komunicadu-ba-imprensa-sorumutu-konsellu-ministrus-15.2.2012.pdf

Upload: antonio-amaral

Post on 06-Mar-2016

217 views

Category:

Documents


0 download

TRANSCRIPT

  • Sekretaria Estadu Konsellu Ministrus Dli,Palsiu Governu,

    Loron 8 fulan Fevereiru 2011

    1

    IV GOVERNU KONSTITUSIONL SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRU

    .............................................................................................................................................

    KOMUNIKADU IMPRENSA

    Sorumutu Konsellu Ministru loron 15 fulan Fevereiru 2012

    Konsellu Ministru halao sorumutu iha kuarta-feira, semana nee, loron 15 fulan Fevereiru 2012, iha Sala

    Sorumutu Konsellu Ministru, iha Palsiu Governu, iha Dli, no aprova ona:

    1.Estratjia Nasionl Biodiversidade no Planu Asaun Timor-Leste nian

    Estratjia Nasionl Biodiversidade no Planu Asaun Timor-Leste nian sai nuudar kuadru orientadr atu

    hodi konserva biodiversidade no hodi salvaguarda atu hetan objetivu dezenvolvimentu Pas nian iha

    tinan ruanulu oin mai.

    Estratjia nee liga liu ba Planu Estratjiku Dezenvolvimentu (2011-2030) nian no nee, ms, koerente ho

    poltika setoril sira seluk, no entre sira seluk, mak hanesan Planu Asaun Nasionl ba Alterasaun

    Klimtika (Dezembru 2010), Planu Nasionl Kombate ba Degradasaun Rai (Fevereiru 2009) no Planu

    Setoril ba Pezka no ba Floresta.

    Dokumentu nee hatoo kuadru orientadr ida atu hodi halo abordajen ba konservasaun biodiversidade no

    ba jestaun ekosistema nian, neeb atu hodi haruka ba autoridade distritl no sub-distritl, sosiedade sivil

    no setr privadu sira.

    Estratjia Nasionl Biodiversidade no Palnu Asaun Timor-Leste nee kumpre objetivu ida husi objetivu

    sira seluk Konvensaun nian kona-ba Diversidade Bioljika neeb Timor-Leste ms sai parte no kria baze

    atu hodi ratifika iha tempu oin mai ba Protokolu Nagoya no hodi hola parte iha Benefsiu sira husi

    Rekursu Jentiku sira nian.

    2.Relatriu kona-ba Dezenvolvimentu Sustentvel iha Timor-Leste

    Relatriu ida nee, hetan apresiasaun husi Konsellu Ministru iha sorumutu loron 25 fulan Janeiru liub,

    neeb sei aprezenta ba autoridade Timor oan sira iha Konfernsia Rio+20 Nasens Unidas nian kona-ba

    Dezenvolvimentu Sustentvel, neeb sei hola fatin iha loron 20 too 22 fulan Juu tinan nee nian, iha Rio

    Janeiru, Brasil.

  • Sekretaria Estadu Konsellu Ministrus Dli,Palsiu Governu,

    Loron 8 fulan Fevereiru 2011

    2

    3.Dekretu Governu neeb aprova Subsdiu alimentasaun neeb f ba funsionriu sira Seguransa

    Edifsiu Pbliku nian

    Diploma ida nee atualiza valr subsdiu alimentasaun neeb f ba funsionriu sira husi Diresaun

    Nasionl Seguransa Edifsiu Pbliku, neeb, tuir Dekretu Governu n.6/2011, loron 6 fulan Jullu, fixa tiha

    ona atu hodi haree kona-ba difikuldade sira orsamentu nian neeb oras nee aumenta liutn ona tanba

    kustudevida agora nian.

    4.Dekretu-Lei neeb aprova Rejime Seguransa Privada

    Dekretu-Lei nee atu hodi regula atividade seguransa privada, hodi prevee obrigasaun no devr sira husi

    operadr no pesol vijilnsia nian no rejime fizkalizasaun no sansaun neeb atu aplika.

    Hanoin ms katak setr nee reguladu tiha ona husi Rejime Temporriu Ezerssiu Seguransa Privada

    nian, neeb mak aprovadu liu husi Despaxu 03/GABSES/VII/2010, loron 6 fulan Agostu.

    5.Dekretu-Lei neeb aprova Estatutu ba Ofisil sira justisa nian

    Tuir reorganizasaun servisu apoiu adiministrativu ba tribunal sira, ba Ministriu Pbliku no ba Defensoria

    Pblika, halo autonomizasaun ba estatutu ofisil sira justisa nian, hodi rekoese espesifisidade ba

    funsaun sira neeb kumpre no halo tuir estatutu nee ba ezijnsia hirak servisu pbliku nian neeb mak

    mosu atu nunee bele iha garantia.

    Aleinde ezekusaun ba atividade majistradu sira nian no atividade prosesul balun neeb presiza atu

    asegura, ofisil justisa sira mak hanesan ema neeb mak transmite, iha uluk knanain liu, imajen servisu

    nian, bainhira sai nuudar fasilitadr ba kontaktu inisil ho partisipante sira iha administrasaun justisa nian

    no pbliku dalabarak mak instituisaun judisiria sira.

    Kondisaun espesfika ba knaar neeb dezempea ezije katak ofisil justisa sira tenke iha koesimentu

    no formasaun neeb espesializada atu hodi determina nia organizasaun ba iha kareira ida rejime

    espesial nian, no forma hah husi rejime rekrutamentu no formasaun nian neeb bele asegura

    preparasaun neeb mak presiza hodi halao knaar sira ho diak no iha rejime progresaun ida ba iha

    kareira bazeia ba iha mritu neeb liga ho nvel dezempeu no klasifikasaun sira servisu nian.

    6.Rejime Jurdiku Paarseria Pblliku-Privada sira

    Tuir aprovasaun ba Poltika Parseria Pbliku-Privada, iha sorumutu Konsellu Ministru loron 8 fulan

    Fevereiru ikus nian, aprezentasaun ida nee sai nuudar objetivu atu f koese, ba Konsellu Ministru,

    regra sira neeb entidade setr pbliku no parseiru privadu ida bele estabelese akordu sira parseria

    pbliku-privadu nian.