Õppekava mÜÜgikonsultant rÕiva.20 õn.16.05.08.viimane€¦ · ja läbinud kutseõppe ning...
Post on 19-Oct-2020
0 Views
Preview:
TRANSCRIPT
Õppekava kinnitatud Direktori kk. nr 1‐3/11
07.04.2008 Õppeasutus: Tallinna Tööstushariduskeskus Õppeasutuse kood: 70005559
ÕPPEKAVA REGISTREERIMISLEHT
Õppekavarühm: Hulgi ja jaekaubandus ISCED 97 liigituse järgi
Õppekava MÜÜGIKONSUKTANT RÕIVA‐ALAL
nimetus eesti keeles Sales consultant nimetus inglise keeles
Õppekee eesti keel Kutseõppe liik
kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis põhihariduse nõudeta kutseõpe kutseõpe põhihariduse baasil kutsekeskharidusõpe * kutseõpe keskhariduse baasil
Maht õppenädalates (õn) 20 õn
Õppekava koostamise alus Õppekava koostamise aluseks on kaubanduserialade riiklik õppekava (HTM määrusega nr. 5, 05. jaanuaril 2007). müügikonsultandi erialal. Valikmoodulites käsitletakse täiendavaid teadmisi rõivastumise stiilidest ,materjalist ja värvidest.
Õppekava eesmärgid ja ülesanded müügikonsultan rõiva –alal õppekava lähtub kaubanduserialade riiklikus õppekavas sätestatud õppe eesmärkidest ja ülesannetest. Õppekava müügikonsultant rõiva‐alali kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks kaubanduses ja kaubandusega tegelevates ettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Tallinna Tööstushariduskeskuse müügikonsultant rõiva ‐ alal õppekavaga kehtestatud kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes:
- väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi; - oskab teostada, planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd; - oskab iseseisvalt rakendada oma kutse‐ ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates
töösituatsioonides; - on orienteeritud kvaliteetse õpi‐ ja töötulemuse saavutamisele; - vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades. - töötab tervist ja keskkonda säästes; - oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;
Nõuded õpingute alustamiseks .Õppima asumiseks on nõutav kutsekeskhariduse või keskhariduse ja läbinud kutseõppe ning eesti keele oskus on vähemal kesktasemel Isikuid, kell tervislik seisund arstliku komisjoni otsuse põhjal võimaldab õppimist ja töötamist müügikonsultandina rõiva‐alal. Arvestatakse lõputunnistuse keskmist hinnet ning omandatud võõrkeelte aastahinnet. Toimub vestlus kutsesobivuse selgitamiseks
2
Õppekava struktuur: Müügikonsultant rõiva‐alal õppekava kogumaht on 20 õppenädalat Üld‐ ja õpingute moodulid: maht 14õn ( sissejuhatus õpingutesse 1õn; erialane inglise/saksa keel 2õn;erialane vene keel 2õn; klienditeeninduse alused 2õn; müügitöö alused 2õn; klienditeenindus ja nõustamine 2õn;müügiprotsessi korraldus 2õn;organisatsioonijuhtimise alused 1õn; ) Praktika maht 5 õn. Valikõpingud:3õn kool valib ühe(materjaliõpetus1õn;värvusõpetus/moejoonistamine 1õn;stiiliõpetus1õn)
Nõuded õpingute lõpetamiseks: Kool loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist täies mahus: õppeained hinnatud positiivse hindega, läbitud praktika, sooritatud lõpueksam. Lõpetamisel väljastatavad dokumendid: Kooli lõpetanutele väljastatakse kooli lõputunnistus koos hinnetelehega keskhariduse baasil kutseõppe läbimise kohta
Õppekava vastab sisuliselt ja vormistuslikult esitatud nõuetele ............................................................... .200….a. ...............................................................................................................................................
/ees‐ ja perenimi, allkiri/ Riikliku Eksami‐ ja Kvalifikatsioonikeskuse kutsehariduse osakonna peaspetsialist
3
Õppeasutus Tallinna Tööstushariduskeskus Õppeasutuse kood 70005559 Aadress Sõpruse pst 182 Tallinn 13424 Telefon/Faks 66545026 e‐post info@tthk.ee Õppekavarühm Hulgi ja jaekaubandus
ISCED 97 liigituse järgi Õppekava Müügikonsultant rõiva ‐alal
nimetus eesti keeles SHOP ASSISTANT
nimetus inglise keeles Kutseõppe liik kutseõpe keskhariduse baasil Õppekava maht õppenädalates 20õn Õppekeel eesti keel Kinnitan hr .Paul Alekand ..........................................................................................
kooli direktori nimi, allkiri
käskkirja 1‐3/11. 07.04.2008 pitsat
Kooskõlastatud kooli õppenõukogu 3/51 03.04.2008
koosoleku protokolli nr, kuupäev
kooli nõukogu nr 1 ‐4/1 08. 04.2008
koosoleku protokolli nr, kuupäev
Kontaktisik Luule Õunmaa ............................................................ nimi, allkiri
rõiva‐ ja kaubandusõppevaldkonna juhataja telefon 6545026 luule@tthk.ee 5016145 kontaktandmed (telefon, e‐post, faks)
Registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ............................................................ kuupäev
Õppekava kood…………………………………
4
SISUKORD
ÕPEKAVA MÜÜGIKONSULTANT RÕIVA‐ALAL ...................................................................... 6
I ÜLDOSA ............................................................................................................................ 6
1.ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS ........................................................................................ 6
2. ÕPPEKAVA EESMÄRK JA ÜLESANDED .............................................................................. 6
3. NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS ............................................................................... 6
4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR .................................................................................................. 7
5. PRAKTIKAKORRALDUS ERIALAL ....................................................................................... 9
6. VALIKÕPINGUD ............................................................................................................... 9
7. ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED ................................................................................ 9
8. NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS ............................................................................ 12
9. ÕPPEKAVA KOOSTAJAD ................................................................................................ 13
II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED ........................................................................... 14
SISSEJUHATUS KAUBANDUSVALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE ........................................ 14
ERIALANE INGLISE/SAKSA KEEL ......................................................................................... 16
ERIALANE VENE KEEL ........................................................................................................ 18
KLIENDITEENINDUSE ALUSED ............................................................................................ 20
MÜÜGITÖÖ ALUSED ......................................................................................................... 23
KLIENDITEENINDUS JA NÕUSTAMINE ............................................................................... 25
MÜÜGIPROTSESSI KORRALDUS ......................................................................................... 27
ORGANISATSIOONIJUHTIMISE ALUSED ............................................................................. 31
VALIKÕPINGUD ................................................................................................................. 33
MATERJALIÕPETUS ........................................................................................................... 33
VÄRVUSÕPETUS/ MOEJOONISTAMINE ............................................................................. 35
STIILIÕPETUS .................................................................................................................... 37
PRAKTIKA.......................................................................................................................... 39
LÕPUEKSAM ..................................................................................................................... 42
LISAD ................................................................................................................................ 43
LISA A PRAKTIKAMOODULILE ............................................................................................... 43 LISA B ETTEVÕTTEPRAKTIKA JUHENDAJA HINNANGULEHT ................................................. 45 LISA C JUHEND PRAKTIKA ARUANDE KOOSTAMISEKS .......................................................... 46 LISA D PRAKTIKANDI ENESEHINNANGU LEHT ....................................................................... 48 LISA E LÕPUEKSAMI MOODULILE ......................................................................................... 50 LISA F PRAKTIKA LEPING ....................................................................................................... 53
5
LISA G ÕPPETÖÖGRAAFIK ..................................................................................................... 57 LISA H ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPETAJAD ............................................................................. 58
6
ÕPEKAVA MÜÜGIKONSULTANT RÕIVA‐ALAL I ÜLDOSA 1.ÕPPEKAVA KOOSTAMISE ALUS Õppekava koostamise aluseks on kaubanduserialade riiklik õppekava (HTM määrusega nr. 5,
05. jaanuaril 2007). müügikonsultandi erialal.
2. ÕPPEKAVA EESMÄRK JA ÜLESANDED Rõivaala müügikonsultandi õppekava lähtub kaubanduserialade riiklikus õppekavas
sätestatud õppe eesmärkidest ja ülesannetest.
Rõivaala müügikonsultandi kehtestatud kutseõppe eesmärk on võimaldada õppijal
omandada teadmised, oskused ja hoiakud töötamiseks kaubanduses ja kaubandusega
tegelevates ettevõtetes ning eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.
Tallinna Tööstushariduskeskuse müügikonsultandi rõivaalal õppekavaga kehtestatud
kutseõppe ülesanne on ette valmistada selline töötaja, kes:
- väärtustab oma kutseala ja arendab oma kutseoskusi;
- oskab teostada, planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd;
- oskab iseseisvalt rakendada oma kutse‐ ja erialaseid teadmisi ning oskusi erinevates
töösituatsioonides;
- on orienteeritud kvaliteetse õpi‐ ja töötulemuse saavutamisele;
- vastutab enda ja kaastöötajate turvalisuse eest, tuleb toime ohuolukordades.
- töötab tervist ja keskkonda säästes;
- oskab teha eetilisi ja seaduspäraseid valikuid ning on vastutusvõimeline;
3. NÕUDED ÕPINGUTE ALUSTAMISEKS
3.1.Õppima asumiseks on nõutav kutsekeskhariduse või keskhariduse ja läbinud kutseõppe
ning eesti keele oskus on vähemal kesktasemel.
Isikuid, kell tervislik seisund arstliku komisjoni otsuse põhjal võimaldab õppimist ja töötamist
müügikonsultandina rõiva‐alal. Arvestatakse lõputunnistuse keskmist hinnet ning
omandatud võõrkeelte aastahinnet. Toimub vestlus kutsesobivuse selgitamiseks.
Välismaalaste ja kodakondsuseta isikute õppima asumine on reguleeritud Eesti Vabariigi
Valitsuse õigusaktidega.
7
3.2 Kooli astumiseks esitab õppija:
• Kooli lõputunnistus
• Isiklik avaldus (vastaval blanketil)
• Passi või sünnitunnistuse koopia
• Mitte eesti passi omavatel õppuritel – elamisloa koopia
• arstitõend
• CV – vastaval planketil
• 4 fotot 3x4 cm
• Alla 18‐ aastastel õppuritel lapsevanema nõusolek
4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR
Müügikonsultant rõiva‐alal õppekava kogumaht on 20 õppenädalat
Üld‐ ja õpingute moodulid: maht 14õn ( sissejuhatus õpingutesse 1õn; erialane
inglise/saksa keel 2õn;erialane vene keel 2õn; klienditeeninduse alused 2õn;
müügitöö alused 2õn; klienditeenindus ja nõustamine 2õn;müügiprotsessi korraldus
2õn;organisatsioonijuhtimise alused 1õn; )
Praktika maht 5 õn.
Valikõpingud:1õn kool valib(materjaliõpetus1õn;värvusõpetus/moejoonistamine
1õn;stiiliõpetus1õn)
1 õppenädal sisaldab 40 õppetundi mistahes viisil õpilase poolt õpinguteks kulutatud tööle ja
vastab 1 ainepunktile (ap).
Müügikonsultant rõiva –alal õppekava on üles ehitatud moodulitest (tabel 4. 1). Moodul on
õppekava terviklik, eesmärgistatud ja hinnatav sisuline ühik, mis koosneb õppeainetest või
nende osadest või erandjuhul ühest õppeainest.
Müügikonsultandi õppekava moodulitest on võimalik koostada kutsealase täiend‐ ja
ümberõppe või individuaalõppe õppekavasid vastavalt õpilase, tööandja või piirkonna
vajadustele.
8
Moodulis sisalduvate õppeainete ja praktiliste oskuste õpetamine annab õpilastele vastava
mooduli piires teadmised, oskused ja hoiakud mis vastavad kutsestandardist tulenevatele
kutseoskusnõuetele.
4.1. MOODULITE LOETELU JA MAHT
Mooduli nimetus
Kogu
maht (õn)
Maht õn Auditoorn
e ja Praktika Kokku
Üld‐ ja põhiõpingute moodulid 14 1. Sissejuhatus kaubandusvaldkonna 1 1 12. Erialane inglise/saksa keele õpe 2 2 23. Erialane vene keele õpe 2 2 24. Klienditeeninduse alused 2 2 25. Müügitöö alused 2 2 26. Klienditeenindus ja nõustamine 2 2 27. Müügiprotsessi korraldus 2 2 28. Organisatsioonijuhtimise alused 1 1 1 Valikõpingud 1 19. Materjaliõpetus 110. Värvusõpetus , moejoonistamine 111. Stiiliõpetus 112. Praktika 5 5 5 Kokku 20 20
9
5. PRAKTIKAKORRALDUS ERIALAL Praktika korraldamisega taotletakse, et õpilane omandab tööks vajalikud praktilised
teadmised ja oskused; rakendab omandatud teoreetilisi teadmisi ning laiendab uute
teoreetiliste ja praktiliste teadmiste omandamiseks tarvilikku otsustusalust. Õpilane saab
praktikalt ka tegeliku esmase töökogemuse ja meekonnatöö kogemuse. Õppekavajärgne
praktika maht on 5 õppenädalat. Praktika jaotumine erinevateks praktikaperioodideks ning
praktikaperioodide vaheldumine koolis toimuva õppetööga määratakse õppetöögraafikus.
Õpilasel on õigus vabalt valida praktikaettevõtet tingimusel, et valitud ettevõttes on võimalik
sooritada praktika vastavalt juhendile. Kool tagab kõigile õpilastele nõuetekohase
praktikakoha. Kool tagab õpilasele ning ettevõtte praktikajuhendajale vajaliku juhendamise
enne praktika algust ning praktika ajal. Selleks määratakse praktika korraldamise ja
juhendamise eest vastutav õpetaja, kes jääb kontaktisikuks kooli, õpilase ja ettevõtte vahel.
Praktika sooritamise järel koostab õpilane nõuetekohase praktikaaruande ning kaitseb selle
komisjoni ees. Praktika loetakse arvestatuks pärast praktika tegelikku sooritamist ettevõttes,
aruande ja eneseanalüüsi koostamist praktika kohta ning aruande kaitsmist komisjoni ees.
Praktika on õppetöö osa. Õpilasel pole võimalik õpinguid lõpetada, kui praktika on
sooritamata.
6. VALIKÕPINGUD Valikmooduli läbimine annab õppijale süvendatud lisaoskused ja teadmised rõivaste
tundmise ja käsitlemise alal ning avaramad võimalused jätkuõppeks või töökoha valikuks.
7. ÜLDISED HINDAMISE PÕHIMÕTTED 7.1 Hindamise eesmärk ja põhimõtted
Eesmärk:
Kindlaks määrata, millises ulatuses on õppijad omandanud soovitud oskused, teadmised ja
vilumused. Teadmiste ulatust, õigsust, loogilisust, rakendamise iseseisvust ja praktilise töö
teostust. Aluseks võetakse õppekava moodulites esitatud eesmärgid ja õpitulemused.
Hindamise tulemusena saavad teadmiste ja oskuste tasemest informatsiooni õppijad ise,
õpetajad ja tööandjad.
Õppeprotsessi hindamise peamiseks ülesandeks on anda õppijatele tagasisidet õppimise
edukusest, toetada positiivset enesehinnangut, tugevdada õpimotivatsiooni.
Põhimõtted:
10
Hinnatakse teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust, suulist ja
kirjalikku väljendamise oskust ning rakendamise iseseisvust. Aluseks võetakse õppekava
moodulites esitatud eesmärgid ja õpitulemused. Arvestuslik hindamine toimub mooduli
teemade läbimise järel ja kokkuvõttev hindamine mooduli läbimise järel.. Lõputööde
hindamine toimub eksamikomisjoni poolt, mille esimeheks on tööandjate esindaja.
Hindamine toimub viiepallilises süsteemis, kus 1 ja 2 märgivad mitteomandamist; 3, 4, 5
positiivset hinnangut.
Hindamisel lähtutakse järgmistest oskuste tasemetest:
Hinne "5" (väga hea) ‐ Õppija oskab valida kaubanduse sobivamaid töömeetodeid ja
töövahendeid ning ‐materjale ning kasutada töövõtteid ja töövahendeid õigesti. Oskab
hinnata ja arendada töövõtteid. Toimib aktiivselt ja motiveeritult erinevates
töösituatsioonides ja meeskonnatöös. Oskab leida uusi lahendusi probleemsituatsioonides.
Suudab iseseisvalt töötada, ei vaja korraldusi. Oskab arendada oma tööd, töökeskkonda,
tööohutust, analüüsida ja arenda ennast mitmekülgselt, toimimaks muutuvates olukordades.
Õppija oskab hinnata hangitud informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust. Oskab hangitud
teadmisi süstematiseerida, võrrelda ja analüüsida ning töödelda neid oma töös kasutatavaks,
võtta vastu otsuseid. Oskab panna probleeme tähtsuse järjekorda, planeerida ja arvestada
erinevaid mõjureid ning valida sobivaima. Õppija oskab töötades arvestada töökoha
eripärasid, tajuda oma tööd osana ettevõtte tööst ja ettevõtet osana tootmiskeskkonnast.
Hinne "4" (hea) ‐ Õppija oskab käsutada kaubanduses käsutatavaid töömeetodeid,
töövahendeid ja materjale ning tuleb toime põhiliste töödega. Õppija suudab toimida
erinevates situatsioonides ja meeskondades, kasutada oskusi ja tööga seotud teadmisi uutes
situatsioonides. Oskab kohandada eeskirju ja juhendeid erinevates situatsioonides ja järgida
tööohutusnõudeid. Täidab talle antud ülesanded iseseisvalt ja hindab enda töötulemusi
mitmekülgselt. Oskab hinnata informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust.
Hinne "3" (rahuldav) ‐ Õppija on võimeline tööle asuma läbitud kursusele vastaval kutsealal.
hoolimata mõningate tööoskuste ja tööga seotud teadmiste puudulikust valdamisest. Õppija
valdab lihtsamaid töömeetodeid, oskab kasutada tavalisi töövahendeid ja materjale, tuleb
toime kaubanduse tavalistes töösituatsioonides. Õppija tuleb toime tuttavas ümbruses ja
tuttavates olukordades. Ta oskab käsutada tööoskusi ja tööga seotud teadmisi harjutus‐
situatsioonides ja rutiinses töösituatsioonis. Juhendatuna oskab õppija leida tööga seotud
informatsiooni, esitada seda arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult. Täidab korraldusi ja oskab
11
hinnata enda töö tulemuslikkust. Oskab kinni pidada tööaegadest, tööohutuse nõuetest,
muudest kokkulepetest ja juhenditest ja arutleda kõrvalkallete üle.
12
8. NÕUDED ÕPINGUTE LÕPETAMISEKS 8.1 Nõuded kooli lõpetamiseks:
Kool loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist täies mahus: õppeained hinnatud
positiivse hindega, läbitud praktika, sooritatud lõpueksam(vt. eksami juhendid lisadest)
Kooli lõpueksam. sooritatakse komisjoni ees. Võimalusel ühitatakse eriala lõpueksam
müügikonsultandi III taseme kutseeksamiga.
Kooli lõpetanutele väljastatakse kooli lõputunnistus koos hinnetelehega keskhariduse baasil
kutseõppe läbimise kohta .
Lõpueksami eesmärk on kajastada õppijate terviklikke teadmisi, oskusi ja hoiakuid.
Lõpueksami sisu ja korraldus.
Lõpueksam on komplekseksam, mis toimub kirjaliku teooriatesti ja praktilise müügisituatsiooni kombinatsioonina. Teadmiste eksamina tuleb sooritada teooriatest, mille läbimine annab õiguse osaleda
oskuste eksamil.
Teooriatest koosneb 30 valikvastustega küsimusest, igale küsimusele on 3 vastusevarianti,
millest 1 on õige.
Testi küsimused puudutavad järgmisi valdkondi: 1. Klienditeeninduse alused– 10 küsimust (kesktase) 2. Müügitöö alused – 10 küsimust (kesktase) 3.Müügiprotsessi korraldus ‐ 10 küsimust (kesktase) Konkreetsed küsimused saab eksami sooritaja teada vahetult enne eksami algust. Teadmiste eksami läbinud kutse taotleja saab osaleda oskuste eksamil.
II Oskuste eksam
Müügiprotsess ehk müügikontakt on teadmiste ja oskuste esitamine. Müügiprotsessis
osaleb eksami sooritaja müüja rollis ja ostja rollis on spetsiaalse ettevalmistuse saanud
kaubandustöötaja, kutsekooli kaubanduseriala õpilane või õpetaja.
Müügiprotsess koosneb kolmest etapist:
13
1. Klienditeenindus (kesktase)
2. Kaubatundmine garderoobikaupade tundmine (kõrgtase).
3. Arveldamine kassas (kesktase ) või käsitsi arve koostamine
III Tööriided ja töövahendid
Müügikonsultandi rõivaala kutseeksami sooritaja tuleb eksamile isiklike tööriietega.
Töövahendid on eksamil olemas.
Täpsed hindamiskriteeriumid kehtestatakse ülesande juhendmaterjalis, mis
kooskõlastatakse tööandja esindajatega.
9. ÕPPEKAVA KOOSTAJAD Kaja Kuiv Tallinna Tööstushariduskeskuse Rõiva‐ja Kaubandusvaldkonna juhtõpetaja
Luule Õunmaa Tallinna Tööstushariduskeskuse Rõiva‐ja Kaubandusvaldkonna juhataja
14
II ÕPPEKAVA MOODULITE KIRJELDUSED SISSEJUHATUS KAUBANDUSVALDKONNA KUTSEÕPINGUTESSE 1 õn/1 AP
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud kutseõpingute
jätkamiseks. Võimaldatakse õppijal tutvuda õppetöö korraldusega ja õpperühmaga.
Arendatakse
õpioskusi, tutvutakse erinevate õppemeetoditega ja omandatakse aktiivõppemeetodeid.
Süvendatakse kommunikatiivseid oskusi, nt oskust kohaneda uutes oludes. Omandatakse
oma
tegevuse analüüsimise oskused ning luuakse eeldused elukestvale
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1. SISSEJUHATUS KAUBANDUSVALDKONNA ÕPINGUTESSE
3.1.1. ERIALA TUTVUSTUS. Kaubanduse roll ühiskonnas. Teenindaja roll ühiskonnas.
Kutsestandardi tutvustus. Praktikakorraldus. Praktikabaaside iseloomustus. Õppepraktika
korraldamine. Kaubandusettevõtte külastamine. Spetsialiseerumise võimalustest rõivaalale
.3.1.2 VALIKÕPINGUD. Valikmooduli läbimine annab õppijale lisaoskused ja teadmised
rõivaste tundmise ja käsitlemise alal ning avaramad võimalused jätkuõppeks või töökoha
valikuks.
3.1.3 KOOLI TUTVUSTUS. Kooli ajalugu. Õppekava sisu ja ülesehitus. Õppetöö korraldus.
Tunniplaan. Kooli infosüsteem. Kooli teenindusüksused. Kooli kodukord. Õpilaste õigused ja
kohustused. Kooli sisekorraeeskirjad. Dokumentatsioon.
3.1.4 ÕPIMEETODITE TUTVUSTUS. Loengud. Seminarid. Meeskonnatöö ja rühmatööd.
Uurimustööd. Esitlused. Projektitöö. Ideekaart. SWOT‐analüüs.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
15
• õppepraktika korraldust ja õpitavat eriala
.valikõpingute võimalustest
• õppekava sisu ja ülesehitust
• kooli õppetöö korraldust
• õpilaste õiguseid ja kohustusi
• kooli sisekorra eeskirju
• kutsestandardi olemust ja kutsenõudeid
oskab:
• toime tulla uutes oludes
• hinnata enda sobivust valitud kutsealal töötamiseks
• kasutada ja hankida õppematerjale
• teha meeskonna‐ ja rühmatööd
5. Hindamine
1. Hinnatav ülesanne: kirjalik test kooli infosüsteemi ja dokumentatsiooni tundmise kohta.
Hinnatakse:
• kooli teenindusüksuse, õpetajate, infosüsteemi, kodukorra, õpilaste õiguste ja
kohustuste, õppijat puudutava dokumentatsiooni tundmist
2. Hinnatav ülesanne: vaatlusjuhendi järgi õppekäik erialaga seotud ettevõttesse
Hinnatakse:
• õppekäigul aktiivset osalemist;
• esitlustöö vastavust juhendile;
• kogutud informatsiooni esitlust rühmatööna
Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinde ja kahe hinnatava tööülesande hinde põhjal.
16
ERIALANE INGLISE/SAKSA KEEL 2 õn
T1õn/P1õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud suhtlemiseks
inglise/saksa keeles. Arendab suhtlemisoskust inglise/saksa keeles, õpib tutvustama ennast,
oma kooli ja õpitavat eriala. Omandab klientide teenindamiseks ja teenuste müügi juures
vajamineva keeleoskuse. Õpib hankima, süstematiseerima ja töötlema inglise/saksa keelset
tööalast informatsiooni
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
Enesetutvustus. Kooli tutvustus. Eriala tutvustus. Tervitamine ja hüvastijätmine. Tutvumine.
Viisakusväljendid. Telefonisuhtlus. Kuupäevad ja tähtpäevad, kellaajad. Kliendiga suhtlemine.
Klientidele vajaliku info edastamine ja soovituste jagamine. Küsimuste esitamine.
Kaubandusvaldkonna terminoloogia ja sõnavara. Kaupade nimetused, mõõtühikud.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
• eriala põhiterminoloogiat ja sõnavara
• viisakusväljendeid
• erialase kirjanduse hankimise võimalusi
• kaupade nimetusi inglise/saksa keeles
• mõõtühikuid
oskab:
• kasutada erialakeelt töökeskkonnas ja suhtlustasandil
• läbi viia telefonivestlust
• tutvustada ennast, kooli ja oma eriala
17
• vajadusel suhelda kliendiga
• kaupu tutvustada ja iseloomustada
5. Hindamine
Hinnatav ülesanne: rühma tööna lahendada situatsioonülesanne garderoobikaupade
müügiga seoses
Hinnatakse:
• kliendiga suhte alustamist ja lõpetamist;
• kasutatava sõnavara mitmekesisust;
• kliendi soovi mõistmist;
• erialase terminoloogia tundmist ja kasutamist.
Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinnete ja hinnatava ülesande hinde põhjal.
18
ERIALANE VENE KEEL 2 õn
T1õn/P1õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud suhtlemiseks vene
keeles. Arendab suhtlemisoskust vene keeles, õpib tutvustama ennast, oma kooli ja õpitavat
eriala. Omandab klientide teenindamiseks ja teenuste müügi juures vajamineva keeleoskuse.
Õpib hankima, süstematiseerima ja töötlema venekeelset tööalast informatsiooni.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad.
3. Õppesisu
Enesetutvustus. Kooli tutvustus. Eriala tutvustus. Tervitamine ja hüvastijätmine. Tutvumine.
Viisakusväljendid. Telefonisuhtlus. Kuupäevad ja tähtpäevad, kellaajad. Kliendiga suhtlemine.
Klientidele vajaliku info edastamine ja soovituste jagamine. Küsimuste esitamine.
Kaubandusvaldkonna terminoloogia ja sõnavara. Kaupade nimetused, mõõtühikud.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
• eriala põhiterminoloogiat ja sõnavara
• viisakusväljendeid
• erialase kirjanduse hankimise võimalusi
• kaupade nimetusi vene keeles
• mõõtühikuid
oskab:
• kasutada erialakeelt töökeskkonnas ja suhtlustasandil
• läbi viia telefonivestlust
• tutvustada ennast, kooli ja oma eriala
• vajadusel suhelda kliendiga
19
• kaupu tutvustada ja iseloomustada
5. Hindamine
Hinnatav ülesanne: rühma tööna lahendada situatsioonülesanne garderoobikaupade
müügiga seoses
Hinnatakse:
• kliendiga suhte alustamist ja lõpetamist;
• kasutatava sõnavara mitmekesisust;
• kliendi soovi mõistmist;
• erialase terminoloogia tundmist ja kasutamist.
Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinnete ja hinnatava ülesande hinde põhjal.
20
KLIENDITEENINDUSE ALUSED 2õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija teab ja tunneb teenindusliku mõttekultuuri olemust,
teeninduse kui olulise majandusharu olemust ja teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli ning
teenindaja kutse‐eetika põhitõdesid. Teab ja tunneb teenindaja vastutust klientide ohutuse
ja turvalisuse eest. Teab erineva kultuuritaustaga klientide kombeid, tavasid ja
väärtushinnanguid. Oskab mõelda kliendikeskselt, ennast ja oma teeninduskäitumist
analüüsida.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
On läbitud kommunikatsiooni moodulist suhtlusõpe.
3. Õppesisu
3.1. KLIENDITEENINDUS
3.1.1 TEENINDUSE OLEMUS. Teenindusühiskonna mõiste. Toode ja teenus. Teeninduse
mõiste, olemus ja kvaliteet. Kliendi mõiste. Erinevad teenindusvormid. Teeninduskultuur.
Teeninduslik mõttekultuur. Klienditeeninduse seos üldise kultuuri ja inimese elukvaliteediga.
Klientide soovid, vajadused ja ootused. Hea klienditeeninduse olemus.
3.1.2. KLIENDITEENINDAJA ISIKSUS. Kliendi ja teenindaja roll, rollikäitumine ja
rolliootused. Klienditeenindaja isikuomadused. Klienditeenindaja eneseareng.
Klienditeenindaja kutse‐eetika. Klienditeenindaja hoiakud ja sellest tulenevad erinevad
käitumis‐ ja teenindusstiilid.
3.2. TEENINDUSPSÜHHOLOOGIA
Teeninduspsühholoogia olemus. Isiksuse olemus ja seda mõjutavad tegurid. Isiksuse
struktuur ja areng. Mina tasandid. Suhtlemine erinevatelt mina‐tasanditelt. Transaktsioonid
ja nende kasutamine teeninduses. Käitumine ja motiivid. Ostmist mõjutavad tegurid.
Hoiakud ja
väärtushinnangud. Hoiakute mõju teenindusele. Väärtushinnangute ja kultuuri mõju
teenindusele. Tähelepanu. Aistingute ja tajude osa tähelepanu tekkimises. Aistingute ja taju
omaduste kasutamine teeninduses. Mõtlemise, õppimise ja mälu tähtsus teeninduses.
21
Rühmad ja käitumine rühmas. Rollid ja rollikäitumine. Meeltetervis ehk psühhohügieen.
Stressi mõiste ja olemus. Stressiga toimetulek. Tööstress ja selle vältimine.
22
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
• teeninduse kui olulise majandusvaldkonna olemust
• teenindusliku mõttekultuuri olemust
• teenindaja kui ettevõtte esindaja rolli
• kliendikeskse teenindamise olemust
• klienditeeninduse erinevaid vorme
• erinevaid kliendirühmi
• teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest
• iseennast, enda tugevaid ja nõrku külgi
oskab:
• nõustada erineva kultuuritaustaga kliente
• toime tulema erinevates teenindussituatsioonides
• reageerida õigesti kiituste korral
• toime tulla konfliktide ja probleemide lahendamisega
• tagada klientidele ohutus ja turvalisus
5. Hindamine
Hinnatav ülesanne: rühmatööna lahendada garderoobikaupade müügiga seonduv
konfliktsituatsioonülesanne
Hinnatakse:
• suhtlemisprotsessi alustamist ja lõpetamist ;
• suhtlemisel kommunikatsioonivahendite kasutamise oskust;
• sõna suulises suhtluses ning kehakeelt;
• konfliktide ja vaidluste lahendamise oskust;
• toimetulekut probleemsituatsioonis – teenindusprotsessis – klienditeenindaja
seisukohalt;
• kliendi rahulolu olukorra lahendusega
Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinnete ja hinnatava ülesande hinde põhjal.
23
MÜÜGITÖÖ ALUSED 2 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab mitmekülgsed teadmistest kaubanduse
olemusest ja ülesannetest, kaubandustöötaja kohustustest ja õigusi ning
kaubandusettevõtte töö abi‐ ja põhioperatsioonidest. Teab kaupade sissetuleku allikaid.
Teab kaupade vastuvõtu, säilitamise ja müügiks ettevalmistamise aluseid. Teab kaupade
väljapaneku põhimõtteid ja üldiseid kauba märgistamise nõudeid. Omandab kaubanduse
hea tava järgimise harjumused.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
puuduvad
3. Õppesisu
3.1. MÜÜGIKORRALDUS. Jaekaubanduse olemus ja ülesanded. Kaubanduskultuur ja
teeninduskultuur. Töökoha ratsionaalne korraldamine. Kaubandusettevõtte töö abi‐ ja
põhioperatsioonid. Kaubandustöötaja kohustused ja õigused vastavalt kaubandustegevuse
seadusele. Kauba sissetuleku allikad. Kaupade vastuvõtt, säilitamine ja müügiks
ettevalmistamine. Kaupade väljapaneku põhimõtted toidu‐ ja tööstuskaupade kaupluses.
Kaupade kohustuslik märgistus. Ohutusmärgistus.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
• kaupade müügiks ettevalmistamise põhimõtteid
• kaupade väljapaneku põhimõtteid
• kaupade kaubanduslikku välimust
• nõudeid toiduainete paigutamiseks müügisaali
oskab:
• jälgida müügiriiulite täituvus astet
• toiduaineid õigesti hoiustada ja säilitada
• kaupade varustamist hinnasiltide ja turvaelementidega
• kaupu müügiks ette valmistada ja müüa
24
5. Hindamine
Hinnatav ülesanne : õpilane kujundab müügileti ja varustab kaubad hinnasiltidega.
Hinnatakse:
• kaupade väljapaneku põhimõtete tundmisest
• praktiline töö
• kaupade väljapaneku põhimõtete rakendamise oskust ja eeskirjade tundmist
Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinnete ja hinnatava ülesande hinde põhjal.
25
KLIENDITEENINDUS JA NÕUSTAMINE 2 õn
1. Õpetusega taotletakse, et õppija omandab mitmekülgsed teenindusalased teadmised ja
oskused. Omandab oskused nõustada klienti, tutvustada kaupu ja edukalt lahendada
erinevaid probleemseid
olukordi, tagamaks kliendi rahulolu, usalduse ja pikaajalise kliendisuhte. Omandab oskuse
töötada meeskonnas.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
On läbitud klienditeeninduse alusõppe mooduli
3. Õppesisu
3.1 TEENINDUSOSKUSED
3.1.1 TEENINDAMISE MÕISTE JA OLEMUS. Klienditeenindaja roll, teadmised, oskused,
hoiakud. Teenindustüübid. Siseteenindus ja siseklient. Teenindaja enesemotivatsioon ja
arendamine. Teeninduse korraldamine. Loovus ja piirangud teeninduses.
3.1.2 KLIENDID. Klientide määratlemine. Sihtklient. Püsiklient. Spetsiifiliste ja erivajadustega
kliendid. Erineva kultuuritaustaga kliendid.
3.1.3 KLIENDIKESKNE TEENINDUSPROTSESS. Kontakti loomine. Kliendi vajaduse
selgitamine. Aktiivne kuulamine. Klientide nõustamine. Kontakti lõpetamine. Konfliktide ja
probleemide lahendamine. Kaebuste ja kiituste käsitlemine. Vastutus klientide ohutuse ja
turvalisuse eest.
3.2 MÜÜGIOSKUSED
3.2.1 MÜÜMISE JA MÜÜGI MÕISTE JA OLEMUS. Müügiprotsess. Müügistrateegia.
Müügieetika. Müüja roll ja käitumisstiilid.
3.2.2 OSTJAD. Ostjate määratlemine.
3.2.3 MÜÜGITEHNIKAD. Isiklik müük. Letimüük. Kassamüük. Selvemüük. Messimüük.
Telefonimüük. Virtuaalkaubandus. Lisamüük.
3.2.4 TOODETE JA TEENUSTE TUNDMINE. Kaupade sortimendi, kvaliteedi, garantiiaja,
kasutamistingimuste, ‐võimaluste teadmine. Kaupade ümbervahetamine ja tagasi võtmine.
3.2.5 MÜÜGISUHTLUS. Veenev argumenteerimine.
4. Õpitulemused:
26
Õpilane mõistab:
• teenindamise ning müügiportsessi põhiolemust
• teenindaja ja müüja rolli olemust
Õppija teab ja tunneb:
• kliendikeskse teenindamise olemust
• erinevaid kliendirühmi
• kutse‐eetika põhitõdesid
• teenindaja vastutust klientide ohutuse ja turvalisuse eest
• erinevaid suhtlemisvahendeid ja suhtlemistehnikaid
• erinevaid müügitehnikaid
• kliendi rahulolu tagamise võtteid
• toodete ning teenuste peamisi tunnuseid
• kaupade ümbervahetamise ja tagastamise põhimõtteid
oskab:
• teenindada erinevaid kliendirühmasid ja kasutada erinevaid suhtlemistehnikaid
• nõustada erineva kultuuritaustaga kliente
• toime tulema erinevates teenindussituatsioonides
• reageerida õigesti kiituste korral
• toime tulla konfliktide ja probleemide lahendamisega
• hankida ja edastada tagasisidet klientidelt
• toime tulema positiivsetele ja negatiivsetele tundeavaldustele reageerimisega
• tagada klientidele ohutus ja turvalisus
• ennast ning oma teeninduskäitumist analüüsida edasise arenguplaani koostamiseks
• töötada edukalt meeskonnas
5. Hindamine
Hinnatav ülesanne: õppeklassis hinnatakse praktilise müügisituatsiooni ja video tagasiside
abil kontakti võtmise, positiivse esmamulje loomise ja kontakti lõpetamise oskust.
Hinnatakse:
• teenindussituatsiooni läbitegemises avaldunud kliendikeskset teeninduskäitumist;
• kontakti võtmise oskust;
27
• positiivse esmamulje loomist;
• kontakti lõpetamise oskust;
• erinevate müügitehnikate tundmist ning kasutamise oskust;
• toodete ja teenuste tundmist põhitunnuste alusel;
• analüüsioskust teeninduskvaliteedi hindamisel.
Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinnete ja hinnatava ülesande hinde põhjal.
MÜÜGIPROTSESSI KORRALDUS 2 õn
1. Eesmärk
Müügitöö korralduse mooduliga taotletakse, et õppija omandab mitmekülgsed teadmised
kaubanduses. Õpib tundma ja ohutult kasutama kaupluse seadmeid ja inventari; teab ja
oskab
teostada erinevaid tööoperatsioone, mis seonduvad kaupade tellimise, ladustamise ja
müügiga;
tunneb kaupade arvestuse, aruandluse ja hinnakujunduse põhimõtteid
kaubandusettevõttes.
Omandab teadmised hügieenist ettevõtte, töötaja ja kauba seisukohalt ning arendab
oskused
nende rakendamiseks töös.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
On läbitud müügitöö alusõppe moodul
3. Õppesisu
3.1. MÜÜGIKORRALDUS
Tööde tegemiseks vajalikud materjalid ja vahendid, töökoha korraldus. Kaupluse töö põhi‐ ja
abioperatsioonid. Kaupade kodeerimise põhimõtted. Kaalu‐ ja tükikaup. Ohutusmärgistus.
Kaupade müügiks ettevalmistamine, hinnaetiketi kujundamine. Kaupade väljapanekud,
nende
kujundamine, ergonoomia. Väljapanekud kampaaniate, soodusmüükide jms ajal.
Lisateenused
28
kaubandusettevõttes. Ostjatevoolu jälgimise võtted. Müügiprotsessiks vajaliku info
hankimine ja
süstematiseerimine, säilitamine. Müügiplaan ja müügiaruanne. Kaupluse tööajagraafik.
3.2 KAUBANDUSÕIGUSE ALUSED
Kaubandustegevust reguleeriv seadusandlus. Kaubandustegevuse seadus.
Tarbijakaitseseadus.
Materiaalne vastutus. Pakendiseadus. Jäätmeseadus. Tooteohutuse seadus. Toiduseadus.
Toote
märgistamise seadus. Reklaamiseadus. Konkurentsiseadus. Mõõteseadus.
Kaubamärgiseadus.
Alkoholiseadus. Tubakaseadus.
3.2.1. VÕLAÕIGUS. Võlasuhe. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõte. Lepingu vormid ja kehtivus.
Tavad ja praktika. Lepingute tüüptingimused. Kohustused, õigused ja vastutus.
Võõrandamislepingud. Müügileping. Tarbijamüügi lepingu vormid, nõuded, kohustused,
rikkumine ja vastutus. Müügigarantii erisused tarbijale müügi korral.
3.3 KAUBANDUSLIKUD ARVUTUSED, ARUANDLUS
Arvutused kümnendsüsteemis, ümardamine. Protsentarvutused.
Hinnakujunduse alused, hinna struktuur. Käibemaks. Hinna arvutamine. Juurde‐ ja
allahindlus.
Kaubaaruanne. Kaubakate, ettevõtte käive, kulud, rentaablus, kasum. Rahaühiku väärtus,
kurss,
noteerimine, rahavahetus, tax free. Laen ja laenuintress. Viivis.
Arvutused kümnendsüsteemis, ümardamine. Protsentarvutused.
Hinnakujunduse alused, hinna struktuur. Käibemaks. Hinna arvutamine. Juurde‐ ja
allahindlus.
Kaubaaruanne. Kaubakate, ettevõtte käive, kulud, rentaablus, kasum. Rahaühiku väärtus,
kurss,
noteerimine, rahavahetus, tax free. Laen ja laenuintress. Viivis.
3.4. KAUBANDUSLIKUD SEADMED
Kaubanduslik inventar ja kaupluse sisustus. Kaupluses kasutatavad tõste‐ ja
transpordiseadmed,
29
kuum‐ ja külmtöötlemisseadmed. Kaupade markeerimine ja turvastamine. Kaalud, nende
liigitus
ja kasutamine. Kaaluetikett.
Kassapidaja töökoha korraldus. Erinevad kassaaparaadid, nende kasutamine ja
igapäevahooldus.
Ostjatega arvlemise kord ja võtted. Erinevad makseviisid. Maksekaardid ja kaardiga
maksmise
kord. Arvlemine kliendiga. Sularahaarve. Igapäevane rahatulem. Inkassatsioon.
3.5. LOGISTIKA JA LAOMAJANDUS
Kaubaladu ja laovarud. Laomajanduse funktsioonid, eesmärk ja ülesanded. Kaupade
vastuvõtmisele eelnevad tegevused, kaupade vastuvõtmine ja ladustamine. Kauba
saatedokument.
Kaubasaatedokumentide rekvisiidid, saatelehe vormistamine. Kaupade sissetuleku allikad ja
viisid. Taara ja pakend. Kaupade paigutuse põhimõtted ja nõuetekohane säilitamine.
Külmaahel.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
• kaubandusettevõtete tüüpe ja tunnuseid
• kaubandustegevust reguleerivat seadusandlust
• teab ja tunneb kaupluse sisustust, inventari ja seadmeid, nende otstarvet ja ohutut
kasutamist
• tunneb laotöö korraldamise põhimõtteid kaubandusettevõttes
• teab kaubapaigutuse põhimõtteid ja oskab neid jälgida
• teab kaupade müügieelse korrastuse nõudeid
• teab hinna struktuuri ja mõisteid, nagu juurdehindlus, käibemaks, allahindlus, kasum,
rentaablus, käive, kulud, kaubakate
• tunneb põhilisi rahaühikuid
• teab mõisteid laen, laenuintress, viivis
• keskkonnahoiu tähtsust logistilises tegevuses
oskab:
• oskab valida sobivad töövahendid, markeerida kaupu ning korraldada
30
kaubaväljapanekuid
• oskab töötada kaalude, kassade ja kassasüsteemidega; teostada arvlemist kliendiga,
vormistada sularahaarvet ning arvutada kassatulemit
• oskab koguda ja süstematiseerida ning kasutada müügiprotsessiks vajalikku
informatsiooni
• oskab erinevaid protsentarvutusi, ümardamist
• oskab arvutada hinda
• leida võimalusi logistiliste kulude vähendamiseks
• töötada infosüsteemidega
• töötada edukalt meeskonnas
5. Hindamine
1. Hinnatav ülesanne: leida Riigi Teatajast kaubandustegevusega seotud seadusi ja osata
lahti mõtestada vastavat temaatikat.
Hinnatakse:
• õiguste, kohustuste ja nõuete tundmist
2.Hinnatav ülesanne: kirjalik test müügikorralduse ja logistika põhimõistete tundmisest.
Hinnatakse:
• põhimõistete tundmist
3. Hinnatav tööülesanne: tööjuhendi järgi antud kauba müügitingimuste kirjeldamine,
saatelehe ja sularaha arve vormistamine ning arveldamine kassas.
Hinnatakse:
• kaubasaatelehe vormistamist;
• kaubale hinna arvutamist;
• kaupade müügitingimuste, märgistuse tundmist;
• sularahaarve vormistamise oskust;
• arvlemise õigsust
Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinnete ja hinnatavate ülesannete hinnete põhjal.
31
ORGANISATSIOONIJUHTIMISE ALUSED 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud ning valmisolekud
tegutseda paindlikult muutuvas keskkonnas arvestades organisatsiooni ja klientide huvidega.
Omandab esmased juhtimisalased teadmised ja oskused meeskonda moodustada,
motiveerida
ning juhtida.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Eelnevalt on läbitud:
1. Üldõpingud
2. Põhiõpingute moodulitest klienditeenindus ja müügitöö korraldus
3. Õppesisu
3.1. ORGANISATSIOON JA ORGANISTSIOONILINE KÄITUMINE.
Organisatsiooniooni mõiste. Käitumisviisid ja mudelid. Sotsiaalsüsteem ja
sotsiaalkultuur. Inimene ja sotsiaalne keskkond.
3.2. INIMENE ORGANISATSIOONIS
Individuaalsus. Rollid. Staatus. Töörahulolu.
3.3. JUHT JA JUHTIMISTEGEVUS, JUHTIMISTEOORIA ALUSED, MUDELID
Juhtimise mõiste. Juhtimisfunktsioonid: otsustamine, planeerimine, organiseerimine,
eestvedamine, kontrollimine, juhi roll.
3.5. TÖÖ KORRALDAMINE
Töö analüüs. Tööajagraafikud. Ameti‐ ja tööjuhendid. Projektijuhtimine.
3.6. INIMRESSURSI JUHTIMINE
Tööjõu värbamine ja valik. Meeskonna ja protsessi juhtimine. Motivatsioon. Arendamine.
.
4. Õpitulemused
Õppija mõistab:
• organisatsioonilise käitumise olemust
32
• inimese ja organisatsiooni suhteid
teab ja tunneb:
• erinevaid juhtimismudeleid ja põhimõtteid
• ametijuhendi koostamise põhimõtteid
oskab:
• omab esmaseid juhtimisalaseid teadmisi, et organisatsioonis edukas ja efektiivselt
tegutseda.
5. Hindamine
Hinnatav tööülesanne :tööjuhendi järgi juhtimisalase projekti koostamine
Hinnatakse:
• põhimõistete tundmist;
• meeskonna moodustamise ja motiveerimise oskust;
• projekti koostamise ja vormistamise oskust;
• leidliku ja loovat lähenemist;
Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinnete ja hinnatava ülesande hinnete põhjal.
33
VALIKÕPINGUD MATERJALIÕPETUS 1 õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused kaasaegsete
tekstiilmaterjalide otstarbekast käsitlemisest kutsetöös, tekstiilkiudude ja rõivamaterjalide
liigitusest ja omadustest, rõivaste hooldusest ja hoidmisest, furnituuri, abi‐ ja
kaunistusmaterjalide valikust.
2.Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3.Õppesisu
3.1TEKSTIILMATERJALID
Tekstiilkiudude üldandmed, mõisted, liigitus, koodlühendid. Tekstiilkiude omadused.
Looduslikud ja keemilised kiud (looduslikud kiud: puuvill, lina, vill, siid ; tehiskiud: viskoos,
kupro, modaal, lyocell, atsetaat, triatsetaat; sünteetilised kiud: polüester, polüamiid, akrüül,
elastaan polüuretaan, PVC, fluorkiud; mineraalkiud: klaaskiud, metallkiud)
3.2 TEKSTIILMATERJALIDE TOOTMINE.
Ketramise alused. Lõngade ja niitide saamine, ehitus, koostis, omadused, otstarve. Kanga
kudumine. Kangaste struktuurtüübid – kootud kangad, trikotaažmaterjalid, lausmaterjalid
nende tootmine, omadused. Kangaste sidused. Kangaste viimistlemine. Kangavead.
3.3 ÕMBLUS‐ JA RÕIVAMATERJALID
Kangaste füüsikalis‐keemilised, hügieenilised ja tehnoloogilised omadused. Kangaste
omadused olenevalt kiulisest koostisest. Kanga parema ja pahema poole määramine, lõime
suuna määramine. Rõivatekstiilide liigitus otstarbe järgi : pealismaterjalid ( mantli‐,
kostüümi‐, kleidi, pealis‐ ja aluspesuriided), nende tuntumad kaubanduslikud nimetused ja
iseloomustus; voodri‐, tugevdus‐ ja soojendusmaterjalid, nende liigid, omadused ja
kasutamine. Õmblusmaterjalide kaubanduses kasutatavad rahvusvahelised terminid ja
tingmärgid. Rõivaste furnituur. Kaunistusmaterjalid.
Tekstiilmaterjalide hoidmine ja hooldus. Hooldustähised.
4. Õpitulemused
34
Õppija teab ja tunneb:
• tekstiilkiudude liigitust;
• tekstiilkiudude koodlühendeid;
• kangaste siduseid;
• tekstiilkiudude omadusi ja kiu määramise meetodeid;
• tekstiilmaterjalide tootmisprotsesse;
• lõngade ja niitide omadusi;
• rõivatekstiilide liigitust;
• kangaste omadusi ja nende tähtsust kanga otstarbekal valikul;
• pealismaterjalide kaubanduslikke nimetusi;
• kaubanduses õmblusmaterjalide puhul kasutatavaid tuntumaid rahvusvahelisi
termineid ja tingmärke;
• erinevaid voodri‐, tugevdus‐ ja soojendusmaterjale ja nende funktsioone;
• hooldusmärgistust;
• tekstiilmaterjalide hoidmistingimusi ja hooldust
oskab:
• eristada looduslikke ja keemilisi kiude;
• määrata kanga paremat ja pahemat poolt ja lõimelõnga suunda;
• märgata kanga vigu;
• eristada materjalide struktuuritüüpe;
• hinnata erinevate materjalide omadusi vastavalt kanga kasutusvaldkonnale;
• valida tootele sobivate omadustega pealis‐ ja abimaterjalid;
• käsitleda ja töödelda abimaterjale ;
• sobitada rõivale sobilikku furnituuri ja kaunistusmaterjale
5. Hindamine
Hinnatav tööülesanne:
• kanga parema ja pahema poole ja lõime suuna määramist;
• õmblusmaterjalide rahvusvaheliste terminite ja tingmärkide tundmist;
• hooldusmärgistuse tundmist;
• tuntumate ülerõiva materjalide kaubanduslike nimetuste tundmist;
35
• mudelile sobilike pealis‐ ja abimaterjali valikut;
• õmblusmaterjalide omaduste tundmist
Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinnete põhjal.
VÄRVUSÕPETUS/ MOEJOONISTAMINE 1õn
1.Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused värvidest ja värvi mõjust
inimesele, värvide valikust rõivastuses, figuuri kujutamisest ja moejoonise joonistamisest.
2.Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1 VÄRVUSÕPETUS.
Värvide liigitus. Värvide omadused. Värviharmoonia. Värvide segamine ja segunemine,
nende kontrastid ja kooskõlad. Värvide mõju ruumis, riietuses ja värvide sobitamine.
Erinevad värvikombinatsioonid ja värvilahendused.
3.2 MOE JOONISTAMINE.
Inimkeha proportsiooniõpetus. Figuuri kujutamine erinevates asendites, pea ja näo, käte ja
jalgade joonistamine. Erinevate rõivaste ja rõivaelementide joonistamine. Rõivaste
joonistamine erinevates vaadetes. Moejoonise joonistamine kirjelduse järgi. Kollektsiooni
koostamine.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
• kromaatilisi ja akromaatilisi värve;
• värvide varjundeid ja pooltoone;
• värvide vastastikust mõju;
• värvide sobitamise põhimõtteid;
• perspektiivi ja kompositsiooni põhialuseid;
• inimkeha proportsioone;
Õpilane teab:
36
• teadma kromaatilisi ja akromaatilisi väive
• teadma värvuste psühholoogilisi, füüsilisi omadusi;
• teadma väivide varjundeid ja pooltoone
• teadma värvide vastastikust mõju, oskama sobitada värvitoone omavahel
• teadma ja oskama käsutada värvide mõju inimesele;
oskab:
• koostada värviringi;
• sobitada värve rõivastuses;
• joonistada figuuri;
• joonistada rõivaid erinevates vaadetes;
• koostada moejoonist kirjelduse järgi
• oskama valida ja soovitada sobivaid värvitoone riietuses ja ruumis moejoonise
vormistamise nõudeid
5. Hindamine
Hinnatav tööülesanne: vastavalt kirjeldusele ühe kujunduselemendi kasutamine
erinevatel rõivastel ja materjalidel.
Hinnatakse:
• rõivaste ja rõivaelementide joonistamist;
• kirjelduse järgi moejoonise visandamist;
• rõivaste visandamist erinevates vaadetes;
• värvilahendusi.
Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinnete ja hinnatava ülesande hinnete põhjal.
37
STIILIÕPETUS 1õn
1. Eesmärk
Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised rõivastusest tekkeperioodist kuni
tänapäevani, rõivaste ajaloolistest stiilidest ja mõistetest ning rõivast kui disaini objektist,
rõivaste sobitamisest vastavalt kliendi kehaproportsioonidele, kliendi nõustamist sobivate
rõivaste ja rõivalisanditega.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Puuduvad
3. Õppesisu
3.1 RÕIVASTUSE PERIOODID.
Rõivastus Egiptusest keskajani: Vana‐Egiptuse rõivastus; antiikaja rõivastus Kreekas ja
Roomas; Bütsantsi mõjud rõivastusele; varase ja hilise keskaja rõivad. Renessansiajastu
rõivad. 17. sajandi rõivastus: Barokkstiil. Prantsuse moediktaat. 18. sajandi rõivastus. Uued
suunad rõivastuses. 19.sajandi rõivastus: tuntumad rõivastusstiilid ‐ ampiirstiil, biidermeier,
krinoliin. Kõrgmoe teke. 20. sajandi mood: algaastad, 1920 – 30ndatel aastatel, 1940 –
50ndatel aastatel, 1970ndatel, 1980ndatel, 1990ndatel aastatel.
3.2 MOESUUNAD JA MOELOOJAD.
Moemajade rajajad. Kõrgmood. Tuntud moeloojad: C.Chanel, G.Versace , G. Armani, K.
Lagerfeld, C. Klein, Y.S. Laurent. Moe erinevad suunad ja stiilid.
3.3 STIILIÕPETUS. RIIETUMISE KUNST.
Rõiva funktsioonid. Kaasaegsed moesuunad. Moeterminid. Riietumise stiilid. Riietumine
erilistel sündmustel ( vastuvõtud, ballid, pulmad, matused, kutsetega üritused).
3.4 VÄRVID JA NENDE KASUTAMINE
Neutraalsed ja aktsent‐värvid. Akromaatiliste värvide plussid ja miinused. Värvitoonide ja
värvide sobivus rõivas. Kangad, mustrid. Naine ja aastaaeg ‐ kevad, suvi, sügis, talv.
3.5 KEHA PROPORTSIOONID.
Inimfiguuri üldiseloomustus. Keha mõõtude suhted. Pikkus ja luustik. Figuuritüübid ( mehed,
naised), soovitatavad rõivad, rõivalisandid, kangad, kanga mustrid, lõiked, rõivaste pikkused,
värvid. Keha väikeste vigade peitmine. Garderoobi koostamise põhimõtted.
38
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
• rõivastust Vanas Egiptuses; • antiikaja rõivaid; • varase ja hilise keskaja rõivaid; • rõivastust 16.sajandist kuni tänapäevani; • ajaloolisi stiile; • tuntumaid moeloojaid; • moetermineid; • riietumise stiile; • keha proportsioonivigade peitmise võimalusi; • keha mõõtude suhteid; • garderoobi koostamise põhimõtteid
oskab: • orienteeruda rõivaste ajaloolistes stiilides ja mõistetes; • rakendada oma teadmisi erialases töös. • näha kliendi isikupära; • soovitada rõivaid vastavalt kehaproportsioonidele ja eale; • soovitada sobilikke kangaid, mustreid, tegumoode; • kavandada ja visandada rõivaid ja aksessuaare.
5. Hindamine:
Hinnatav tööülesanne: rõikakomplekti valimine ja sobitamine etteantud kliendi
kehaproportsioonidele, aksessuaaride valik.
Hinnatakse:
• mõistete ja vastavate rõivaste tundmist;
• ajalooliste stiilide tundmist: iseloomulikud rõivad, elemendid, märksõnad;
• moeterminite tundmist;
• kliendi isikupära märkamist;
• isikupära rõhutamise ettepanekut;
• sobilike kangaste, mustrite, värvide valikut;
• kompositsiooni terviklikkust.
Mooduli hinne kujuneb protsessikoondhinnete ja hinnatava ülesande hinnete põhjal.
39
PRAKTIKA 5õn
1. Eesmärk
Praktika mooduliga taotletakse, et õppija omandab õiged kutsealased hoiakud, harjub
töökeskkonnaga ja saab motivatsiooni kutsealaseks tööks valmistumiseks. Praktika moodul
võimaldab õpilasel rakendada teoreetilisi teadmisi reaalsetes töösituatsioonides. Aitab
eneseanalüüsi kaudu arendada isikuomadusi ja kutseoskusi. Võimaldab rakendada praktikal
saadud teadmisi ja oskusi kutsealaste õpingute tõhustamiseks ning omandada
individuaalseid ja
meeskonnatöö kogemusi.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
On läbitud: töökeskkonna ohutuse alused, kommunikatsiooni moodul, klienditeeninduse ja
müügiprotsessi korralduse moodul.
3. Õppesisu
3.1. PRAKTIKAI
Tutvumine ettevõttega.( Omandivorm, missioon, visioon, põhiväärtused,
organisatsiooni struktuur, juriidilise isiku nimi, allüksuse täpne nimetus, asukoht,
lahtiolekuaeg,
käive, müügipind, töötajate arv).Tutvumine ametijuhendiga ,sisekorraeeskirjadega ja
tööohutuseeskirjadega.
.3.2 KLIENTIDE TEENINDAMINE. Erinevate töökohtade tööks ettevalmistamine. Klientide
teenindamine letis, kassas, infolauas. Kaupade soovitamine ja pakkumine kliendi vajadustest
lähtuvalt. Kaasnevate kaupade pakkumine. Rõivaste kohendamine vastavalt tellija
vajadustele.
3.3 KAUPLUSE TÖÖKORRALDUS. Kaupade koguseline ja kvaliteediline vastuvõtt.
Kaupade vastuvõtu vormistamine. Kvaliteedilise vastuvõtuga kaasnevate dokumentide
vormistamine. Kauba vastuvõtul esinevate lahknevuste käsitlemine ja üleskerkinud
probleemide
40
lahendamine. Kaubatundmise‐alaste oskuste arendamine. Kaupade sortimendi
ülesehitamise
põhimõtted ja kaupluse tuumiksortiment.
praktika käigus omandatud teadmiste oskuste vilumuste rakendamine ja kinnistamine
alustamaks iseseisvat müüja tööd. Kaupade väljapaneku põhimõtted ja kaupade esitlemise
erinevad vormid.
Kaupluses kasutatavad tehnoloogilised seadmed. Kaupade peamised
hankekanalid ja suuremad koostööpartnerid. Kaupade tellimise kord. Kaupade hankimise
viisid.
Enesekontrolli plaan. Meeskonnatöö väljendumine igapäevatöös.
4. Õpitulemused
Õppija teab ja tunneb:
• ettevõtte omandivormi ja tegevuse eesmärke
• tootmise korraldust ettevõttes
• ettevõtte sisekorda ja tööohutuse nõudeid
• ettevõttes kasutatavaid seadmeid
• ettevõttes kasutatavat tehnoloogiat
• klienditeeninduse reegleid
oskab:
• analüüsida oma kutsealaseid oskusi ja praktikale püstitatud eesmärkide alusel
hinnata
oma tööd
• osaleda aktiivselt töös, täita praktikaprogrammis ettenähtud ülesandeid
• järgida hügieeni‐ ja tööohutuse nõudeid, efektiivselt suhelda juhendajaga, tunda end
meeskonnaliikmena
• kriitiliselt hinnata oma praktikakogemusi, arvestades püstitatud eesmärke ja
karjääritaotlusi, määratleda, mil määral avaldas praktikale mõju eelnevate
teooriamoodulite läbimine
• hinnata oma toimetulekut probleemsituatsioonides (probleemide lahendamine,
konfliktid, kriitika)
41
• anda hinnanguid oma koostöövõimele
• hinnata tööle asumise võimalusi, arvestades praktikakogemust
• kirjeldada praktikaettevõtte organisatsiooni
5. Hindamine
Hinnatakse
• ettevõtte hinnang (50%) – hinnang praktika sooritamise tulemuste, õpilase kutsealase
ettevalmistuse, praktiliste tööoskuste omandamise ja töössesuhtumise kohta;
• õppija eneseanalüüs (20%);
• koolipoolse juhendaja hinnang (30%) – hinnatakse praktikaaruandes esitatu sisukust
ja vastavust püstitatud eesmärkidele. Praktikaaruande kaitsmist praktikat juhendava
kutseõpetaja või komisjoni ees, praktikat juhendava kutseõpetaja hinnangut praktikale
(kontaktid ettevõttega nii sidepidamisvahendite teel kui ka külastuse ajal).
42
LÕPUEKSAM
1. Eesmärk.
Lõpueksamiga taotletakse õppija oskuste, teadmiste ja hoiakute vastavuse tõendamist
müügikonsultandi III kutsestandardile. Eksam võimaldab eksamikomisjonil hinnata õpilase
valmisolekut töötamiseks õpitud kutsealal.
2. Nõuded mooduli alustamiseks
Õppekava läbitud täies mahus.
3. Õppesisu
3.1. LÕPUEKSAM
Õppija vastab teooriatesti küsimustele ja osaleb praktilises müügisituatsioonis müügi
konsultandi rollis.
Eksam koosneb kahest etapist:
• I teadmiste eksam (teooriatest)
• II oskuste eksam (praktiline rõivakollektsiooni koostamine, müügisituatsioon)
Eksami sooritamisel hinnatakse teadmiste ehk teooriaeksami ja oskuste eksami tulemusi
eraldi.
3.1.1. TEADMISTE EKSAM. Õpilasel tuleb sooritada teooriatest, mille läbimine annab õiguse
osaleda oskuste eksamil. Teooriatest koosneb 30 valikvastustega küsimusest, igale
küsimusele on
3 vastusevarianti, millest 1 on õige. Küsimused on koostatud eksamikomisjoni poolt ja
aluseks on
müüja konsultandi III ja rätsepa III. kvalifikatsiooninõuded Teooriaeksami eest on võimalik
saada maksimaalselt 30 punkti.
Oskuste eksami sooritamisele pääsemise eelduseks on teooriaeksami tulemus vähemalt 65%
(19
punkti).
3.1.2. OSKUSTE EKSAM Õpilasel tuleb kliendile koostada soovitud rõivakomplekt ja
sooritada müügiprotsess ehk müügikontakt.
43
Müügiprotsessis osaleb õpilane müüja rollis ja ostja rollis on spetsiaalse ettevalmistuse
saanud
kaubandustöötaja, kutsekooli kaubanduseriala õpilane või õpetaja.
Müügiprotsess koosneb kolmest etapist: klienditeenindus, erialane kaubatundmine ning
arveldamine kassas või käsitsi arve koostamine. Oskuste eksami eest on võimalik saada
maksimaalselt 80 punkti. Oskuste eksam loetakse sooritatuks, kui õpilane on saavutanud
vähemalt 65% (52 punkti).
LISAD
LISA A PRAKTIKAMOODULILE
1. Praktikandi käitumisreeglid
1.1. PRAKTIKANT ON KOHUSTATUD:
• ilmuma praktika alguse ajaks praktikakohta;
• teavitama koheselt nii praktikabaasi kui ka koolipoolset praktikajuhendajat, kui ta ei saa
mingil põhjusel õigeaegselt praktikakohta minna;
• täitma kohusetundlikult ja korrektselt ettevõttepoolse juhendaja, samuti teiste tööd
juhtima volitatud isikute seaduspäraseid korraldusi ja vastutama oma tegevuse tulemuste
eest võrdselt koosseisuliste töötajatega;
• hoidma praktikakoha äri‐ ja ametisaladusi ning head mainet.
1.2. PRAKTIKANDIL ON KEELATUD:
• kasutada praktikaettevõtte vara ja infot eesmärkidel, mis ei ole kooskõlas ettevõtte
tegevuse või praktika eesmärkidega;
• võtta iseseisvalt vastu juhtimisotsuseid, välja arvatud juhul, kus viivitamatu sekkumine
on vajalik olulise kahju ärahoidmiseks.
2. Praktika juhendamine ja kontroll
2.1. KUTSEÕPPEASUTUS:
• sõlmib ettevõttega praktika lepingu, milles informeeritakse kirjalikult ettevõtet
praktikandi ettevalmistuse tasemest ja kooli poolt määratud kontaktisikust;
• on õigustatud kontrollima praktika sooritamist;
• ei reglementeeri praktikandi poolt ettevõttes tehtud töö tasustamist;
• annab hinnangu praktikale esitatud praktikaaruande ja ettevõttepoolse iseloomustuse
44
põhjal.
2.2. PRAKTIKAETTEVÕTE:
• kindlustab praktikandile töökaitsealase instrueerimise, vastavalt töökaitsealastele
õigusaktidele ja ettevõtte töösisekorraeeskirjadele;
• kindlustab praktikandile ohutud ja tervislikud töötingimused, vastavalt töökaitsealastele
õigusaktidele, ning selgitab talle tema töö võimalikke ohte;
• kindlustab praktikandi vajalike kaitse‐ ja töövahenditega ning tutvustab nende
kasutamisaja
hoidmistingimusi kehtestatud korrale vastavalt;
• võimaldab praktikandil tutvuda ettevõtte tegevuse ning õpitava kutsealaga ning täiendada
oma kutsealaseid teadmisi ja oskusi;
• iseloomustab praktikandi töötamist ja käitumist tööpraktika ajal ning annab hinnangu
praktikandi kutsealase ettevalmistuse kohta;
• määrab praktikandile juhendaja, kes juhendab ja kontrollib praktikandi tegevust, abistab
praktikanti praktikaülesande täitmiseks vajaliku informatsiooni hankimisel ja
lahtimõtestamisel ning annab praktika lõppedes praktikandi kohta kirjaliku tagasiside,
mis sisaldab hinnangut praktika sooritamise kohta.
3. Juhend praktika hindamiseks
Hinnatakse õpilase kutsealast ettevalmistust, praktiliste tööoskuste omandamist,
töössesuhtumist,
meeskonnatöö ja eneseanalüüsi oskust. Praktikaülesanded tulenevad praktika eesmärkidest.
Praktikaülesannetega määratletakse ettevõttes konkreetsed tööoperatsioonid, mille kohta
õpilane
peab informatsiooni hankima, mida peab sooritama, analüüsima ja millest omapoolseid
järeldusi
tegema. Praktika sisu on tihedas seoses kutseõppeasutuse teooriaõppes läbitud teemadega
45
LISA B ETTEVÕTTEPRAKTIKA JUHENDAJA HINNANGULEHT
Hinnatavad kriteeriumid Ettevõtte hinnang
Väga hea/ hea / rahuldav / vajab
arendamist
Erialased põhiteadmised (seni koolis käsitletu
põhjal)
Erialased oskused (seni koolis
käsitletu alusel)
Peamiste tööoperatsioonide
omandamine
Sõbralikkus ja viisakus klientidega
suhtlemisel
Kliendi soovide väljaselgitamine
Telefonisuhtlus
Toimimine probleemsetes
olukordades
Tööaja efektiivne kasutamine
Tööülesannete täitmise korrektsus
Töötamise kiirus
Vastutustunne tööülesannete
täitmisel
Meeskonnatöö oskus
Asjakohane omaalgatus
Praktikandi välimus ja riietus tööl
(asjakohasus, korrektsus
46
Kutsesobivus
KOKKUVÕTTEV HINNANG
LISA C JUHEND PRAKTIKA ARUANDE KOOSTAMISEKS
4.1. Sisu ja maht
Praktikaaruanne on kokkuvõte praktikandi tegevusest kaubandusettevõttes, kus kajastub
õpilase
poolt kogutud informatsioon, analüütiline hinnang kaubandusettevõtte tegevusele ning
enda poolt
tehtud tööle.
Soovitatav praktikaaruande sisu ja maht on järgmine:
1. Praktikaettevõtte lühike iseloomustus
• tegevusvaldkond
• ettevõtte juhtimise struktuur
• seal tehtavad tööd (põhitegevus)
• tehnilise varustatuse iseloomustus
• kuidas oli töö organiseeritud
• milliseid puudusi esines
2. Minu kui praktikandi osa praktika käigus
• milliseid töid tegin
• kuidas tulin toime mulle antud töödega
• milline oli praktika juhendaja osa ettevõttes (firmas), mida oleksin temalt rohkem
soovinud
• kuidas toimub OT instruktaaž
• millised tööoperatsioonid õnnestusid, millised valmistasid raskusi
• milliseid lisaüleandeid (ühiskondlikke) tuli täita
• erialase kirjanduse kasutamine teadmiste täiendamiseks (lisada kirjanduse loetelusse)
• ettepanekud ja arvamused õppepraktika kohta
4.2. Praktikaaruande struktuur:
Tiitelleht
47
1. Sissejuhatus
• Püstitatud praktikaeesmärkide ja ‐ülesannete lühikirjeldus.
2. Praktikaettevõtte lühiiseloomustus
• Ettevõtte asukoht, ümbrus, viidad, juurdepääs transpordiga, parkimisvõimalused
(anda omapoolne hinnang). Kaubasortimendi iseloomustus.
3. Praktika sisu ja töö põhiosa
• Jaotatakse peatükkideks ja nende alajaotusteks, lähtuvalt praktikaprogrammist ja
ülesannetest.
• Praktikaülesanded tulenevad praktika eesmärkidest. Praktikaprogrammiga
määratletakse ettevõttes konkreetsemad tööoperatsioonid, mida õpilane peab
sooritama, mille kohta informatsiooni hankima, analüüsima ja omapoolseid
järeldusi tegema. Praktika sisu on tihedas seoses kutseõppeasutuse teooriaõppes
läbitud teemadega.
4. Eneseanalüüs
• Hinnang ettevalmistusele: teoreetilise ja praktilise ettevalmistuse tase praktika
tegevusteks – enda tugevad ja nõrgad küljed.
• Hinnang toimetulekule: praktika käigus sooritatud tööde ja tegevuste loetelu ja
tööülesannetega toimetuleku analüüs.
• Hinnang uutele teadmistele ja oskustele: (mida uut ja huvitavat kogesid ja õppisid
praktika ajal).
• Hinnang praktikaettevõttele (tööle võtmine ja juhendamine praktika vältel).
5. Kokkuvõte
• lühidalt sissejuhatuses püstitatud eesmärkideni jõudmine;
• ülevaade praktika käigust ning tulemustest;
• mida töö käigus kindlaks tehti ja mida on vaja edasi teha ja arendada;
• kokkuvõttes ei esitata seisukohti ega järeldusi, mida töö eelnevates osades pole
käsitletud.
Kasutatud kirjanduse loetelu
Lisad
• Skeemid, joonised, tabelid, fotod, koopiad vajalikest dokumentidest jne.
Praktikaaruanne vormistatakse vastavalt kutseõppeasutuse kirjalike tööde vormistamise
juhendile. Praktikaaruannet hinnatakse viiepallisüsteemis ja see moodustab osa praktika
48
üldhindest.
5. Moodul loetakse arvestatuks, kui õppija:
• on võtnud ettenähtud mahus osa ettevõtte igapäevatööst ning täitnud praktikandile antud
tööülesanded;
• on nõuetekohaselt täitnud ja õigeaegselt esitanud praktikapäeviku;
• on nõuetekohaselt koostanud ja õigeaegselt esitanud praktikaaruande;
• on kaitsnud praktikaaruande.
Praktikaprogrammi mittetäitnud, aruandele ja päevikule mitterahuldava hinnangu saanud
või
aruandes esitatut kaitsta mitte suutnud õppija praktikat ei loeta arvestatuks.
Praktikaprogrammi mittetäitnud õppijal on võimalus oma praktikat teistkordselt samal aastal
LISA D PRAKTIKANDI ENESEHINNANGU LEHT
Hinnatavad kriteeriumid
Praktikandi enesehinnang
( lühikirjeldus)
Millistest erialastest teadmistest ja oskustest
tundsin puudust?
Milliseid materjale töötlesin?
Millistel seadmetel töötasin?
Mida kasulikku õppisin?
Kuidas kasutasin tööaega?
Kuidas kohanesin töökeskkonnaga?
Kui iseseisev olin tööülesannete täitmisel?
Kuidas tulin toime klienditeeninduses?
Millist uut tehnoloogiat õppisin kasutama?
Kas täitsid praktika ülesanded? Mis jäi
puudu? Miks?
Koostöö juhendajaga
Minu vastutustunne tööülesannete täitmisel
Tööülesannete täitmise kiirus
Koostöövalmidus
49
Asjakohane omaalgatus
Suhtlemine kolleegidega
Personali suhtumine minusse
Kas läheksin sellesse ettevõttesse tööle,
miks?
KOKKUVÕTTEV HINNANG
50
LISA E LÕPUEKSAMI MOODULILE
1. Lõpueksam
1.1. Eesmärk:
Õppija müügi‐ ja teenindusalaste oskuste, teadmiste ja hoiakute vastavuse tõendamine
müügikonsultandi III taseme nõuetele.
1.2. Eksami sisu:
Õpilane vastab teooriatesti küsimustele ja osaleb praktilises müügisituatsioonis müüja rollis.
Eksam koosneb kahest etapist:
• teadmiste eksam (teooriatest)
• oskuste eksam (praktiline müügisituatsioon)
1.2.1. Teadmiste eksam
Teadmiste eksamina tuleb sooritada teooriatest, mille läbimine annab õiguse osaleda
oskuste
eksamil.
Teooriatest koosneb 30 valikvastustega küsimusest, igale küsimusele on 3 vastusevarianti,
millest
1 on õige.
Küsimused on koostatud eksamikomisjoni poolt ja aluseks müüja‐konsultant III
kutsestandardist ning osaliselt rätsepa III kutsestandard.
Testi küsimused puudutavad järgmisi valdkondi:
1. Kaubanduse ja kergetööstus valdkonna õigusaktid –10 küsimust (algtase):
• Kaubandustegevuseseadus
• Tarbijakaitseseadus
• Töö‐ ja puhkeajaseadus
• Võlaõigusseadus (pretensioonide osa)
• Pakendiseadus
2. Kaubatundmine – 10 küsimust (algtase)
• Erialane kaubagrupp
3. Müügitöö korraldus – 10 küsimust (algtase):
• Kaupade müügiks ettevalmistamine
51
• Kaupade väljapaneku põhimõtted
• Kaupade arvestus
Konkreetsed küsimused saab õpilane teada vahetult enne eksami algust.
Teadmiste eksami sooritanud õpilane saab õiguse osaleda oskuste eksamil.
1.2.2. Oskuste eksam
Müügiprotsess ehk müügikontakt on teadmiste ja oskuste esitamine. Müügiprotsessis
osaleb
õppija müüja rollis ja vastavalt eksamikohale on ostja rollis spetsiaalse ettevalmistuse
saanud
kaubandustöötaja, kutsekooli kaubanduseriala õpilane või õpetaja.
Müügiprotsess koosneb kolmest etapist:
1. Klienditeenindus (kõrgtase).
2. Kaubatundmine erialase kaubagrupi või toidu‐ ja esmatarbekaupade osas, vastavalt
juhendi lisas 1 toodud kaubagruppidele (kesktase).
3. Arveldamine kassas (kesktase) või käsitsi arve koostamine.
1.2.3. Tööriided ja töövahendid
Õppi tuleb eksamile isiklike tööriietega. Töövahendid on eksamil olemas.
2. Kaubagruppide loetelu
Oskuste eksam: rõivakomplektide koostamine arvestades ostja soove rõivastuse otstarvet,
inimtüüpi, isikupära. Kõikide komplektide juurde valida ka aksessuaarid.
Õpilasel on enne eksami sooritamist aega kaupadega tutvuda kuni 30 minutit.
1) Naiste ülerõivad
2) Meeste ülerõivad
3) Laste ülerõivad
4) Spordirõivad
5) Pidulikud rõivad naistele
6) Pidulikud rõivad meestele
7) Pidulikud rõivad lastele
8) Vabaaja rõivad erinevatele sihtrühmadele
9) Spordirõivad erinevatele sihtrühmadele
10) Rahvuslikud rõivad
52
3. Lõpueksami hindamisjuhend
3.1. Eksamihinde kujunemine
• eksami sooritamisel hinnatakse teadmiste ehk teooriaeksami ja oskuste eksami tulemusi
eraldi.
• Teooriaeksami eest on võimalik saada maksimaalselt 30 punkti.
• Oskuste eksami eest on võimalik saada maksimaalselt 80 punkti.
• Oskuste eksami sooritamisele pääsemise eelduseks teooriaeksami tulemus vähemalt 65%
(19 punkti).
• Oskuste eksam loetakse sooritatuks, kui on saavutatud vähemalt 65% (52 punkti).
3.1.1. Teooriaeksami hindamiskriteeriumid
• Teadmiste eksam ehk teooriatest koosneb 30 küsimusest kolme valikvastusega ja
vastamiseks ettenähtud aeg on kuni 30 minutit.
• Iga õige vastus annab 1 punkti, kokku maksimaalne saadav punktide arv on 30.
• Valeks loetakse nii valesti vastatud kui ka parandatud vastus.
• Teadmiste eksam loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 19 punkti ehk 65%.
• Teadmiste eksami edukalt läbinud kutsetaotleja saab õiguse osaleda oskuste eksamil.
3.1.2. Oskuste eksami hindamiskriteeriumid
• Praktilise eksami sooritamise eest on võimalik saada maksimaalselt 80 punkti.
• Eksam loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 52 punkti.
• Eksami ehk müügikontakti kestvus 1 õpilase kohta kuni 15 minutit, välja arvatud
ettevalmistusperiood ehk kaupadega tutvumine kuni 5 minutit.
• Kirjalike märkmete tegemine tutvumise aja jooksul on keelatud.
• Oskuste eksami järjekord määratakse eksami komisjoni poolt kokkuleppeliselt
osalejatega vabatahtlikkuse või nimekirja alusel.
• Eksami sooritanud õpilased võivad jääda eksamiruumi.
Oskuste eksamil hinnatakse alljärgnevalt:
1. Kliendi teenindamine – 50 punkti.
2. Kaupade tundmine –20 punkti.
3. Kassatöö – 10 punkti.
Kokku 80 punkti.
Oskuste eksamil hinnatakse:
53
• eksaminandi välimust (isiklik hügieen, korrektne riietus, usaldusväärne väljanägemine);
• kontakti alustamist, silmside loomist;
• suhtlemisvalmidust, teenindamisvalmidust;
• verbaalset võimekust, väljendusoskust;
• ostja soovi välja selgitamist, täpsustamist, ostusoovi kinnitamist;
• info edastamist kaupade kohta;
• täiendavate teenuste, kaasnevate kaupade pakkumist;
• kontakti lõpetamist.
Oskuste eksam loetakse sooritatuks, kui tulemuseks on vähemalt 52 punkti ehk 65%.
Lõpueksam loetakse sooritatuks, kui õpilane saab nii teadmiste eksamil kui ka oskuste
eksamil
vähemalt 65%.
LISA F PRAKTIKA LEPING
Tallinnas, ………………….. 20….... a.
Tallinna Tööstushariduskeskus ……………………….………………….isikus (edaspidi Kool),
ettevõte……………………………………………………………….isikus (edaspidi Ettevõte) ja õpilane
……………………..……………………(edaspidi Õpilane) leppisid kokku alljärgnevas.
1. LEPINGU OBJEKT
1.1. Käesoleva lepinguga reguleeritakse kolmepoolseid suhteid, mis tekivad Kooli, Ettevõtte
ja Õpilase vahel seoses Õpilase koolivälise õppepraktikaga Ettevõttes alates
...................................20….... a. kuni ...................................20….... a..
2. KOOL
2.1. tagab Ettevõttesse suunatud Õpilase erialase ettevalmistuse õppekavaga ettenähtud
tasemel;
2.2. kindlustab kutseõpetaja kaudu sidemed Ettevõttega;
2.3. võib kutsuda Õpilase tagasi kui Ettevõte ei rakenda teda erialasel tööl;
2.4. lahendab kõik jooksvad koostöö küsimused ainult Ettevõttega;
54
2.5. informeerib Ettevõtet ja Õpilast koolis toimuvatest koolitustest ja üritustest vähemalt 1
(üks) nädal ette, et Õpilane saaks nendest osa võtta Ettevõtte tööd häirimata;
2.6. ei vastuta Õpilase poolt praktika käigus teostatavate jooksvate tööde taseme eest
Ettevõttes.
3. ETTEVÕTE
3.1. rakendab Õpilase tööle vastavalt õpitud erialale ja lepingu lisas näidatud põhiülesannete
lahendamisele ning määrab Õpilasele praktika ajaks juhendaja, kes tagab töösisekorra
eeskirjade täitmise ja vastutab tööohutuse eest, annab jooksva hinnangu
praktikapäeviku, lõpphinnangu praktika iseloomustuse kaudu (lisa 2).
3.2. kehtestab töö‐ ja puhkeaja vastavuses kehtivale seadusandlusele ja Ettevõtte sisekorra
eeskirjadele.
3.3. tutvustab Õpilast õppepraktikaks vajalike ettevõttesiseste dokumentidega, sh.
töökaitse‐ ja sisekorra eeskirjadega, tuleohutus‐ ja tervisekaitsenõuetega.
3.4. ei nõua Õpilaselt tööde tegemist, mida Õpilane ei ole veel omandanud Kooli õppekava
järgi;
3.5. rakendab Õpilase tööle kohas, kus töötingimused vastavad töökaitse‐, tervishoiu ja
tööohutuse nõuetele.
3.6. lubab Kooli esindaja Õpilase tööd vaatlema.
3.7. võimaldab Õpilasel osaleda Koolis toimuvatel koolitustel ja teistel kooli üritustel.
3.8. võimaldab Õpilasele vabad päevad koolis toimuvateks eksamiteks ettevalmistamiseks ja
sooritamiseks vastavalt lisas 1 toodud õppetöö graafikule.
4. ÕPILANE
4.1. kohustub läbima käesolevas lepingus ette nähtud praktika aja ja mahu täies ulatuses,
pidama praktikapäevikut ja esitama selle kutseõpetajale hindamiseks poolaasta lõpul.
4.2. järgib Ettevõtte töökaitse‐ ja sisekorra eeskirju, tuleohutus‐ ja tervisekaitsenõudeid ning
muid Ettevõttes kehtestatud nõudeid;
4.3. järgib nii Ettevõtte poolt määratud juhendaja kui Kooli kutseõpetaja märkusi,
ettepanekuid, korraldusi jms;;
4.4. võtab osa Koolis toimuvatest koolitustest ja teistest üritustest;
4.5. kooskõlastab eelnevalt kirjalikult praktikast põhjusega puudumise Ettevõtte ja Kooliga,
ettenägematute põhjuste korral esimesel võimalusel.
55
4.6. puudumise korral esitab Õpilane esimese kolme tööpäeva jooksul asjakohase tõendi,
põhjuseta puudumise korral seletuskirja Ettevõttele ja Koolile.
5. LEPINGU JÕUSTUMINE, TÄHTAEG, MUUTMINE, LÕPETAMINE
5.1. Käesolev Kooli, Ettevõtte ja Õpilase poolt sõlmitud leping jõustub allakirjutamise järgselt
lepingu p.5.2. toodud praktika alguse päevast.
5.2. Käesolev leping on sõlmitud tähtajalisena alates ................20….... a. kuni ..............20…....
a.
5.3. Käesoleva lepingu tingimusi võib muuta, täiendada või lepingut lõpetada kirjalikult ainult
Kooli, Ettevõtte ja Õpilase kokkuleppel , välja arvatud juhtudel, kui need muutused
tulenevad Eesti Vabariigi õigusaktidest. Lepingu muudatused, täiendused ja lepingu
lõpetamine rakendub viimaste sõlmimisele järgneva 5 (viie) tööpäeva jooksul.
6. MUUD TINGIMUSED
6.1. Käesoleva lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel
Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse töövaidlus seadusandlusega ette nähtud
korras.
6.2. Kool, Ettevõte ja Õpilane ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle
anda kolmandatele isikutele, ilma teiste käesoleva lepingu osapoolte eelneva kirjaliku
nõusolekuta.
6.3. Kool, Ettevõte ja Õpilane kohustuvad mitte tegema käesoleva lepingu sisu ja tingimusi
teatavaks kolmandatele isikutele ilma teiste käeoleva lepingu osapoolte eelneva kirjaliku
nõusolekuta. Juhul, kui üks käesoleva lepingu osapool on kohustatud kolmandatele
isikutele käesoleva lepingu kohta informatsiooni andma Eesti Vabariigi õigusaktidega
ettenähtud korras, informeerib ta sellest koheselt teisi käesoleva lepingu osapooli.
6.4. Juhul, kui seoses Eesti Vabariigi õigusaktide muutumisega osutub mõni käesoleva
lepingu säte kehtetuks, ei mõjuta see teiste käesoleva lepingu sätete kehtivust.
Käesolev leping on koostatud kolmes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris
eesti keeles, millest igale käesoleva lepingu osapoolele antakse üks eksemplar.
7. LEPINGU OSAPOOLTE ANDMED
KOOL ETTEVÕTE ÕPILANE
Tallinna Tööstushariduskeskus ………………………………… ……………………...
Sõpruse pst 182 13424 Tallinn ………………………………… ……………………...
56
Reg. nr. 7000559 Reg.nr.………………………… Sünniaeg……............
TEL 6545 026 ………………………………………………………........
Kuupäev………………………. Kuupäev………………………. Kuupäev…………….
Allkiri…………………………. Allkiri…………………………. Allkiri……………….
Pitsat
57
LISA G ÕPPETÖÖGRAAFIK
Lisa
Praktika lepingule
............................20….... a.
1.Eksamid, koolitused ja üritused toimuvad:
Nimetus Kuupäevad
1.1.............................................................................................. .........................................
1.2.............................................................................................. .........................................
1.3.............................................................................................. .........................................
1.4.............................................................................................. .........................................
2.Õpilane ................................................................................................ on omandanud eriala
õppekava järgnevad osad:
Nimetus Maht (tundi)
2.1.............................................................................................. .........................................
2.2.............................................................................................. .........................................
2.3.............................................................................................. .........................................
2.4.............................................................................................. .........................................
Õppegrupi................................ kutseõpetaja
................................................................. nimi
................................................................. allkiri
„ ....... „ .......................... 20….... a.
Tel..........................................
58
LISA H ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPETAJAD
Õpetaja
Ees‐ ja
perekonna‐
nimi
Õpetatav aine Haridustase Kvalifikatsioo
n
Täiendkoolitus (viimase viie
aasta jooksul )
Ester Raiend Suhtkemisõpetus
Klienditeenindus
Müügitöö alused
Tallinna
Ülikool 2008
Magister
Pedagoog
metoodik
Magistritöö teemal
”Suhtlemispsühholoogia
õppematerjali koostamine
kutseõppeasutustele ”2007.a.
Maret Piibar Materjaliõpetus
Stiiliõpetus
Kaubaõpetus.
Leningradi
Tekstiili ja
Kerget.
Inst.1984
Õmbl.tood.te
hn
kutsepedagog
ika.
Kutseõppeasutuste
õppekavade arendus 2006‐
2008a.
E‐õppe kasutamine koolitus
2007 Tartu Ülikool
Ika Merendi Praktiline väljaõpe,
erialatehnoloogia,
Kaubanduskikud
arvutused aruandlus
Hinnakujundus.
TPedI 1991 Tööõp. Riiklik Eksami‐ ja
Kvalifikatsioonikeskus, 2006,
Kutseõppeasutuste
õppekavade arendus;
SELF II, 2006, Grupitöö
meetodite koolitus
videotagasisidega
Maire
Moorits
Praktiline väljaõpe,
Puhastusõpetus,
Pakkimine
Kerget.
Tehn. 1983
Õmbl.tood.te
hn.
kutsepedagoo
gika
Tallinna Ülikool, õpib,
rakenduskõrgkooli ja ülikooli
diplomiõpe
Vaike Kongi
Praktiline väljaõpe,
erialatehnoloogia
Kerget.
Tehn. 1978
Riiklik Eksami‐ ja
Kvalifikatsioonikeskus, 2006,
Kutseõppeasutuste
õppekavade arendus
59
Tiiu Krist
Arvutikasutamise ja
asjaajamise alused
Moskva
Riiklik
Ajaloo –
Arhiivinduse
Instituut
ajaloo‐
arhiivinduse
eriala
2002‐2005
Tartu Ülikool
haridusteadus
kond
koolikorraldus
e magistri
kraad
Meede 1.1 raames
„Kaasaegsete aknakatete
koolitus“2008
2000‐2002 Tallinna Ülikool
tehnikavaldkonna õpetajate
koolitus õpetaja kutse info‐ ja
kommunikatsiooni
valdkonnas.
E‐kursuse disain ‐2005 Tartu
Ülikool.
E‐ õppe kasutamine koolis
2007 Tartu Ülikool.
Multimeedia tarkvara
kasutamine õppetöös‐2007
Tartu Ülikool.
Macromedia Flash algajale ‐
2007 Eesti Infotehnoloogia
Sihtasutus.
Peeter Vähi
Majandusalused Tallinna Polütehniline Instituut ((Tallinna Tehnikaülikool) Insener‐ökonomist 01.07.1970
Irina
Maksimova
Õigusõpetus
Sigrid Õige Toidukauba õpetus Tartu
Ülikool 1993
60
Ilona
Spitsjakova
Värviõpetus,
joonistamine,
maalimine,
Tallinna
ülikool,
2004,
magistriõpe,
kutsemagist
er
Pedagoogika
kutsemagister
.
Latvijas Republikas Izglitibas
un Zinatnes Ministrijas
Proffesionalas Izglitibas
Centrs, 2006, Skatuves Terpu
Projektesana un Izgatavosana
Kaja Kuiv Kaubaõpetuse
alused,
Logistika alused,
Kaubanduslikud
arvutused ja
aruandlus.
Tallinna
ülikool,
2004,
Vanem
pedagoog
Riiklik Eksami‐ ja
Kvalifikatsioonikeskus, 2006‐
2007Kutseõppeasutuste
õppekavade arendus.
Luule
Õunmaa
Organisatsioonijuhti
mise alused.
Eetika
Tallinna
ülikool
2007,
organisatsio
oni
käitumise
magister
Pedagoogika
kutsemagister
Riiklik Eksami‐ ja
Kvalifikatsioonikeskus, 2006‐
2007 Kutseõppeasutuste
õppekavade arendus.
top related