu fiskal 2015, estabelese kontratus barabarak kona-ba konstrusaun no
melloramentu estádius ho sentrus desportivus lubun ida, inklui reabilitasaun estádiu
nasional Dili, ho alokasaun orsamentu $2.750 milloens. 80 % husi alokasaun orsamental
dezembolsa hotu ona. Tanba ba tinan 2016, foka liu ba oinsá halo kompletu kontratus
ne’ebé iha no governu estabelese tiha ona iha tinan hira liubá ho alokasaun orsamentu
$3.414 milloens
4.2.7. Programa Edukasaun
Iha rápidu kresimentu populasaun iha eskola no iha grupu-etáriu eduksaun avansada,
advanced education age-group nian no projetus FI nia meta mak kriasaun eskolas ho
kualidade di’ak liu ba ensinu báziku no fasilidades edukasaun ka ensinu nível tersiáriu.
Página 20 de 146
Planu Estratéjiku Edukasaun/Ensinu Nasional 1 ba períodu 2011-2015 hanesan
Primeiruira tentativa atu agrupa ka halibur pensamentu korporativu no avalia situasaun
atual ho dezafius ne’ebé afeta abilidade/kapasidade Min. Edukasaun nian atu kumpri
obrigasoens nasaun nian kona-ba dezenvolvimentu edukasaun/ensinu hanesan deklara
iha Konstituisaun, no mos ninia kompromisu ba Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu
2015 nian ho metas Prioritárias Nasionais seluk. Nia prepara planu nasional setorial ida
ne’ebé sei gia ka orienta implementasaun iha níveis hotu-hotu iha paiz laran. Ida ne’e
dezenvolve liuhusi prosesu konsulta ne’ebé envolve pesoal iha níveis hotu-hotu
Ministériu Edukasaun nian, inklui rejioens, no mos parseirus dezenvolvimentu ho
stakeholders xave sira.
Total osan US$7.962 milloens aloka ba Setor Edukasaun iha 2015 no fahe hanesan ne’e:
US$3.262 milloens ba Eskola Polu; US$2.0 milloens ba Eskola Politéknika, no; US$2.0
milloens ba Universidade Nasional ho 0.7 milloens ba konstrusaun Akademia Peskas iha
Manatuto. Tanba ezekusaun ne’ebé mínimu iha orsamentu retifikativu, mak montante
inisial reduz ba US$5.895 milloens.
Kona-ba ensinu báziku, FI oras ne’e finansia konstrusaun lima 2 husi programa total 12
Eskolas Referensia Polu iha nasaun laran,ida-ida ninia merenda eskolar,catering, husi
Primeiru to’o Nono Anu (9), hahú husi 2015 Oeccusse muda ba ZEEMS. Iha 2016 sei
rekere ka presiza osan $0.585 milloens hodi finaliza Eskolas Polu iha Distritus 5.
Programa expansaun ka habelar edukasaun avansada relasiona ho Konstrusaun
instalasoens Universidade Nasional iha Hera no Konstrusaun Politéknikas enjeñaria iha
(Suai), Agrikultura (Manufahi), Peskas (Manatuto) ho Otel Turizmu (Lospalos). Aleinde
ne’e, kriasaun Politéknika ida iha Aileu mos konsidera atu halo, hodi tau iha
funsionamentu no jere tuir modalidade PPP. Konstrusaun fakuldades rua iha
Universidade Nasional hala’o hela no osan $2.0 milloens aloka iha 2015. Pakote DEDs
ba politéknikas ne’ebé propoen ba Suai, Manufahi,Lospalos no akademia peskas ba
Manatuto hahú iha 2014 no sei halo kompletu iha 2015 no sei presiza osan $0.1
milloens iha 2015. Ba konstrusaun akademia peskas iha Manatuto aloka osan $0.2
milloens no proposta kona-ba Politéknika PPP iha Aileu inklui iha orsamentu FI ba 2015
no aloka osan $1.0 millaun. Projetus hirak ne’ebé halo hotu ona ba programa edukasaun
ka ensinu avansadu sei implementa iha 2017 no la rezerva orsamentu ba tinan 2016.
Hanesan sumáriu, total orsamentu ne’ebé aloka ba programa Edukasaun mak $5.895
milloens iha orsamentu retifikativu 2015 no previzaun ba 2016 mak $0.585 milloens.
1 Ministry of Education, Timor-Leste, National Education Strategic Plan 2011 – 2030
2 Oecusse is included in the IF Oecusse Economic Development Zone program
Página 21 de 146
4.2.8. Programa Eletrisidade
Objetivu programa eletrisidade nian mak atu proporsiona jerasaun eletrisidade ne’ebé
konfiável ka seguru, transmisaun no distribuisaun enerjia elétrika iha Timor-Leste
tomak. Importânsia husi fornesimentu eletrisidade konfiável ne’e esensial tebes ba
progresu nasaun hodi avansa ba modernizmu no dezenvolvimentu ekonómiku.
Fornesimentu enerjia ne’ebé di’ak no konfiável de-faktu hanesan mos kondisaun ida
hotu hodi hadi’a no aumenta investimentu privadu iha Timor Leste. Projetu eletrisidade
to’o agora hanesan projetu boot liuhotu ne’ebé finansia ho FI. Projetu ne’e inklui
konstrusaun ho ekipamentus ba Estasoens elétrikas iha Hera no Betano no harii Torres
Distribuisaun ho Média no Alta Voltajen ho kabus iha Timor-Leste laran no
Konstrusaun 9 Subestasoens. Obras ne’ebé seidauk halo kompletu mak Sistemas
Koontrolu Sentral ka Central Control Systems, Melloramentu iha Iluminasaun ruas ka
estradas, ka Street Lighting, Konstrusaun Pontaun ida hodi halo entrega ka remesa
kombustível iha Hera no Konstrusaun Alojamentu ba Pesoal Manutensaun no Operasaun
iha Distritus.
Total alokasaun orsamentu ne’ebé aprova ba projetus eletrisidade husi 2011 to’o 2015
mak $1.060 billioens ho dezembolsa $881 milloens.Iha finais 2015, maioria projetus
ne’ebé temi ne’e halo kompletu ona, exeptu liñas distribuisaun ho projetus seluk hanesan
pontaun/ponte hodi hala’o fornesimentu kombustível ne’ebé efisiente ba sentrais
elétrikus, ne’eb’e sei halo kompletu iha 2016 no 2017. Ba tinan 2016, total alokasaun
orsamentu mak $6.3 milloens ne’ebé kobre konstrusaun pontaun iha Hera no pagamentu
retensaun ne’ebé espera halo ba projetus ho voltajen baixa-média ne’ebé halo kompletu
iha 2015.
4.2.9. Programa Informátikas
Indústria ho komérsiu mundial depende ba komunikasoens ne’ebé lais no bele konfia ho
kapasidade no kobertura ne’ebé adekuada hodi satisfaz utilizadores ka utentes sira-nia
nesesidades. Teknolojia komunikasaun atual hanesan kona-ba velosidade transferénsia
dadus no koneksaun iha Timor Leste sei atraza liudook paízes viziñus hanesan
Indonézia, Australia, ou paízes seluk iha rejiaun pasífika. Projetus tolu iha programa ida
ne’e ho intensaun atu asegura katak Timor-Leste bele fornese ka proporsiona kapasidade
ho kualidade tuir ezijénsias husi utilizadores/utentes ho investidores potensiais sira iha
komérsiu no indústria. Alokasaun Orsamentu inisial iha 2014 mak $4.2 milloens no
estima katak osan $1.1 millaun sei ezekuta to’o finais tinan ne’e.Bazeia ba pedidu husi
donus projetus, CAFI aprova redusaun $3.61 milloens ne’ebé total alokasaun orsamentu
ba programa sai ba $0.6 milloens ne’ebé hein katak bele dezembolsa iha fins 2014.
Projetus rua husi tolu ne’ebé iha estabelese iha 2014 no hein katak bele halo kompletu
iha anu fiskal 2015 hanesan tuir mai: )
1. Projetu Konetividade Nasional Fazes III ho IV;
2. Satellite Internet Upgrade ka Atualizasaun Internet Satélite
Página 22 de 146
Prosesu konkursu ba fibra optika Komisaun Nasional Aprovizionamentu (KNA/CNA)
kansela tiha ona bazeia ba pedidu husi donu projetu iha 2014. Total alokasaun orsamentu
ba 2015 mak $1.4 no to’o fins 2015 total $1.334 milloens projeta atu dezembolsa.
Ba tinan 2016, governu sei komprometidu ho projetus tolu ne’e hodi hadi’a no aumenta
sistema telekomunikasoens no total alokasaun orsamentu mak $1.6 milloens.
4.2.10. Programa Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu (ODM ka MDG)
Iha 2000, 189 paízes membrus Nasoens Unidas nian simu hanesan
enkuadramentu/kuadru ida hodi sukat progresu dezenvolvimentu uza ODM ka MDGs
ualu hanesan tuir mai:
1. Erradika ka halakon extrema pobreza
2. Alkansa edukasaun primária universal
3. Promove igualdade jéneru no fortalese ka hakbiit feto sira
4. Reduz mortalidade kriansas ka labarik sira
5. Hadi’a saúde materna ka inan sira-nian
6. Kombate HIV/AIDS, malaria, ho moras seluk
7. Asegura sustentabilidade ambiental
8. Dezenvolve Parseria Global ba Dezenvolvimentu.
PED deklara katak “komponente xave ida husi Objetivus Dezenvolvimentu Miléniu mak
Programa Suco, sei harii uma bae ma vulneráveis sira. Tuir programa ne’e, tinan-tinan
sei harii uma lima iha kada aldeia husi 2,228 aldeias”3. Atu aselera meta ida ne’e
programa ne’e inklui iha pasta FI dezde ninia kriasaun iha 2011.
Projetus rua hala’o hela hodi kompleta projetus relevantes iha programas seluk FI nian.
Mak hanesan 1) Bee & Saneamentu no 2) Abitasaun ka Uma Sosial. Total orsamentu
ne’ebé aloka ba Programa Suco ODM/MDG iha 2015 mak US$8.5 milloens. Husi
montante ne’e, US$1.0 milloens aloka ba bee no Saneamentu ho US$7.5 milloens
rezerva ba Programa Abitasaun Komunidade nian. Ikus fali, iha previzaun haree katak
ezekusaun sei mínimu to’o finais du-anu, mak iha orsamentu retifikativu reduz ba $5.0
milloens.
Programa ne’e sei kontinua ba 2016 ho orsamentu $4.8 milloens, ne’ebé aloka ba
Abitasaun Sosial.
4.2.11. Programa Saúde
Melloramentus barak iha disponibilidade no kualidade kuidadus saúde tenke kontinua
hala’o iha Timor-Leste. Presiza tebes infra-estruturas, extensoens no melloramentus iha
3 Strategic Development Plan (P. 111)
Página 23 de 146
Ospital Nasional,ospitais referénsia no klínikas iha distritus no sub-distritus ho sentrus
saúde.
Iha 2014, total osan $4.7 milloens aloka ba Programa Saúde hodi halo implementasaun
ba projetus atuais lubun ida, inklui Reabilitasaun Palásiu Sinzas ba Ministériu Saúde atu
utiliza ne’ebé halo hotu ona. Projetus boot/grandes ne’ebé hala’o hela mak hanesan 1)
Konstrusaun Ospital Referénsia Hospital, 2) Reabilitasaun no Konstrusaun Antigu
Ospital Dr Antonio Carvalho, Unidade Kuidadu Intensivu Kardíaku (UKKI) ka
Intensive Care Cardiac Unit (ICCU), Sames, Kuidadus Intensivus no servisus
Emerjénsia Agudas ka Acute Care and Acute Emergency Facilities no 3) Konstrusaun
Unidade Pediatria nian iha Ospital Nasional Guido Valadares, Dili. Tuir mai, tanba
ezekusaun ne’ebé mínima no aprovasaun husi CAFI, alokasaun orsamentu transfere ba
programas seluk ne’ebé presiza fundus ho montante $2.8 milloens ne’ebé halo programa
total sai ba $2.0 milloens.
Iha 2015, aloka montante similar ka hanesan, mak $4.00 ba lista projetus iha leten, iha
livru orsamentu 6. Maibé, ho aprovasaun CAFI nian iha 2015, fundus hotu-hotu
konsolida ba konstrusaun Ospital referénsia Bacau ne’ebé to’o ona iha faze akabamentu
ka finalizasaun ne’ebé itens adisionais balu hanesan estrada, bee, muru ka lutu, ho
eletrisidade presiza hodi apoia operasaun ka funsionamentu ospital ne’e nian wainhira
hahú opera.
Kontratu atu reabilita Ospital Dr Antonio Carvalho hodi utiliza ba ICCU ka UKKI,
Sames, Kuidadus Intensivus no Servisus Emerjénsia Agudas ka Acute Care and Acute
Emergency Services iha ona aprovizionamentu no aloka osan $0.9 milloens hodi bele
hahú iha 2015. Kontratu ba DED Unidade Pediatria nian iha Ospital Nasional Guido
Valadares adjudika ona. Depoisde konkluzaun ho aprovasaun, tuir mai halo
aprovizionamentu ba kontrator obras no enjeñeiru supervizaun ne’e mak aloka osan $1.5
milloens iha FI ba 2015.
Orsamentu FI nian ba 2016 ba Programa Saúde temi iha leten nia total mak $1.701
milloens ne’ebé kobre pagamentu retensaun ne’ebé espera halo ba Ospital Referénsia
Baucau no finalizasaun ka akabamentu design/dezeñu ba projetus tuir mai:
1. Reabilitasaun ho Konstrusaun Antigu Ospital Dr Antonio Carvalho, Unidade
Kuidadu Kardíaku Intensivu (UKKI ka ICCU), Sames, Kuidadus Intensivus no
Servisus Emerjénsia Agudas
2. Konstrusaun Unidade Pediátriku iha Ospital Nasional Guido Valadares, Dili.
4.2.12. Programa Seguransa no Defeza
Seguransa
Alkansa no garante seguransa ne’e hanesanprioridade topu ka boot ida ba Timor-Leste
no prosesu rekonstrusaun inklui dezenvolve forsa polísia profisional ho nomeasaun no
promosaun bazeia ba méritu, rekonstroe ka harii hikas fali instituisoens seguransa no
Página 24 de 146
introduz prinsípius boa governasaun. Investimentu iiha ekipamentu no infra-estruturas
polísia nian, inklui alojamentu ba polísia, konsege hadi’a operasaun no mos
imparsialidade forsa nian. Maibé, sei iha fasilidades/instalasoens infra-estruturas balu atu
halo kompletu no atu komesa molok instituisoens seguransa ne’ebé sai adekuadas ka
di’ak.
Projetus neen inklui iha orsamentu orijinal 2015 nian ho total orsamentu inisial $7.4
milloens no orsamentu final iha retifikativu mak $7.0 milloens. Maibé, tanba falta
progresu, fundus ne’ebé aloka ne’e dezvia ka lori fali ba projetus seluk ne’ebé fundus
adisionais sai boot liufali alokasaun orijinal. Progresu f’iziku projetus nian mak hanesan:
1) Polísia nia Kompleksus-Kuarteis iha Distritus ualu ne’ebé projetus 6 mak halo hotu
ona no rua seluk sei konklui iha finais 2015 no sei presiza osan $36 mil hodi kobre
retensaun ba projetus rua hotu ba PNTL Distritu Dili ne’bé haruka ona ba KNA/CNA 2)
Polísia nia Estasoens-Esquadras iha 11 Distritus ne’ebé projetus 7 halohotu ona. 3)
Melloramentus Infra-estruturas seluk iha Distritus Neen, iha konstrusaun Bairrus PNTL
nian iha distritus 5 sei iha prosesu implementasaun no sei aloka osan $1.5 millaun hodi
finaliza iha 2016 no 4) Konstrusaun PNTL ninia Kuartel-Jeral ka Sede iha Caicoli, Dili.
Projetu idane’e sei presiza serkade $0.8 milloens ba kompensasaun hodi realoka
komunidade, enkuantu dokumentu konkursu konstrusaun nian aprezenta tiha ona ba
KNA/CNA ba prosesu aprovizionamentu.
Projetus rua ne’ebé nia finansiamentu adia mak hanesan: 1) Polísia Fronteira nia
Instalasoens ba Alojamentu no 2) Alojamentu, Sentru Formasaun/Treinamentu,
Sede/Kuarteis ho Rezidénsia ba Polísia Marítima
Defeza
F-FDTL hakarak dezenvolve kapabilidades hodi asegura katak nia bele sai fleksível no
versátil liu, dezenvolve kapabilidades militares konjuntas ho servisus seguransa seluk no
prontu atu enfrenta ka hasoru dezafius ho ameasas.Modelu foun ba F-FDTL ne’e inklui
Programas Defeza 20 no 96 Projetus Defeza, inklui investimentu kapital relevante ba
ekipamentu ho infra-estruturas hodi dezenvolve no mantein F-FDTL ne’ebé sustentável.
Projetus tolu husi sia ne’ebé finansia iha 2014 halo hotu ona: Kazerna Hera, Rezidénsia
Naval no Konstrusaun/dezenvolvimentu instalasoens Servisus Apoiu, Relasoens
Públikas no Formasaun ka Treinamentu. Husi projetus restantes hitu,haat mak hahú ona
no hala’o daudaun mak hanesan: 1) Konstrusaun Eskritóriu Polisia Militar (Faze 3),
2) Konstrusaun postus F-FDTL iha distritus 4, 3) Institutu Nasional Defeza ho 5) 5
Postus Seguransa Rejionais F-FDTL nian
Iha total programa Defeza ne’e prevé katak presiza $ 1.3 millaun iha 2016. $0.193 sei
aloka ba Konstrusaun Edifísiu Polísia Militar, $0.427 milloens sei aloka ba Postus
FFDTL, $0.250 milloens ba FFDTL niasentru treinamentu no formasaun iha Metinaro
no $0.422 milloens ba Institutu Nasional Defeza
Página 25 de 146
4.2.13 Programa Solidariedade Sosial
Programa ida ne’e iha pasta FI inisialmente kobre Konstrusaun Monumentu 12
Novembru ho Jardin Erois.Projetus rua ne’e halo hotu ona no husi 2013 akresenta tan
Konstrusaun Monumentu Nicolau Lobato iha rotunda Aeroportu Dili. Projetu ida ne’e
fizikamente halo kompletu iha 2013 enkuantu estátua halo iha 2014, no restante
pagamentu hein atu halo iha finais 2014. Portantu, la iha tan ona orsamentu ne’ebé aloka
iha 2015 ho 2016.
4.2.14. Programa Tasi Mane
Dezenvolvimentu áreas Kosta Sul nian, ne’ebé nakonu ho rekursus naturais oioin, hein
katak bele promove dezenvolvimentu, kria empregu, hadi’a kondisoens moris, jera
indústrias oioin no estimula ka dudu ekonomia no atrai mos investimentu.
Dezenvolvimentu ekonómiku prinsipal sei okorre ka akontese iha kosta sul, no tuir buat
ne’ebé salienta ka realsa iha PED sei foka liu ba indústrias petrolíferas no gáz, tanba
setor petrolíferu mak hanesan Timor-Leste nia fonte Reseitas Estadu ne’ebé boot
liuhotu. Reseitas hanesan ne’e uza hodi finansia kuidadus saúde, edukasaun, seguransa
ho defeza no dezenvolve ho mantein infra-estruturas nasaun nian. Expansaun setor
petróleu ho gáz hasoru difikuldades tanba falta infra-estruturas iha área Kosta Sulk ka
Tasi Mane. Programa Tasi Mane ba grandes projetus estabelese hodi rezolve defisiénsias
hirak ne’e.
Dezdeke kria FI, governu aloka ona orsamentu ba programa dezenvolvimentu Tasi
Mane,ne’ebé sei iha fazes preparasaun no konsepsaun. Finalmente iha 2014,
konstrusaun sivíl ne’ebé importante liu kona-ba reabilitasaun aeroportu Suai komesa ona
no mega projetus seluk ne’ebé konsidera hanesan dezenvolvimentu infra-estruturas
ne’ebé boot liuhotu iha korredor ekonómiku kosta sul nian hanesan Auto Estrada kosta
sul, Baze Fornesimentu Suai ka Suai Supply Base (SSB) besik ona atu komesa iha
2015.Projetus seluk iha kadeia ekonómika korredor kosta sul hanesan indústria
petrokímika, LNG, no prosesu refinaria, iha hela preparasaun kona-ba design/dezeñu no
investigasaun detaillada.
Hanesan sumáriu, alokasaun orsamentu kona-ba projetus Tasi Mane iha 2016 ho osan
$56,634 milloens, ne’ebé hodi kobre liu-liu kontratus boot ne’ebé governu asina iha
2015, ne’ebé hanesan Primeiruira seksaun auto Estrada Kosta Sul no Baze Fornesimentu
Suai nian. Alokasaun orsamentu ba projetus hirak ne’e mak hanesan $35 no $20
milloens, respetivamente ba Projetu Baze Fornesimentu Suai no Primeira seksaun auto
estrada kosta sul nian. Restante alokasaun orsamentu, ho montante $1.634, rezerva ba
design/dezeñus enjeñaria nian ne’ebé detailladus ho preparasaun konsepsaun ba Sentral
LNG iha Bee-asu
Página 26 de 146
4.2.15. Programa Estradas
Objetivus dezenvolvimentu no konstrusaun estradas atu-hodi apoia movimentu beins no
serrvisus no mos fornese boa konektividade ka ligasaun hanesan kona-ba transporte
distritus ba sentrus atividades ekonómikas barabarak. Sistemas reparasaun no
konstrusaun estradas ne’ebé halo didi’ak no reziste hasoru mudansas no variasoens
klimátikas, esensial tebetebes ba kresimentu ekonómiku, koezaun sosial no hametin
seguransa nasional.
Tuir Planu mestre ka regulador Transporte nian ne’ebé foin halo kompletu,total
kumPrimeiruntu kombinadu rede rodoviária nian (nasional, estradas urbanas Dili,
estradas kapital distritu, no estradas rurais) estima katak 4100 km. 60% husi
kumPrimeiruntu estradas hirak ne’e oras ne’e iha kondisaun ne’ebé aat tebetebes no sei
sai aat liután iha tempu udan tanba la iha Sistema drenajen di’ak ne’ebé bele lori sai bee
ba mota laran ne’ebé besik. Kondisoens hanesan ne’e sei reduz velosidade viajens,
rezulta kustus transporte ne’ebé ás no lori tempu naruk liu halo viajens.Impaktu husi
ne’e mak hamosu presu ne’ebé ás liután iha prestasaun beins no servisus ho obstákulus
iha dezenvolvimentu, liu-liu iha rejioens.
Dezdeke kria FI, governu aloka orsamentu husi fundus governu nian rasik no mos husi
fontes empréstimus extensaunais hodi hadi’a estradas nasionais, estradas urbanas iha
Dili ho redes estradas iha kapital distritu. Estradas rurais husi parte seluk oras ne’e
hala’o daudaun husi parseirus dezenvolvimentu hanesan ILO ho Australian aid hamutuk
ho kontribuisaun ba fundu husi governu.
Orsamentu inisial FI nian mak $49.9 milloens ba implementasaun 55 projetus iha 2014
no orsamentu ne’e aumenta ba $58.6 milloens. Ne’e la inklui finansiamentu adisional
$26.0 milloens ne’ebé bele disponibiliza husi empréstimus externus. Iha 2015,
orsamentu ba estradas aloka ho montante $54.8 milloens, inklui $29.0 milloens iha
finansiamentu kontrapartida GoTL nian ba projetus haat ne’ebé finansia ho empréstimus
plus $70 milloens husi empréstimus externus. Maibé, orsamentu ne’ebé aloka ne’e, ikus
mai reduz tiha fali $10.0 milloens durante orsamentu retifikativu fulan Marsu 2015
ne’ebé hasai husi projetus barabarak iha programa estradas inklui finansiamentu
kontrapartida governu nian ne’ebé sei iha faze aprovizionamentu. Portantu, alokasaun
final orsamentu ba programa estradas iha 2015 mak $44.8 milloens. CAFI aprova
orsamentu adisional $ 10 milloens ne’ebé transfere husi programa seluk iha projetus FI
nian hodi selu projetus reabilitasaun estradas urbanas iha Dili ne’ebé halo kompletu ona
iha 2015.
Orsamentu 2016 nian ne’e estrutura hodi selu projetus (kontratus) estradas ne’ebé iha
ona no estabelese entre 2013 no 2015. Alokasaun total orsamentu ba tinan 2016 mak
$107.464 milloens ne’ebé aloka ba reabilitasaun estradas urbanas iha Dili, projetus
estradas ne’ebé governu ko-finansia hamutuk ho empréstimus, no estradas distritais,
estradas iha capital seluk tuir lista iha aneksu 1 livru ida ne’e nian.
Página 27 de 146
4.2.16. Programa Pontes
Pontes ne’ebé di’ak ho manutensaun mos di’ak krusial tebetebes hodi asegura asesu ba
merkadus, edukasaun ho servisus saúde no ba seguransa sustentável ho estabilidade
sosial. Ne’e mak rekizitus fundamentais ba dezenvolvimentu ekonómiku ho sosial
hanesan governu rasik rekoñese iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu. Portantu,
konstrusaun pontes foun, reabilitasaun pontes aat no alarga ka haluan pontes tanba
movimentu tráfiku ne’ebé ás mak hodi klasifika ida ne’e hanesan prioridade boot ida iha
alokasaun fundus husi Fundu Infra-estruturas.
Programa pontes FI nian komesa iha 2011 ho projetus pontes hitu ne’ebé halo kompletu
no pagamentus mos halo hotu. Adisoens seluktán mak rezulta halo tan pontes foun haat
ne’ebe kompletu/remata iha finais 2014, pontes sia mak iha hela konstrusaun ou hotu
ona maibé seidauk halo pagamentus retensaun. Alokasoens orsamentu ba pontes durante
períodu ne’e aumenta husi $5.5 milloens ba $18.74 milloens iha 2014 maibé ikus fali
reduz ba $11.7 milloens liuhusi virements ka transferénsias no adiamentu ba projetus rua
hodi transfere fundus husi projetus ho progresu neineik ba projetus ne’ebé presiza liu
fundus adisionais.
Dezembolsus/afetasoens ba projetus haat sei halo kompletu iha 2014 hodi husi 12
projetus iha andamentu ka hala’o hela ne’ebé presiza fundus iha 2015. Atu finansia sira-
nia progresu iha 2015, presiza tan osan $11.3 milloens. Previzaun dezembolsu to’o finais
2015 atinji 50% no restantes fundus transfere depoisde aprovasaun CAFI ba programa
estradas ne’ebé presiza fundus hodi responde/rezolve pagamentus. ba 2016, total
orsamentu $6.485 milloens hodi kobre pagamentus retensaun ba projetus ne’ebé halo
hotu ona iha 2015 ou antesde projetus balu ne’ebé sei hala’o hela tuir listaa iha anexku 1.
4.2.17. Programa Aeroportus
Viajens aéreas internasionais ba no husi Timor-Leste esensial tebetebes ba
dezenvolvimentu komérsiu/negósiu ho turizmu. Maibé paíz ne’e sei falta aeroportu ida
tuir padroens internasionais no ne’ebé preenxe ka kumpri padroens Organizasaun
Aviasaun Sivíl Internasional ka Internasional Sivíl Aviation Organisation (ICAO) nian.
Servisus Aviasaun Doméstika limitadu ba de’it ba aeronaves ka avioens ki’ik freta nian
ho servisus elikópterus aliened aeródromus ka fatin atu aterra la di’ak hodi simu aivaun
ne’ebé boot liu no ba servisus ne’ebé intensivus liu.
Ho kriasaun FI mak projetus hitu5 hodi reabilita aeroportus Timor-Leste nian hatama iha
programa ida ne’e no kobre melloramentu no extensaun ka haluan Aeroportu
Internasional Nicloau Lobato iha Dili ho aeroportus internasionais iha Maliana, Baucau
4Excluding Tono Bridge which was transferred to the Oecusse program.
5This excludes Rehabilitation and Expansion of SuaiAirport which is in the Tasi Mane Program.
Página 28 de 146
Suai, ho Oecusse. Husi programas hirak ne’e, só reabilitasaun aeroportus Suai ho
Oecusse mak tama ona iha implementasaun obras ka konstrusaun. Ba aeroportu
internasional Dili nian, halo reabilitasaun menor ka ki’ik ba pista ne’ebé remata iha 2013
no preparasaun design/dezeñu konseptual ba dezenvolvimentu iha futuru mos halo
kompletu iha 2013 atu governu bele halo tuir hodi prepara design/dezeñu enjeñaria
ne’ebé detailladu ba kontrusaun ne’ebé boot liu iha futuru. Maski aeroportu Oecusse
transfere ba autoridade ZESSM iha inísius 2015, CAFI deside atu selu saldu restante
husi taixa design/dezeñu nian no selu konsultor supervizaun iha anu fiscal 2015.
Iha 2014, orsamentu ne’ebé aprova ba programa Aeroportu nia total mak $5.6 milloens
maibé ikus fali reduz ba $0.2 milloens, liuhsi transferénsia ne’ebé CAFI mak aprova
hodi transfere fundus husi projetus ne’ebé ho progresu neineik ba fali projetus ne’ebé
presiza liu fundus adisionais. La iha projetus iha programa aeroportus rejionais mak
komesa ona. Iha 2015, fó liu atensaun ba Aeroportu Suai ho osan $13.0 milloens no
$1.0 milloens ba detailles design/dezeñu, estudus no $5.0 milloens ba reabilitasaun pista
aeroportu Dili. Maibé, durante orsamentu retifikativu iha fulan Marsu 2015, total
montante $5.0 reduz tiha husi programa aeroportu. Portantu, orsamentu final ba
programa aeroportu iha 2015 mak $14.0 milloens, ne’ebé hodi kobre liu-liu aeroportu
Suai no adisional $1.0 milloens ba aeroportu Dili ba preparasaun estudu konseitu ho
design/dezeñu nian, ka concept study and design. Importante nota katak aeroportu Suai
hanesan programa ne’ebé halo parte programa Tasi Mane no foin mak muda ba
Ministériu Transportes no Komunikasaun. Tanba la inklui tan projetus seluk iha
programa ne’e,mak $14.0 milloens hanesan alokasaun total ba 2015.
Alokasaun orsamentu ba programa aeroportus iha anu fiskal 2016 ho montante $15.22
milloens hodi kobre dezembolsus ka despezas ba dezenvolvimentu aeroportu Suai no
pagamentu retensaun ne’ebé espera halo kona-ba reabilitasaun emerjénsia ba aeroportu
internasional Dili ne’ebé hala’o iha 2015.
4.2.18. Programa Portus
Dezenvolvimentu portus hanesan mos programa importante ida hodi apoia kresimentu
ekonómiku no responde ba kresimentu indústria lokal ho atividades exportasaun-
importasaun ne’ebé ezije servisus frete konfiáveis. Atualmente, só portu Dili mak serve
embarkes/expedisoens hotu-hotu iha Timor Leste, maibé nia kapasidade la sufisiente
hodi apoia kresimentu ekonómiku Timor Leste nian iha futuru. Aleinde ne’e, portus
marítimus rejionais mos iha kondisaun ne’ebé la di’ak6. PED nia meta mak
dezlokalizasaun portus prinsipais hanesan Dili nian ba Baía Tibar no restaurasaun portus
rejionais atu bele adapta ho kondisaun no nesesidade ho finansiamentu husi FI.
6Exepsaun mak portu iha Oecusse hadi’a tiha ona hodi atende fretes doméstikus ho tráfiku pasajeirus tuir Doasaun
JICA nian.
Página 29 de 146
Dezdeke kria FI, governu utiliza ona fundus hodi reabilita portus ne’ebé iha hanesan Dili
nian kona-ba dragajen ho pavimentasaun no portu naval Heral, enkuantu konsepsaun
kona-ba dezenvolvimentu portu baía Tibar tuir modalidade PPP avansa ona ba última
faze prosesu aprovizionamentu. Iha finais 2015, governu sei asina akordu konsesaun ho
empreza privada ne’ebé sei prepara dezeñu/projetu, konstroe ka harii no opera ka tau iha
funsionamentu portu baía Tibar ba tinan 30-antesde portu ne’e transfere ba Governu
Timor Leste.
Orsamentu total ne’ebé aloka iha 2014 mak $9.2 milloens ba Reabilitasaun no
Dregajen Portu Dili; Estudu ho Dezeñu Konseitu nian kona-ba Reabilitasaun
Instalasoens Marítimas Atauro ho Cairabela no Portu ki’ik Com aleinde portu
Vemasse. Dregajen iha Portu Hera komesa iha 2014 ho ezekusaun osan $4.0 milloens
hodi husik hela rekizitu/nesesidade osan adisional $2.5 milloens iha 2015 ba konkluzaun
ka finalizasaun. Kona-ba design/dezeñu no konstrusaun Portu Vemasse, la iha
orsamentu ne’ebé aloka iha 2014 no 2015. Orsamentu total ne’ebé aloka ba programa
Portus iha 2015 uza hodi selu servisus konsultoria tranzasaun IFC nian ba
dezenvolvimentu portu baía Tibar ho pagamentu retensaun ba Portu Naval Hera nia
obras dregajen.
Ba 2016, total alokasaun orsamentu mak $3.6 milloens ne’ebé aloka hodi komesa
dezeñu ho konstrusaun protu baía Tibar, reabilitasaun ne’ebé presiza halo ba portu Dili,
ho dezenvolvimentu konseptual portus rejionais sira-seluk.
4.2.19. Programa Turizmu
Timor-Leste iha poténsia atu dezenvolve ho susesu indústria turizmu bazeia ba eransa
kultural , emerjénsia ka hamriik-mai ho susesu boot husi okupasaun estranjeira, nia
klima, rai ho fauna mariãa ho flora no topografia. Enkuantu hein katak inisiativa barak
kona-ba dezenvolvimentu turizmu mai husi setor privadu, Governu nia inisiativas sei sai
hanesan katalizadores apoiu ne’ebé boot tebes hodi aselera progresu. Ba finalidade ida
ne’e, Governu introduz projetus iha Programa Turizmu Fundu Infra-estruturas nian husi
tinan 2014.
Projetus rua uluk nian, Estudus Preparatórius, Dezeñu no Konstrusaun ba
Dezenvolvimentu Bee Manas iha Marobo ho Atauro no Estudus Preparatórius,
Dezeñu ho Konstrusaun ba Dezenvolvimentu lagoa ka Bee-lihun Maubara. Kada
projetu aloka osan $1.0 millaun iha 2015. Maibé, la prepara Termus Referénsia ba
estudus no fundus, ho aprovasaun CAFI nian atu utiliza fundu hamutuk ho
transferensia/virement hodi selu programa turizmu ho territóriu ZESSM.
Projetus haat ne’ebé orijinalmente ka dezde inísiu alista iha livru 6 2015 nian seimantein
iha 2016 ho aloksaun orsamentu similar ka hanesan mak $0.4 milloens ba programa tuir
mai ba Ministériu Turizmu:
1. Estudus Preparatórius, Dezeñu ho Konstrusaun kona-ba Dezenvolvimentu Bee-
Manas iha Marobo ho Atauro
Página 30 de 146
2. Estudus Preparatórius, Dezeñu ho Konstrusaun kona-ba Dezenvolvimentu lagoa
Maubara.
3. Dezeñu, Konstrusaun ho Supervizaun ba Muzeu iha Aipelo ho Estabelesimentu
Sentru Kultural iha Liquica
4. Dezeñu, Konstrusaun no Supervizaun Muzeu iha Dair
4.2.20. Programa Transporte
Dezenvolvimentu Setor Transporte hanesan programa xave ida hotu hodi apoia
atividades sosiais no ekonómikas no kresimentu ne’ebé ezije servisus frete ne’ebé lais
nian no bele konfia entre Dili ho enklave Oecussi no mos Illa Atauro. Ne’e mak rekizitus
fundamentais kona-ba dezenvolvimentu hanesan Governu rasik rekoñese iha Planu
Estratéjiku Dezenvolvimentu. Programa ida ne’e nia objetivu mak atu hadi’a
konetividade ka ligasaun entre áreas hirak ne’ebé temi iha leten.
Iha 2015 governu aloka osan $12 milloens liuhusi investimentu ba ró-ferry foun ida no
instalasoens ba fasilidades Transporte relevantes seluk. Maibé alokasaun orsamentu ida
ne’e ikus mai transfere fali ba programas seluk durante orsamentu retifikativu iha Marsu
2015.La aloka tan orsamentu ba 2016.
4.2.21. Preparasaun Dezeñus no Provizaun Servisus Supervizaun
Programa ida ne’e estabelese iha 2013 hodi fasilita preparasaun no supervizaun projetus
boot husi liñas minnisteriais ne’ebé sira-nia orsamentus la adekuadus ka la to’o hodi
aproviziona servisus hirak ne’e. Só $0.1 millaun husi alokasaun inisial ho osan $19.4
milloens mak dezembolsa, maibé, alokasaun iha 2014 reduz ba $7.8 milloens ne’ebé
$0.9 millaun mak dezembolsa ka gasta. Restante saldu, ho aprovasaun husi CAFI, muda
ba projetus seluk ne’ebé presiza liu fundus.
Iha 2015, osan $8.2 milloens aloka hodi halo kompletu estudus kona-ba dezeñus ne’ebé
hala’o hela no mos dezeñu ho supervizaun ba projetu foun. Total osan $1.0 millaun husi
programa ne’e reduz durante orsamentu retifikativu portantu alokasaun final orsamentu
mak $7.2 milloens. Ho aprovasaun CAFI nian liuhusi anu fiskal 2015, alokasaun
orsamentu ida ne’e nian uza hodi selu dezeñu no obras supervizaun iha dezenvolvimentu
Infra-estruturas iha rejiaun Oecusse hanesan Aeroportu, Estradas, pontes,no sistemas
irrigasaun.
Ba tinan 2016, total alokasaun orsamentu mak $6 milloens ba projetus barabarak iha
programas barak ne’ebé iha hela fazes preparasaun hanesan irrigasaun, edifísius
públikus, programa MKIA nian, etc.
4.2.22. Programa Empréstimus Externus
Iha tinan hira ne’e laran, Governu adopta polítikas ne’ebé prudente hodi halo rekursu ba
empréstimus konsesionais hodi tulun finansia projetus infra-estruturas xave. Em
konformidade ho Polítika Dívidas Públikas, projetus hotu-hotu ne’ebé finansia ho
Página 31 de 146
empréstimus fo konfiansa katak sei bele jera benefisisu sosiais no ekonómikus ne’ebé ás
depois de implementasaun, ne’ebé ás liu kustus finanseirus. Empréstimus hirak ne’e
tenke selu fali montante ne’ebé empresta mai ho tan nia jurus ka osan-funan to’o selu
hotu kedan montante emprétimus ne’e ba parte emprestadur. Kustu finanseiru
empréstimus nian ne’e bele menus liufali retornus ka rentabilidade ne’ebé hetan husi
fonte alternativu fundus, mak hanesan Fundu Petrolíferu.Tanba kompromisu atu
reembolsa ka selu fali empréstimus, mak Governu asegura katak reembolsu iha futuru
tenke tuir duni kapasidade paíz ne’e nian atu selu hikas fali no tanba ne’e mak estabelese
limite ida kona-ba total empréstimus ba kada tinan.
To’o agora Akordus ba Empréstimus lima (5) mak halo ona hodi finansia projetus
estradas entre GoTL ho parte kredores ka ne’ebé empresta osan. Hirak ne’e hotu mesak
vias arteriais modernizasaun no fortaleimentu nian, mak hanesan:
1. Projetu Melloramentu Rede Rodoviária ka Road Network Upgrading Projetu
(RNUP) Dili-Liquica ho Tibar-Gleno (asina husi GOTL ho ADB iha 2012).
2. Projetu Melloramentu Estrada/via rodoviária Dili-Baucau (asina husi GOTL ho
JICA iha 2012).
3. Projetu Melloramentu Rede Rodoviária ka Road Network Upgrading Projetu
(RNUSP) Manatuto-Natarbora (asina husi GOTL ho ADB iha 2013).
4. Projetu Estradas Reziliénsia Klimátika mak Dili-Ainaro (asina husi GOTL ho
BM ka WB iha 2013).
5. Projetu Estrada via ka faixa dupla Tasitolu-Tibar nian (asina husi GoTL ho ADB
iha Juñu 2015).
Aleinde projetu ne’ebé hala’o hela tuir listaa iha leten, iha mos projetus potensiais seluk
ne’ebé finansia ho osan empréstimu ne’ebé atualmente sei iha fazes preparasaun (dezeñu no
estudu viabilidade) no mos negosiasaun hodi asina akordu empréstimu. Projetus hirak ne’e
mak hanesan:
1. Projetu Melloramentu Infra-estruturas Drenajen Dili nian atu finansia ho osan
empresta husi banku Xina EXIM
2. Auto Estrada Kosta Sul (Primeiruira seksaun husi Suai-Mola)
3. Dezenvolvimentu aeroportu Internasional Dili
4. Dezenvolvimentu Portu Baía Tíbar
5. Estrada Nasional Baucau-Lautem
6. Estrada Nasional Baucau-Viqueque
7. Baze Fornesimentu (BFS ka SSB)
Alokasaun orsamentu tinan 2016 ba projetus hirak ne’e ne’ebé finansia ho osanne’ebé
empresta nia montante mak $107milloens (exklui fundu kontrapartida Governu
nian).Distribuisaun detaillada ba kada orsamentu aprezenta iha tabele 7 no aneksu 1.
Página 32 de 146
4.2.23. Programa Parserias Públika-Privadas
Aleinde dalan ka forma ne’ebé konvensional, governu Timor Leste buka mos hala’o
modalidade Parserias Públika-Privadas ka Public-Private Partnerships (PPPs) hodi
dezenvolve infra-estruturas. Razaun fundamental atu hala’o Parserias Públika-
Privadas ne’e mai husi faktu katak tipu arranjus ka akordus komersiais hanesan ne’e
potensialmente permite Governu hetan benefísius husi espesialistas no
finansiamentu setor privadu nian, ne’ebé hanesan ingredientes importantes tebes
ne’ebé bele fó rezultadus hanesan kualidade ne’ebé ás ho efisiénsia, aleinde risku
mínimu ba Governu atu hala’o projetus infra-estruturas.
Iha tinan hira liubá, governu estabelese enkuadramentu legal no institusional ne’ebé
hanesan elementus importante tebes hodi tipu projetus PPP ne’e bele dezenvolve no
hetan susesu. Estabelesimentu hanesan ne’e Ministériu Finansas mak lidera liu husi
Parserias Públika-Privadas ho Unidade Empréstimus. Dekretu-Lei No. 42/2012 regula
rejime legal/jurídiku kona-ba Parserias Públika-Privadas tuir alterasaun husi Dekretu-Lei
No. 2/2014 no Dekretu Lei 08/2014 (Hodi implementa Regras no Regulamentus husi
Dekretu-Lei 02/2014) ne’ebé Konsellu-Ministrus aprova no Prezidente RDTL mak
promulga.
Hein katak Projetus ne’ebé jere tuir Parserias Públika-Privadas halo planu didi’ak
hodi nune’e bele tulun Governu alkansa objetivus hanesan tuir mai:
1. Apoia Governu atu elabora konseitu no dezeñu, implementa no/ou
operasionaliza projetus esensiais infra-estruturas nian no atrai investimentu
setor privadu mai Timor-Leste hodi promove ka haburas kresimentu
ekonómiku.
2. Hadi’a kapasidade servisus liuhusi dalan explora no buka asesu ba
espesialistas/peritus ho teknolojia husi emprezas privadas hodi nune’e bele
presta servisus ne’ebé di’ak liu.
3. Kompartilla riskus ho sira ne’ebé bele dezeña di’ak liu no/ou konstroe ka
harii no/ou opera ka tau iha funsionamentu/mantein fasilidades ka
instalasoens tanba PPP permite PPP aloka ka transfere tan riskus ba setor
privadu.
4. Insentiva setor privadu atu halo entrega projetus tuir tempu no orsamentus.
5. Hetan relasaun kualidade/presu ba tempu naruk liuhusi transferénsia
adekuada riskus ba setor privadu durante tempu tomak projetu ne’e nian –
husi dezeñu/ konstrusaun ba operasoens/manutensaun.
Projetu ida ne’ebé propoen ba PPP, ne’ebé iha ona faze avansada liu husi siklu projetu
PPP nian mak Portu Baía Tíbar. Konsellu-Ministrus deside atu prosege ka kontinua ho
modalidade PPP ho konsesaun ba tinan 30, hodi nune’e avansa ba faze
aprovizionamentu ho selesaun parseiru privadu ida. Selsaun ne’e hala’o hela liuhusi
konkursu internasional ne’ebé kompetitivu, hodi permite Governu kontrola dezeñu ho
termus no kondisoens konsesaun nian, ho mos uza kompetisaun hodi selesiona ka hili
Página 33 de 146
parseiru ne’ebé di’ak liu no minimiza subsídiu husi Governu. Hein katak governu sei
asina kontratu iha finais 2015 ho konstrusaun hahú iha meadus tinan 2016.
Projetu seluk ne’ebé kanaliza hela mak Sistema Fornesimentu Bee ka água iha Dili.
Governu Timor-Leste nia objetivu mak atu fornese ba uma kain hotu-hotu iha sidade
laran asesu ba kanalizasaun bee moos durante 24 oras iha Dili to’o tinan 2030. Nia
rekoñese katak melloramentus ne’ebé halo lailais no ho sustentabilidade iha prestasaun
servisus sei ezije kombinasaun entre aumentu investimentu, reintrodusaun tarifas ba bee
no melloramentus substansiais iha jestaun, planeamentu no sistemas operasionais. Atu
aborda kona-ba dezafius no nesesidades hirak ne’e, Governu, ho tulun husi ADB (Banku
Aziátiku Dezenvolvimentu ka Asian Dezenvolvimentu Bank) hala’o avaliasaun pré-
viabilidade ba sistemas Fornesimentu Bee iha Dili tuir modalidade Parserias Públika-
Privadas. Aleinde ne’e, Governu deside ona atu hala’o investigasaun detallada liu kona-
ba partisipasaun setor privadu iha konstrusaun no/ou operasaun no/ou jestaun setor
Fornesimentu Bee iha Dili liuhusi modalidade PPP. Konsultor ba estudu viabilidade ne’e
hili tiha ona liuhusi konkursu internasional. Objetivu estudu ne’e nian mak atu fornese
informasaun no análizes ne’ebé bele permite Governu deside atu kontinua ho reform
aba servisus fornesimentu bee iha sidade kapital Dili k alae. Estudu ne’e hahú iha
Novembru 2014 no hein katak sei halo hotu iha fins 2015. Aleinde ne’e no karik
selesiona modalidade PPP id aba reforma, mak Governu sei lansa konkursu internasional
hodi hili parseiru privadu.
Ekipa traballu ida hetan mos knaar hamutuk ho membrus Ministériu Saúde, PPP ho
Unidade Empréstimus no Korporasaun Finanseira Internasional ka International
Finansas Corporation (KFI ka IFC) hodi identifika projetus PPP iha setor saúde. Hala’o
Estudu Pré-Viabilidade ida no relatóriu final aprezenta ba Ministériu Saúde. Avaliasaun
ne’e konklui katak Servisus Diagnóstika nian mak hanesan xave ba tratamentus saúde no
opsaun ida hotu atu prosege ho modalidade PPP. Karik Governu deside atu kontinua ho
projetu liuhusi modalidade ida ne’e, estudu viabilidade kompletu ida sei hala’o hodi
define estrutura ne’ebé atu implementa. Governu mos identifika posíveis projetus iha
futuru husi setor enerjia.Depoisde identifika projetus no selesiona hodi implementa
liuhusi modalidade PPP hein katak estudus viabilidade ne’e sei hahú durante tinan 2016.
Iha 2015 Governu gasta serkade dois milloens dólares amerikanus ba projetus PPP nian,
liu-liu iha konsulta tranzasaun no estudus viabilidade kona-ba projetus durante siklu
projetus, no ba tinan 2016 Governu prevé despezas osan ho serkade $10 milloens hodi
hahú projetu Portu Baía Tíbar no kontinuidade konsulta tranzasaun ho estudus
viabilidade ba projetus seluk ne’ebé kanaliza hela.
Página 34 de 146
V. 2016 SUMÁRIU ORSAMENTU
Fonte finansiamentu projetus Infra-estruturas husi parte rua hotu, Estadu ho Empréstimus
externus. Hanesan sumáriu, tuir ne’ebé bele haree iha Tabela 3, iiha 2016 total osan $ 376.71
milloens aloka ba FI ne’eb ekompostu husi Finansiamentu Estadu ho Empréstimus.
Tabela 5. Sumáriu Orsmanetu FI ba tinan 2016
Kona-ba Programa ne’ebé Finansia husi Estadu, total osan $252.71 milloens aloka ba projetus
ne’ebé hala’o hela iha tinan 2016 no mos ba finansiamentu husi empréstimus ne’ebé finansia
hamutuk, no CAFI deside atu foka liu ba implementasaun kontratus projetus atuais portantu
projetus ne’ebé foun adia hotu ba anu fiskal tuir mai. Alokasaun 2016 nian la inklui Zona
Economica Exclussiva de Mercado Sosial (ZEEMS) Oecussi nian.
Programa Finansiamentu Empréstimus nian presiza orsamentu boot iha 2016 ba projetus atuais
ne’ebé foun ho total alokasaun osan $ 107 milloens. Tabela 4 no 5 aprezenta kona-ba
Finansiamentu Estadu ho detailles kona-ba Empréstimus tuir programa relasiona ho alokasoens
ho programas tomak ne’ebé kompara grafikamente iha Figura 1.
Tabelas 4 ho 5 aprezenta kompozisaun Orsamentu Estadu kona-ba Fundu Infra-estruturas.
Programa dahuluk ne’ebé boot liuhotu, kona-ba alokasaun orsamentu mak, Programa Estradas
ho total alokasaun orsamentu $107.464 milloens.Segundu programa ne’ebé boot liu mak
programa Tasi Mane ho montante $51.634 milloens, ne’ebé projetus atuais ho kontratus ne’ebé
halo ona kompromisu ezije montante osan boot hodi finansia no asegura kontinuasaun projetus
hirak ne’e ba tinan 2016.
Programa boot seluk tuir mai mak Ministériu Finansas nian ho total alokasaun $19.1 milloens.
Distribuisaun detaillada alokasaun orsamentu ba kada programa aprezenta iha tabela 6.
Página 35 de 146
Tabela 6: Sumáriu of 2016 Infra-estruturas Fund Orsamentu by Programa
Página 36 de 146
Tabela 7. Loan Financing Projetus, 2016
Detailles informasaun kona-ba orsamentu Fundu Infra-estruturas 2016 nian tuir Programa no
Projetus bele haree iha aneksus tuir mai:
Aneksu 1: Orsamentu FI 2016 nian tuir Programa no Projetus
Aneksu 2: Listaa Projetus 2016 nian ho Alokasaun Orsamentu ba Preparasaun Dezeñu/Estudus
no Programa Supervizaun
Aneksu 3: Listaa Projetus 2016 nian ho Orsamentu ba Reabilitasaun estradas urbanas Faze II
Aneksu 3: Listaa Projetus 2016 nian ho Alokasaun Orsamentu ba Projetus Eletrisidade
Página 37 de146
Aneksu 1
5101 –Fundu Infra-estruturas (Milloens Dollares)
30 – Konsellu Administrasaun fundu Infra-estruturas
Página 38 de146
5101 –Fundu Infra-estruturas (Milloens Dollares)
30 – Konsellu Administrasaun fundu Infra-estruturas
Página 39 de146
5101 –Fundu Infra-estruturas (Milloens Dollares)
30 – Konsellu Administrasaun fundu Infra-estruturas
Página 40 de146
5101 – Infrastructure Fund (Million Dollars)
30 – Council for the Administration of Infrastructure Fund
Programa de Electricidade 57,128 47,128 47,128 47,128 - 6,300 6,300 7,450 15,188 1,500 2,500
1 802 EDTL Reabilitação das Linhas de Media Voltagem-Distribuição 15,000 10,000 10,000 10,000 - 6,300 6,300 1,700 2,000
2 802 EDTL Reabilitação das Linhas de Baixa Voltagem-Distribuição 14,000 10,000 10,000 10,000 - - - 3,000 6,000
3 802 EDTL Geradores da Central Eléctrica de Hera + linhas de Distribuição eTransmissão 17,608 17,608 17,608 17,608 - - - 2,000 3,000
4 802 EDTL Manutenção das Redes MT, BT nos Distritos e Sub-Distritos 1,000 1,000 1,000 1,000 - - -
5 802 EDTL Trabalhos Preparatórios Operação & Manutenção-Central Eléctrica Betano - - - - - - -
6 802 EDTL Reabilitação e Modificação de Sistema de Controlo das Linhas Distribução Eléctrica 820 820 820 820 - - -
7 802 EDTL Instalação de Iluminação Pública (Rotunda Aeroporto - Ponte Maloa) 750 750 750 750 - - -
8 802 EDTL Construção de residência-Central Electrica Comoro - - - - - -
9 802 EDTL Construção de Cais para Fornecimento de Combustivel a Central Eléctrica Hera 7,500 6,500 6,500 6,500 - - - 750 4,188 1,500
10 802 EDTL Plano Mestre para Sistema Instalação Cabo Submarino de 20 KV de Dili a Atauro e Cabo
Subterrâneo 5 Km na Cidade de Dili
150 150 150 150 - - 750
11 802 EDTL Preparação do Desenho dos Gabinetes e Resedências em 57 sub-distritos - - - - - - 750
12 802 EDTL Preparação do Desenho dos Gabinetes e Resedências em 12 distritos - - - - - 500
13 EDTL Manutenção 11 Sub Station 150 150 150 150 - - - 500
14 EDTL Manutenção Linha Distribusaun 150 150 150 150 - - -
Programa Informatica 1,400 1,400 1,400 1,400 - 1,600 1,600 1,200 2,000 3,500 1,500
1 803 MTC Conectividade Nacional III - V 400 400 400 400 - 900 900 500
2 803 MTC Melhoria da Conectividade por Satélite de 20 Mbps para 60/80 Mbps 500 500 500 500 - 700 700 500 1,500 500
3 803 MTC Extenção do PCN II de Network Fibra-Óptica 500 500 500 500 - - - 1,200 1,500 2,000 500
Objectivo Desenvolvimento Milenio 8,500 6,500 5,000 5,000 - 4,800 4,800 4,010 16,000 32,500 7,500
1 804 A.D.N. Água e Saneamento 1,000 1,000 1,000 1,000 - - - 2,500 6,000 7,500 2,500
2 804 A.D.N. Habitações sociais/comunitárias (5 casas por aldeia, no total de 11.145 casas) 7,500 5,500 4,000 4,000 - 4,800 4,800 1,510 10,000 25,000 5,000
Programa do Sector Saude 3,996 3,996 4,380 4,380 - 1,701 1,701 3,365 3,350 1,200 1,720
1 805 MdS Construção do Hospital de Baucau 1,629 1,629 4,380 4,380 - 900 900 966 250
2 805 MdS Reabilitação do Ex - Edifíciodo Palácio das Cinzas - - - - -
Construcao do edífício do da Unidade de Cuidado Intensivo (ICCU) HGV - - - - - 1,000
3 805 MdS Reabilitação e construcao do Edífíciodo Antigo Hospital Dr. Antonio Carvalho, ICCU, Sames,
Cuidadso Intensivos e Urgências 850 850 - - - 400 400 1,500 1,600 450 300
4 805 MdS Construção de Edifícioda Unidade de Pediatria, Hospital Nacional Guido Valadaraes 1,517 1,517 - - - 401 401 899 1,500 750 420
Página 41 de146
5101 –Fundu Infra-estruturas (Milloens Dollares)
30 – Konsellu Administrasaun fundu Infra-estruturas
Programa de Defesa e Seguranca 11,046 11,046 8,111 8,111 - 2,808 2,808 8,863 23,347 17,514 6,950
Sub Programa Seguranca 7,389 7,389 4,515 4,515 - 1,516 1,516 5,300 15,900 13,514 6,000
1 806 SES Construção de 7 Esquadras (Lospalos, Letefoho, Bazartete, Baucau, Laclo e Novo
Projectos em Dom Aleixo e Vera Cruz) Muros, Ajardinamento, Electricidade e Saneamento 1,129 1,129 629
629 - - - 250 500 500
2 806 SES
Construção de 6 Quartéis nos Distritos (Dili, Baucau, Lautem, Ainaro, Aileu, Liquica),
Muralhas, Electricidade e Sanitação incluindo estudo e desenho detahlado Quartéis Distrito
de Dili
1,182 1,182 692
692 - 36
36 700 1,000 1,964 500
3 806 SES Melhoramento das Infra-Estruturas da PNTL em 6 Distritos (Oecussi, Ermera, Liquica, Aileu,
Manufahi, Dili) 1,378 1,378 1,378
1,378 - 1,480 1,480 1,000 1,250 500
4 806 SES Construção do Quartel Geral da PNTL em Caicoli incluindo Muros, Ajardinamento,
Distribuição de Água e Eletricidade 2,300 2,300 800
800 - - - 1,000 2,500 1,500 2,000
5 806 SES Construção de Polícia da UPF em Bobonaro, Covalima, Nubadak e Oecusse 1,000 1,000 616 616 - - - 350 300 1,500
6 806 SES
Construção de Casernas, Centro de Treinamento, Sede, Correio Integrado e Residência de
Segundo Comandante da Unidade de Policia Militar, Incluindo Arranjos Exteriores e Rede
de Água e Eletricidade em Atsabe-Maliana
400 400 400
400 - -
- 2,000 10,350 10,050 1,000
Sub Programa Defesa 3,657 3,657 3,597 3,597 - 1,292 1,292 3,563 7,447 4,000 950
1 806 SED Caserna Hera - - - -
2 806 SED Construção do Edifício da Polícia Militar-Continuação da Fase III 445 445 445 445 - 193 193 500 1,107 1,000
3 806 SED Construção Postos das F-FDTL (Tunubibi/Maliana, Tilomar/Suai, Oecussi e Atauro) 1,000 1,000 940 940 - 427 427 373
4 806 SED Desenho Detalhado e Construção do Edifício Comando da Componente Naval 550 550 550 550 - - - 500 2,000 1,500 400
5 806 SED Finalisação da Residência Naval - - - - -
6 806 SED Construção do Edífííio da Componente Apoio Serviços, Promoçao e Treino 415 415 415 415 - 250 250 500
7 806 SED Construção do Instituto de Defesa Nacional 529 529 529 529 - 422 422 250 1,000 -
8 806 SED Construção do Novo Edifício Comando Falintil-Forças de Defesa de Timor Leste e Edifício
Ministério da Defesa em Fatuhada 200 200 200
200 - - - 1,000 1,700 1,500 250
9 806 SED Construção de postos de Segurançã F-FDTL (Atabae, Ferik Sare, Ermera, Ainaro e
Uatulari) 518 518 518
518 - - - 240 740 150
10 SED Plano Mestre Desenvolvimento de Infra-estruturas Básicas para as F-FDTL - - - - - - - 200 900 150
Programa de Solidaridade Social - - - - - - - - - - -
1 807 MSS Construção do Monumento-Rotunda do Aeroporto Nicolau Lobato, Comoro - - - -
2 Jardim dos Herois - - -
Página 42 de146
5101 –Fundu Infra-estruturas (Milloens Dollares)
30 – Konsellu Administrasaun fundu Infra-estruturas
Programa Desenvolvimento Tasi Mane 35,081 35,081 35,081 35,081 - 51,634 56,634 156,637 285,010 227,085 153,070
1 808 MPRM Betano Petrochemical-Estudo Detalhado de "Geotechnical and Marine Survey" - Estudo
Geotechnico - Betano 1,000 1,000 - - - - - 2,000
2 808 MPRM Construção e Supervisão detalhadas relativamente a Estradas e Pontes - Auto Estrada
Suai-Betano-Beaco (L-CF) 12,500 12,500 12,500 12,500 - 15,000 20,000 47,487 100,000 78,113 75,000
3 808 MPRM Estudo e Levantamento do Abastecimento de Água-Dato Rua e Dato Tolu 200 200 200 200 - 1,000 4,000 2,000 1,200
4 808 MPRM Concepção de construção e Supervisão para o Desenvolvimento de Infra-estruturas na
Costa Sul em Suai - Base de Fornecimentos 20,381 20,381 20,381 20,381 - 35,000 35,000 106,650 179,010 145,472 73,870
5 808 MPRM Levantamento detalhado do local para o Desenvolvimento de Infra-estrutura na costa Sul
em Beaço-Pre Feed LNG Beasu - - 1,000 1,000 - 1,634 1,634 1,000 2,000 1,500 500
6 808 MPRM Concepção e Supervisão para o Desenvolvimento de Infra-estrutura na costa Sul em Beaço - - - - - -
7 808 MPRM Analise da Rota do Gasoduto para o Desenvolvimento de Infra-estruturas na Costa Sul - - - - - - 500
8 808 MPRM Estudos ambientais (S/B/B) para o Desenvolvimento de Infra-estruturas na Costa Sul - - - - - -
9 808 MPRM Desenho Plano Urbano - Suai 1,000 1,000 1,000 1,000 - - - 500
Programa de Estradas 54,800 44,800 50,010 50,010 - 105,464 107,464 99,906 111,340 53,668 22,399
1 809 MOP Reabilitação de Estradas Baguia-Watucarbau - - - - - - - 500
2 809 MOP Reabilitação de Estradas Cassa-Wemassa - - - - - - -
4 809 MOP Reabilitação de Estradas Cassa-Wemassa II - - - - - - -
5 809 MOP Reabilitação Estrada Zumalai Beco-Suai (Fase II) 1,000 300 300 300 - - -
7 809 MOP Reabilitação de Estradas Assalaitula -Ossu - Viqueque 982 982 982 982 - 690 690 1,150 1,741 2,000
8 809 MOP Reabilitação de Estradas Ermera-Atsabe 15 km - - - - - 318 318
10 809 MOP Reabilitação de Estradas Ermera-Hatolia 12 km - - - - - 410 410 451 205
11 809 MOP Reabilitação de Estradas Tilomar-Weleu 14 km - - - - - 426 426 527 1,176
13 809 MOP Reabilitação de Estradas Baguia-Laga 6.6 km - - - - - - - 400 1,600 1,000
10 809 MOP Reabilitação de Estradas Baguia-Watucarbau 12 km 600 600 600 600 - - -
11 809 MOP Reabilitação de Estradas Maubise-Turiskai, 10 km 220 220 220 220 - 221 221
12 809 MOP Reabilitação Estradas Maubise - Bubur Laran Dalan ba Turiskai (Pacote I) 1,163 1,163 1,163 1,163 - 775 775 625 888
13 809 MOP Reabilitação de Estradas Maubisse-Bubur Laran-Turiskai Vila (Pacote II) - - - - - - -
14 809 MOP Reabilitação de Estradas Lospalos -Tutuala 10.5 950 950 950 950 - 370 370 200 870
15 809 MOP Reabilitação de Estradas Lospalos-Iliomar 13.6 Km 370 370 370 370 - 736 736 500 368 500
16 809 MOP Reabilitação de Estradas Díli - Aileu (Laulara-Solerema) 1,000 1,000 1,000 1,000 - 1,000 1,000 500 1,500 2,000 1,500
17 809 MOP Reabilitação de Estradas Aileu - Aituto - - - - - - -
18 809 MOP Reabilitação de Estradas Atauro Villa - Beloi - Biqueli 500 500 500 500 - 483 483 483 750
19 809 MOP Reabilitação de Estrada Aituto-Same 1,200 1,200 1,200 1,200 - 5,000 5,000 1,200 4,000 2,368
Página 43 de146
5101 –Fundu Infra-estruturas (Milloens Dollares)
30 – Konsellu Administrasaun fundu Infra-estruturas
Página 44 de146
5101 –Fundu Infra-estruturas (Milloens Dollares)
30 – Konsellu Administrasaun fundu Infra-estruturas
Página 45 de146
5101 –Fundu Infra-estruturas (Milloens Dollares)
30 – Konsellu Administrasaun fundu Infra-estruturas
Página 46 de146
5101 –Fundu Infra-estruturas (Milloens Dollares)
30 – Konsellu Administrasaun fundu Infra-estruturas
Página 47 de146
Aneksu 2
Projetus iha Preparasaun Dezeñu Konseitu no Estudus – Kódigu Orsamentu 8090501
Página 48 de146
Projetus iha Preparasaun Dezeñu Konseitu no Estudus – Kódigu Orsamentu 8090501
Página 49 de146
Aneksu 3
Lista Reabilitasaun no Konstrusaun Estradas Urbanas Faze II – Kódigu Orsamentu 8090267
Página 50 de146
Lista Reabilitasaun no Konstrusaun Estradas Urbanas Faze II – Kódigu Orsamentu 8090267
Página 51 de146
Aneksu 4
A. Lista Projetus Eletrifikasaun Nasional – Baixa/Média Tensaun (BL-8020101) - Kontinuasaun
Página 52 de146
A. Lista Projetus Eletrifikasaun Nasional – Baixa/Média Tensaun (BL-8020101) - Kontinuasaun
Página 53 de146
A. Lista Projetus Eletrifikasaun Nasional – Baixa/Média Tensaun (BL-8020101) - Kontinuasaun
Página 54 de146
Lista Projetus Eletrifikasaun Nasional – Baixa/Média Tensaun (BL-8020101) - Kontinuasaun
Página 55 de146
A. Lista Projetus Eletrifikasaun Nasional – Baixa/Média Tensaun (BL-8020101) - Kontinuasaun
Página 56 de146
A. Lista Projetus Eletrifikasaun Nasional – Baixa/Média Tensaun (BL-8020101) - Kontinuasaun
Página 57 de146
A. Lista Projetus Eletrifikasaun Nasional – Baixa/Média Tensaun (BL-8020101) - Kontinuasaun
Página 58 de146
B. Lista Projetus Eletrifikasaun Nasional – Baixa/Média Tensaun (BL -8020102) - Kontinuasaun
Página 59 de146
B. Lista Projetus Eletrifikasaun Nasional – Baixa/Média Tensaun (BL -8020102) - Kontinuasaun
No. Name of Sub ProjectSub
DistrictDistrict Refference of Contract
2015 Budget
(US$)
2016 Budget
(US$)
Página 60 de146
B. Lista Projetus Eletrifikasaun Nasional – Baixa/Média Tensaun (BL -8020102) - Kontinuasaun
Página 61 de146
B. Lista Projetus Eletrifikasaun Nasional – Baixa/Média Tensaun (BL -8020102) - Kontinuasaun
Página 62 de146
B. Lista Projetus Eletrifikasaun Nasional – Baixa/Média Tensaun (BL -8020102) - Kontinuasaun
Página 63 de146
C. Lista Projetus Eletrifikasaun Nasional – Sentru Elétriku + Liñas Distribuisaun no Tranzmisaun (BL-8020103)
(Jeradores Sentral Eletrika Hera + linña Distribuisaun no Transmisaun)
Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu
Página 65 de146
1. FDKU KA FDKU/ Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu iha
relanse(sekilas)
1.1. Enkuadramentu Legal
Dezenvolvimentu Rekursus Umanus iha efeitus múltiplus ba dezenvolvimentu sosial no
ekonómiku paíz nian. Provizaun no promosaun edukasaun sei aumenta literasia, ne’ebé hodi mos
hadi’a rekursus umanus no kontribui di’ak liu ba dezenvolvimentu nasional. Konsidera
importânsia rekursus umanus ba dezenvolvimentu, mak Governu marka tiha ona
Dezenvolvimentu Rekursus Umanus hanesan ninia programa prioritária ida hotu.
Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu estabelese ho Lei No. 1 ne’ebé aprova Orsamentu
Estadu 2011 nian no regulariza ho Dekretu-Lei no.12/2011 iha 23 Marsu, no mos Primeiru-
Ministru ho nia Diploma Ministerial no. 9/2011 iha 23 Abril, ne’ebé estabelese rejimentu internu
no prosedimentus kona-ba gabinete Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu. Objetivu prinsipal
fundu ne’e nian mak atu finansia programas no projetus formasaun plurianual ho
dezenvolvimentu rekursus umanus.Objetivu primáriu Fundu ne’e nian mak atu dezenvolve
rekursus umanus hodi apoia dezenvolvimentu nasional iha kampus barabarak, hadi’a
planeamentu, jestaun ho implementasaun programas, enkuantu asegura mos transparénsia boot
liu, iha despezas setor públiku ho kustus seluk ligadus ho programas formasaun no
dezenvolvimentu rekursus umanus.
Atu asegura objetivu prinsipal promosaun transparénsia no prestasaun kontas ka
responsabilizasaun iha implementasaun programas no projetus ne’e bele alkansa, Governu
estabelese Konsellu Administrativu (Konsellu Administrasaun) ne’ebé hanesan responsável ba
manual polítika Fundu nian enkuantu jestaun ho operasaun Fundu nian entrega ba Sekretariadu
Tékniku Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu. Konsellu Administrativu nia prezidente mak
Primeiru-Ministru RDTL hanesan mos Prezidente Fundu nian,no hetan apoiu husi ninia
membrus permanentes hanesan Ministru(a) Finansas, Ministru Edukasaun, Ministru Justisa,
Ministru Petróleu no Rekursus Minerais ho SEPFOPE (Sekretariadu Formasaun Profisional no
Polítikas Empregu).
Enkuantu Sekretariadu Ezekutivu Fundu nian xefia Sekretariadu Tékniku Eskritóriu Fundu
Dezenvolvimentu Kapital Umanu nian (FDKU) hodi fó asisténsia téknika ba Konsellu
Administrativu no mos asisti halo supervizaun ba implementasaun tomak inklui monitoriza
programas hotu-hotu ne’ebé relasiona ho programas dezenvolvimentu rekursus umanus iha
Timor-Leste.
Programa ne’e hahú iha 2011 liuhusi provizaun programa bolsas estudu no formasaun ba
instituisoens 9 governu nian. Maibé, hahú husi ne’ebá, númeru instituisoens ne’e aumenta no
akredita hotu ba Fundu hahú ho instituisoens 9 iha 2011 aumenta ba 27 instituisoens iha 2014.
Ne’e bele aumenta tan iha 2015, tanba Sekretariadu FDKU simu tan ona propostas iha 2015 husi
serkade 34 Instituisoens.
Página 66 de146
Dezde 2011 to’o 2014, Fundu ida ne’e investe fora-de Orsamentu Estadu total osan $144,4
milloens ho maisde 11,000 benefisiárius ba tipus atividades programas haat ne’ebé la hanesan,
tuir it abele haree iha okos mai. Iha 2014, instituisoens akreditadas ba fundu ne’e pur-voltade 27
instituisoens husi Ministérius ho Sekretarias Estadu hotu-hotu plus Gabinete Prezidente RDTL
(GPR), Gabinete Primeiru-Ministru (GPM), Gabinete Prokurador Jeral Repúblika (GPJR),
Gabinete Inspetor Jeral Estadu (GIJE), Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK) ho seluktán. Iha
maisde 200 iha lista kampus/áreas formasaun ne’ebé hetan apoiu no dezdeke kria Fundu ida
ne’e, nakloke ba instituisoens públikas no mos indivíduus privadus aleinde ba sentrus formasaun
profisional iha Timor-Leste ho ekilíbriu kona-ba jéneru ba benefisiárius hotu-hotu.
1.2. Programas ne’ebé Finansia ho FDKU
Hahú husi kriasaun FDKU iha 2011, programas ne’ebé finansia ho FDKU kategoriza tuir grupus
prinsipais haat hanesan: Formasaun Profisional, Formasaun Téknika, Programa Bolsa Estudu,
tipus seluk Formasaun.
Maibé, iha anu fiskal 2015, durante prosesu aprovasaun husi Parlamentu Nasional, sujere husi
“Komisaun Eventual”atu aumenta tan kategorias rua ba programa FDKU ne’e hanesan:
Asisténsia Téknika ba Setor Justisa & Asisténsia Téknika ba Ensinu Tersiáriu. Kona-ba
orsamentu ne’ebé halo planu ba anu fiskal 2016, Konsellu Administrativu FDKU deside atu la
inklui tan kategorias rua iha programas FDKU tanba programas rua ne’e, tuir nia natureza, la
kategoriza hanesan Dezenvolvimentu Kapital Umanu.
Tuir mai iha elaborasaun badak ida kona-ba programas ne’ebé finansia ho FDKU:
1. Programa Formasaun Profisional (Kódigu – 810). Programa ida ne’e ho objetivu
apoia atividades formasaun/treinamentu tomak relasiona ho programa
dezenvolvimentu abilidades ka kompeténsias iha Timor-Leste ne’ebé sei tulun
dezenvolve ekonomia paíz nian liuhusi resposta ba merkadu traballu nia prokura
no nesesidades. Nia apoia mos formasaun maun-de-obra ka forsa laboral atu bá
servisu iha rai li’ur, liu-liu iha konstrusaun, ospitalidade, ortikultura, peskas,
akuakulruta, agrikultura etc, fó formasaun ba formadores sira iha sentrus
formasaun profisional inklui apoia ka suporta formasoens bázikus kona-ba linguas
no matemátika. Aleinde ne’e , programa ida ne’e bele mos fó apoiu ba abilidades
ka kompeténsias espesializadas ba funsionárius públikus sira iha departamentus
ho ministérius hotu-hotu ;
2. Programas Formasaun Téknika (Kódigu – 811). Programa ida ne’e kompostu
prinsipalmente husi atividades formasaun ba administrasaun públika hanesan
parte husi programa dezenvolvimentu profisional hodi hasa’e kapasidade
Funsionárius Públikus sir aba departamentus governu nian tomak tuir prioridade
ne’ebé estipula iha Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu governu nian ne’ebé
PrimeiruMinistru RDTL mak promove;
3. Programa Bolsa Estudu (Kódigu – 812). Programa Bolsas Estudu ne’e ba públiku
ein-jeral, Funsionárius Públikus sira no mos veteranus sira-nia oanno bazeia ba
Sistema méritu. Atualmente iha Ministérius lima (5) mak fó bolsa estudus ho
suporte finanseiru husi FDKU;no
Página 67 de146
4. Tipus seluk Programas Formasaun (Kódigu-813). Ne’e kobre programas
formasaun ba profesores jovens sira iha ensinu superior ho politáknika, iha saúde,
Formasaun ba Forsas Polísia (PNTL), Forsas Defeza (F-FDTL),
Juíjes,Majistradus ho kampus/áreas espesializadus seluk ne’ebé aprezenta
proposta no aprova husi Konsellu Administrativu Fundu nian.
Programas adisionais rua iha 2015 ne’ebé la rekomenda atu finansia ho FDKU:
1. Asisténsia Téknika ba Setor Judisial (Kódigu-922): Programa ida ne’e orienta ba
nesesidades setor judisial,liu-liu ba dezenvolvimentu ninia rekursus umanus.Iha
Instituisoens tolu ne’ebé organiza programas hirak ne’e hanesan Ministériu
Justisa –Proporsiona ka fó formasaun profisional no jestaun rekursus umanus iha
área judisiária, Courts (Tribunais) – Dezenvolve kapasidades Servisus Judisiais
liuhusi Programa Kolokasaun iha áreas Judisiais Porkuradoria Jeral Repúblika –
Formasaun ba prokuradores sira, aprendizajens no mais formasaun hodi reforsa
ofisiais justisa iha Timor-Leste.
2. Asistensia Téknika ba Ensinu Tersiáriu (Kódigu-923): Programa ida ne’e refere
liu-liu ba hadi’a kualidade rekursus umanus iha Universidade Nasional Timor-
Leste (UNTL). Programa ne’ebé UNTL mak organiza hanesan: Formasaun ba
Mestradus no Progroma Doutoramentu iha Portugal,Programa Mestradu iha
Timor-Leste, Lisensiatura no re-introdusaun Língua Portugeza.
1.3. Áreas Programas Prioritárius
Haktuir Dekretu-Lei no.12/2011, natureza ho objetivu Fundu ne’e nian mak objetivu Fundu nian
atu-hodi finansia formasaun multi ka plurianual ho programas dezenvolvimentu rekursus
umanus, inklui programa formasaun hodi hadi’a kualidade profisionais Timoroan iha setores
estratéjikus dezenvolvimentu, hanesan justisa, saúde, edukasaun, infra-estruturas, agrikultura,
turizmu, jestaun petrólífera, Polísia,Forsa Armada, Juízes, enjeñeirus, kontabilistas,
administrasaun públika, jestaun finansas no seluktán. Ne’e inklui atividades formasaun iha rai-
laran no ba estranjeiru no mos programas bolsas estudu husi níveis graduasuan to’o pós-
graduasaun.
1.3.1. Programa Bolsa Estudus
Prioridade programa ne’e nian ba bolsas estudus kobre disiplinas lubun ida
ne’ebédetermina tuir nesesidades ne’ebé liñas ministeriais mak identifika. Programa
prioritáriu ne’ebé hetan finansiamentu durante ne’e mak hanesan “Medisina Jeral,
Ekonómikas, Jestaun, Administrasaun Públika, Siénsias, Enjeñaria, Siénsia Saúde,
Kontabilidade, Siénsias Naturais, Teknolojia, Siénsia Edukasaun, Lei,Siensias
Ambientais, Telekomunikasoens, Jeolojia,Siensias Petrolíferas/Enjeñaria,Navegasaun
Aérea,Turizmu, Estatístikas, Arkitektura,Planeamentu Urbanu no Rural, Arte no Kultura,
ho kursus relevantes seluktán”.
Página 68 de146
1.3.2. Formasoens Profisionais,Téknikas ho Tipus Formasaun Seluk
Programas prioritárius ba formasoens profisionais no téknikas foka liu ba
dezenvolvimentu abilidades ka kompeténsias iha áreas auditoria, jestaun finanseira,
advokasia no servisus judisiais, jestaun alfândegas (imigrasaun), jestaun administrasaun,
enjeñaria, IT, métodus otelaria, jestaun baze dadus ho administrasaun, kursus profisionais
iha kampu jéneru no igualdade, formasaun báziku ba Polísia Nasional, no kursus
relevantes seluk.
2. Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED ka SDP) no nia Fazes kona-
ba Rekursus Umanus
Timor Leste paíz ne’ebé foin hetan independénsia iha 2002. Hanesan paíz foun ida, ninia
dezenvolvimentu ho progresu depende tomak ba planu no nia ezekusaun ne’ebé tenke aliña ho
vizaun fundasaun nian. Iha 2011, governu Timor-Leste formaliza ninia vizaun iha ninia Planu
Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) ba tinan 20, 2011-2030. PED proporsiona enkuadramentu
boot ida ba tranzisaun Timor-Leste husi baixu rendimentu ba paíz ho rendimentu superior médiu.
PED iha fazes separadas tolu. Durante kurtu prazu (2011 to’o 2015) fó liu énfaze ba
dezenvolvimentu infra-estruturas fundamentais, apoiu ba dezenvolvimentu rekursus umanus, no
mos estabelese indústrias estratéjikas. Subsekuentemente ka tuir fali mai, ba planu médiu prazu
nian, (2016 to’o 2020) sei foka liu ba dezenvolvimentu infra-estruturas ne’ebé iha, reforsa
rekursus umanus no hadi’a asesu ba merkadus. Planu longu prazu nian husi PED (2021 to’o
2030) mak atu erradika pobreza, estabelese setor privadu ne’ebé forte no alkansa ekonomia
diversifikada ne’ebé la dependente ba petróleu ho gáz. Maibé, tenke nota katak fundu ka esensia
PED nian mak dezenvolvimentu rekursus umanus.
Relasiona ho Planu Estratéjiku,Governu Repúblika Demokrátika Timor-Leste konsidera katak
rekursus Umanus ne’e vital ba nasaun nia futuru. Governu, servisu hamutuk ho instituisoens
relevantes, tenta atu prepara no dezenvolve rekursus umanus ho alta kualidade atu bele iha kbiit
atu fó kontribuisaun máxima no kompleta ba Dezenvolvimentu Nasional Timor-Leste. Relasiona
ho fazes ne’ebé mensiona iha PED, tinan 2015 konklui kurtu prazu (2011 to’o 2015) ne’ebé fó
apoiu ba dezenvolvimentu rekursus umanus. Tinan 2016 hanesan inísiu ba planeamentu médiu
prazu (2016 to’o 2020) ne’ebé foka ba fortalesimentu rekursus umanus iha Timor-Leste.
3. Estudus ne’ebé hala’o hodi apoia programas FDKU
Iha tinan haat (4) laran dezkdeke kria iha 2011,Konsellu Administrativu Fundu fó instrusaun ba
Sekretariadu Fundu hodi avalia rezultadus programas no mos hodi hetan rezultadus husi
programas hotu-hotu relasiona ho ezekusaun pelu menus husi 2011 to’o 2014.
Husi parte seluk, Konsellu Administrativu Fundu nian haree katak, atu bele tulun konsellu deside
kona-ba áreas prioritárias ba formasaun ou formasoens, tenke ihaestudu ida hodi halo
mapeamentu ou identifika kuantidade no kualidade rekursus umanus ne’ebé presiza hodi alkansa
objetivus nasionais, rekursus umanus profisionais nokualifikadus hira ona mak iha, iha áreas
ne’ebé no saída mak sai hanesan obstákulus ne’ebé presiza halo kompletu.
Página 69 de146
Relasiona ho nesesidades ne’ebé temi iha leten,Konsellu Administrativu Fundu nian fó
instrusaun ba Sekretariadu Fundu atu Hala’o Avaliasaun na programas FDKU & Mapeamentu
Nasional kona-ba Dezenvolvimentu Rekursus Umanus tuir Distritu ba rurua hotu, Setor Públiku
ho Setor Privadu.
3.1. Avaliasaun programas FDKU nian husi 2011-2014
Avaliasaun ne’e kobre programas ho fundus ne’ebé dezembolsa no implementa dezde 2011 to’o
agora. Nia objetivu mak atu avalia rezultadus husi programas no mos buka hetan rezultadus husi
programas tomak relasiona ho ezekusaun orsamentu.
Preparasaun no planeamentu ba estudu hahú iha Abril 2015, ho nota konseitu ida ne’ebé
dezenvolve inklui dokumentu dezeñu ka konsepsaun, depoisde diskuti, halo revizaun, aprezenta
ba komisaun téknika ne’ebé estabelese ho reprezentantes husi 27 Liñas Ministeriais (LMs).
Bazeia ba dokumentu dezeñu/konsepsaun, estudu ne’e tuir planu sei finaliza iha fins Outubru
2015, maibé iha mos dezafius balun ne’ebé atraza fali estudu ne’e.
Tamañu ka total amostras (1,433) estudu nian foti husi total populasaun (31,802 bazeia ba tabela
iha kraik). Tipu Símbolu # Unidades Formasaun /apoiu
Formasaun Profisional 1N 10,331
Formasaun Téknika 2N 14,002
Bolsas Estudu 3N 1,346
Tipus Formasaun Seluk 4N 6,123
Total N 31,802
Ne’e maka total dadus ne’ebé partilla entre Liñas Ministeriais ho Sekretariadu Tékniku FDKU.
Total amostras mak 1,433 no fahe bazeia ba tabela iha kraik ba programas 4; Tipu Símbolu # Unidades formasaun/Apoiu
Formasaun Profisional 1n 379
Formasaun Téknika 2n 382
Bolsas Estudu 3n 303
Tipus Formasaun seluk 4n 369
Total n 1,433
Hanesan tabela hatudu, formasaun téknika, profisional ho tipus formasaun seluk, númeru
benefisiárius boot liu kompara ho programa bolsa estudus.
Ba kada populasaun, nia estratifikasaun Liña Ministerial mak aplika hodi asegura katak amostra
aleatória husi respondentes ne’ebé selesiona reprezenta dunik distribuisaun populasaun.
Estratifikasaun husi kada Liña Ministerial kalkula iha kada programa laran ne’ebé persentajen
benefisiárius iha Liña Ministerial ida hanesan ho persentajen benefisiárius tomak iha programa
ne’ebá laran.
Dividi ka fahe ba 27 liñas ministeriais, iha kraik ne’e bele haree alokasaun amostras. Liñas
Ministeriais ho númeru benefisiárius boot liu mak SEPFOPE (301), Ministériu Edukasaun-ME
(225), INFORDEPE (167), MS (154) ho INAP/CFP (149). Total husi de’it 5 LMs mak lori 74%
husi amostras tomak.
Página 70 de146
Estudu ida ne’e tuir loloos finaliza iha fins Fevereiru 2016, no wainhira kolesaun dadus ho
análize halo ona, sei elabora no hato’o relatóriu final ba Konsellu Administrativu FDKU nian.
Maibé, relatóriu progresu heni mos katak bele aprezenta ba Konsellu iha finais Novembru 2015
Sample Size
Vocational
Training
Technical
TrainingOther Support Scholarships Total
1 CAC 1 - - - 1
2 F-FDTL - 3 - - 3
3 GPM 6 - 2 - 8
4 GPR 4 1 - 2 7
5 IGE 13 - - - 13
6 INAP/CFP - 88 11 50 149
7 INFORDEPE - 167 - - 167
8 MAP - 2 - - 2
9 MCIA - 1 - - 1
10 ME - GBE - - 166 59 225
11 MF - 9 5 13 27
12 MJ 13 - - 1 14
13 MNEC 3 1 - - 4
14 MOP 5 9 - - 14
15 MPRM/SERN 1 62 - 17 80
16 MS - - - 154 154
17 MT - 1 - - 1
18 MTC 2 3 - - 5
19 PGR 2 1 3 - 6
20 PNTL 4 15 52 - 71
21 SECOMS 1 - - - 1
22 SED 1 1 1 - 3
23 SEJD 3 1 40 2 46
24 SEPFOPE 301 - - - 301
25 SEPI 3 - 1 1 5
26 SES 15 17 - - 32
27 UNTL 1 - 88 4 93
379 382 369 303 1,433TOTAL
Página 71 de146
3.2. Mapeamentu Nasional kona-ba Dezenvolvimentu Rekursus Umanus iha setor Públiku
no setor Privadu tuir Minisípius.
Objetivu prinsipal estudu ida ne’e nian mak atu halibur informasaun,atu nune’e Sekretariadu
Fundu bele iha referénsia kona-ba lista prioridades relasiona ho dezenvolvimentu rekursus
umanus iha territóriu tomak, wainhira presta nia asesoria ba Konsellu hodi foti desizoens atu
aprova propostas hotu-hotu kada tinan nian no mos hato’o relatóriu ba públiku kona-ba
rezultadus.
Depoisde tinan haat (4) nia kriasaun, Konsellu Administrativu Fundu nian rekomenda no fó nia
desizaun ba Sekretariadu atu Hala’o Atividade Mapeamentu Rekursus Umanus hodi identifika
prioridades finansiamentu iha futuru ba FDKU iha nível Munisípius ba Setor Públiku ho Setor
Privadu.
Atividades peskiza sei fahe ba fazes rua hanesan tuir mai:
1. Faze I: Âmbitu no projetu/dezeñu estudu peskiza nian – Inklui iha faze ida ne’e
revizaun literatura nian.
2. Faze II: Ezekusaun ho implementasaun estudu peskiza nian bazeia âmbitu ka eskopu
ne’ebé subliña iha faze I.
Atividades faze II bele ezije servisus husi peskizadores sira iha terrenu iha kada distritu atu
hala’o ezersísiu kolesaun/rekoilla dadus.
Atividade Mapeamentu Rekursus Umanus hahú iha Jullu 2015 no hein katak bele halo hotu iha
Abril 2016.
3.2.1. Progresu Atividade Mapeamentu Rekursus Umanus (Faze I Abordajen Revizaun
Literatura)
Progresu kona-ba revizaun literatura foka liu iha prioridades bazeia ba revizaun kona-ba
Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu (PED) 2011-2030 ba pilares dezenvolvimentu ho
kresimentu haat mak – Sosial kapital, dezenvolvimentu Infra-estruturas,
dezenvolvimentu Ekonómiku no kuadru Institutional. Revizaun kona-ba informasaun sei
bazeia ba abordajen hanesan tuir mai:
1. Re-afirma fali prioridades ne’ebé identifika tiha ona iha PED 2011-2030
2. Identifika nesesidades dezenvolvimentu ne’ebé deklara tiha ona ne’ebé
presiza forsa laboral kompetente ba nia implementasaun
3. Identifika tarefas ho atividades relevantes ne’ebé potensial atu traduz ba
demanda ka prokura abilidades ka kompeténsias.
Hamutuk ho PED, sei halo revizaun ba Liñas Ministerias sira-nia Planus Estratéjikus
Nasionais hodi marka rezultadus ho dezafius. Bele mos Planus Estratéjikus Nasionais
Liñas Ministeriais nian kontein informasoens ne’ebé detailladas tuir prioridades ne’ebé
deklara iha PED 2011-2030. Iha ezemplus hanesan ne’e sei kapta informasaun adisional
hodi informa liután kona-ba konstatasoens ka buat ne’ebé hetan husi revizaun literatura
no orienta konsulta stakeholders nian ho atividades faze II.
Página 72 de146
Iha kazus ne’ebé Planus Estratéjikus Liñas Ministeriais sira nian la iha, mak sei uza
planus anuais ministérius hirak ne’e nian hodi kompara dadus ho PED 2011-2030. Iha
kazus hanesan ne’e, sei estuda planus anuais tinan tolu liubá nian.
Enkuantu revizaun literatura provizória ne’e hasai diretamente husi konteúdu planus
estratéjikus, mak intensaun dokumentu ne’e nian la’ós atu reafirma tan fali kona-ba
rekizitus. Objetivu dokumentu ne’e nian atu-hodi aponta dezafius rekursus umanus ho
prioridades formasaun, no fasilita kontextu ba konsulta stakeholder hodi fasilita kolesaun
dadus ne’ebé adekuadus liu iha segunda faze projetu.
4. Sumáriu Alokasaun no Despezas Orsamentu 2011 – 2015
4.1. Despezas Orsamentu iha 2011, 2012 no 2013
Sumáriu kona-ba Orsamentu ho Despezas ba 2011 - 2014.
$ milloens 2011 2012 2013 2014
Orsamentu 25.0 37.4 42.4 42.7
Exekusaun 16.8 32.2 34.6
persentajen 67% 86% 82%
Programa ne’e hahú ho provizaun programas bolsas estudu no formasaun ba instituisoens
governu nian sanulu, inklui Ministérius Saúde, Edukasaun, Finansas, Justisa, no Planeamentu
Administrasaun Estadu, Sekretarias Estadu Rekursus Naturais, Formasaun Profisional no
Empregu, Juventude no Desportus, PNTL ho F - FDTL.
Total orsamentu ne’ebé aloka ba FDKU iha 2011 mak $25.0 milloens, ho taixa ezekusaun 67%.
Tabela 1. Sumáriu kona-ba Orsamentu ho Despezas ba 2011.
Orsamentu final
$’000
Despezas
$’000
Saldu
$’000
810 – Formasaun Profisional 4,810 3,968 842
Min.J 1,890 1,499 391
8100301 – Formasaun profisional ba kriminolojia, ajentes kadastru, auditores, majistradus, notárius, advogadus privadus, tradutores ho inspetores
1,890 1,499 391
Min.F 338 15 323
8100201 -- Formasaun báziku iha línguas ho kompeténsias iha matemátika
338 15 323
SEFOPE 2,582 2,454 128
8100101 -- Formasaun maun-de-obra exterior 801 1,026 (225)
8100102 -- Kontra partida ho Brazil 434 22 412
Página 73 de146
Orsamentu final
$’000
Despezas
$’000
Saldu
$’000
8100103 – Apoiu ba Sentru Formasaun 250 205 45
8100104 -- Sentru Tibar 511 511 -
8100105 -- Formasaun ba formadores 242 615 (373)
8100106 – Formasaun iha em konstrusaun sivil 344 75 269
811 – Formasaun Téknika 3,371 286 3,085
MAEOT/INAP 450 259 191
8110201 -- Formasaun iha Administrasaun Públika 450 259 191
MoE 2,921 27 2,894
8110101 -- Formasaun Téknika relativa ho Ensinu Superior no Politékniku iha Lospalos
2,421 27 2,394
8110301 -- Formasaun Legal iha Timor-Leste 500 - 500
812 – Bolsas Estudu 12,952 11,650 1,302
MAEOT/INAP 606 33 573
8120401 -- Dosentes do INAP 75 33 42
8120402 -- Funsionárius Públikus 531 - 531
MoE 7,680 11,174 (3,494)
8120301 -- Projetu Bolsas Estudu 7,680 1,037 6,643
8120302 -- Projetu Bolsas Estudu ba Portugal - 2,092 (2,092)
8120303 -- Projetu Bolsas Estudu ba Indonézia - 2,218 (2,218)
8120304 -- Projetu Bolsas Estudu ba Australia - 2,389 (2,389)
8120305 -- Projetu Bolsas Estudu ba India - 58 (58)
8120306 -- Projetu Subsídiu ba Estudantes Finalistass iha Indonézia
- 263 (263)
8120307 -- Projetu Subsídiu ba Estudantes Finalistass iha Timor-Leste
- 2,567 (2,567)
8120308 -- Projetu Ko-finansiamentu Bolsas Estudu ba paízes barak (Xina, Makau no CDU)
- 167 (167)
8120309 -- Projetu Bolsas Estudu Estratéjikas ba paízes barak (Tailandia, Escocia, Inglaterra, Australia ho Indonézia)
- 154 (154)
8120310 – Akompañamentu no Monitorizasaun ba bolseirus ho Prospesaun Universidades Foun
- 113 (113)
8120311 -- Bolsas estudu foun ba lingua portugeza - 116 (116)
MoF 2,166 21 2,145
8120201 -- Finansas Públikas no Formasaun Informátikas
2,166 21 2,145
SERN 2,500 422 2,078
8120101 -- Formasaun iha Setor Petrolíferu 2,500 422 2,078
813 – Seluk 3,867 898 2,969
MINISTÉRIUS HOTU-HOTU - 13 (13)
Página 74 de146
Orsamentu final
$’000
Despezas
$’000
Saldu
$’000
8130701 -- tipus Formasaun seluk - 13 (13)
FFDTL 350 29 321
8130201 -- Formasaun ba Ofisiais F-FDTL 350 29 321
MoE 579 - 579
8130601 -- Formasaun Profisional ba Profesores Ensinu Superior no Politékniku
579 - 579
MoF 29 - 29
8130401 -- Formasaun inisial 29 - 29
MS 2,372 346 2,026
8130501 -- Formasaun iha Saúde no Medisina 2,372 346 2,026
PNTL 198 248 (50)
8130301 -- Formasaun Ajentes PNTL 198 248 (50)
SEJD 339 262 77
8130101 -- Formasaun ba Jovens 339 262 77
Total Jeral 25,000 16,802 8,198
Hanesan bele haree iha Tabela leten, total orsamentu ne’ebé tranzita husi2011 ba 2012 bazeia ba
figuras husi relatóriu konta ne’ebé halo ona auditoria ba 2011.
Tabela 2. Orsamentu ho Despezas ba 2012
Orsamentu Final
$’000
Despezas
$’000
Saldu
$’000
810 – formasaun Profisional 10,256 8,328 1,928
MoJ 5,085 3,335 1,750
8100301 -- Formasaun profisional ba kriminolojia, ajentes kadastru, auditores, majistradus, notárius, advogadus privadus, tradutores ho inspetores
5,085 3,335 1,750
MoF 14 409 (395)
8100201 -- Formasaun báziku em línguas e kompeténsias matemátika
14 409 (395)
SEFOPE 5,157 4,584 573
8100101 -- Formasaun de maun-de-obra exterior 1,701 357 1,344
8100102 -- Kontra partida ho Brazil 950 - 950
8100103 -- Apoiu ba Sentru Formasaun 1,195 1,465 (270)
8100104 -- Sentru Tibar 511 - 511
8100105 -- Formasaun ba formadores 300 2,762 (2,462)
8100106 -- Formasaun iha konstrusaun sivíl 500 - 500
811 - Téknika Formasaun 4,116 710 3,406
MAEOT/INAP 551 710 (159)
Página 75 de146
Orsamentu Final
$’000
Despezas
$’000
Saldu
$’000
8110201 -- Formasaun iha Administrasaun Públika 551 710 (159)
MoE 3,565 - 3,565
8110101 -- Formasaun Téknika relativa ho Ensinu Superior no Politékniku iha Suai ho Lospalos
2,686 - 2,686
8110301 -- Formasaun Legal iha Timor-Leste 879 - 879
812 – Bolsas estudu 13,125 16,087 (2,962)
MAEOT/INAP 1,213 511 702
8120401 -- Dosentes INAP 682 400 282
8120402 -- Funsionárius Públikus 531 111 420
MoE 7,098 12,538 (5,440)
8120301 -- Projetu Bolsas Estudu 7,098 1,560 5,538
8120302 -- Projetu Bolsas Estudu ba Portugal - 3,463 (3,463)
8120303 -- Projetu Bolsas Estudu baIndonézia - 1,189 (1,189)
8120304 -- Projetu Bolsas Estudu ba Australia - 1,415 (1,415)
8120305 -- Projetu Bolsas Estudu ba India - 90 (90)
8120306 -- Projetu Subsídiu ba Estudantes Finalistass iha Indonézia
- 179 (179)
8120307 -- Projetu Subsídiu ba Estudantes Finalistass iha Timor-Leste
- 2,397 (2,397)
8120308 -- Projetu Ko-finansiamentu Bolsas Estudu ba paízes barak (Xina, Makau e CDU)
- 1,209 (1,209)
8120309 -- Projetu Bolsas Estudu Estratéjikas ba paízes barak (Tailandia, Eskosia, Inglaterra, Australia no Indonézia)
- 760 (760)
8120310 -- Akompañamentu ho Monitorizasaun ba bolseirus no Prospesaun Universidades Foun
- 252 (252)
8120311 --Bolsas foun estudu lingua portugeza - 10 (10)
8120312 – Bolsas founba lingua ingleza - 13 (13)
8120313 – Prosesu selesaun (Ezames portugéz, ingléz, entrevistas)
- 1 (1)
MoF 2,196 263 1,933
8120201 -- Finansas Públikas no Formasaun Informátikas
2,196 263 1,933
SERN 2,618 2,775 (157)
8120101 -- Formasaun iha Setor Petrolíferu 2,618 2,775 (157)
813 – Seluk 9,950 5,475 4,475
ALL MINISTÉRIU - 140 (140)
8130701 --Tipus Formasaun seluk - 140 (140)
FFDTL 958 394 564
8130201 -- Formasaun Ofisiais F-FDTL 958 394 564
MoE 1,157 1,427 (270)
8130601 -- Formasaun Profisional ba Profesores Ensinu Superior no Politékniku
1,157 1,427 (270)
MoF - 359 (359)
Página 76 de146
Orsamentu Final
$’000
Despezas
$’000
Saldu
$’000
8130401 -- Formasaun inisial - 359 (359)
MoS 4,682 1,347 3,335
8130501 -- Formasaun iha Saúde no Medisina 4,682 1,347 3,335
Seluk 2,809 1,161 1,648
8130801 -- Bolsa ba Funsionárius Públikus, Servidores Estadu ho Lideres Komunitárius iha áreas Administrasaun Públika no Jestaun Governasaun
905 461 444
8130901 -- Kapasitasaun no Treinamentu 286 32 254
8131001 -- kapasitasaun /Formasaun Rekursus Umanus (PNTL)
339 12 327
8131101 -- kapasitasaun /Formasaun Rekursus Umanus (PNTL)
183 85 98
8131201 -- Treinamentu Auditoria ba Funsionárius da Inspesaun Jeral e dos Ministérius
699 115 584
8131301 -- Bolsas Estudu no Formasaun ba funsionárius SEPI
57 6 51
8131401 -- Kapasitasaun /Formasaun Rekursus Umanus (PGR)
40 55 (15)
8131501 -- Monitoria, akompañamentu, ekonomatu no seluk
300 395 (95)
PNTL - 232 (232)
8130301 -- Formasaun Ajentes PNTL - 232 (232)
SEJD 344 415 (71)
8130101 -- Formasaun Jovens 344 415 (71)
815 – WoG - 1,588 (1,588)
8150101 – Fundu naun afetadu (FI) - 1,588 (1,588)
Total Jeral 37,447 32,188 5,259
Iha 2012, soma ida ho US$37.4 milloens aloka ba Fundu Dezenvolvimentu Kapital
Umanu,enkuantu númeru instituisoens aumenta ba14 membrus. Relasiona ho programa
implementasaun, 86% husi orsamentu ezekuta iha finais du-anu ho prsamentu tranzitadu US$5.3
milloens husi 2012 ba 2013.
Tabela 3. Orsamentu no Despezas ba 2013
Orsamentu Final
$’000
Despezas
$’000
Balance
$’000
810 – Formasuan Profisional 4,843 6,144 (1,301)
MoJ 1,500 3,120 (1,620)
8100301 -- Formasaun profisional ba kriminolojia, ajentes kadastru, auditores, majistradus, notárius, advogadus privadus, tradutores no inspetores
1,500 3,120 (1,620)
MoF - 85 (85)
8100201 -- Formasaun báziku iha línguas no - 85 (85)
Página 77 de146
Orsamentu Final
$’000
Despezas
$’000
Balance
$’000
kompeténsias matemátika
SEFOPE 3,343 2,939 404
8100101 -- Formasaun de maun--obra exterior 2,293 1,638 655
8100102 -- Kontra partida ho Brazil 100 23 77
8100103 -- Apoiu ba Sentru Formasaun 250 1,037 (787)
8100104 -- Sentru Tibar 250 11 239
8100105 -- Formasaun ba formadores 250 230 20
8100106 – Formasaun iha konstrusaun sivíl 200 - 200
811 – Formasaun Téknika 3,100 1,381 1,719
MAEOT/INAP 600 458 142
8110201 -- Formasaun iha Administrasaun Públika 600 458 142
Seluk 2,500 923 1,577
8110401 -- Formasaun Profesores Inisial no Kontínua 2,500 923 1,577
812 – Bolsas estudu 23,260 17,657 5,603
MAEOT/INAP 640 1,558 (918)
8120401 -- Dosentes INAP 640 608 32
8120402 -- Funsionárius Públikus - 950 (950)
MoE 15,260 12,937 2,323
8120301 -- Projetu Bolsas Estudu 7,910 1,378 6,532
8120302 -- Projetu Bolsas Estudu iha Portugal 3,342 3,532 (190)
8120303 -- Projetu Bolsas Estudu iha Indonézia 97 1,366 (1,269)
8120304 -- Projetu Bolsas Estudu iha Austrália 1,913 575 1,338
8120305 -- Projetu Bolsas Estudu iha Índia 1,210 25 1,185
8120306 -- Projetu Subsídiu ba Estudantes Finalistass iha Indonézia
200 39 161
8120307 -- Projetu Subsídiu ba Estudantes Finalistass iha Timor-Leste
230 2,431 (2,201)
8120308 -- Projetu Ko-finansiamentu Bolsas Estudu ba paízes barabak (Xina, Makau no CDU)
178 509 (331)
8120309 -- Projetu Bolsas Estudu Estratéjikas ba paízes barak (Tailândia, Eskósia, Inglaterra, Austrália no Indonézia)
- 2,244 (2,244)
8120310 -- Akompañamentu ho Monitorizasaun ba bolseirus ho Prospesaun Universidades Foun
180 252 (72)
8120311 -- Bolsas estudu foun ba língua portugeza - 586 (586)
8120312 -- Bolsas estudu foun ba língua portugeza - - -
8120313 -- Prosesu selesaun (Ezames portugéz e ingléz, entrevistas)
- - -
MoF 4,260 838 3,422
8120201 -- Finansas Públikas ho Formasaun Informátikas
4,260 838 3,422
SERN 3,100 2,324 776
8120101 -- Formasaun iha Setor Petrolíferu 3,100 2,324 776
Página 78 de146
Orsamentu Final
$’000
Despezas
$’000
Balance
$’000
813 – Seluk 11,244 9,143 2,101
ALL MINISTÉRIU - 306 (306)
8130701 -- Tipus Formasaun - 306 (306)
FFDTL 1,858 292 1,566
8130201 -- Formasaun Ofisiais F-FDTL 1,858 292 1,566
MoE - 2,271 (2,271)
8130601 -- Formasaun Profisional Profesores Ensinu Superior no Politékniku
- 2,271 (2,271)
MoS 4,372 2,692 1,680
8130501 -- Formasaun iha Saúde no Medisina 4,372 2,692 1,680
Seluk 4,614 2,942 1,672
8130801 -- Bolsa ba Funsionárius Públikus, Servidores Estadu ho Lideres Komunitárius iha áreas Administrasaun Públika no Jestaun Governasaun
1,000 620 380
8130901 -- Kapasitasaun ho Treinamentu - 47 (47)
8131001 -- kapasitasaun /Formasaun Rekursus Umanus (PNTL)
- 32 (32)
8131101 -- kapasitasaun /Formasaun Rekursus Umanus (PNTL)
100 23 77
8131201 -- Treinamentu Auditoria ba Funsionárius Inspesaun Jeral no Ministérius
1,024 334 690
8131301 -- Bolsas Estudu ho Formasaun Funsionárius do SEPI
- 50 (50)
131401 -- Kapasitasaun /Formasaun Rekursus Umanus (PGR)
- - -
8131501 -- Monitoria, akompañamentu, ekonomatu no seluk
350 225 125
8131601 -- Formasaun Profesores no Alunus da UNTL
2,040 1,314 726
8131701 -- Kapasitasaun / Formasaun Rekursus Umanus (SES)
100 297 (197)
PNTL 300 262 38
8130301 -- Formasaun Ajentes PNTL 300 262 38
SEJD 100 378 (278)
8130101 -- Formasaun Jovens 100 378 (278)
Seluk kontabilidade entries 263 (263)
8220601 -- Gabinete do Ministru Obras Públikas - (19) 19
7650201 -- Gabinete Ministru Transportes no Komunikasoens
- 165 (165)
8140101 – Afetasaun foun (FDKU) - 22 (22)
Iten Folla Saldu - 95 (95)
Total Jeral 42,447 34,588 7,859
Iha 2013, kobertura programa expande ka habelar ba 16 ho 2 instituisoens adisionais, hanesan
Ministériu Justisa, Ministériu Finansas, Ministériu Petróleu no Rekursus Minerais, Ministériu
Página 79 de146
Edukasaun, Ministériu Saúde, INAP, Gabinete Prezidénsia Repúblika, Gabinete Primeiru-
Ministru/Inspetor Jeral Estadu, Sekretáriu Estadu Formasaun Profisional no Polítika Empregu,
Sekretáriu Estadu Defeza, F-FDTL, Sekretáriu Estadu Seguransa, PNTL, Sekretáriuu Estadu
Promosaun no Igualdade, Sekretáriu Estadu Juventude no Desportu, Institutu Formasaun
Profesores no Profisoens Edukasionais (INFORDEPE), Universidade Nasional Timor-Leste
(UNTL).
Ba anu fiskal 2013, 21 instituisoens governu aprezenta sira-nia propostas atu bele inklui mos iha
Fundu ne’ebé total osan US$42.5 milloens mak aloka ba Fundu inkluzive orsamentu tranzitadu
husi tinan 2012.
4.1.1. Realizasoens Programa iha 2013
4.1.1.1. Programa Bolsas Estudu iha 2013
Fora-de 16 instituisoens akreditadas ba Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu ba anu
Fiskal 2013, iha instituisoens sanulu (1) mak presta programa Bolsas Estudu, inklui
Ministériu Justisa, Ministériu Finansas, Ministériu Petróleu no Rekursus Minerais,
Ministériu Edukasaun, Ministériu Saúde, SEJD, UNTL, SEPI, F-FDTL ho INAP.
Bolseirus sira husi níveis ensinu oioin hanesan Diploma 3, Baixareladu, Mestradus
Doutoradus. Númerus estimadus bolseirus husi 10 Instituisoens husi tinan 2013 mak
2610 estudantes no total estudantes ne’eé hetan graduasaun iha 2013 estima ho númeru
474 estudantes.
4.1.1.2. Formasaun Profisional, Téknika no Seluk
Instituisoens akreditadas ne’ebé proporsiona programa formasaun téknika no profisional
inklui: F-FDTL, GPM/IGE, GPR, INAP, MF, MJ, MPRM, PNTL, SEPI, SES, UNTL,
INFORDEPE, ME, SEFOPE ho SEJD. Instituisoens akreditadas hotu-hotu prepara sira-
nia programas no hala’o atividades formasaun tuir idaidak nia área
espesializada.Instituisoens hirak ne’e mos fornese formasaun téknika no profisional ba
sira-nia pesoal rasik no mos ba públiku. Total benefisiárius husi programas hirak ne’e
estima ho númeru 16,555.
4.2. Programas no Orsamentu iha 2014
Iha 27 instituisoens akreditadas ka hetan akredtitasaun mak iha asesu ba Fundu. Osan US$40.0
milloens mak aprova ba implementasaun programa iha 2014 no ida ne’e inklui US$3.1 milloens
ne’ebé maihusi 2013.
Osan US$ 22.2 milloens ou 56% aloka ba Programa Bolsas Estudu, US$3.1 milloens ou 8%
aloka ba Tipus Seluk Programa Formasaun nian, US$10.1 milloens ou 25% ba programa
Formasaun Profisional no US$4.6 milloens ou 11% ba programa Formasaun téknika.
Tabela 4. Revizaun Orsamentu ba 2014
Página 80 de146
Final Tranzitadu
ka roll over
Orsamentu Orijinal 2014
Orsamentu final 2014 depoisde auditoria
810 – Formasaun Profisional (1,677) 10,006 8,329
MoJ (1,731) 1,750 19
8100301 -- Formasaun profisional ba advogadus kriminalistas, ajentes kadastru, auditores, majistradus, notárius, advogadus privadus, tradutores ho inspetores
(1,731) 1,750 19
MoF (85) - (85)
8100201 -- Formasaun báziku iha línguas no kompeténsias matemátika
(85) - (85)
Seluk - 6,349 6,349
8100107 -- Formasaun ba Diretores, Xefes Departamentu iha áreas Jestaun Protokolu ho Jestaun Planeamentu, Kontabilidade, no Lingua Portugeza hodi apoia Servisus iha Gabinete Primeiru-Ministru
- 50 50
8100108 -- Formasaun Profisional iha área Jornalizmu, Editor, Lingua ho Jestaun Empreza
- 85 85
8100109 -- Formasaun Profisional ba Ofisiais Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK/CAC) iha áreas Auditoria Interna, Investigasaun, Kursu Intelijénsia, Monitorizasaun, Inspesaun ho Linguas Portugeza no Ingléza
- 126 126
8100110 -- Formasaun Profisional ba Funsionárius, Diplomatas iha área Diplomasia no Jestaun Administrasaun MNEC
- 350 350
8100111 -- Formasaun ba Funsionárius PJR iha Kargu Xefia ho Prokuradores Ministériu Publiku
- 11 11
8100112 -- Formasaun Profisional ba Funsionárius MOP iha áreas Jestaun Finanseira, Patrimôniu Estadu, Informasaun Jeografika, Jestaun Projetu ho Design Estrutural, Enjeñaria Sivíl, Arkitetura
- 850 850
8100113 -- Formasaun Profisional ba Funsionárius Ministériu Trasporte no Komunikasoens iha áreas Jestaun Finansas, Jestaun Rekursus Umanus, Teknika Informatika ho Formasoens Relevantes seluk
- 650 650
8100114 -- Formasaun Profisional ba Funsionárius no Pessoais Ministériu iha áreas Intelijénsia Merkadu no Investigasaun Komersial, Análize Estatistika, Lei Komérsiu no Análize Impaktu Ambiental
- 100 100
8100115 -- Formasaun Inisial no kontínua ba profesores - 2,000 2,000
8100116 -- Formasaun ba Profesores no Estudantes UNTL - 150 150
8100117 -- Formasaun iha jestaun Planeamentu - 112 112
8100118 -- Formasaun profisional iha áreas Pilotajen no Mekaniku Avioens
- 386 386
8100119 -- Formasaun profisional ba 50 pessoas MdF husi nivel D1 iha área jestaun Finansas Publikas
- 450 450
8100120 -- Formasaun profisional ba profisionais saude iha áreas lideransa,étika,nutrisaun, Metodolojia no seluk
- 250 250
8100121 -- Formasaun profisional ba 11 jestores iha diresoens barak no gabinete de SED
- 85 85
8100122 -- Formasaun profisional ba funsionárius iha áreas traballu (Bombeirus,emerjénsia,buska no salvamentu ho seluk)
- 75 75
Página 81 de146
Final Tranzitadu
ka roll over
Orsamentu Orijinal 2014
Orsamentu final 2014 depoisde auditoria
8100123 -- Formasaun profisional ba membrus PNTL iha kursus oioin relasiona ho Polisia Nasional
- 150 150
8100124 -- Formasaun profisional iha auditoria interna ba funsionárius publikus órgauns koontrolu
- 350 350
8100125 -- Formasaun profisional ba funsionárius SEPI - 25 25
8100126 -- Formasaun profisional ba jestores rekursus umanus,kargu diresaun no xefia,ho treinadores
- 50 50
8100127 -- Formasaun iha áreas protokolu,Lideransa,Auditoria,Planeamentu,jestaun rekursus umanus ho línguas oioin
- 45 45
SEFOPE 139 1,907 2,047
8100101 -- Formasaun maun-de-obra exterior 523 500 1,023
8100102 -- Kontra partida ho Brazil 2 307 309
8100103 -- Apoiu ba Sentru de Formasaun (845) 450 (395)
8100104 -- Sentru Tibar 239 250 489
8100105 -- Formasaun ba formadores 20 150 170
8100106 -- Formasaun ihakonstrusaun sivíl 200 250 450
811 – Formasaun Téknika 1,687 4,510 6,196
MAEOT/INAP 111 702 813
8110201 – Formasaun iha Administrasaun Públika 111 702 813
Seluk 1,576 3,808 5,383
8110102 -- Kapasitasaun Téknika ba Funsionárius Públikus ba Servisus Atendimentu Públiku,Jestaun Arkivu ho IT iha Gabinete Primeiru-Ministru
- 20 20
8110103 -- Kapasitasaun Téknika Multimedia ho Manutensaun Ekipamentus Media nian iha áreas relevantes
- 40 40
8110104 -- Kapasitasaun Teknika iha área Metodolojia de Peskiza, Téknika investigasaun, IT ho Kursus seluk
- 25 25
8110105 -- Kapasitasaun Téknika iha área Jestaun Rekursus Umanus no Implementasaun Rejime Karreiras Diplomatikas
- 100 100
8110106 -- Kapasitasaun Téknika ba Funsionárius PJR - 123 123
8110107 -- Kapasitasaun Téknika ba Pesoal Ministériu Obras Publikas iha áreas Sistema MYOB, Linguas Portugéz ho Ingléz, Levantamentu no Kontrolu ba Konstrusoens Privadas, Operadores iha Liña Alta Tensaun kona-ba Manutensaun Liña Viva, Eletrisita, Mekanika
- 235 235
8110108 -- Kapasitasaun Téknika ba Funsionárius Ministériu iha áreas Teknolojia Informasaun, Jestaun Aeroportu, Postais, Jestaun Arkivu no Servisus relevante seluk
- 200 200
8110109 -- Formasaun Téknika ba 10 Funsionárius MKIA iha áreas Análize Laboratoriu Standarizasaun Kualidade Produtus.
- 200 200
8110110 -- Formasaun Téknika ba Funsionárius Ministériu Turizmu iha áreas Lingua Ingléz, Organizador Eventu, Merkadu, Sound System, Palku, X-Ray, Eletrisidade, Digital Congress Network no Media.
- 100 100
8110111 -- Formasaun Téknika ba MAP iha áreas Plantasaun, Klimatolojia Agríkola, Laboratóriu Agrikultura, Inspesaun
- 850 850
Página 82 de146
Final Tranzitadu
ka roll over
Orsamentu Orijinal 2014
Orsamentu final 2014 depoisde auditoria
Kuarentena Báziku, Intensifikasaun Agrikultura, Jestaun Lideransa, Jestaun Riskus Klimatikus ho formasoens relevantes seluk.
8110112 -- Bolsas estudu no Formasaun ba Pesoal SEPI - - -
8110113 -- Kapasitasaun/formasaun Rekursus Umanus iha áreas Industria,komputador,Linguas no baze fornesimentu
- 1,200 1,200
8110114 – Kapasitasaun ba téknikus saude iha áreas enfermajen,partu limpu no seguru
- 150 150
8110115 -- Kapasitasaun téknika ba 24 funsionárius iha Gabinete SED
- 20 20
8110116 – Kapasitasaun profisional ba membrus F-FDTL - 115 115
8110117 -- Kapasitasaun iha áreas Etika no Protokolu,jestaun planeamentu no relatóriu,Linguas,tripulantes ambulansia,SOP no seluk
- 25 25
8110118 -- Kapasitasaun téknika ba membrus PNTL iha áreas espesializasaun oioin relasiona ho servisus
- 100 100
8110119 -- Formasaun téknika ba 42 funsionárius SEPI - 45 45
8110120 -- Formasaun téknika funsionárius SEJD iha áreas relevantes ho servisu juventude no desportu
- 240 240
8110121 – Formasoens iha áreas Média,Sistema,relatóriu Arkivu no jestaun orsamental
- 20 20
8110401 -- Formasaun ba Profesores, Inisial no Kontínua 1,576 - 1,576
812 – Bolsas estudu 2,267 22,601 24,868
MAEOT/INAP (1,293) 2,345 1,051
8120401 -- Dosentes INAP 28 941 969
8120402 -- Funsionárius Públikus (1,321) 1,404 82
MoE 673 7,389 8,062
8120301 -- Projetu Bolsas Estudu 6,491 565 7,056
8120302 -- Projetu Bolsas Estudu ba Portugal (216) 3,732 3,517
8120303 -- Projetu Bolsas Estudu iha Indonézia (1,271) 97 (1,174)
8120304 -- Projetu Bolsas Estudu iha Austrália 1,240 314 1,554
8120305 -- Projetu Bolsas Estudu iha Índia 1,184 1,515 2,699
8120306 -- Projetu Subsídiu ba Estudantes Finalistass iha Indonézia
161 300 461
8120307 -- Projetu Subsídiu ba Estudantes Finalistass iha Timor-Leste
(2,202) 300 (1,902)
8120308 -- Projetu Ko-finansiamentu Bolsas Estudu ba paízes barak (Xina, Makau ho CDU)
(534) 178 (356)
8120309 -- Projetu Bolsas Estudu Estratéjikus ba paízes barak (Tailândia, Eskósia, Inglaterra, Austrália ho Indonézia)
(2,447) - (2,447)
8120310 -- Akompañamentu no Monitorizasaun ba bolseirus no Prospesaun kona-ba Universidades Foun
(1,036) 387 (649)
8120311 – Bolsas estudu foun kona-ba língua portugueza (697) - (697)
8120312 -- Bolsas estudu foun ba língua portugeza - - -
8120313 -- Prosesu selesaun (Ezames portugéz ho ingléz, entrevistas)
- - -
Página 83 de146
Final Tranzitadu
ka roll over
Orsamentu Orijinal 2014
Orsamentu final 2014 depoisde auditoria
MoF 2,023 - 2,023
8120201 -- Finansas Públikas no Formasaun Informátikas 2,023 - 2,023
NULL - 11,803 11,803
8120102 -- Projetubolsas estudu ba Cuba - 180 180
8120103 -- Akompañamentu no Monitorizasaun - 150 150
8120104 -- Projetu bolsas estudu ba dosentes bolseirus UNTL ho Univ.Akreditadas
- 1,264 1,264
8120105 -- Projetu formasaun profesores nível DIII iha áreas fizika,Matematika no kímika
- 250 250
8120106 – Kontratasaun ba 20 Profesores ho estudantes DIII - 400 400
8120107 – projetu bolsas estudu ba Brazil - 1,010 1,010
8120108 -- Bolsas estudu ba Dosentes ho estudantes nivel Lisensiatura,Mestradu ho Doutoramentu iha TL,Indo,Port no Brazil
- 850 850
8120109 -- Bolsas Ezistentes - 2,343 2,343
8120110 – Bolsas foun ba 61 estudantes no funsionárius MdF - 1,061 1,061
8120111 -- Bolsas ne’ebé iha - 1,500 1,500
8120112 -- Bolsas ba Medisina jeral,Espesialistas,Dentistas,Infermajen,Parteiras,Analistas,Farmaseutikus….
- 2,600 2,600
8120113 -- Bolsas estudu ba 29 funsionárius SED iha nivel Lisnsiatura,Mestradus,Doutoramentu
- 30 30
8120114 -- Bolsas estudu ba membrus F-FDTL iha área DEFEZA - 85 85
8120115 -- Bolsas estudu ba 2 funsionárius SEPI - 15 15
8120116 -- Apoiu bolsas estudu funsionárius SEJD - 45 45
8120117 -- Bolsas estudu - 20 20
SERN 864 1,064 1,929
8120101 -- Formasaun iha Setor Petrolíferu 864 1,064 1,929
813 – Seluk 707 2,883 3,590
ALL MINISTÉRIU (1,465) - (1,465)
8130701 -- Tipus Formasaun seluk (1,465) - (1,465)
FFDTL 1,520 - 1,520
8130201 -- Formasaun ba Ofisiais F-FDTL 1,520 - 1,520
MoE (2,359) - (2,359)
8130601 -- Formasaun Profisional ba Profesores Ensinu Superior no Politékniku
(2,359) - (2,359)
MoH 1,677 - 1,677
8130501 -- Formasaun iha Saúde no Medisina 1,677 - 1,677
Seluk 1,582 2,883 4,465
8130102 – Kapasitasoens oioin ba Funsionárius Gabinete Ministériu Públiku
- 111 111
8130104 -- Subsídius ba estudantes Finalistas iha Indonezia ho Timor Leste,Akompañamentu no Monit.ba Bolseirus
- 1,050 1,050
Página 84 de146
Final Tranzitadu
ka roll over
Orsamentu Orijinal 2014
Orsamentu final 2014 depoisde auditoria
8130105 – Kapasitasoens oioin ba funsionárius SED - 15 15
8130106 – Formasoens oioin ba funsionárius GPM - 15 15
8130107 – Formasoens relevantes oioin ba servisus Ministériu - 150 150
8130108 – Estájiu profisional 2 funsionárius SEPI - 15 15
8130109 -- Estudu Komparativu - 15 15
8130801 – Bolsas Estudu ba funsionárius Públikus, Servidores Estadu no Lideres Komunitárius iha áreas Administrasaun Públika no Jestaun Governasaun
367 497 864
8130901 -- Kapasitasaun ho Treinamentu (47) 15 (32)
8131001 -- kapasitasaun /Formasaun Rekursus Umanus (PNTL) (41) - (41)
8131101 -- kapasitasaun /Formasaun Rekursus Umanus (PNTL) 77 - 77
8131201 -- Treinamentu kona-ba Auditoria ba Funsionárius Inspesaun Jeral ho Ministérius
690 35 725
8131301 -- Bolsas Estudu ho Formasaun ba Funsionárius SEPI (50) 5 (45)
8131401 -- Kapasitasaun /Formasaun Rekursus Umanus (PGR) - 2 2
8131501 -- Monitorizasaun, akompañamentu, ekonomatu no seluktan
125 850 975
8131601 -- Formasaun ba Profesores ho Alunus UNTL 679 110 788
8131701 -- Kapasitasaun / Formasaun Rekursus Umanus (SES) (218) - (218)
PNTL 35 - 35
8130301 – Formasaun ba Ajentes PNTL 35 - 35
SEJD (283) - (283)
8130101 -- Formasaun Jovens (283) - (283)
Entradas kontabilidade Seluk (98) - (98)
8140101 – Afetasaun foun (FDKU) (22) - (22)
8220601 -- Gabinete Ministru Obras Públikas 19 - 19
Rúbrika Saldu (95) - (95)
Total Jeral 2,720 40,000 42,720
4.3. Programa no Orsamentu iha 2015
Ba anu fiskal 2015, Sekretariadu Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu simu propostas husi
35 instituisoens governu. Iha osan US$ 41.08 milloens ne’ebé aprova ba implementasaun
programa iha 2015 ne’ebé inklui US$ 2.1 milloens tranzita ka pasa mai husi 2014.
Total alokasaun orsamentu 2015 fahe ba programas 6 . Programa Bolsas Estudu mak barak liu
husi total orsamentu ba 2015, ne’ebé reprezenta metade husi total orsamentu ne’ebé aprova mak
US$15,940,005 reflete 39% husi total orsamentu. Tuir mai mak Programa Formasaun ho
osan $10,119,320 ne’ebé 25% husi Fundu. Enkuantu ba Formasaun Téknika ho Tipus
Formasaun seluk idaidak ho montante $3,797,999 (9% husi Fundu) no $2,242,676 (5% husi
Fundu. Dala ida tan, adisiona ho kategorias foun rua ba programa hanesan Asistensia Téknika ba
Página 85 de146
Setor Judisial ne’ebé aloka montante $5,010,000 (12% husi fundu) no Asistensia Téknika ba
Ensinu ka Edukasaun Tersiáriu ho osan $3,974,000 reflete 10% husi total fundu.
Tabela 5. Sumáriu Orsmanetu tinan 2015
Programa Tranzita husi 2014 ba 2015
Orsamentu Adisional ba
2015
Orsamentu Final 2015
(Inklui Rollover)
Total $2,100,000 $38,984,000 $41,084,000
810 - Formasaun Profisional $300,000 $9,819,320 $10,119,320
811- Formasaun Téknika $100,000 $3,697,999 $3,797,999
812- Programa Bolsas Estudu $1,600,000 $14,340,005 $15,940,005
813- Tipus Formasaun Seluk $100,000 $2,142,676 $2,242,676
922 - Asistensia Téknika ba Setor Judisial - $5,010,000 $5,010,000
923 - Asisténsia Téknika ba Ensinu Tersiáriu - $3,974,000 $3,974,000
5. Realizasoens Programa iha 2015
5.1 Programas Bolsas Estudu
Programa bolsas estudu ida ne’e garante ba Timoroan sira tantu husi setor públiku no husi setro
privadu inklui públiku ein-jeral. Bolsas estudu kobre diferentes áreas prioritárias estudu nian no
mos diferentes níveis ensinu superior , husi diploma to’o doutoramentu. Maibé, foka liu ba nível
kraik nian mak hanesan (Diploma/Sertifikadu no Baixarelatu).
Tabela 6. Instituisoens sira-nia Programa Bolsas Estudu ba tinan 2015
Instituisaun Bolseirus
SEM (SEPI) 1
F-FDTL 3
MPRM 79
Ministériu Finansas Finansas 95
UNTL 110
INAP 287
Ministériu Edukasaun 663
Ministériu Saúde 1,423
Total 2,661
Página 86 de146
Tabela 7. Nível Ensinu iha 2015
Nível Edukasaun/Ensinu Bolseirus
D1 70 D3 845
D4 11 S2 329 S1 1,328
S3 52 Médikus espesialistas 26
Total 2,661
Tabela 8. Klasifikasaun tuir Kampus/áreas Estudus no numerus Bolseirus iha 2015
Kampu Estudus Númeru Bolseirus
Kriminolojia 12
Pilotu 12
Akademia Polísia 15
Arte & Kultura 24
Médikus Espesialistas 26
Statítistikas 28
Turizmu 36
Arkitetura & planeamentu 39
Lei 47
IT Teknolojia Informasaun 55
Agrikultura & metereolojia 64
Dentistas 71
Kontabilidade, Finansas, Negósiu/komérsiu, Ekonomia, Auditoria, Ekonómikas, Komérsiu no RU
95
Edukasaun 109
Medisina Jeral 242
Enjeñaria 267
Parteiras 307
Administrasaun Públika & Jestaun 369
enfermajen 374
Saúde Jeral 469
TOTAL 2,661
Página 87 de146
Gráfiku 1. Programa Bolsas estudu - Áreas Estudus no total númeru of estudantes iha
2015
Gráfiku iha leten hatudu katak áreas saúde mak domina programa bolsas estudu. It abele haree
katak iha 1423 ou besik 53.48 pursentu husi benefisiárius bolsas estudu ne’ebé finansia ho Fundu
Dezenvolvimentu Kapital Umanu ne’ebé foti kona-ba áreas hanesan:Medisina Jeral, Médikus
Espesialistas, Enfermajen, Parteiras, Dentistas, Saúde Jeral etc.
Segundu ne’ebé boot liu mak Administrasaun Públika ho Jestaun ne’ebé iha 369 benefisiárius.
Tuir mai iha áreas importantes rua mak konsidera hanesan iha numerus boot liu hanesan
Enjeñaria ho 267 benefisiárius no Edukasaun 109 benefisiárius.
Aleinde númeru estudantes ne’ebé boot ne’e,iha kursus ne’ebé ho númeru estudantes menus liu
hanesan ba Kriminolojia ho 12 estudantes, Akademia Polísia ho 12 estudantes, Arte no Kultura
ho 24 estudantes.
Página 88 de146
5.2. Formasaun Profisional, Formasaun Téknika no Formasaun Espesializada seluk
Tuir kategorias tolu ne’e, ita sei haree katak iha mais ou menus 28 Instituisoens ne’ebé iha
programas formasaun profisional, formasaun téknika no formasaun espesializada seluktán . Mak
hanesan KAK/CAC, F-FDTL, GPM, GPR, IGE, INAP, MAP, MKIA, MdD (SED), MdJ,
MECAE/SEAPRI, MdI (SES), MNEC, MOPTK, MPRM, MSS, MdT, PCM, PGR, PNDS,
RTTL, SEAC, SECOMS, SEJD, SEPFOPE, SEPI/SEM, Tribunal Rekursus & INAP.
Tabela 9. Áreas Kursus nian ou Kampus Estudus iha 2015
Kursus Formasaun Benefisiárius
Agrikultura 332
Arte no Kultura 14
Kursu Komputador 105
Kursu Komputador ba Komunidade – Suai 135
Seguransa & Defeza 69
Kursu Ingléz ba Komunidade - Suai 1689
Avaliasaun & Monitorizasaun 245
Finansas 321
Indusaun Jeral ba Funsionárius Públikus 1200
Ospitalidade, Ekonómikas no Administrasaun 325
Teknolojia Informasaun 574
Linguas 919
Justisa 308
Formasaun ba Lideransa & Governasaun 927
Jestaun & Administrasaun 345
Media & Relasoens Públikas 217
Multimedia & Komunikasaun 60
Administrasaun Públika 1,914
Jestaun Publika 1,449
Sosial & Seguransa 56
Desportu 260
Planus Estratéjikus & Jestaun 125
Téknikus & Enjeñaria 3,695
Turizmu 26
Total 15,310
Página 89 de146
Gráfiku 2. Total númeru benefisiárius ho áreas formasaun iha 2015
Nota: Aleinde programa bolsas estudu ho formasaun espesializada seluktán,Ministériu
Edukasaun mos fó subsídius ba Veteranus sira ho sira-nia oan. Tuir relatóriu husi Ministériu
Edukasaun, total benefisiárius ba subsídius dezde 2013 to’o 2015 mak 319 pesoeas. Ba de’it
2015, iha 110 benefisiárius; 5 benefisiárius iha Indonézia no 105 benefisiárius iha Timor-Leste.
Página 90 de146
6. Sumáriu Orsamentu Sumáriu 2016 nian klasifika tuir áreas
6.1. Programa Bolsas estudu iha 2016
Objetivu prinsipal programa bolsas estudu mak atu prepara rekursu umanus ho espesialistas
sientífikus, ba nesesidade médiu no longu prazu nian hodi nune’e kontribui ba dezenvolvimentu
ekonómiku no social paíz ka rai ne’e nian.
Programa adjudikasaun/atribusiaun bolsas estudu ne’e ba Timoroan sira garante ba setores
públiku no privadu inklui públiku ein-jeral. Bolsas estudu e’emos kobre diferentes áreas
prioritárias estudu nian ho diferentes níveis edukasaun/ensinu, husi diploma to’o doutoramentu.
Maibé, foka liu ba nível kraik nian (Diploma/Sertifikadu no Baixarelatu).
Dezde 2011 to’o 2015 Fundu ne’e aloka total osan $87,492.005 ba programa ida ne’e. Ba tinan
2016 total orsamentu $15,532,688 US aloka hodi kobre total 2,664 benefisiárius. Inklui iha ne’e
programa bolsas estudu ho 17 sub-programas relasiona ho áreas estudu prinsipais.
Ssubprogramas ba 2016, mak relasiona ho saúde, jestaun ho administrasaun, edukasaun,
enjeñaria, arkitetura no planeamentu rural ho rejional ne’ebé mak hetan atensaun boot. Total
2322 pesoas sei benefisia ho subprogramas prinsipais 4 ne’e.Programas hirak ne’e aliña ka la’o
tuir programas prioritárius ne’ebé VI governu konstitusional identifika no temi iha planu
estratéjiku dezenvolvimentu.
Tabela 10. Áreas Estudus no númerus bolseirus tuir planu ba for 2016 Áreas Estudus No. Benefisiárius
Kontabilidade, Finansas Auditoria 56
Agrikultura no Metereolojia 30
Arte no Kultura 13
Negósiu/komérsiu administrasaun 20
Kriminolojia 7
Alfândegas 10
Defeza no Seguransa 69
Edukasaun 242
Enjeñaria, Arkitetura no Planeamentu 232
Saúde 1,414
Informasaun , Komunikasaun no Teknolojia (IKT) 43
Relasoens Internasionais 15
Jurnalizmu no Komunikasaun 7
Lei no Justisa 38
Jestaun no Administrasaun 434
Estatístikas 13
Turizmu 21
Total 2,664
Página 91 de146
Gráfiku 3. Total áreas ba kursus ho númeru bolseirus tuir planu ba 2016
6.2. Programa Formasaun ba 2016
Tipus formasaun tuir programa hirak ne’e mak formasaun profisional, formasaun téknika no
formasaun espesializada seluktán.
Objetivu programas formasaun hirak ne’e mak atu reforsa kapasidade ka kbiit funsionárius
públikus sira-nian, hodi presta servisus ne’ebé efetivus, efisientes no asesíveis ba públiku no mos
prepara ho hadi’a kompeténsias no abilidades Timoroan nian, liu-liu ba jovens sira, bazeia ba
rekizitus no nesesidades merkadu traballu.
Dezde 2011 to’o tinan 2015 total osan 73,344 US aloka ba programa ida ne’e . Ba tinan 2016
total orsamentu 16,467,312 US dólares aloka hodi kobre total 15,111 benefisiárius. Inklui iha
programa formasaun ne’e 25 sub-programas relasiona ho prinsipais áreas formasaun .
Husi sub-programas ne’e hotu ne’ebé inklui iha programa tinan 2016, subprogramas relasiona ho
administrasaun, jestaun, kontabilidade, finansas, lojístikas no aprovizionamentu, edukasaun,
linguas, defeza ho seguransa no justisa mak hetan atensaun boot liu.Total 11,316 pesoeas sei
benefisia ho subprogramas prinsipais 5 ne’e.
Página 92 de146
Tabela 10. Total áreas formasaun no benefisiárius tuir planu ba 2016
Áreas Formasaun Benefisiárius
Administrasaun, Jestaun, Kontabilidade, Finansas, Lojístika ho Aprovizionamentu 3,532
Agrikultura 69
Arte no Kultura (inklui banda muzikal) 111
Auditoria 163
Komérsiu & Indústria & Environment 35
Defeza no Seguransa (inklui F-FDTL & PNTL) 1,558
Edukasaun & Formasaun ba Profesores & Formadores Profisionais 3,040
Jéneru 7
Saúde 202
Rekursus Umanus 64
Direitus Umanus 38
Indusaun ba Funsionárius Públikus 871
Teknolojia Informasaun 236
Relasoens Internasionais 59
Jornalizmu 104
Justisa 1,095
Línguas 2,091
Lideransa 116
Protokolu & Relasoens Públikas 30
Pilotus 16
Obras Públikas, Transporte no Komunikasaun 320
Solidariedade Sosial 29
Desportu ho Juventude 81
Suporte ba Sentrus Formasaun 976
Turizmu 268
Total 15,111
Página 93 de146
Gráfiku 4. Total áreas formasaun no benefisiárius tuir planu ba 2016
Página 94 de146
7. Orientasoens ka Diretrizes jerais kona-ba alokasaun orsamentu ba 2016
7.1. Orientasoens jerais kona-ba ezekusaun orsamentu ba programas formasaun
Hanesan parte husi preparasaun ba programa FDKU nian, propostas hotu-hotu kona-ba projetus
foun ba orsamentu 2015 ne’ebé aprezenta husi liñas ministeriais/ajénsias avalia antes kedan uza
“Orientasoens no Prosedimentus” hanesan tuir mai:
1. Instituisaun ne’ebé elejível no aplika hodi sai akreditada ba Fundu Dezenvolvimentu
Kaptial Umanu Fund tenke Instituisaun Governu nian no Konsellu Administrativu
Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu mak aprova;
2. Instituisoens elejíveis sei aprezenta propsta kona-ba atividades programa nian ne’ebé
inklui prioridades estratéjikas VI Governu Konstitusional nian no mos NDP 2011-
2030 kona-ba dezenvolvimentu rekursus umanus haree-tuir ba kualidade ezekusaun
ne’ebé di’ak tebes husi instituisaun ida-ida;
3. Kualker akordu ou MoU ne’ebé selebra ka halo entre instituisaun relevante ho
parseirus traballu seluk kona-ba kapasitasaun ba pesoal ka dezenvolvimentu
kapasidade umana tenke superviziona husi no aprezenta ba Sekretariadu Fundu
Dezenvolvimentu Kapital Umanu;
4. Nesesidades instituisaun relevante ninian rasik ou demand aka nesesidades paíz nian
ein-jeral;
5. Propostas tenke verifika didi’ak no rekomenda ba Konsellu Administrativu FDKU
nnian hafoin lori ba Komisaun Revizaun Orsamentu ne’ebé Primeiru- Ministru mak
lidera, no nia membrus mak Ministru Finansas, Ministrus Koordenadores Estadu,
Sosial no Ekonomia sei halo revizaun bazeia ba validade, no planus ne’ebé válidus,
rasionais/sensatas husi instituisoens relevantes; no
6. Propostas hirak ne’e sei avalia no rekomenda bazeia ba kapasidade.
Atu asegura katak Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu ne’e jere no implementa didi’ak,
mak estabelese “Orientasaun/Diretriz” hanesan tuir mai ba programa no ezekusaun orsamentu:
1. Fundu ne’e limita los de’it hodi finansia Programa Dezenvolvimentu Kapital Umanu.
2. Ezekusaun orsamentu tenke hala’o tuir programa ne’ebé aprova no hakerek iha Livru
Orsamentu 6 ne’e.
3. Sekretariadu nia funsaun mak verifika no sertifika programs hotu-hotu ne’ebé
aprezenta no programas hirak ne’e aprova tebes duni hanesan programas estratéjikas
relasiona ho Kapasitasaun no klasifika iha Livru 6 ne’e katak sei finansia ka la
finansia ho osan husi FDKU.
4. Kona-ba programa ne’ebé iha, fundu sei ezekuta depoisde Sekretariadu FDKU simu
relatóriu husi programa nia donu ka na’in.
5. Fundu sei la ezekuta programas kurtu prazu nian tanba nia kustu mínimu.
6. Ba programas ne’ebé bele hala’o iha East Timor, Sekretariadu rekomenda maka’as
atu halo entrega iha paíz laran.
7. Fundu ne’e sei ezekuta tuir prinsípiu, "kustu mínimu, rezultadus/kualidade ás.”
Página 95 de146
7.2. Sumáriu kona-ba total alokasaun orsamentu ba 2016
Orsamentu final ne’ebé aprova ba FDKU iha tinan 2015 mak US$41.084 milloens ne’ebé inklui
US$ 8.98 milloens orsamentu re-aloka husi “Komisaun Eventual” ba tan kategorias rua ka liu
hanesan: Asistensia Téknika ba Setor Judisial & Asistensia Téknika ba Ensinu Tersiáriu.
Gráfiku 5. 2016 orsamentu no projesoens ba tinan lima
Maibé, total orsamentu ne’ebé aloka ba 2016, mak 34 milloens, relativamente menus liu
kompara ho ba tinan 2015. Ne’e signifika katak orsamentu ne’ebé aloka ba FDKU iha 2016
menus 17 % (persentajen), maski nune’e relativamente númeru instituisoens kuaze hanesan,
respetivamente 35 ho 36 hanesanmembrus akreditadus ka rekoñesidus.
Página 96 de146
Gráfiku 6. Distribuisaun Orsamentu tuir tipu Formasaun ba 2016
Ilustrasaun iha leten hatudu katak orsamentu 34 milloens ne’ebé aloka ba 2016 fahe ba
programas prinsipais haat mak hanesan: Formasaun Profisional, Formasaun Téknika, Programa
Bolsas estudu,tipus Formasaun seluk. Programa bolsas estudu mak dominante ka boot liu husi
total orsamentu ba 2016, ne’ebé reprezenta metade husi total orsamentu ne’ebé aprova mak $
17,232,688.00 no reflete 51% husi total orsamentu. Tuir mai mak Programa Formasaun
Profisional serkade $7,835,245.40 ho 23% husi fundu.
Formasaun Téknika ho Tipu Formasaun seluk ladun dook malu.Formasaun Téknika no Tipus
Formasaun seluk idaidak nia montante osan mak $ 5,115,167.35 (15 % husi fundu) no $
3,816,899.25 (11% husi fundu).
Tabela 11. Orsamentu Sumáriu for 2016 according to Programa Categories
Programa as Orsamentu Final
2016 Projesaun ba Anu
2017 Projesaun ba Anu
2018 Projesaun ba Anu
2019 Projesaun ba Anu 2020
810 – Formasaun Profisional 7,835,245.40 7,835,245.40 9,794,056.75 11,263,165.26 11,826,323.53
811- Formasaun Téknika 5,115,167.35 5,115,167.35 6,393,959.19 7,353,053.07 7,720,705.72
812- Bolsas de Estudu 17,232,688.00 17,232,688.00 21,540,860.00 24,771,989.00 26,010,588.45
813-Tipus Formasaun seluk 3,816,899.25 3,816,899.25 4,771,124.06 5,486,792.67 5,761,132.31
Total 34,000,000.00 34,000,000.00 42,500,000.00 48,875,000.00 51,318,750.00
Página 97 de146
8. Programas ne’ebé propoen ho Detailles Orsamentu ba Anus Fiskal 2016
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
810 Gabinete Prezidente Repúblika - GPR
Formasaun Profisional
Formasaun iha área RU, Inspesaun no Auditoria
40,000.00 40,000.00 50,000.00 57,500.00 60,375.00
811 Gabinete Prezidente Repúblika - GPR
Formasaun Téknika
Formasaun Dijitalizasaun Arkivu (IT)
40,000.00 40,000.00 50,000.00 57,500.00 60,375.00
Total Projetus 80,000.00 80,000.00 100,000.00 115,000.00 120,750.00
810 Gabinete Primeiru- Ministru - GPM
Formasaun Profisional
Padraun Prosedimentu Operasional (SOP ka PPO)
2,000.00 2,000.00 2,500.00 2,875.00 3,018.75
810 Gabinete do Primeiru Ministru - GPM
Formasaun Profisional
Jestaun Administrasaun Finansas
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
810 Gabinete Primeiru Ministru - GPM
Formasaun Profisional
Jestaun Atendimentu Públiku
4,000.00 4,000.00 5,000.00 5,750.00 6,037.50
810 Gabinete Primeiru Ministru - GPM
Formasaun Profisional
Jestaun Lojístika Patrimóniu Estadu
4,000.00 4,000.00 5,000.00 5,750.00 6,037.50
810 Gabinete Primeiru Ministru - GPM
Formasaun Profisional
Jestaun Rekursus Umanus 4,000.00 4,000.00 5,000.00 5,750.00 6,037.50
Ministério do Planeamento e Investimento Estratégico - MPIE
Secretariado Técnico
Fundo de Desenvolvimento do Capital Humano - FDCH
Hudilaran - Fatuhada, Díli, Timor-Leste. No Telefone: 3310289/ 3310624 (Ext. 113)
Página 98 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Gabinete Primeiru Ministru - GPM
Formasaun Téknika
Média 3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
811 Gabinete Primeiru Ministru - GPM
Formasaun Téknika
IT 4,000.00 4,000.00 5,000.00 5,750.00 6,037.50
811 Gabinete Primeiru Ministru - GPM
Formasaun Téknika
Kontabilidade Báziku 7,000.00 7,000.00 8,750.00 10,062.50 10,565.63
813 Gabinete Primeiru Ministru - GPM
tipus Formasaun seluk
Kursu Servisus Cleaner ka pesoal limpeza+ Cafetaria
4,000.00 4,000.00 5,000.00 5,750.00 6,037.50
811 Gabinete Primeiru Ministru - GPM
Formasaun Téknika
IT , Média e Kontabilidade Báziku
9,000.00 9,000.00 11,250.00 12,937.50 13,584.38
810 Gabinete Primeiru Ministru - GPM
Formasaun Profisional
Padraun Prosedimentu Operasional, Jestaun Administrasaun, Logístika, Rekursus Umanus no Atendimentu Públiku
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
813 Gabinete Primeiru Ministru - GPM
Tipus Formasaun seluk
Anu 1.hahú iha 2016-2017) 4,000.00 4,000.00 5,000.00 5,750.00 6,037.50
Total Projetus 80,000.00 80,000.00 100,000.00 115,000.00 120,750.00
810 Prokuradoria Jeral Repúblika - PGR
Formasaun Profisional
Administrasaun 3,420.00 3,420.00 4,275.00 4,916.25 5,162.06
810 Prokuradoria Jeral Repúblika - PGR
Formasaun Profisional
Kursu Língua Ingléza 26,400.00 26,400.00 33,000.00 37,950.00 39,847.50
810 Prokuradoria Jeral Repúblika - PGR
Formasaun Profisional
Investigasaun 101,880.00 101,880.00 127,350.00 146,452.50 153,775.13
810 Prokuradoria Jeral da Repúblika - PJR
Formasaun Profisional
Lideransa 15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
810 Prokuradoria Jeral da Repúblika - PJR
Formasaun Profisional
JRU 20,700.00 20,700.00 25,875.00 29,756.25 31,244.06
Página 99 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
810 Prokuradoria Jeral da Repúblika - PJR
Formasaun Profisional
Jestaun Aprovizionamentu ne’ebé efetivu
4,400.00 4,400.00 5,500.00 6,325.00 6,641.25
811 Prokuradoria Jeral Repúblika - PJR
Formasaun Téknika
IT 10,200.00 10,200.00 12,750.00 14,662.50 15,395.63
813 Prokuradoria Jeral Repúblika - PJR
Tipus Formasaun seluk
Kursu Espesial relevante ho servisu PJR
83,000.00 83,000.00 103,750.00 119,312.50 125,278.13
Total Projetus 265,000.00 265,000.00 331,250.00 380,937.50 399,984.38
811 Prezidénsia do Konsellu de Ministrus - PKM
Formasaun Téknika
Formasaun avansada iha Lojístika
51,520.00 51,520.00 64,400.00 74,060.00 77,763.00
811 Prezidénsia Konsellu de Ministrus - PKM
Formasaun Téknika
Formasaun avansada iha Lojístika
14,840.00 14,840.00 18,550.00 21,332.50 22,399.13
811 Prezidénsia Konsellu de Ministrus - PKM
Formasaun Téknika
IT-Nova Teknolojia 4,670.00 4,670.00 5,837.50 6,713.13 7,048.78
Total Projetus 71,030.00 71,030.00 88,787.50 102,105.63 107,210.91
810 Ministériu Finansas -MdF
Formasaun Profisional
Aprovizaunamentu no Jestaun Kontratu Kapasitasaun
55,000.00 55,000.00 68,750.00 79,062.50 83,015.63
810 Ministéri Finansas -MdF
Formasaun Profisional
Kapasitasaun iha Pagamentus
54,000.00 54,000.00 67,500.00 77,625.00 81,506.25
810 Ministériu Finansas -MdF
Formasaun Profisional
Kapasitasaun iha Numerasia ka halo kontas
96,146.00 96,146.00 120,182.50 138,209.88 145,120.37
812 Ministériu Finansas -MdF
Bolsas Estudu Bolsas estudu ba Australia - Darwin - CDU (Kontabilidade)
171,050.00 171,050.00 213,812.50 245,884.38 258,178.59
812 Ministériu Finansas -MdF
Bolsas Estudu Bolsa estudu ba Australia - Darwin - CDU (IT)
519,752.00 519,752.00 649,690.00 747,143.50 784,500.68
812 Ministériu Finansas -MdF
Bolsas Estudu Bolsas estudu Australia - Adelaide - Flinders (Kontabilidade/Finansas)
838,552.00 838,552.00 1,048,190.00 1,205,418.50 1,265,689.43
Página 100 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
812 Ministériu Finansas -MdF
Bolsas Estudu Bolsa estudu ba Indonézia - Jakarta - STIS (Estatístika)
165,500.00 165,500.00 206,875.00 237,906.25 249,801.56
813 Ministériu Finansas -MdF
Tipus Formasaun seluk
- - -
810 Ministériu Finansas -MdF
Formasaun Profisional
Planeamentu Kapasitasaun 19,000.00 19,000.00 23,750.00 27,312.50 28,678.13
810 Ministériu Finansas -MdF
Formasaun Profisional
Orsamentu Kapasitasaun 16,500.00 16,500.00 20,625.00 23,718.75 24,904.69
810 Ministériu das Finansas -MdF
Formasaun Profisional
Jestaun Patrimónius no Frota Kapasitasaun
26,750.00 26,750.00 33,437.50 38,453.13 40,375.78
812 Ministériu Finansas -MdF
Bolsas Estudu Bolsas Estudu iha área Impostu/Alfândegas - Australia
328,500.00 328,500.00 410,625.00 472,218.75 495,829.69
812 Ministériu Finansas -MdF
Bolsas Estudu Bolsas Estudu iha área IT - Australia
97,000.00 97,000.00 121,250.00 139,437.50 146,409.38
Total Projetus 2,387,750.00 2,387,750.00 2,984,687.50 3,432,390.63 3,604,010.16
811 Ministériu Justisa – MJ
Formasaun Téknika
Formasaun Téknika iha área Reinsersaun Sosial
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
811 Ministériu Justisa – MJ
Formasaun Téknika
Kontínuasaun Formasaun Profisional ba Prizioneirus
100,000.00 100,000.00 125,000.00 143,750.00 150,937.50
811 Ministériu Justisa – MJ
Formasaun Téknika
Formasaun Fízika no mental ba Guardas Prizionais
100,000.00 100,000.00 125,000.00 143,750.00 150,937.50
811 Ministériu Justisa – MJ
Formasaun Téknika
Formasaun Téknika ba Guarda Prizional iha área Servisus Prizionais
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
811 Ministériu Justisa – MJ
Formasaun Téknika
Formasaun Téknika ba ekipa Resinsersaun Sosial
40,000.00 40,000.00 50,000.00 57,500.00 60,375.00
812 Ministériu Justisa – MJ
Bolsas Estudu Bolsas estudu iha akdemia Siénsias Korrresionais (AKIP)
50,000.00 50,000.00 62,500.00 71,875.00 75,468.75
811 Ministériu Justisa – MJ
Formasaun Téknika
Formasaun operasional na área de sistema Prizional
30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
Página 101 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
Cipinang em Jakarta
811 Ministériu Justisa – MJ
Formasaun Téknika
Formasaun Téknika na área servisus Prizionais
40,000.00 40,000.00 50,000.00 57,500.00 60,375.00
810 Ministériu Justisa – MJ
Formasaun Profisional
Treinamentu no kapasitasaun liuhusi Misaun Estudus ou interkâmbiu ho Defensoria Públika Brazil
60,000.00 60,000.00 75,000.00 86,250.00 90,562.50
810 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Profisional
Kontinuasaun 60 Kursu Formasaun ba Majistradus ho Defensores Públikus (45 Formandus, 20 Feto 25 mane)- Komponente eskolar
100,000.00 100,000.00 125,000.00 143,750.00 150,937.50
810 Ministériu Justisa – MJ
Formasaun Profisional
70 Kursu Formasaun ba Majistradus no Defensores Públikus (45 Formandus)-Komponente eskolar
30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
810 Ministériu Justisa – MJ
Formasaun Profisional
Kontinuasaun 40 Kursu Formasaun ba Advogadus Privadus-28 Formandus
50,000.00 50,000.00 62,500.00 71,875.00 75,468.75
810 Ministériu Justisa – MJ
Formasaun Profisional
Kontinuasaun 50 Kursu Formasaun ba Advogadus Privadus- 45 Formandus
100,000.00 100,000.00 125,000.00 143,750.00 150,937.50
810 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Profisional
Saláriu ba korpu formadores iha CFJ
850,000.00 850,000.00 1,062,500.00 1,221,875.00 1,282,968.75
810 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Profisional
Kontinuasaun 5° Kursu Formasaun ba Advogadus Privadus- 45 Formandus
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
810 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Profisional
Estájiu 4º Kursu advogadus privadus
30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
Página 102 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
810 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Profisional
Kursu formasaun Língua Portugeza ba Investigadores Polísia Sientífika investigasaun Kriminal (PSIK) 30 Formandus
3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
810 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Profisional
Kursu Formasaun Língua portugeza funsionárius Ministériu Justisa
2,000.00 2,000.00 2,500.00 2,875.00 3,018.75
810 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Profisional
Estudu komparativu ba funsionárius TS/TP SFJ
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
810 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Profisional
Konsellu Jestaun no Disiplina Advokasia (KJDA)
6,000.00 6,000.00 7,500.00 8,625.00 9,056.25
810 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Profisional
Kursu Tradusaun 20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
811 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Téknika
Formasaun téknika iha área Rekursus Umanus, finansas, lojístika, no planeamentu
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
811 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Téknika
Formasaun téknika espesífiku iha área Informátikas sistema Billete Identidade
40,000.00 40,000.00 50,000.00 57,500.00 60,375.00
810 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Profisional
Formasaun espesífiku iha área Konservatóriu no Notáriu Estajiáriu
840,000.00 840,000.00 1,050,000.00 1,207,500.00 1,267,875.00
810 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Profisional
Formasaun espesífiku iha área selebrasaun kazamentu sivíl iha Portugal
30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
811 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Téknika
Formasaun Inspesaun, Auditoria no Investigasaun
100,000.00 100,000.00 125,000.00 143,750.00 150,937.50
812 Ministériu Justisa - MJ
Bolsas Estudu 2 Estudus interkâmbiu iha Portugal no Makau
30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
Página 103 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Téknika
Formasaun espesilazada iha área Fraude Auditoria iha YPIA, Jakarta – Indonézia
10,000.00 10,000.00 12,500.00 14,375.00 15,093.75
810 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Profisional
Formasaun espesilazada ba Jestor no Lideransas iha área Jestaun Riskus no kontrolu Internu
25,000.00 25,000.00 31,250.00 35,937.50 37,734.38
810 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Profisional
Formasaun espesilazada kona-ba Jestaun Administrasaun
25,000.00 25,000.00 31,250.00 35,937.50 37,734.38
811 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Téknika
Formasaun kona-ba Aplikasaun Dadus LIDAR ba Planeamentu
25,000.00 25,000.00 31,250.00 35,937.50 37,734.38
811 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Téknika
Formasaun arkivu Eletrónika dijital Lojístika
10,000.00 10,000.00 12,500.00 14,375.00 15,093.75
813 Ministériu Justisa - MJ
Tipus Formasaun seluk
Formasaun Korrespondénsia nível nasional Língua Portugueze Institutu Internasional Camões Língua Ingléza no nível nasional LELI Timor-Leste iha nível Internasional
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
810 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Profisional
Direitus Umanus no Mekanizmu Monitorizasaun inklui formasaun preparasaun relatórius estadu ba Direitus Umanus
12,000.00 12,000.00 15,000.00 17,250.00 18,112.50
810 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Profisional
Jestaun no Administrasaun. 10,000.00 10,000.00 12,500.00 14,375.00 15,093.75
811 Ministériu Justisa - MJ
Formasaun Téknika
Designer ka dezeñista edisaun notísias, Layoter, Fotógrafu
12,500.00 12,500.00 15,625.00 17,968.75 18,867.19
Página 104 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
Total dos Projetus 2,890,500.00 2,890,500.00 3,613,125.00 4,155,093.75 4,362,848.44
812 Ministériu Edukasaun - MdE
Bolsas Estudu Filipina, Portugal Brazil, Tailândia Cuba, Malázia no Indonézia
5,339,944.00 5,339,944.00 6,674,930.00 7,676,169.50 8,059,977.98
812 Ministériu Edukasaun - MdE
Bolsas Estudu Bolsas Estudu Parsial 150,000.00 150,000.00 187,500.00 215,625.00 226,406.25
812 Ministériu Edukasaun – MdE
Bolsas Estudu Novas Bolsas Estudu ba tinan 2016
1,000,000.00 1,000,000.00 1,250,000.00 1,437,500.00 1,509,375.00
813 Ministériu Edukasaun – MdE
Tipu Formasaun seluk
Subsídiu ba Finalistas iha Indonézia no Timor-Leste ho pedidus individuais
150,000.00 150,000.00 187,500.00 215,625.00 226,406.25
813 Ministériu Edukasaun - MdE
Tipu Formasaun seluk
Subsídiu ba veteranus no veteranus sira-nia oan(5 anus, hahú iha 2013-2018, 2014-2019 no 2015-2020)
200,000.00 200,000.00 250,000.00 287,500.00 301,875.00
813 Ministériu Edukasaun - MdE
tipu Formasaun seluk
Akompañamentu ho Monitorizasaun ba bolseirus no prospesaun universidades foun
25,000.00 25,000.00 31,250.00 35,937.50 37,734.38
810 Ministériu Edukasaun - MdE
Formasaun Profisional
Formasaun Profisional funsionárius ME (813)
64,156.00 64,156.00 80,195.00 92,224.25 96,835.46
813 Ministériu Edukasaun - MdE
Tipu Formasaun seluk
Formasaun ba dosentes Politéknikas nian
150,000.00 150,000.00 187,500.00 215,625.00 226,406.25
Total Projetus 7,079,100.00 7,079,100.00 8,848,875.00 10,176,206.25 10,685,016.56
810 Ministériu Petróleu no Rekursus Minerais – MPRM
Formasaun Profisional
Programa Dezenvolvimentu kompeténsias Graduadus
700,000.00 700,000.00 875,000.00 1,006,250.00 1,056,562.50
810 Ministériu Petróleu no Rekursus Minerais – MPRM
Formasaun Profisional
Programa Dezenvolvimentu kompeténsias Tasi Mane
300,000.00 300,000.00 375,000.00 431,250.00 452,812.50
811 Ministériu Petróleu no
Formasaun Téknika
Pilotus 720,000.00 720,000.00 900,000.00 1,035,000.00 1,086,750.00
Página 105 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
Rekursus Minerais – MPRM
812 Ministériu Petróleu no Rekursus Minerais – MPRM
Bolsas Estudu Bolsas estudu ba Australia, Malázia ho Indonézia iha áreas: Enjeñaria Petróleu, Eng, Jeolójika Eng, Ambiental & Jeofízika etc......
480,000.00 480,000.00 600,000.00 690,000.00 724,500.00
Total Projetus 2,200,000.00 2,200,000.00 2,750,000.00 3,162,500.00 3,320,625.00
810 Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasoens –MNEC
Formasaun Profisional
Kursu Intensivu iha Língua Xineza no Árabe
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
810 Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasoens –MNEC
Formasaun Profisional
Koñesimentus Jerais no Fundasens iha Diplomasia; Relsoens Internasionais; Prinsípiu Diplomasia. Tuir ho Formasaun On-The-Job
30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
810 Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasoens -MNEC
Formasaun Profisional
Kursus Formasaun kona-ba : polítikas, Siénsia no Prátikas; Koñesimentus kona-ba Avansu no kontinuasaun ho Formasaun On-The-Job- iha IDFR Malázia
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
810 Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasoens –MNEC
Formasaun Profisional
Kursu Protokolu no Prátika 13,000.00 13,000.00 16,250.00 18,687.50 19,621.88
Página 106 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasoens –MNEK
Formasaun Téknika
Kapasitasaun ba Pesoal iha Asuntus Legais
40,000.00 40,000.00 50,000.00 57,500.00 60,375.00
811 Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasoens –MNEK
Formasaun Téknika
Kapasitasaun ba Pesoal MNEK iha área Akizisaun billetes Eletrónikus
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
810 Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasoens –MNEK
Formasaun Profisional
Kursu Intensivu iha Língua Xineza no Arábika
23,000.00 23,000.00 28,750.00 33,062.50 34,715.63
811 Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasoens –MNEK
Formasaun Téknika
Kursu Protokolu no Prátika 14,000.00 14,000.00 17,500.00 20,125.00 21,131.25
811 Ministériu Negósius Estranjeirus no Kooperasoens –MNEK
Formasaun Téknika
Formasaun ba Tutores 10,000.00 10,000.00 12,500.00 14,375.00 15,093.75
Total dos Projetus 180,000.00 180,000.00 225,000.00 258,750.00 271,687.50
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens - MOPTK
Formasaun Téknika
Manutensaun semáfaros/Iluminasaun ka luzes trânzitu
14,000.00 14,000.00 17,500.00 20,125.00 21,131.25
Página 107 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens - MOPTK
Formasaun Téknika
DT Análise Kondisoens meterolójikas
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens – MOPTK
Formasaun Téknika
Rolamentu Plaka & Análize Asfaltu
30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens – MOPTK
Formasaun Téknika
Kontrolu Kualidade 35,000.00 35,000.00 43,750.00 50,312.50 52,828.13
811 Ministériu das Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens – MOPTK
Formasaun Téknika
Kooperasaun Sul-Sul(estájiu)
25,000.00 25,000.00 31,250.00 35,937.50 37,734.38
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens – MOPTK
Formasaun Téknika
Formasaun kona-ba Inspesaun Báziku I , II
35,000.00 35,000.00 43,750.00 50,312.50 52,828.13
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens – MOPTK
Formasaun Téknika
Formasaun Báziku Téknika Profisional Sistema Electrónica
35,000.00 35,000.00 43,750.00 50,312.50 52,828.13
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens –
Formasaun Téknika
Manutensaun liña Transmisaun
35,000.00 35,000.00 43,750.00 50,312.50 52,828.13
Página 108 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
MOPTK
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens – MOPTK
Formasaun Téknika
Formasaun kona-ba Instalasaun Votovoltaica ho Produsaun Solar
30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens – MOPTK
Formasaun Téknika
Formasaun kona-ba Konstrusaun liña Subterrânea
35,000.00 35,000.00 43,750.00 50,312.50 52,828.13
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens - MOPTK
Formasaun Téknika
Jestaun Bazeia ba Rezultadus no Indikador kona-ba Dezempeñu (RU)
35,000.00 35,000.00 43,750.00 50,312.50 52,828.13
811 Ministériu das Obras Públikas, Trasporte e Komunikasoens - MOPTK
Formasaun Téknika
Planu kona-ba tratamentu água rezidual
40,000.00 40,000.00 50,000.00 57,500.00 60,375.00
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte e Komunikasoens - MOPTK
Formasaun Téknika
Rekursus Iidrolójikus 45,000.00 45,000.00 56,250.00 64,687.50 67,921.88
811 Ministériu das Obras Públikas, Trasporte e Komunikasoens - MOPTK
Formasaun Téknika
Tékniku bomba Bee 31,000.00 31,000.00 38,750.00 44,562.50 46,790.63
Página 109 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
810 Ministériu Obras Públikas, Trasporte e Komunikasoens - MOPTK
Formasaun Profisional
Kontrolu no Monitorizasaun ba programa jestaun no projetu
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
810 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens - MOPTK
Formasaun Profisional
Jestaun Patrimóniu no Lojístika
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens - MOPTK
Formasaun Téknika
Sistema Elétrika no Hidráuliku
35,000.00 35,000.00 43,750.00 50,312.50 52,828.13
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens – MOPTK
Formasaun Téknika
Sistema Rejistu Veíkulus 35,000.00 35,000.00 43,750.00 50,312.50 52,828.13
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens – MOPTK
Formasaun Téknika
Jestaun Projetu : Planeamentu, Kontrolu no Programasaun
35,000.00 35,000.00 43,750.00 50,312.50 52,828.13
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens – MOPTK
Formasaun Téknika
Programa Sistema Autocad Airfield Lighting
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens –
Formasaun Téknika
Supervizaun ba Seguransa Operasional Voo
35,000.00 35,000.00 43,750.00 50,312.50 52,828.13
Página 110 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
MOPTK
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens – MOPTK
Formasaun Téknika
Inspesaun Operasaun voo 30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
811 Ministériu Obras Públikas, Trasporte no Komunikasoens – MOPTK
Formasaun Téknika
Jestaun Rekursus Umanus Marítimus
30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
Total dos Projetus 700,000.00 700,000.00 875,000.00 1,006,250.00 1,056,562.50
810 Ministériu Komérsiu Indústria no Ambiente - MKIA
Formasaun Profisional
Formasaun iha área Intelijénsia Merkadu no Investigasaun Komersial
10,000.00 10,000.00 12,500.00 14,375.00 15,093.75
811 Ministériu Komérsiu Indústria no Ambiente – MKIA
Formasaun Téknika
Análize Laboratóriu kona-ba Estandardizasaun Kualidade Produtus
40,000.00 40,000.00 50,000.00 57,500.00 60,375.00
811 Ministériu Komérsiu Indústria no Ambiente – MKIA
Formasaun Téknika
Análizes Estatístikas 30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
811 Ministériu Komérsiu Indústria no Ambiente - MKIA
Formasaun Téknika
Formasaun iha área Meiu Ambiente (NAPS-CDM)
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
811 Ministériu Komérsiu Indústria no Ambiente - MKIA
Formasaun Téknika
Formasaun kona-ba Resiklajen
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
Página 111 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Ministériu Komérsiu Indústria no Ambiente – MKIA
Formasaun Téknika
Formasaun iha área kontrolu qualidade Ambiental
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
811 Ministériu Komérsiu Indústria no Ambiente – MKIA
Formasaun Téknika
Treinamentu iha prosesamentu alimentu nutritivu
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
Total dos Projetus 140,000.00 140,000.00 175,000.00 201,250.00 211,312.50
810 Ministériu Administrasaun Estatal - MAE (PNDS)
Formasaun Profisional
Treinamentu iha Pensamentu Estratéjiku Integradu iha Planu Operasaun no Finansas
23,000.00 23,000.00 28,750.00 33,062.50 34,715.63
811 Ministériu Administrasaun Estatal - MAE (PNDS)
Formasaun Téknika
Treinamentu iha Infra – estrutura ho kualidade no Jerensiamentu Projetus ( Formasaun Téknika espesializada iha áreas bee moos, eletrisidade / painel solar, estradas no valetas , inklui konstrusaun kazas ka uma
74,750.00 74,750.00 93,437.50 107,453.13 112,825.78
811 Ministériu Administrasaun Estatal - MAE (PNDS)
Formasaun Téknika
Treinamentu iha Infra – estruturas ho Kualidade no Jerensiamentu no Projetus ( formasaun téknika espesializada iha áreas estradas, pontes no irrigasaun)
29,580.00 29,580.00 36,975.00 42,521.25 44,647.31
811 Ministériu Administrasaun Estatal - MAE (PNDS)
Formasaun Téknika
Treinamentu Espesífiku iha ITC (Adobe, Photoshop, InDesign, Lightroom & Illustrator)
8,625.00 8,625.00 10,781.25 12,398.44 13,018.36
Página 112 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
810 Ministériu Administrasaun Estatal - MAE (PNDS)
Formasaun Profisional
Treinamentu Língua Portugeza
9,595.00 9,595.00 11,993.75 13,792.81 14,482.45
811 Ministériu Administrasaun Estatal - MAE (PNDS)
Formasaun Téknika
Treinamentu ba Tékniku espesializadu hanesan Operáriu obras/badaen... aldeia ida badaen ida)
54,450.00 54,450.00 68,062.50 78,271.88 82,185.47
Total dos Projetus 200,000.00 200,000.00 250,000.00 287,500.00 301,875.00
811 Ministériu Turizmu, Arte no Kultura - MTAK
Formasaun Téknika
Konvensaun Merkadu 16,314.00 16,314.00 20,392.50 23,451.38 24,623.94
811 Ministériu Turizmu, Arte no Kultura - MTAK
Formasaun Téknika
Treinamentu kona-ba Konta Satélite Turizmu
17,260.00 17,260.00 21,575.00 24,811.25 26,051.81
811 Ministériu Turizmu, Arte no Kultura - MTAK
Formasaun Téknika
Treinamentu ba Gias/Mata-Dalan Turízmu nian
22,727.00 22,727.00 28,408.75 32,670.06 34,303.57
811 Ministériu Turizmu, Arte no Kultura - MTAK
Formasaun Téknika
Treinamentu iha Otelaria 15,699.00 15,699.00 19,623.75 22,567.31 23,695.68
Total Projetus 72,000.00 72,000.00 90,000.00 103,500.00 108,675.00
813 Ministériu Agrikultura no Peskas - MAP
Tipus Formasaun seluk
Subsídiu estudu funsionárius MAP
60,750.00 60,750.00 75,937.50 87,328.13 91,694.53
811 Ministériu Agrikultura no Peskas - MAP
Formasaun Téknika
Treinamentu ba Tékniku DNQB
15,250.00 15,250.00 19,062.50 21,921.88 23,017.97
811 Ministériu Agrikultura no Peskas - MAP
Formasaun Téknika
Programa Espesífiku ba Funsionárius MECAE: Jestaun Ekonómika, Setor Privadu, Finansas no mos Promosoens ho relasoens
50,000.00 50,000.00 62,500.00 71,875.00 75,468.75
Página 113 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Ministériu Agrikultura no Peskas - MAP
Formasaun Téknika
Treinamentu ba Tékniku Floresta
24,000.00 24,000.00 30,000.00 34,500.00 36,225.00
Total Projetus 150,000.00 150,000.00 187,500.00 215,625.00 226,406.25
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Medisina Dentária 2011 43,560.00 43,560.00 54,450.00 62,617.50 65,748.38
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Medisina Dentária 2013 48,400.00 48,400.00 60,500.00 69,575.00 73,053.75
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Enfermajen Dentária 2013 66,533.00 66,533.00 83,166.25 95,641.19 100,423.25
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Tékniku Analista, 2013 60,467.00 60,467.00 75,583.75 86,921.31 91,267.38
812 Ministériu Saúde – MS
Bolsas Estudu Rejistu Médiku, 2013 60,467.00 60,467.00 75,583.75 86,921.31 91,267.38
812 Ministériu Saúde – MS
Bolsas Estudu Tékniku klínika Farmásia, 2013
60,467.00 60,467.00 75,583.75 86,921.31 91,267.38
812 Ministériu Saúde – MS
Bolsas Estudu Diploma Parteira, 2013 41,830.00 41,830.00 52,287.50 60,130.63 63,137.16
812 Ministériu de Saúde – MS
Bolsas Estudu Lic. Enfermajen, 2013 17,083.00 17,083.00 21,353.75 24,556.81 25,784.65
812 Ministériu de Saúde – MS
Bolsas Estudu Diploma Enfermajen, 2013 59,208.00 59,208.00 74,010.00 85,111.50 89,367.08
812 Ministériu de Saúde – MS
Bolsas Estudu Medisina Dentária 2014 255,960.00 255,960.00 319,950.00 367,942.50 386,339.63
812 Ministériu de Saúde - MS
Bolsas Estudu Tékniku Analista, 2014 140,000.00 140,000.00 175,000.00 201,250.00 211,312.50
812 Ministériu Saúde – MS
Bolsas Estudu Tékniku Farmásia 2014 140,000.00 140,000.00 175,000.00 201,250.00 211,312.50
812 Ministériu Saúde – MS
Bolsas Estudu Enfermajen Dentária 2014 132,200.00 132,200.00 165,250.00 190,037.50 199,539.38
812 Ministériu Saúde – MS
Bolsas Estudu Tékniku Fizioterapia, 2014 70,000.00 70,000.00 87,500.00 100,625.00 105,656.25
812 Ministériu Saúde – MS
Bolsas Estudu D4 Analista, 2014 18,800.00 18,800.00 23,500.00 27,025.00 28,376.25
Página 114 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
812 Ministériu Saúde – MS
Bolsas Estudu Lic. Farmásia 2014 5,000.00 5,000.00 6,250.00 7,187.50 7,546.88
812 Ministériu Saúde – MS
Bolsas Estudu Diploma Enfermajen, 2014 282,880.00 282,880.00 353,600.00 406,640.00 426,972.00
812 Ministériu Saúde – MS
Bolsas Estudu Diploma Parteira, 2014 149,600.00 149,600.00 187,000.00 215,050.00 225,802.50
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Tékniku Eletro Medisina, 2014
87,400.00 87,400.00 109,250.00 125,637.50 131,919.38
812 Ministériu de Saúde - MS
Bolsas Estudu Tékniku Rádiolojia, 2014 117,800.00 117,800.00 147,250.00 169,337.50 177,804.38
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Diploma Parteira, 2015 8,010.00 8,010.00 10,012.50 11,514.38 12,090.09
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Tékniku Analista, 2015 8,010.00 8,010.00 10,012.50 11,514.38 12,090.09
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Tékniku Farmásia 2015 2,670.00 2,670.00 3,337.50 3,838.13 4,030.03
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Siénsia Médika 24,000.00 24,000.00 30,000.00 34,500.00 36,225.00
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Espesialista Medisina ( Rádiulojia, Anestezia , Medisina Interna , Reabilitasaun Médika, Jinekolojia Obstetra
100,000.00 100,000.00 125,000.00 143,750.00 150,937.50
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Medisina Espesialista (Anastegia)
38,000.00 38,000.00 47,500.00 54,625.00 57,356.25
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Medisina Espesialista Dentária
53,800.00 53,800.00 67,250.00 77,337.50 81,204.38
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Espesialista iha Medisina ( Emerjénsia, Sirurjia Jeral, Obgyn , Medisina Interna)
61,000.00 61,000.00 76,250.00 87,687.50 92,071.88
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Medisina Espesialista (Medisina Interna)
19,000.00 19,000.00 23,750.00 27,312.50 28,678.13
Página 115 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Espesialista iha Medisina ( Ortopedia , Kardiolojia , THT , Dermatolojia, Medisina Interna , Pediatria
132,000.00 132,000.00 165,000.00 189,750.00 199,237.50
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Doutoramentu 17,200.00 17,200.00 21,500.00 24,725.00 25,961.25
812 Ministériu Saúde – MS
Bolsas Estudu Medisina Jeral UNTL 196,200.00 196,200.00 245,250.00 282,037.50 296,139.38
812 Ministériu Saúde – MS
Bolsas Estudu Lic. Parteira UNTL 192,600.00 192,600.00 240,750.00 276,862.50 290,705.63
812 Ministériu Saúde – MS
Bolsas Estudu Lic. Enfermajen UNTL 198,000.00 198,000.00 247,500.00 284,625.00 298,856.25
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Medisina Jeral Cuba 2,700.00 2,700.00 3,375.00 3,881.25 4,075.31
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Medisina Jeral 9,000.00 9,000.00 11,250.00 12,937.50 13,584.38
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Medisina Jeral 3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Medisina Jeral 3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Medisina Jeral 3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Medisina Jeral 3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
812 Ministériu Saúde – MS
Bolsas Estudu Medisina Dentária 18,000.00 18,000.00 22,500.00 25,875.00 27,168.75
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Lic. Enfermajen 9,000.00 9,000.00 11,250.00 12,937.50 13,584.38
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Lic. Farmásia 18,000.00 18,000.00 22,500.00 25,875.00 27,168.75
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu D4 Analista 9,000.00 9,000.00 11,250.00 12,937.50 13,584.38
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Téknika Analista 6,000.00 6,000.00 7,500.00 8,625.00 9,056.25
Página 116 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Téknika Farmásia 6,000.00 6,000.00 7,500.00 8,625.00 9,056.25
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Téknika EletroMedisina 3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Refrasaun Óptika/Optikal Refrasaun)
9,000.00 9,000.00 11,250.00 12,937.50 13,584.38
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Lic. Nutrisaun 3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Lic. Fizioterapia 3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu STIKES Ngudi Waluyo Semarang
26,000.00 26,000.00 32,500.00 37,375.00 39,243.75
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu IIK BW Kediri 86,000.00 86,000.00 107,500.00 123,625.00 129,806.25
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Universitas Udayana 2,100.00 2,100.00 2,625.00 3,018.75 3,169.69
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu QUT Brisbane 9,000.00 9,000.00 11,250.00 12,937.50 13,584.38
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Diploma Enfermajen 116,100.00 116,100.00 145,125.00 166,893.75 175,238.44
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Diploma Parteira 36,900.00 36,900.00 46,125.00 53,043.75 55,695.94
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Medisina Dentária 332,451.00 332,451.00 415,563.75 477,898.31 501,793.23
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Enfermajen Dentária 58,348.00 58,348.00 72,935.00 83,875.25 88,069.01
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Farmásia 72,900.00 72,900.00 91,125.00 104,793.75 110,033.44
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Téknika Analista 72,900.00 72,900.00 91,125.00 104,793.75 110,033.44
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Rejistu Médiku 49,233.00 49,233.00 61,541.25 70,772.44 74,311.06
Página 117 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Orsamentu Monitorizasaun ba Estudantes
8,000.00 8,000.00 10,000.00 11,500.00 12,075.00
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Assina MoU ou Akordu Foun kona-ba Kontratu ho Emenda/Revizaun MoU no AKordu Kontratu
7,000.00 7,000.00 8,750.00 10,062.50 10,565.63
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Orsamentu ba asisti Graduasaun Estudantes (STIKES Ngudi Waluyo-IIK BW Kediri- UNAIR-UNUD-UI)
6,000.00 6,000.00 7,500.00 8,625.00 9,056.25
812 Ministériu Saúde - MS
Bolsas Estudu Orsamentu Apoiu bolsas estudu
6,035.00 6,035.00 7,543.75 8,675.31 9,109.08
811 Ministériu Saúde - MS
Formasaun Téknika
Formasaun Kuidadu Paliativu
7,788.00 7,788.00 9,735.00 11,195.25 11,755.01
811 Ministériu Saúde - MS
Formasaun Téknika
Formasaun Emodiálize 11,500.00 11,500.00 14,375.00 16,531.25 17,357.81
811 Ministériu Saúde - MS
Formasaun Téknika
Formasaun Kardiolojia 3,100.00 3,100.00 3,875.00 4,456.25 4,679.06
811 Ministériu Saúde - MS
Formasaun Téknika
Formasaun kona-ba Kompeténsia Klínika
8,000.00 8,000.00 10,000.00 11,500.00 12,075.00
811 Ministériu Saúde - MS
Formasaun Téknika
Formasaun kona-ba Saúde Mental
8,200.00 8,200.00 10,250.00 11,787.50 12,376.88
811 Ministériu Saúde - MS
Formasaun Téknika
Formasaun kona-ba Sistema Rejistu Médiku
13,217.00 13,217.00 16,521.25 18,999.44 19,949.41
811 Ministériu Saúde - MS
Formasaun Téknika
Formasaun kona-ba Jestaun Projetu
7,000.00 7,000.00 8,750.00 10,062.50 10,565.63
811 Ministériu Saúde - MS
Formasaun Téknika
Formasaun kona-ba Jestaun Aprovizaunamentu
7,000.00 7,000.00 8,750.00 10,062.50 10,565.63
811 Ministériu Saúde - MS
Formasaun Téknika
Formasaun ba Formadores 15,600.00 15,600.00 19,500.00 22,425.00 23,546.25
811 Ministériu Saúde - MS
Formasaun Téknika
Jestaun Enfermaria Hospital 7,000.00 7,000.00 8,750.00 10,062.50 10,565.63
Página 118 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Ministériu Saúde - MS
Formasaun Téknika
Formasaun ba Peskizador Saúde
6,783.00 6,783.00 8,478.75 9,750.56 10,238.09
Total Projetus 4,000,000.00 4,000,000.00 5,000,000.00 5,750,000.00 6,037,500.00
810 Ministériu Solidariedade Sosial - MSS
Formasaun Profisional
Prostétiku, ortopédikas Fizioterapia, Okupasional, Terapia, Terapia Ko’alia, TOT ba reabilitasaun baze komunitária, área Protesaun Sosial
74,525.00 74,525.00 93,156.25 107,129.69 112,486.17
811 Ministériu Solidariedade Sosial - MSS
Formasaun Téknika
Monitorizasaun no Avaliasaun “área IT Programasaun Sistema (Kriiasaun Sistema)
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
813 Ministériu Solidariedade Sosial - MSS
Tipus Formasaun seluk
Formasaun iha área Jestaun Dezastres Naturais ho Tipus Formasaun seluk
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
810 Ministériu Solidariedade Sosial - MSS
Formasaun Profisional
Modernizasaun Administrasaun Públika, Kontabilidade no Jestaun Finansasira
100,000.00 100,000.00 125,000.00 143,750.00 150,937.50
810 Ministériu Solidariedade Sosial - MSS
Formasaun Profisional
Kursus Formasaun ba domíniu Actuarial
30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
811 Ministériu Solidariedade Sosial - MSS
Formasaun Téknika
Jestaun no Tékniku Traballu Sosial
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
811 Ministériu Solidariedade Sosial - MSS
Formasaun Téknika
Jestaun lideransa nodezenvolvimentu estratéjiku
25,000.00 25,000.00 31,250.00 35,937.50 37,734.38
Página 119 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Ministériu Solidariedade Sosial - MSS
Formasaun Téknika
Tékniku reabilitasaun ho servisus sosiais no TOT hodi rekoilla no halo prosesamentu ba dadus: Sistema Informasaun kona-ba bein-estar sosial
25,000.00 25,000.00 31,250.00 35,937.50 37,734.38
811 Ministériu Solidariedade Sosial - MSS
Formasaun Téknika
Kursu Jestaun Riskus dezastres iha baze komunitária , Jestaun riskus inundasaun no deslizamentu terra ka rai halai no monu
10,000.00 10,000.00 12,500.00 14,375.00 15,093.75
811 Ministériu Solidariedade Sosial - MSS
Formasaun Téknika
Jestaun Públika no Estratéjia Rezolusaun
10,000.00 10,000.00 12,500.00 14,375.00 15,093.75
813 Ministériu Solidariedade Sosial - MSS
Tipus Formasaun seluk
Jestaun konflitu Estratéjia Rezolusaun
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
Total dos Projetus 344,525.00 344,525.00 430,656.25 495,254.69 520,017.42
810 Sekretaria Estadu ba Polítika Formasaun Profisional no Empregu - SEPFOPE
Formasaun Profisional
Formasaun Maun-de-Obra Exterior hanesan formasaun língua koreia nian no formasaun kandidatus traballadaores ba Austrália
1,000,000.00 1,000,000.00 1,250,000.00 1,437,500.00 1,509,375.00
810 Sekretaria Estadu Polítika Formasaun Profisional no Empregu - SEPFOPE
Formasaun Profisional
Formasaun Marítima ( ne’ebé fiksa navius ka ró) ( Docking ) ho formasaun traballadores iha Ponte Kais ( DNAFOP )
60,000.00 60,000.00 75,000.00 86,250.00 90,562.50
Página 120 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
810 Sekretaria Estadu Polítika Formasaun Profisional no Empregu - SEPFOPE
Formasaun Profisional
Formasaun para Marítima Ajénsia Alemaña (DNAFOP)
80,000.00 80,000.00 100,000.00 115,000.00 120,750.00
810 Sekretaria Estadu Polítika Formasaun Profisional no Empregu – SEPFOPE
Formasaun Profisional
Formasaun para Agrikultura ( ke Ortikultura)
54,000.00 54,000.00 67,500.00 77,625.00 81,506.25
810 Sekretaria Estadu Polítika Formasaun Profisional no Empregu – SEPFOPE
Formasaun Profisional
Formasaun iha fatin servisu (OJT) área ospitalidade, Konstrusaun Jeral no Administrasaun
123,120.00 123,120.00 153,900.00 176,985.00 185,834.25
810 Sekretaria Estadu Polítika Formasaun Profisional no Empregu – SEPFOPE
Formasaun Profisional
Formasaun iha fatin servisu (OJT) área ospitalidade, FORMANDUS NO FORMADORES)
33,000.00 33,000.00 41,250.00 47,437.50 49,809.38
810 Sekretaria Estadu Polítika Formasaun Profisional no Empregu - SEPFOPE
Formasaun Profisional
Funsionárius DNAFOP atende Formasaun Língua Ingléza no Portugeza
10,000.00 10,000.00 12,500.00 14,375.00 15,093.75
810 Sekretaria Estadu Polítika Formasaun Profisional e
Formasaun Profisional
Kapasitasaun iha área Jornalizmu no Protokolu
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
Página 121 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
Empregu – SEPFOPE
810 Sekretaria Estadu Polítika de Formasaun Profisional no Empregu - SEPFOPE
Formasaun Profisional
Programa Verifikasaun no Monitorizasaun ho Avaliasaun kona-ba Atividades Sentru Formasaun
10,000.00 10,000.00 12,500.00 14,375.00 15,093.75
811 Sekretaria Estadu Polítika Formasaun Profisional no Empregu - SEPFOPE
Formasaun Téknika
Atende Formasaun kona-ba Auditoria no Sistema Administrasaun no Finansas
7,312.00 7,312.00 9,140.00 10,511.00 11,036.55
810 Sekretaria Estadu Polítika Formasaun Profisional no Empregu – SEPFOPE
Formasaun Profisional
Kursu Língua Ingléza (RH) 10,000.00 10,000.00 12,500.00 14,375.00 15,093.75
810 Sekretaria Estadu Polítika Formasaun Profisional no Empregu - SEPFOPE
Formasaun Profisional
Apoiu orsamentu husi FDKU ba Formasaun Públiku CNEFP Tibar, STVJ Comoro, STVJ Bairro Pite, STVJ Gleno
380,000.00 380,000.00 475,000.00 546,250.00 573,562.50
810 Sekretaria Estadu Polítika Formasaun Profisional no Empregu - SEPFOPE
Formasaun Profisional
Apoiu orsamentu husi FDKU Formasaun iha Konstrusaun Sivíl ba SENAI Becora, STVJ Camea, STVJ Manatuto
320,000.00 320,000.00 400,000.00 460,000.00 483,000.00
Total Projetus 2,102,432.00 2,102,432.00 2,628,040.00 3,022,246.00 3,173,358.30
810 Ministériu Interior - Formasaun Kursu Língua Ingléza 8,000.00 8,000.00 10,000.00 11,500.00 12,075.00
Página 122 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
MI Profisional
810 Ministériu Interior - MI
Formasaun Profisional
Formasaun kona-ba Lideransa
6,000.00 6,000.00 7,500.00 8,625.00 9,056.25
810 Ministériu Interior - MI
Formasaun Profisional
Formasaun Tékniku Administrativu
8,000.00 8,000.00 10,000.00 11,500.00 12,075.00
810 Ministériu Interior - MI
Formasaun Profisional
Formasaun Tékniku Jestaun Eskritóriu
8,000.00 8,000.00 10,000.00 11,500.00 12,075.00
811 Ministériu Interior - MI
Formasaun Téknika
TOT PAN Rezolusaun slusaun Konsellu Seguransa Nasoens Unidas Feto Paz no Segurança (RKSNU-FPS) 1325 ba funsionárius DNPCC
6,000.00 6,000.00 7,500.00 8,625.00 9,056.25
811 Ministériu Interior - MI
Formasaun Téknika
Formasaun de Prevensaun no Rezolusaun Konflitu ba koordenadores, Pontus Fokais no Médiadores Nasionais
8,000.00 8,000.00 10,000.00 11,500.00 12,075.00
811 Ministériu Interior - MI
Formasaun Téknika
Investigasaun iha área Servisus Migrasaun
11,000.00 11,000.00 13,750.00 15,812.50 16,603.13
811 Ministériu Interior - MI
Formasaun Téknika
Semináriu/Formasaun iha área Servisus Imigrasaun
13,000.00 13,000.00 16,250.00 18,687.50 19,621.88
811 Ministériu Interior - MI
Formasaun Téknika
Formasaun hodi apoia Gabinete Jurídiku
5,000.00 5,000.00 6,250.00 7,187.50 7,546.88
811 Ministériu Interior - MI
Formasaun Téknika
Língua Ingléza Intermediária iha área Servisus Migrasaun
3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
811 Ministériu Interior - MI
Formasaun Téknika
Formasaun báziku ba guardas Seguransa Patrimóniu Públiku
39,000.00 39,000.00 48,750.00 56,062.50 58,865.63
811 Ministériu Interior - MI
Formasaun Téknika
Formasaun Espesífika ba Operasaun Intervensaun (Buska no Salvamentu, Dezenkarseramentu,
11,000.00 11,000.00 13,750.00 15,812.50 16,603.13
Página 123 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
Formasaun kona-ba Salvamentu Marítima, Formasaun kona-ba Matérias Perigozas, Formasaun kona-ba Estruturas Kolapsadas)
811 Ministériu Interior - MI
Formasaun Téknika
Formasaun Espesífika ba pessoal Bombeirus no Korpu Bombeirus Munisípius nian
24,000.00 24,000.00 30,000.00 34,500.00 36,225.00
Total Projetus 150,000.00 150,000.00 187,500.00 215,625.00 226,406.25
810 Ministériu Defeza - MD
Formasaun Profisional
Jestaun Rekursus Umanus, Jestaun Finanseira, Planeamentu Jestaun Projetus, Jestaun Patrimóniu,
34,700.00 34,700.00 43,375.00 49,881.25 52,375.31
810 Ministériu e Defeza - MD
Formasaun Profisional
Auditoria 3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
810 Ministériu Defeza - MD
Formasaun Profisional
Defeza Nasional 13,500.00 13,500.00 16,875.00 19,406.25 20,376.56
811 Ministériu Defeza - MD
Formasaun Téknika
Defeza Nasional 8,400.00 8,400.00 10,500.00 12,075.00 12,678.75
811 Ministériu Defeza - MD
Formasaun Téknika
Elaborasaun Relatórius 1,500.00 1,500.00 1,875.00 2,156.25 2,264.06
811 Ministériu Defeza - MD
Formasaun Téknika
Pós-graduasaun iha estudus polítikus no militares
1,000.00 1,000.00 1,250.00 1,437.50 1,509.38
811 Ministériu Defeza - MD
Formasaun Téknika
Elementar Estudu maior konjuntu no Integradu
1,000.00 1,000.00 1,250.00 1,437.50 1,509.38
811 Ministériu Defeza - MD
Formasaun Téknika
Ezekusaun orsamental 12,000.00 12,000.00 15,000.00 17,250.00 18,112.50
Página 124 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Ministériu Defeza - MD
Formasaun Téknika
Kursu Reflexaun Nasional no Siklu Konferénsias 2016, Kursu de Intelijénsia Estratéjika
100,000.00 100,000.00 125,000.00 143,750.00 150,937.50
813 Ministériu Defeza - MD
Tipus Formasaun seluk
Ingléz Intensivu/RMIT 25,200.00 25,200.00 31,500.00 36,225.00 38,036.25
813 Ministériu Defeza - MD
Tipus Formasaun seluk
Jestaun integrada zonas kosteiras no peska Marítima
6,000.00 6,000.00 7,500.00 8,625.00 9,056.25
813 Ministériu Defeza - MD
Tipus Formasaun seluk
Administrasaun telekomunikasoens
4,000.00 4,000.00 5,000.00 5,750.00 6,037.50
813 Ministériu Defeza - MD
Tipus Formasaun seluk
Jestaun 4,500.00 4,500.00 5,625.00 6,468.75 6,792.19
813 Ministériu Defeza - MD
Tipus Formasaun seluk
Língua Portugeza 4,200.00 4,200.00 5,250.00 6,037.50 6,339.38
813 Ministériu Defeza - MD
Tipus Formasaun seluk
Estudu komparativu iha área Defeza
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
813 Ministériu de Defeza - MD
Tipus Formasaun seluk
Jestaun kosteira integrada 6,000.00 6,000.00 7,500.00 8,625.00 9,056.25
Total dos Projetus 240,000.00 240,000.00 300,000.00 345,000.00 362,250.00
810 Sekretaria Estadu ba Mulleres/Feto -SEM (SEPI)
Formasaun Profisional
Formasaun kona-ba Jestaun lideransa iha perspetiva Igualdade Jéneru
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
811 Sekretaria Estadu ba Mulleres/Feto -SEM (SEPI)
Formasaun Téknika
Estájiu no Formasaun Profisional iha área Igualdade Jéneru
24,000.00 24,000.00 30,000.00 34,500.00 36,225.00
812 Sekretaria Estadu ba Mulleres/Feto -SEM (SEPI)
Bolsas Estudu Bolsa Estudu iha área Igualdade Jéneru
18,481.00 18,481.00 23,101.25 26,566.44 27,894.76
Página 125 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
812 Sekretaria Estadu ba Mulleres/Feto -SEM (SEPI)
Bolsas Estudu Estájiu Profisional iha área Igualdade Jéneru Formasaun iha Média Sensível ba Jéneru, Treinamentu kona-ba kapasidade téknika foti dadus kona-ba kazus violénsia kona-ba Jéneru, Ekonomia sensível ba Jéneru, Monitorizasaun no avaliasaun sensível ba Jéneru, Metodolojia Peskiza sensível ba Jénero, Análize Orsamentu sensível ba Jéneru
57,519.00 57,519.00 71,898.75 82,683.56 86,817.74
Total Projetus 120,000.00 120,000.00 150,000.00 172,500.00 181,125.00
812 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Bolsas Estudu Akademia Defeza Nasional (Programa Lisensiatura S1)
24,000.00 24,000.00 30,000.00 34,500.00 36,225.00
812 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Bolsas Estudu Akademia Militar (Programa Lisensiatura S1)
25,200.00 25,200.00 31,500.00 36,225.00 38,036.25
812 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Bolsas Estudu Akademia Militar 3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
812 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Bolsas Estudu Programa Lisensiatura S1, iha Admin Públika
1,560.00 1,560.00 1,950.00 2,242.50 2,354.63
812 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Bolsas Estudu Kursu ofisiais kadetes iha Nova Zelândia
9,000.00 9,000.00 11,250.00 12,937.50 13,584.38
812 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Bolsas Estudu Akademia Militar iha Royal Military College (RMC)
3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
Página 126 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
812 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Bolsas Estudu Kursu Lisensiatura iha UNTL no UNDIL
15,120.00 15,120.00 18,900.00 21,735.00 22,821.75
812 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Bolsas Estudu Kursu Ofisiais Naval/Marinha
1,750.00 1,750.00 2,187.50 2,515.63 2,641.41
812 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Bolsas Estudu Kursu iha Australia “ Defence and Strategic Studies and Joint Command and Staff College “
14,400.00 14,400.00 18,000.00 20,700.00 21,735.00
812 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Bolsas Estudu Koléjiu Komandu no Staff, Portugal
9,000.00 9,000.00 11,250.00 12,937.50 13,584.38
812 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Bolsas Estudu Command and Staff College iha Malázia
9,000.00 9,000.00 11,250.00 12,937.50 13,584.38
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Kursu Ofisiais Enjeñaria Báziku
2,250.00 2,250.00 2,812.50 3,234.38 3,396.09
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Kursu lideransa Kombate Terrestre Forsa Naval nian
1,750.00 1,750.00 2,187.50 2,515.63 2,641.41
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Kursu South Pacific Junior/Senior/Executive Officer
3,750.00 3,750.00 4,687.50 5,390.63 5,660.16
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
SAELC 3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Kursu Manutensaun Ekipamentus Seguransa
3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Kursu Instrutor Fíziku 3,200.00 3,200.00 4,000.00 4,600.00 4,830.00
Página 127 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Kursu Konstrusaun sivíl 3,200.00 3,200.00 4,000.00 4,600.00 4,830.00
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Fiel Medic NCO Cse? 3,200.00 3,200.00 4,000.00 4,600.00 4,830.00
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Provost NCO Cse? 3,200.00 3,200.00 4,000.00 4,600.00 4,830.00
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Kursu Metodolojia ensinu Língua Ingléza/MELT
3,200.00 3,200.00 4,000.00 4,600.00 4,830.00
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Kursu Tékniku Marina 2,250.00 2,250.00 2,812.50 3,234.38 3,396.09
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Kursu Ofisiais Infantaria (IOBC)
2,250.00 2,250.00 2,812.50 3,234.38 3,396.09
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Kursu Internasional Ingléz Amerikanu Báziku (para ELIC)
1,750.00 1,750.00 2,187.50 2,515.63 2,641.41
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Kursu Náutika ka Mariña 1,500.00 1,500.00 1,875.00 2,156.25 2,264.06
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Kursu Banda Muzikal iha Nova Zelândia
6,000.00 6,000.00 7,500.00 8,625.00 9,056.25
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Kursu Mergulladores ka Luku-Na’in
2,100.00 2,100.00 2,625.00 3,018.75 3,169.69
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Kursu Internasional Manutensaun Armas Lijeiras
1,000.00 1,000.00 1,250.00 1,437.50 1,509.38
Página 128 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Téknika
Kursu Formasaun Língua Portugeza iha UNTL
7,920.00 7,920.00 9,900.00 11,385.00 11,954.25
810 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Profisional
Formasaun Profisional ba F-FDTL iha áreas Enjeñaria Konstrusaun Sivíl ho atividades Formasaun profisional seluk
100,000.00 100,000.00 125,000.00 143,750.00 150,937.50
810 Falintil - Forsas da Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Profisional
Eletrisista no Ar-kondisionadu
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
810 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Profisional
Kanalizador 15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
810 Falintil - Forsas da Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Profisional
Pedreiru 15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
810 Falintil – Forsas da Defeza Timor-Leste – F-FDTL
Formasaun Profisional
Brands Man Musical Instrument em Malázia?
27,000.00 27,000.00 33,750.00 38,812.50 40,753.13
810 Falintil - Forsas Defeza Timor-Leste - F-FDTL
Formasaun Profisional
Formasaun Drill ou Marcha em Xina?
6,000.00 6,000.00 7,500.00 8,625.00 9,056.25
Total Projetus 347,550.00 347,550.00 434,437.50 499,603.13 524,583.28
810 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Profisional
Formasaun báziku ba rekrutamentu ajentes polísia foun
50,000.00 50,000.00 62,500.00 71,875.00 75,468.75
810 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Profisional
Kursu Polísia Komunitária ba Ofisiais Polísia iha Sukus iha 13 Munisípius
13,650.00 13,650.00 17,062.50 19,621.88 20,602.97
810 Polísia Nasional Timor-Leste -
Formasaun Profisional
Treinamentu Seguransa Voluntária iha 13 munisípius
9,100.00 9,100.00 11,375.00 13,081.25 13,735.31
Página 129 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
PNTL
810 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Profisional
Kursu báziku no avansadu iha Trânzitu no Rodoviáriu ba nível Nasional iha13 Munisípius
11,160.00 11,160.00 13,950.00 16,042.50 16,844.63
810 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Profisional
Kursu Jestaun Operasional ba Sarjentus Polísia
5,600.00 5,600.00 7,000.00 8,050.00 8,452.50
810 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Profisional
Kursu TOT nível II, III, IV, V ba Instrutores CFP.
4,000.00 4,000.00 5,000.00 5,750.00 6,037.50
811 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Téknika
Apoiu Formasaun no rekrutamentu ajentes Polísia foun
50,700.00 50,700.00 63,375.00 72,881.25 76,525.31
811 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Téknika
Insentivus ba Instrutores Lokais iha Rairobo-Atabae
36,000.00 36,000.00 45,000.00 51,750.00 54,337.50
811 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Téknika
Formasaun Bázika no Avansada iha Intelijénsia ba membrus SIP
9,300.00 9,300.00 11,625.00 13,368.75 14,037.19
811 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Téknika
Kursu kona-ba sistema integradu baze dadus ba nível Nasional no Munisípius
6,000.00 6,000.00 7,500.00 8,625.00 9,056.25
811 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Téknika
Formasaun iha Auditoria Bázika no kontinuasaun ba GIG
9,300.00 9,300.00 11,625.00 13,368.75 14,037.19
811 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Téknika
Kursu IT ho tékniku manutensaun ba nível Nasional no iha 13 Munisípius
50,000.00 50,000.00 62,500.00 71,875.00 75,468.75
811 Polísia Nasional Timor-Leste -
Formasaun Téknika
Kursu Projetu Jerensiamentu Microsoft ba
25,000.00 25,000.00 31,250.00 35,937.50 37,734.38
Página 130 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
PNTL membrus DAP RU
811 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Téknika
Formasaun kona-ba Investigasaun ; Droga, Krimes organizadus, Brankeamentu Kapitais, Tráfiku Umanu ba Unidades no Munisípius
3,500.00 3,500.00 4,375.00 5,031.25 5,282.81
811 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Téknika
Treinamentu espesialidades ba ajentes foun Polísia iha Unidades: UPF, UPM, UEP.
17,550.00 17,550.00 21,937.50 25,228.13 26,489.53
811 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Téknika
Formasaun espesialidades efetivas baPolísia (UEP, UPM, UPF)
9,720.00 9,720.00 12,150.00 13,972.50 14,671.13
811 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Téknika
Treinamentu iha áreas taxolojia, polígrafu , informátikas forense , investigasaun inséndiu ka fogu, forense , mikrobiolojia, sorolojia no omojeneidade , medisina forense , antropolojia forense , substânsias kontroladas
23,040.00 23,040.00 28,800.00 33,120.00 34,776.00
812 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Bolsas Estudu Estudu espesilizadu ba Lisensiatura (S1) iha área: Kapitaun Barku, Makinista, Eletrisista, Navegasaun, Brigadeiru Barku, Treinamentu ba Inspetor, brigadeiru
22,000.00 22,000.00 27,500.00 31,625.00 33,206.25
811 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Formasaun Téknika
Treinamentu kona-ba trombeta, saxofone (trombeta), tambor etc
4,340.00 4,340.00 5,425.00 6,238.75 6,550.69
811 Polísia Nasional Timor-Leste -
Formasaun Téknika
Formasaun kona-ba Diplomasia ba Ofisiais no
3,720.00 3,720.00 4,650.00 5,347.50 5,614.88
Página 131 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
PNTL Adidus Seguransa
812 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Bolsas Estudu Estudu Mestradu (S2) kona-ba Jestaun sistemas Informátikas ho tékniku jestaun
22,000.00 22,000.00 27,500.00 31,625.00 33,206.25
812 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Bolsas Estudu Estudu ba médikus espesialistas (S2) iha área Odontologia, Ultra-sonografia no eletrokardiograma
22,000.00 22,000.00 27,500.00 31,625.00 33,206.25
812 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Bolsas Estudu Estudu (Lisensiatur no Mestradu (S1/S2)) iha Jestaun lideransa siénsias IDN, KIK, SESPIM, SESPATI, Psikólogus, Médikus Espesialistas ba ofisiais Superiores no subalternus
11,000.00 11,000.00 13,750.00 15,812.50 16,603.13
812 Polísia Nasional Timor-Leste - PNTL
Bolsas Estudu Estudu sientífiku kona-ba Auditoria
11,000.00 11,000.00 13,750.00 15,812.50 16,603.13
Total dos Projetus 429,680.00 429,680.00 537,100.00 617,665.00 648,548.25
811 Sekretaria Estadu Juventude no Desportu - SEJD
Formasaun Téknika
Kursu Múzika (Vokal, Gitara & Drum)
23,790.00 23,790.00 29,737.50 34,198.13 35,908.03
811 Sekretaria Estadu Juventude no Desportu - SEJD
Formasaun Téknika
Formasaun aselerada ba jovens motivadores
50,574.00 50,574.00 63,217.50 72,700.13 76,335.13
811 Sekretaria Estadu Juventude no Desportu - SEJD
Formasaun Téknika
Treinamentu kona-ba Teknolojias Informátikas ho Komunikasaun (ICT ba jovens)
10,000.00 10,000.00 12,500.00 14,375.00 15,093.75
Página 132 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
812 Sekretaria Estadu Juventude no Desportu - SEJD
Bolsas Estudu Bolsas Estudu ba Eskolas Internasionais kona-ba Edukasaun Fízika no Desportu, Fakuldade Desportu, Universidade Portu
27,000.00 27,000.00 33,750.00 38,812.50 40,753.13
812 Sekretaria Estadu Juventude no Desportu - SEJD
Bolsas Estudu Baixarelatu UNTL 2,000.00 2,000.00 2,500.00 2,875.00 3,018.75
813 Sekretaria Estadu Juventude no Desportu - SEJD
Tipus Formasaun seluk
Treinador Internasional de Siklizmu
30,996.00 30,996.00 38,745.00 44,556.75 46,784.59
813 Sekretaria Estadu Juventude no Desportu - SEJD
Tipus Formasaun seluk
Treinador Internasional Taekwondo
24,000.00 24,000.00 30,000.00 34,500.00 36,225.00
813 Sekretaria Estadu Juventude no Desportu - SEJD
Tipus Formasaun seluk
Treinador Internasional Bokse
25,332.00 25,332.00 31,665.00 36,414.75 38,235.49
813 Sekretaria Estadu Juventude no Desportu - SEJD
Tipus Formasaun seluk
Profesor Edukasaun Fízika no Desportu
12,520.00 12,520.00 15,650.00 17,997.50 18,897.38
813 Sekretaria Estadu Juventude no Desportu - SEJD
Tipus formasaun seluk
Formador Internasional iha área Juventude
4,800.00 4,800.00 6,000.00 6,900.00 7,245.00
813 Sekretaria Estadu Juventude no Desportu - SEJD
Tipus Formasaun seluk
Treinador Internasional Atletizmu
25,332.00 25,332.00 31,665.00 36,414.75 38,235.49
813 Sekretaria Estadu Juventude no Desportu – SEJD
Tipus Formasaun seluk
Treinador Internasional Voleibol
25,332.00 25,332.00 31,665.00 36,414.75 38,235.49
Total Projetus 261,676.00 261,676.00 327,095.00 376,159.25 394,967.21
810 Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosial - SECOMS
Formasaun Profisional
Formasaun Língua Ingléza no Portugeza
10,000.00 10,000.00 12,500.00 14,375.00 15,093.75
Página 133 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
810 Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosial - SECOMS
Formasaun Profisional
Jornalismo Avansadu – Jestaun de Negócio de Média
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
811 Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosial - SECOMS
Formasaun Téknika
Jornalizmu Avansadu – Jestaun Redasaun no Editor
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
811 Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosial - SECOMS
Formasaun Téknika
Formasaun kona-ba Multimédia elaborasaun programa TV ho Rádiu
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
811 Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosial - SECOMS
Formasaun Téknika
Formasaun kona-ba Manutensaun Ekipamentus Rádiu
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
811 Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosial - SECOMS
Formasaun Téknika
Formasaun ba Konsellu ho Jestor Rádiu Komunidade
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
810 Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosial - SECOMS
Formasaun Profisional
Formasaun Formadores (TOT)
50,000.00 50,000.00 62,500.00 71,875.00 75,468.75
810 Sekretaria Estadu Komunikasaun Sosial - SECOMS
Formasaun Profisional
Kursu Relasoens Públikas 50,000.00 50,000.00 62,500.00 71,875.00 75,468.75
Total dos Projetus 210,000.00 210,000.00 262,500.00 301,875.00 316,968.75
810 Sekretaria Estadu Arte no Kultura - SETAC
Formasaun Profisional
Kursu iha área Arte Vizual, Teatru Sinematografia
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
810 Sekretaria Estadu Arte no Kultura - SETAC
Formasaun Profisional
Kursu iha área Artezenatu no Dezeñus ka Pintura
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
810 Sekretaria Estadu Arte no Kultura - SETAC
Formasaun Profisional
Kursu iha área Artezanatu no Dezeñus
20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
810 Sekretaria Estadu Arte no Kultura - SETAC
Formasaun Profisional
Kuradoria no Konservasaun iha área Muzeu
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
Página 134 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
810 Sekretaria Estadu Arte no Kultura - SETAC
Formasaun Profisional
Jestaun Kolesaun Muzeu Nasional
12,000.00 12,000.00 15,000.00 17,250.00 18,112.50
811 Sekretaria Estadu Arte no Kultura - SETAC
Formasaun Téknika
Língua Ingléza 3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
810 Sekretaria Estadu Arte no Kultura - SETAC
Formasaun Profisional
Tékniku eskavasaun arkeolíjika
13,000.00 13,000.00 16,250.00 18,687.50 19,621.88
810 Sekretaria Estadu Arte no Kultura - SETAC
Formasaun Profisional
Tékniku konservasaun edifísiu orijen Portugéz
13,000.00 13,000.00 16,250.00 18,687.50 19,621.88
811 Sekretaria Estadu Arte no Kultura - SETAC
Formasaun Téknika
Língua Ingléza 4,000.00 4,000.00 5,000.00 5,750.00 6,037.50
811 Sekretaria Estadu Arte no Kultura - SETAC
Formasaun Téknika
Estájius Profisionais iha áreas Bibliotekas
1,500.00 1,500.00 1,875.00 2,156.25 2,264.06
Total dos Projetus 121,500.00 121,500.00 151,875.00 174,656.25 183,389.06
811 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Formasaun Téknika
Kursu Lideransa ba Diresaun no Xefia
64,147.60 64,147.60 80,184.50 92,212.18 96,822.78
811 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Formasaun Téknika
Kursu Indusaun Jeral ba funsionárius foun ne’ebé rekruta iha 2014
264,498.75 264,498.75 330,623.44 380,216.95 399,227.80
811 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Formasaun Téknika
Kursu kona-ba Planu Estratéjiku ba Jestores Munisípius no Xefes Departamentus Setoriais
18,919.20 18,919.20 23,649.00 27,196.35 28,556.17
811 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Formasaun Téknika
Kursu Jestaun Dezenvolvimentu no Governasaun Lokal – GDGL
18,919.20 18,919.20 23,649.00 27,196.35 28,556.17
Página 135 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Formasaun Téknika
Kursu Jestaun no Dezenvolvimentu Projetu Munisípiu
18,919.20 18,919.20 23,649.00 27,196.35 28,556.17
811 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Formasaun Téknika
Jestaun traballu konjuntu ka servisu hamutuk ho ema seluk
12,129.00 12,129.00 15,161.25 17,435.44 18,307.21
811 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Formasaun Téknika
Formasaun iha Análize kona-ba nesesidades no Métodu Dezenvolvimentu Kurríkulu Formasaun
50,000.00 50,000.00 62,500.00 71,875.00 75,468.75
811 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Formasaun Téknika
Kursu Língua Ingléza iha INAP
2,406.00 2,406.00 3,007.50 3,458.63 3,631.56
811 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Formasaun Téknika
Kursu Língua Elementar iha LELI
16,000.00 16,000.00 20,000.00 23,000.00 24,150.00
811 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Formasaun Téknika
Semináriu kona-ba e-Governu
7,323.80 7,323.80 9,154.75 10,527.96 11,054.36
811 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Formasaun Téknika
Pagamentu ba Formadores husi li’ur, aluguer sala formasaun , monitorizasaun ho kustu administrativu
80,000.00 80,000.00 100,000.00 115,000.00 120,750.00
811 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Formasaun Téknika
Formasaun Téknika ba Liñas Minnisteriais
160,000.00 160,000.00 200,000.00 230,000.00 241,500.00
811 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Formasaun Téknika
Formasaun Parseirus Dezenvolvimentu Internasional
32,344.00 32,344.00 40,430.00 46,494.50 48,819.23
811 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Formasaun Téknika
Kursu Komputador 20,000.00 20,000.00 25,000.00 28,750.00 30,187.50
Página 136 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Formasaun Téknika
Apoiu Orsamentu ba Movimentu Pesoal Munisípius
30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
812 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Bolsas Estudu Bolsas Estudu foun ba dosentes INAP
40,000.00 40,000.00 50,000.00 57,500.00 60,375.00
812 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Bolsas de Estudu Kontinuasaun pagamentu ba funsionárius INAP ne’ebé sei estuda iha estranjeiru: DIII = 3 pessoas S1/Baixarelatu = 1 pessoa S2/Mestradu = 3 pessoas
30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
812 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Bolsas de Estudu Subsídiu ba funsionárius INAP nina ne’ebé sei estuda iha Universidades iha Paíz laran
3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
812 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Bolsas de Estudu Aumentar koñesimentus ba Formadores INAP iha Línguas
50,000.00 50,000.00 62,500.00 71,875.00 75,468.75
812 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Bolsas de Estudu Formasaun formadores INAP iha Sentru Formasaun Liñas Minnisteriais, Formasaun TCD, Kursus Multi-Média, Kursus Public Speaking,ka Koália ba Públiku, kursu Dezeñu Gráfiku, Kursu Rede Internet, Kursu Web Design
300,000.00 300,000.00 375,000.00 431,250.00 452,812.50
812 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Bolsas Estudu Formasaun ba Dosentes ho Peskizadores INAP nian iha Paíz laran
90,000.00 90,000.00 112,500.00 129,375.00 135,843.75
812 Institutu Nasional Administrasaun
Bolsas Estudu Diploma I ba Administrasaun Públika
50,000.00 50,000.00 62,500.00 71,875.00 75,468.75
Página 137 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
Públika - INAP
812 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Bolsas Estudu Kontinuasaun pagamentu ba antigus bolseirus iha estranjeiru hanesan Indonézia)
155,000.00 155,000.00 193,750.00 222,812.50 233,953.13
812 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Bolsas Estudu Asisténsia estudu ba funsionárius públikus
90,000.00 90,000.00 112,500.00 129,375.00 135,843.75
812 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Bolsas Estudu Rekrutamentu bolseirus foun iha áreas espesífikas
100,000.00 100,000.00 125,000.00 143,750.00 150,937.50
812 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Bolsas Estudu Kursu Tékniku kurtu prazu nian no Diploma I
150,000.00 150,000.00 187,500.00 215,625.00 226,406.25
813 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Tipus Formasaun seluk
Avaliasaun ho TNA ba Formasaun
32,940.60 32,940.60 41,175.75 47,352.11 49,719.72
813 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Tipus Formasaun seluk
Workshop kona-ba rezultadu TNA ho avaliasaun ba Formasaun
8,000.00 8,000.00 10,000.00 11,500.00 12,075.00
813 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Tipus Formasaun seluk
Kontrata konsultor atu halo elaborasaun Planu Estratéjiku Formasaun INAP 2016-2021
25,000.00 25,000.00 31,250.00 35,937.50 37,734.38
813 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Tipus Formasaun seluk
Kursu Língua, kontinuasaun iha IALF Bali
67,240.00 67,240.00 84,050.00 96,657.50 101,490.38
813 Institutu Nasional Administrasaun Públika - INAP
Tipus Formasaun seluk
Treinamentu ba membrus Konsellu Sucos ho autoridades komunitárias
70,000.00 70,000.00 87,500.00 100,625.00 105,656.25
813 Institutu Nasional Administrasaun
Outros tipu de Formasaun
Apoiu Administrativu ba atividades relasiona ho
10,462.65 10,462.65 13,078.31 15,040.06 15,792.06
Página 138 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
Públika - INAP formasaun
Total Projetus 2,067,250.00 2,067,250.00 2,584,062.50 2,971,671.88 3,120,255.47
810 Inspesaun Jeral Estadu
Formasaun Profisional
Auditoria Interna 350,000.00 350,000.00 437,500.00 503,125.00 528,281.25
813 Inspesaun Jeral Estadu
Outros tipu de Formasaun
Semináriu konferénsia ho graduasaun QIA relasiona ho auditoria interna
100,000.00 100,000.00 125,000.00 143,750.00 150,937.50
Total Projetus 450,000.00 450,000.00 562,500.00 646,875.00 679,218.75
810 Komisaun Anti-Korrupsaun - KAK/CAC
Formasaun Profisional
Auditoria Interna 41,133.40 41,133.40 51,416.75 59,129.26 62,085.73
810 Komisaun Anti-Korrupsaun - KAK/CAC
Formasaun Profisional
Pós-Sertifikadu iha Estudus kona-ba Korrupsaun
33,570.00 33,570.00 41,962.50 48,256.88 50,669.72
810 Komisaun Anti-Korrupsaun - KAK/CAC
Formasaun Profisional
Kursu Língua Ingléza, Portugeza no Tetum
11,700.00 11,700.00 14,625.00 16,818.75 17,659.69
811 Komisaun Anti-Korrupsaun - KAK/CAC
Formasaun Téknika
Kursu IT (Programa ing, Forense, Networking)
37,332.00 37,332.00 46,665.00 53,664.75 56,347.99
811 Komisaun Anti-Korrupsaun - KAK/CAC
Formasaun Téknika
Tékniku Investigasaun , Fraude Konstrusaun , Inspesaun no Monitorizasaun
60,000.00 60,000.00 75,000.00 86,250.00 90,562.50
811 Komisaun Anti-Korrupsaun - KAK/CAC
Formasaun Téknika
Kursu Intelijénsia Sénior, Kursu ba Xefes Intelijénsia
11,345.20 11,345.20 14,181.50 16,308.73 17,124.16
810 Komisaun Anti-Korrupsaun - KAK/CAC
Formasaun Profisional
Kursu Báziku kona-ba prátikas Korrupsaun no ofisiais investigasaun ka inkiridores
50,802.00 50,802.00 63,502.50 73,027.88 76,679.27
810 Komisaun Anti-Korrupsaun - KAK/CAC
Formasaun Profisional
Praticantes Anti- Korrupsaun Internasional
7,160.00 7,160.00 8,950.00 10,292.50 10,807.13
Página 139 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Komisaun Anti-Korrupsaun - KAK/CAC
Formasaun Téknika
Investigasaun bazeia ba intelijénsia
9,545.20 9,545.20 11,931.50 13,721.23 14,407.29
811 Komisaun Anti-Korrupsaun - KAK/CAC
Formasaun Téknika
Prevensaun Korrupsaun no jestaun riskus iha setor públiku
9,545.20 9,545.20 11,931.50 13,721.23 14,407.29
810 Komisaun Anti-Korrupsaun - KAK/CAC
Formasaun Profisional
Jestaun Rekursus Umanus no Administrasaun, Rekursus Umanus, Arkivu
14,632.00 14,632.00 18,290.00 21,033.50 22,085.18
810 Komisaun Anti-Korrupsaun - KAK/CAC
Formasaun Profisional
Formasaun kona-ba Fiskalizasaun ba implementasaun OJE ka OGE
13,235.00 13,235.00 16,543.75 19,025.31 19,976.58
Total dos Projetus 300,000.00 300,000.00 375,000.00 431,250.00 452,812.50
812 Universidade Nasional Timor-Leste - UNTL
Bolsas de Estudu Formasaun ba Mestradus iha Portugal
888,748.00 888,748.00 1,110,935.00 1,277,575.25 1,341,454.01
812 Universidade Nasional Timor-Leste - UNTL
Bolsas de Estudu Formasaun ba Doutoramentu iha Portugal
635,500.00 635,500.00 794,375.00 913,531.25 959,207.81
812 Universidade Nasional Timor-Leste - UNTL
Bolsas de Estudu Formasaun Médikus - Espesialistas / Profesores iha Medisina
490,300.00 490,300.00 612,875.00 704,806.25 740,046.56
Total dos Projetus 2,014,548.00 2,014,548.00 2,518,185.00 2,895,912.75 3,040,708.39
810 Rádiu Televizaun Timor-Leste - RTTL
Formasaun Profisional
Jestaun Administrasaun no Finansas
15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
810 Rádiu Televizaun Timor-Leste - RTTL
Formasaun Profisional
Vizita estudu iha exterior ho RTP-Portugal, ABC-Austrália no TVRI - RRI – Indonézia
30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
810 Rádiu Televizaun Timor-Leste -
Formasaun Profisional
Jestaun Negósius no estratéjia merkadu ho
22,500.00 22,500.00 28,125.00 32,343.75 33,960.94
Página 140 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
RTTL transmizaun média
810 Rádiu Televizaun Timor-Leste - RTTL
Formasaun Profisional
* Kontabilidade * Produz Relatóriu nível Avansadu nian
25,000.00 25,000.00 31,250.00 35,937.50 37,734.38
810 Rádiu Televizaun Timor-Leste - RTTL
Formasaun Profisional
Jornalizmu ba área Kriminal, Ekonomia, Polítika, Konflitu no Teknolojia
28,000.00 28,000.00 35,000.00 40,250.00 42,262.50
810 Rádiu Televizaun Timor-Leste - RTTL
Formasaun Profisional
Transmisaun/emisaun notísias ka notisiáriu, aprezentador notísias, leitor notísias
12,060.00 12,060.00 15,075.00 17,336.25 18,203.06
810 Rádiu Televizaun Timor-Leste - RTTL
Formasaun Profisional
Jestaun Produsaun Emisaun 6,800.00 6,800.00 8,500.00 9,775.00 10,263.75
810 Rádiu Televizaun Timor-Leste - RTTL
Formasaun Profisional
Kapasitasaun iha área Elaborasaun Programa Rádiu no TV, Produsaun Dezeñu Gráfiku no Layout
51,000.00 51,000.00 63,750.00 73,312.50 76,978.13
810 Rádiu Televizaun Timor-Leste - RTTL
Formasaun Profisional
Kapasitasaun iha área Video clip, produsaun dokumentáriu, Programa a Fiksaun Rádiu no TV
27,000.00 27,000.00 33,750.00 38,812.50 40,753.13
811 Rádiu Televizaun Timor-Leste - RTTL
Formasaun Téknika
Kapasitasaun kona-ba Dezeñu Gráfiku
17,920.00 17,920.00 22,400.00 25,760.00 27,048.00
811 Rádiu Televizaun Timor-Leste - RTTL
Formasaun Téknika
Kapasitasaun iha área Transmisor dijital,área kobertura no ekipamentu medisaun
16,540.00 16,540.00 20,675.00 23,776.25 24,965.06
811 Rádiu Televizaun Timor-Leste - RTTL
Formasaun Téknika
Kapasitasaun iha área Ekipamentus TV Dijital
20,820.00 20,820.00 26,025.00 29,928.75 31,425.19
Página 141 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Rádiu Televizaun Timor-Leste - RTTL
Formasaun Téknika
Kapasitasaun iha área Ekipamentus Rádiu Dijital
20,820.00 20,820.00 26,025.00 29,928.75 31,425.19
811 Rádiu Televizaun Timor-Leste - RTTL
Formasaun Téknika
Kapasitasaun iha área website and Networking
16,540.00 16,540.00 20,675.00 23,776.25 24,965.06
812 Rádiu Televizaun Timor-Leste - RTTL
Bolsas Estudu Bolsas estudu ba nível Lisensiatura iha país laran ba áreaJestaun Negósiu, Ekonomia, Kontabilidade no Komunikasaun Sosial
40,000.00 40,000.00 50,000.00 57,500.00 60,375.00
813 Rádiu Televizaun Timor-Leste - RTTL
Tipus Formasaun seluk
Formasaun Língua Ingléza 15,000.00 15,000.00 18,750.00 21,562.50 22,640.63
Total Projetus 365,000.00 365,000.00 456,250.00 524,687.50 550,921.88
813 Institutu Nasional Formasaun Dosentes ho Profisionais Edukasaun - INFORDEPE
Tipus Formasaun seluk
Projetu Formasaun kontínua iha sistema
1,400,000.00 1,400,000.00 1,750,000.00 2,012,500.00 2,113,125.00
Total Projetus 1,400,000.00 1,400,000.00 1,750,000.00 2,012,500.00 2,113,125.00
811 Sekretariadu FDKU
Formasaun Téknika
Kapasitasaun funsionárius sek. FDKU
100,000.00 100,000.00 125,000.00 143,750.00 150,937.50
812 Sekretariadu FDKU
Bolsas Estudu Programa Bolsas Estudu ba veteranus ho sira-nia oan
700,000.00 700,000.00 875,000.00 1,006,250.00 1,056,562.50
813 Sekretariadu FDKU
Tipus Formasaun seluk
Kustus operasionais ba atendimentu servisus Sekretariadu Tékniku Fundu Dezenvolvimentu Kapital Umanu, Pagamentu Servisus Profisionais, Formasaun ba funsionárius Sekretariadu FDKU,
938,974.00 938,974.00 1,173,717.50 1,349,775.13 1,417,263.88
Página 142 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
Monitorizasaun , Akompañamentu ba Projetus, Estudus ho Fiskalizasaun.
813 Sekretariadu FDKU
Tipus Formasaun seluk
Subsídius ba Pedidus Individuais bazeia iha méritus no programa intensivu ou prémiu husi FDKU ba estudu individual ou institusional ne’ebé halo ho susesu
200,000.00 200,000.00 250,000.00 287,500.00 301,875.00
Total Projetus 1,938,974.00 1,938,974.00 2,423,717.50 2,787,275.13 2,926,638.88
810 Provedoria Direitus Umanus no Justisa - PDHJ
Formasaun Profisional
Formasaun Jestaun bazeia ba rezultadus
34,750.00 34,750.00 43,437.50 49,953.13 52,450.78
810 Provedoria Direitus Umanus no Justisa - PDHJ
Formasaun Profisional
Kursu Língua Portugeza 7,040.00 7,040.00 8,800.00 10,120.00 10,626.00
811 Provedoria Direitus Umanus no Justisa - PDHJ
Formasaun Téknika
Treinamentu SPSS 3,000.00 3,000.00 3,750.00 4,312.50 4,528.13
811 Provedoria Direitus Umanus no Justisa - PDHJ
Formasaun Téknika
Monitorizasaun ba Formasaun kona-ba Eleisoens
17,199.00 17,199.00 21,498.75 24,723.56 25,959.74
811 Provedoria dos Direitus Umanus no Justisa - PDHJ
Formasaun Téknika
Treinamentu kona-ba impaktu ambiental ba direitus umanus
17,634.00 17,634.00 22,042.50 25,348.88 26,616.32
811 Provedoria Direitus Umanus no Justisa - PDHJ
Formasaun Téknika
Treinamentu Direitus umanus kona-ba asuntu traballadores migrantes
17,634.00 17,634.00 22,042.50 25,348.88 26,616.32
811 Provedoria Direitus Umanus no Justisa - PDHJ
Formasaun Téknika
Treinamentu kona-ba Mediasaun no Konsiliasaun
19,356.00 19,356.00 24,195.00 27,824.25 29,215.46
Página 143 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
811 Provedoria Direitus Umanus no Justisa - PDHJ
Formasaun Téknika
Proposta Legal no Análizes / Elaborasaun
12,904.00 12,904.00 16,130.00 18,549.50 19,476.98
811 Provedoria Direitus Umanus no Justisa - PDHJ
Formasaun Téknika
Téknikas de Investigasaun 11,968.00 11,968.00 14,960.00 17,204.00 18,064.20
Total Projetus 141,485.00 141,485.00 176,856.25 203,384.69 213,553.92
813 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Tipus Formasaun seluk
Inglés- Intermédiu 1,080.00 1,080.00 1,350.00 1,552.50 1,630.13
813 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Tipus Formasaun seluk
Español-Báziku 1,080.00 1,080.00 1,350.00 1,552.50 1,630.13
813 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Tipus Formasaun seluk
Portugéz-avansadu 1,080.00 1,080.00 1,350.00 1,552.50 1,630.13
813 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Tipus Formasaun seluk
Mandarim-Báziku 1,080.00 1,080.00 1,350.00 1,552.50 1,630.13
811 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Formasaun Téknika
Telekomunikasaun 6,119.00 6,119.00 7,648.75 8,796.06 9,235.87
810 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Formasaun Profisional
Baze dadus-Báziku 7,109.00 7,109.00 8,886.25 10,219.19 10,730.15
810 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Formasaun Profisional
Intrumentus/ferramentas no servisus INTERPOL- intermédiu
9,391.00 9,391.00 11,738.75 13,499.56 14,174.54
810 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Formasaun Profisional
Análize Tátikas Krime-Báziku
14,759.00 14,759.00 18,448.75 21,216.06 22,276.87
810 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal – PSIK
Formasaun Profisional
Análize Mapeamentu Krime- Báziku
3,577.00 3,577.00 4,471.25 5,141.94 5,399.03
Página 144 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
810 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal – PSIK
Formasaun Profisional
Instrusoens kona-ba Armamentu no Tiro- Intermédiu
10,161.00 10,161.00 12,701.25 14,606.44 15,336.76
810 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Formasaun Profisional
Tátika no Dinâmika Tiru Polisial -intermédiu
6,038.00 6,038.00 7,547.50 8,679.63 9,113.61
810 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Formasaun Profisional
Emerjénsia Médika no Kuidadus ba asidentes Kombates tatikus- Intermédiu
822.00 822.00 1,027.50 1,181.63 1,240.71
810 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Formasaun Profisional
Auditoria Interna Báziku-Intermédiu no Avansadu
13,980.00 13,980.00 17,475.00 20,096.25 21,101.06
810 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal – PSIK
Formasaun Profisional
Asesoria Jurídika- Báziku no Intermédiu
7,000.00 7,000.00 8,750.00 10,062.50 10,565.63
810 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Formasaun Profisional
Protokolu-Báziku no Intermédiu
2,815.00 2,815.00 3,518.75 4,046.56 4,248.89
810 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal – PSIK
Formasaun Profisional
Biotoxikolojia-Intermédiu no avansadu
5,577.00 5,577.00 6,971.25 8,016.94 8,417.78
810 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Formasaun Profisional
Balístika ho Rezídius Disparu- Básiku, Intermédiu no avansadu
27,000.00 27,000.00 33,750.00 38,812.50 40,753.13
810 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Formasaun Profisional
Formasaun ba Koordenadores
10,444.00 10,444.00 13,055.00 15,013.25 15,763.91
810 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Formasaun Profisional
Investigador Xefe 10,444.00 10,444.00 13,055.00 15,013.25 15,763.91
810 Polísia Sientífiku Investigasaun Kriminal - PSIK
Formasaun Profisional
Peritus ka Espesialistas Séniores/superiores
10,444.00 10,444.00 13,055.00 15,013.25 15,763.91
Página 145 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
Total dos Projetus 150,000.00 150,000.00 187,500.00 215,625.00 226,406.25
811 Komisaun Nasional Aprovizionamentu - KNA/CNA
Formasaun Téknika
Aprovizionamentu 25,000.00 25,000.00 31,250.00 35,937.50 37,734.38
811 Komisaun Nasional Aprovizionamentu - KNA/CNA
Formasaun Téknika
Finansas 25,000.00 25,000.00 31,250.00 35,937.50 37,734.38
811 Komisaun Nasional Aprovizionamentu - KNA/CNA
Formasaun Téknika
Lojístika 12,750.00 12,750.00 15,937.50 18,328.13 19,244.53
811 Komisaun Nasional Aprovizionamentu - KNA/CNA
Formasaun Téknika
Rekursus Umanus 12,750.00 12,750.00 15,937.50 18,328.13 19,244.53
811 Komisaun Nasional Aprovizionamentu - KNA/CNA
Formasaun Téknika
Administrasaun 25,000.00 25,000.00 31,250.00 35,937.50 37,734.38
811 Komisaun Nasional de Aprovizionamentu - KNA/CNA
Formasaun Téknika
IT 12,500.00 12,500.00 15,625.00 17,968.75 18,867.19
812 Komisaun Nasional Aprovizionamentu - KNA/CNA
Bolsas Estudu Aprovizionamentu 37,000.00 37,000.00 46,250.00 53,187.50 55,846.88
Total dos Projetus 150,000.00 150,000.00 187,500.00 215,625.00 226,406.25
811 Tribunal Rekursus - TR
Formasaun Téknika
Formasaun ba Juízes iha áreas judisiais relevantes iha
80,000.00 80,000.00 100,000.00 115,000.00 120,750.00
Página 146 de146
Kódigu Donu Projetu Setor/Program Sub-Programa / Projetu
Naran Orsamentu Final 2016
Projesaun ba Anu 2017
Projesaun ba Anu 2018
Projesaun ba Anu 2019
Projesaun ba Anu 2020
estranjeiru
811 Tribunal Rekursus - TR
Formasaun Téknika
Formasaun ba Ofisiais Justisa Nasional iha área Lideransa, Jestaun no Administrasaun
30,000.00 30,000.00 37,500.00 43,125.00 45,281.25
811 Tribunal Rekursus - TR
Formasaun Téknika
Formasaun ba Auditores Kâmara Kontas nian iha área Auditoria, Kontabilidade, Finansas ho kontrolu internu.
50,000.00 50,000.00 62,500.00 71,875.00 75,468.75
811 Tribunal Rekursus - TR
Formasaun Téknika
Formasaun ba funsionárius administrasaun iha área Jestaun, Rekursus Umanus, Liderans no IT
40,000.00 40,000.00 50,000.00 57,500.00 60,375.00
Total Projetus 200,000.00 200,000.00 250,000.00 287,500.00 301,875.00
Total-Jeral 34,000,000.00 34,000,000.00 42,500,000.00 48,875,000.00 51,318,750.00
MINISTERIU FINANSAS Edifício 5, 1.º Andar, Palácio do Governo, Díli, Timor-Leste
Phone - +670 3339510 Fax - +670 3331204
Website - www.mof.gov.tl