komunicadu-ba-imprensa-sorumutu-konsellu-ministrus-15.2.2012.pdf
TRANSCRIPT
-
Sekretaria Estadu Konsellu Ministrus Dli,Palsiu Governu,
Loron 8 fulan Fevereiru 2011
1
IV GOVERNU KONSTITUSIONL SEKRETARIA ESTADU KONSELLU MINISTRU
.............................................................................................................................................
KOMUNIKADU IMPRENSA
Sorumutu Konsellu Ministru loron 15 fulan Fevereiru 2012
Konsellu Ministru halao sorumutu iha kuarta-feira, semana nee, loron 15 fulan Fevereiru 2012, iha Sala
Sorumutu Konsellu Ministru, iha Palsiu Governu, iha Dli, no aprova ona:
1.Estratjia Nasionl Biodiversidade no Planu Asaun Timor-Leste nian
Estratjia Nasionl Biodiversidade no Planu Asaun Timor-Leste nian sai nuudar kuadru orientadr atu
hodi konserva biodiversidade no hodi salvaguarda atu hetan objetivu dezenvolvimentu Pas nian iha
tinan ruanulu oin mai.
Estratjia nee liga liu ba Planu Estratjiku Dezenvolvimentu (2011-2030) nian no nee, ms, koerente ho
poltika setoril sira seluk, no entre sira seluk, mak hanesan Planu Asaun Nasionl ba Alterasaun
Klimtika (Dezembru 2010), Planu Nasionl Kombate ba Degradasaun Rai (Fevereiru 2009) no Planu
Setoril ba Pezka no ba Floresta.
Dokumentu nee hatoo kuadru orientadr ida atu hodi halo abordajen ba konservasaun biodiversidade no
ba jestaun ekosistema nian, neeb atu hodi haruka ba autoridade distritl no sub-distritl, sosiedade sivil
no setr privadu sira.
Estratjia Nasionl Biodiversidade no Palnu Asaun Timor-Leste nee kumpre objetivu ida husi objetivu
sira seluk Konvensaun nian kona-ba Diversidade Bioljika neeb Timor-Leste ms sai parte no kria baze
atu hodi ratifika iha tempu oin mai ba Protokolu Nagoya no hodi hola parte iha Benefsiu sira husi
Rekursu Jentiku sira nian.
2.Relatriu kona-ba Dezenvolvimentu Sustentvel iha Timor-Leste
Relatriu ida nee, hetan apresiasaun husi Konsellu Ministru iha sorumutu loron 25 fulan Janeiru liub,
neeb sei aprezenta ba autoridade Timor oan sira iha Konfernsia Rio+20 Nasens Unidas nian kona-ba
Dezenvolvimentu Sustentvel, neeb sei hola fatin iha loron 20 too 22 fulan Juu tinan nee nian, iha Rio
Janeiru, Brasil.
-
Sekretaria Estadu Konsellu Ministrus Dli,Palsiu Governu,
Loron 8 fulan Fevereiru 2011
2
3.Dekretu Governu neeb aprova Subsdiu alimentasaun neeb f ba funsionriu sira Seguransa
Edifsiu Pbliku nian
Diploma ida nee atualiza valr subsdiu alimentasaun neeb f ba funsionriu sira husi Diresaun
Nasionl Seguransa Edifsiu Pbliku, neeb, tuir Dekretu Governu n.6/2011, loron 6 fulan Jullu, fixa tiha
ona atu hodi haree kona-ba difikuldade sira orsamentu nian neeb oras nee aumenta liutn ona tanba
kustudevida agora nian.
4.Dekretu-Lei neeb aprova Rejime Seguransa Privada
Dekretu-Lei nee atu hodi regula atividade seguransa privada, hodi prevee obrigasaun no devr sira husi
operadr no pesol vijilnsia nian no rejime fizkalizasaun no sansaun neeb atu aplika.
Hanoin ms katak setr nee reguladu tiha ona husi Rejime Temporriu Ezerssiu Seguransa Privada
nian, neeb mak aprovadu liu husi Despaxu 03/GABSES/VII/2010, loron 6 fulan Agostu.
5.Dekretu-Lei neeb aprova Estatutu ba Ofisil sira justisa nian
Tuir reorganizasaun servisu apoiu adiministrativu ba tribunal sira, ba Ministriu Pbliku no ba Defensoria
Pblika, halo autonomizasaun ba estatutu ofisil sira justisa nian, hodi rekoese espesifisidade ba
funsaun sira neeb kumpre no halo tuir estatutu nee ba ezijnsia hirak servisu pbliku nian neeb mak
mosu atu nunee bele iha garantia.
Aleinde ezekusaun ba atividade majistradu sira nian no atividade prosesul balun neeb presiza atu
asegura, ofisil justisa sira mak hanesan ema neeb mak transmite, iha uluk knanain liu, imajen servisu
nian, bainhira sai nuudar fasilitadr ba kontaktu inisil ho partisipante sira iha administrasaun justisa nian
no pbliku dalabarak mak instituisaun judisiria sira.
Kondisaun espesfika ba knaar neeb dezempea ezije katak ofisil justisa sira tenke iha koesimentu
no formasaun neeb espesializada atu hodi determina nia organizasaun ba iha kareira ida rejime
espesial nian, no forma hah husi rejime rekrutamentu no formasaun nian neeb bele asegura
preparasaun neeb mak presiza hodi halao knaar sira ho diak no iha rejime progresaun ida ba iha
kareira bazeia ba iha mritu neeb liga ho nvel dezempeu no klasifikasaun sira servisu nian.
6.Rejime Jurdiku Paarseria Pblliku-Privada sira
Tuir aprovasaun ba Poltika Parseria Pbliku-Privada, iha sorumutu Konsellu Ministru loron 8 fulan
Fevereiru ikus nian, aprezentasaun ida nee sai nuudar objetivu atu f koese, ba Konsellu Ministru,
regra sira neeb entidade setr pbliku no parseiru privadu ida bele estabelese akordu sira parseria
pbliku-privadu nian.