RELATÓRIU DIREITUS UMANUS TIMOR-LESTE 2013
SUMÁRIU EZEKUTIVU
Timor-Leste nu’udar repúblika parlamentár multipartidária ida. Hafoin
tuir eleisaun livre no justu sira iha 2012, Prezidente Taur Matan Ruak sai
xefe estadu, no Primeiru Ministru Kay Rala ‘Xanana’ Gusmão lidera
governu koligasaun partidu-tolu nian. Forsa seguransa nasionál relata ba
autoridade sívil, maibé autoridade sira dalaruma iha fallansu atu ezersa
kontrolu efetivu ba forsa seguransa sira. Forsa seguransa sira komete tiha
abuzu sira kontra direitus umanus.
Problema prinsipál ho relasaun ba direitus umanus inklui utilizasaun forsa
exesivu durante kapturasaun, abuzu autoridade, kapturasaun no detensaun
arbiru hosi parte polísia, no sistema judisiáriu ladún efisiente no ho
komponente funsionáriu lato’o ne’ebé taka netik dalan ba sidadaun sira
atu hetan prosesu jurídiku lalais no justu.
Problema direitus umanus seluk-tan inklui kondisaun ladi’ak iha prizaun,
buska no kapturasaun laiha mandadu, asesu la iguál ba justisa sívil no
penál, korrupsaun, violénsia bazeia-ba-jéneru, violénsia hasoru labarik
sira inklui asaltu seksuál no tráfiku umanu.
Governu foti medida sira atu lori prosesu jurídiku hasoru membru no
ofisiál sira iha servisu seguransa sira-ne’ebé uza forsa exesivu ka trata
detidu sira ho maneira la apropriadu, maibé iha nafatin persepsaun hosi
parte públiku katak sira iha impunidade.
Seksaun 1. Respeitu ba Integridade Ema nian, Inklui Liberdade hosi:
a. Privasaun Moris Arbiru ka La Tuir Lei
Laiha orgaun institusionál ida-ne’ebé ezamina kazu oho-ema hotu hotu
hosi forsa seguransa sira. Unidade Padraun Profisionál no Dixiplina iha
Polísia Nasionál Timor-Leste (PNTL) sei ezamina kazu oho-ema liuhosi
membru PNTL sira no bele refere kazu sira ba Gabinete Prokuradór Jerál
atu halo investigasaun. Laiha orgaun korrespondente iha Forsa Defeza (F-
FDTL) nia laran. Gabinete Provedór Direitus Umanus no Justisa iha
responsabilidade atu ezamina abuzu direitus umanus sira-hotu iha rai-
laran tomak.
Laiha kazu oho-ema ho motivasaun polítiku liuhosi governu ka nia ajente
sira durante tinan nia laran; maibé, iha fulan-Juñu Tribunál Distritu Dili
kondena membru PNTL ho pena prizaun tinan 16 tanba akuzasaun ho
relasaun ba kazu oho-mate joven ida iha 2012, alegadu laiha
provokasaun, bainhira nia responde ba distúrbiu iha Hera, besik ba
kapitál.
Iha tinan 2012 governu halo akuzasaun hasoru militár F-FDTL na’in-
neen ho relasaun ba kazu baku oho-mate ema sívil ida iha tinan 2010 iha
Laivai, Lautem, maibé kazu ne’e nunka lori ba Tribunál.
b. Halakon ema
Laiha reportajen hosi kazu halakon ema ho motivasaun polítiku.
c. Tortura no Tratamentu ka Kastigu Seluk ne’ebé Kruél, Inumanu
ka Degradente
Lei bandu prátika hirak-hanesan ne’e, no governu jeralmente fó-respeitu
ba proibisaun kontra tortura; maibé, iha insidente balu hosi tratamentu
kruél ka degradente hasoru ema-sívil liuhosi polísia no militár sira. Iha
tinan 2011 lei ida hodi ukun utilizasaun forsa liuhosi polísia mak
promulga tiha ona. Lei ne’e sei limita situasaun iha-ne’ebé ofisiál sira
bele uza forsa fízika no uzu armas nian. Maski iha ona lei foun ne’e,
delegadu parlamentár sira, ONG, no Gabinete Provedór Direitus Umanus
no Justisa simu kesar sira kona-ba uzu forsa exesivu liuhosi forsa
seguransa sira. Maioria kesar sira envolve maltratamentu, uzu forsa
exesivu durante resposta ba insidente ka kapturasaun, hodi ameasa ho
kilat ka pistola, nomós kapturasaun no detensaun arbiru.
Iha loron 15 Marsu, iha alegasaun katak membru F-FDTL hatais ho farda
no membru PNTL hatais sívil halo revista no maltrata la tuir lei ba joven-
mane na’in-tolu iha Vikeke. Iha tinan nia ikus kazu ne’e tuir prosesu
investigasaun kriminál.
Iha loron 31 Maiu, membru ida hosi Unidade Polísia Espesiál (UEP)
baku joven-mane ida no tuku membru parlamentu ida-ne’ebé intervén.
Parlamentu bolu Sekretária Estadu ba Seguransa ho relasaun ba insidente
ida-ne’e ne’ebé iha hela investigasaun nia laran iha tinan nia ikus.
Operasaun PNTL nian hasoru grupu artes marsiais, hahú iha fulan Jullu,
hamosu relatóriu barak kona-ba baku no detensaun arbiru. Iha loron 30
Jullu, membru PNTL ida baku alegadu membru grupu artes marsiais ida
durante operasaun uma-ba-uma iha kalan iha Dili laran. Iha tinan nia ikus
kazu ne’e seidauk sujeita ba investigasaun.
Iha loron 4 Setembru, membru F-FDTL ida hatais sívil, hamutuk ho ema-
sívil rua, baku joven-mane ida iha Baucau, ho rezultadu katak nia tama ba
ospitál. Kazu ne’e sei iha hela faze investigasaun iha tinan nia ikus.
Kondisaun iha Prizaun no Sentru Detensaun
Kondisaun iha prizaun sira jeralmente halo tuir padraun internasionál
sira. Sela detensaun iha eskuadru polísia jeralmente la kumpre tuir
padraun internasionál sira no falta fasilidade saneamentu no sasán kama-
toba nian.
Kondisaun Fízika: País ne’e iha prizaun rua, iha Dili (Becora) no Gleno,
iha kapasidade estimativa totál ba ema na’in-330, maibé iha tinan nia ikus
iha ema na’in-429 iha laran. Maizumenus katoluk ida hosi prizioneiru sira
mak detidu pré-julgamentu ne’ebé akuzadu ba omisídiu, na’ok, ka asaltu
seksuál. Iha prizioneiru feto na’in sanulu-resin-lima, ho feto-juveníl
na’in-haat. Maski laiha fasilidade ketaketak ba infratór feto no joven sira,
autoridade sira fó fatin ba prizioneiru feto sira-hotu iha bloku ketak iha
prizaun Gleno no tau infratór joven-mane sira iha bloku ketak ida iha
prizaun Becora nia laran. Kondisaun sira mak hanesan de’it ba
prizioneiru mane no feto sira. Laiha fasilidade espesiál sira ba ema ne’ebé
ho moras-mentál.
Administrasaun: Autoridade sira fó dalan ba prizoneiru no detidu sira atu
hetan asesu razoavel ba bainaka sira no atu tuir prátika relijaun sira.
Ministériu Solidaridade Sosiál iha ona akordu ho Diresaun Servisus
Prizionais no Reinsersaun Sosiál atu identifika prizioneiru sira ne’ebé iha
família ne’ebé seidauk vizita atu nune’e bele kontakta ho família sira no
arranja transporte se karik presiza hodi halo vizita. Autoridade sira fó
dalan ba prizioneiru no detidu sira atu hatama kesar ba autoridade judisiál
laiha sensura nomós atu husu investigasaun kona-ba alegasaun kredivel
ba kondisaun inumanu no fahe rezultadu ho ONG sira. Governu investiga
no monitoriza tiha ona kondisaun iha prizaun no sentru detensaun sira.
Monitorizasaun Independente: Governu fó dalan ba vizita ba prizaun hosi
Komité Internasionál Krús Vermella nian no observadór independente
sira ba direitus umanus. Gabinete Provedór Direitus Umanus no Justisa
mós hala’o hela tiha monitorizasaun ba detidu sira iha Dili laran. Maibé
lei la klaru kona-ba se karik Provedór bele servisu hodi haree ba
prizioneiru no detidu sira jeralmente liu, porezemplu, atu responde ba
estatutu infratór joven sira nian ka atu hadi’ak prosedimentu ba detensaun
pré-julgamentu, liberdade kondisionál no manutensaun rejistu.
d. Detensaun ka Kapturasaun Arbiru
Lei bandu kapturasaun no detensaun arbiru, maibé dalabarak autoridade
sira viola dispozisaun hirak-ne’e, dalabarak tanba majistradu ka juiz sira
la disponivel atu fó-sai mandadu kapturasaun ka halo determinasaun
kona-ba detensaun sira.
Knaar Polísia no Instituisaun Seguransa sira-nian
Lei fó responsabilidade ba PNTL atu ezekuta konformidade tuir lei no
manutensaun orden públiku iha rai-laran. Unidade Patrullamentu
Fronteira, Unidade Servisu Migrasaun, no Unidade Polísia Maritima hosi
PNTL mós iha responsabilidade balu ho relasaun ba seguransa esterna,
iha koordenasaun hamutuk ho F-FDTL. Halo tuir lei F-FDTL bele halo
knaar iha seguransa interna mesak de’it iha situasaun “krize” ka
“emerjénsia” ne’ebé deklara hosi governu no prezidente, maibé nia bele
fó apoiu ba polísia sira iha operasaun konjuntu se karik “autoridade
kompetente” husu. Autoridade sira rotinamente ignora hela tiha
legalidade hirak-ne’e, no knaar no relasaun ba malu entre PNTL no F-
FDTL sei falta klareza. Hafoin tuir omisídiu ida iha Dili iha loron 24
Setembru, Primeiru Ministru Gusmão, ne’ebé mós serve nu’udar Ministru
Defeza no Seguransa, fó orden ba F-FDTL no PNTL atu halo operasaun
sira hodi kaptura autór alegadu (sira). Polísia Militár F-FDTL nafatin
responde dalaruma ba insidente lei no orden sira ne’ebé envolve ema-
sívil sira. Fiskalizasaun (akompañamentu) ba PNTL no F-FDTL liuhosi
sekretária estadu ba seguransa no defeza, respetivamente, hela
relativamente fraku. Prezidente nu’udar Komandante Supremu ba forsa
armada sira, maibé xefe defeza, ofisiál militár superiór iha F-FDTL,
ezersa hela tiha komandu loron-loron ba F-FDTL tomak.
Ho asisténsia bilaterál signifikativu atu substitui formasaun no
kapasitasaun ne’ebé uluk fornese hosi misaun harii-pás ONU nian ne’ebé
sai ona, PNTL sei hela nafatin forsa viavel. Maski nune’e, nia sei iha
ekipamentu menus no ladi’ak, falta formasaun, no sujeita ba alegasaun
kredivel ba abuzu autoridade, kaer armas la loos, no korrupsaun. Parseiru
bilaterál oioin kontinua sira-nia esforsu hodi hametin dezenvolvimentu ba
prátika polisiamentu komunitáriu. ONG no delegadu parlamentár sira
nafatin krítika PNTL tanba buat ne’ebé sira haree hanesan enfaze boot liu
ba maneira polisiamentu para-militár no mesak reativu, ne’ebé
karakterizada liuhosi unidade espesiál sira ho armas barak no delineasaun
knaar insufisiente entre forsa armada no polísia.
PNTL nia mekanizmu responsabilizasaun internu seifraku hela. Iha tinan
nia ikus ONG lokál no reportajen iha mídia indika katak PSDO iha PNTL
hapara servisu ba pelumenus ofisiál na’in-ualu tanba kazu disiplinár;
ONG lokál sira labele hetan dadus kona-ba númeru kazu ne’ebé PSDO
sira revee tiha durante tinan nia laran. Funsionalidade PSDO nian iha
nivel distritu mós hasoru obstakulu sériu balu. Kada komandante distritu
PNTL ida hosi distritu 13 mak nomeia ofisiál PSDO sira no rekere
reportajen ba sira-nia eskuadru distritál. Ema sira-ne’ebé hato’o kesar
kona-ba lala’ok polísia sira-nian hasoru obstakulu sira bainhira sira tenta
atu relata violasaun sira, inklui rekizitu repetidu atu fila-fali mai iha loron
seluk ka atu hatama sira-nia kesar iha forma eskríta. Lei Orgánika ba
PNTL la estabelese ho klareza sistema fiskalizasaun sívil ba PNTL.
Prosedimentu Kapturasaun no Tratamentu ba Detidu sira
Lei ne’e rekere mandadu-kapturasaun hosi juiz molok atu halo
kapturasaun ka buska sira, menus ke iha sirkunstánsia exesionál; maibé,
violasaun sira kontra dispozisaun ida-ne’e mosu dalabarak nafatin.
Eskasés estrema ba prokuradór no juiz sira iha kapitál nia li’ur mak
kontribui ba polísia sira-nia inkapasidade atu hetan mandadu-kapturasaun
ka buska ne’ebé sira presiza.
Regulamentu governu nian obriga audiénsia iha oras 72 nia laran hafoin
tuir kapturasaun atu haree se karik kapturasaun ka detensaun ne’e kumpre
tuir lei nomós atu fornese direitu ba julgamentu lahó atrazu injustifikadu.
Durante audiénsia hirak-ne’e juiz bele mós determina se karik atu liberta
suspeitu/detidu ne’e tanba falta evidénsia ka tanba suspeitu ne’e la
konsidera nu’udar risku atu halai. Eskasés ba juiz – iha de’it juiz nasionál
na’in-17 no juiz internasionál na’in-sia – kontribui dalabarak ba polísia
halo desizaun laiha autoridade jurídiku kona-ba se karik ema ne’ebé
kaptura tenke husik sai ka kaer nafatin tuir oras 72 iha kustódiu polisiál.
Ida-ne’e aumenta atmósfera laiha ukun lei no impunidade. Juiz sira bele
deside termu ba liberdade kondisionál, baibain rekere hela suspeitu sira
atu fó fiansa ho garantia (se karik finanseira ka bazeia ba propriedade) no
atu aprezenta an ba polísia beibeik.
Lei ne’e halo dispozisaun ba reprezentasaun jurídika iha faze hotu hotu
iha prosedimentu, no dispozisaun sira eziste atu fornese defensór públiku
sira gratuitu ba akuzadu sira-ne’ebé indijente (laiha kapasidade atu selu).
Sei falta defensór públiku. Maioria sira konsentrada iha Dili no Baucau,
no área seluk falta asesu ho nivel ne’ebé hanesan. Akuzadu indijente
barak mak depende ba advogadu sira ne’ebé fornese hosi organizasaun
asisténsia judisiária. Akuzadu balu ne’ebé la hetan defensór públiku
hato’o katak sira nunka haree sira-nia advogadu, no iha preokupasaun
katak autoridade sira atraza hela tiha kazu balu ne’ebé iha prioridade
menus durante periódu indefinitivu enkuantu suspeitu sira hela nafatin iha
detensaun pré-julgamentu. Detidu sira livre atu mantein komunikasaun,
bainhira advogadu sira disponivel, sira la susar atu hetan asesu ba sira-nia
kliente sira.
Detensaun Pré-Julgamentu: Detidu sira pré-julgamentu nian kompostu
maizumenus porsentu 30 hosi totál populasaun iha prizaun laran. Atrazu
ba julgamentu sira mosu dalabarak tanba inefisiénsia judisiál no falta
funsionáriu sira. Iha kazu barak durasaun ba detensaun pré-julgamentu
sai iguál ba ka liu durasaun sentensa bazeia ba kondenasaun. Limita ba
detensaun pré-julgamentu ba fulan neen no rekízitu katak detensaun
hirak-hanesan ne’e tenke iha revizaun kada loron 30 la presiza aplika iha
kazu sira ne’ebé envolve krimi sériu espesífiku balu. Prazu ba revizaun
iha loron 30 nia laran mós falta iha kazu barak ne’ebé envolve krimi ho
seriedade menus, ne’ebé aumenta problema detensaun pré-julgamentu
nian. Kódigu Prosesu Penál espesífika hela katak ema ida bele tau iha
detensaun pré-julgamentu durante tinan ida nia laran lahó aprezentasaun
akuzasaun; tinan rua molok kondenasaun iha nivel julgamentu; ka tinan
tolu molok kondenasaun finál tuir apelu. Kazu exesionalmente
kompleksu sira bele justifika prolongamentu ba limita hirak-ne’e to’o
fulan neen tan.
e. Privasaun ba Julgamentu Públiku Justu
Lei halo dispozisaun katak juiz sira sei hala’o sira-nia funsaun ho maneira
“independente no imparsiál laiha influénsia imprópriu” no rekere
prokuradór públiku sira atu hala’o sira-nia kargu ho imparsialidade.
Dezafiu barak iha sistema judisiál halo limitasaun ba asesu ba justisa,
inklui preokupasaun sira kona-ba orgaun judisiál balu nia imparsialidade,
eskasés severu ba pesoál kualifikadu, no rejime jurídiku kompleksu
ne’ebé bazeia ba fonte jurídiku oioin, inklui hosi lei tempu-Portugál,
tempu-Indonézia, no tempu administrasaun ONU interinu. Limitasaun
ida-tan mak katak lei sira mak hakerek ho lian-Portugués, lian ida-ne’ebé
maioria populasaun sira labele ko’alia.
Prosedimentu ba Julgamentu
Akuzadu sira goza prezunsaun ba inosénsia. Julgamentu sira tenke la’o
iha juiz nia oin; akuzadu sira laiha direitu ba julgamentu tuir juri.
Akuzadu sira iha direitu atu konsulta advogadu, no governu fornese hela
advogadu sira ba akuzadu indijente (kiak) sira. Akuzadu sira bele
konfronta sasin ostíl sira no aprezenta sasin no evidénsia seluk; maibé,
membru família imediata sira labele obriga atu fó-sasin menus ke
bainhira krimi ne’e mak krimi públiku, hanesan violénsia doméstika, no
membru família imediata nu’udar vítima. Iha kazu hirak hanesan ne’e
membru família sira bele iha obrigasaun atu fó-sasin no bele hatama ba
prizaun se karik sira rekuza. Akuzadu no sira-nia advogadu sira iha asesu
ba evidénsia iha governu nia liman no iha direitu atu halo rekursu ba
tribunál superiór.
Prizioneiru no Detidu Polítiku sira
Laiha reportajen kona-ba prizioneiru ka detidu polítiku.
Prosedimentu no Remédiu Judisiál ba Asuntu Sívil sira
Prosedimentu judisiál ba asuntu sívil sira hasoru problema hanesan de’it
ne’ebé sistema justisa tomak hasoru hela tiha. Gabinete Provedór Direitus
Umanus no Justisa bele lori prosesu-jurídiku hasoru ajénsia/ajente
governu sira ho relasaun ba alegasaun abuzu direitus umanus; maibé to’o
momentu ne’e, aprosimasaun Provedór nian mak atu refere ba alegasaun
abuzu sira ba Ministru Públiku ka lideransa sira iha PNTL ka F-FDTL.
f. Interferénsia Arbiru ho Privasidade, Família, Uma, ka
Korrespondénsia
Lei bandu asaun hirak hanesan ne’e no governu jeralmente fó respeitu ba
proibisaun hirak-ne’e iha prátika.
Governu sei luta nafatin atu kompleta lejizlasaun no polítika nasionál
kona-ba direitu proprietáriu ba rai ne’ebé atrazadu kleur ona. Falta
klareza nafatin ho relasaun ba asuntu ne’e hamosu krítikas kontra
governu tanba la fó hanoin ba reklamasaun privadu barak no halo despeju
ba rezidente balu sai hosi rai ne’ebé define ona nu’udar propriedade
estadu, maski laiha despeju hanesan ne’e iha tinan ne’e nia laran.
Seksaun 2. Respeitu ba Liberdade Sívil sira, Inklui:
a. Liberdade Espresaun no ba Imprensa
Lei sei halo dispozisaun ba liberdade espresaun no imprensa, no governu
jeralmente fó respeitu ba direitu hirak-ne’e iha prátika.
Violénsia no Haterus (Persegisaun): Iha loron 16 Jullu, membru ida hosi
Unidade Operasaun Espesiál (UEP) Dili PNTL baku foto-jornalista ida
ne’ebé halo kobertura ba despeju hasai ema ne’ebé okupa hela tiha iha
ótel ida ne’ebé naksobu. Jornalista ne’e halo alegasaun katak polísia sira
baku tan nia iha eskuadru polísia hafoin nia kapturasaun. Kazu ne’e
seidauk investiga iha tinan nia ikus.
Liberdade Internet
Laiha restrisaun hosi governu hodi limita asesu ba internet ka reportajen
kredivel katak governu mak monitoriza e-mail ka fatin diskusaun públiku
iha internet. Liberalizasaun ba setór telekomunikasaun iha tinan 2012
aumenta tiha ona kompetisaun, aumenta asesu no kualidade servisu nian,
no hatun tiha folin. Enkuantu hadi’a hela badadaun, asesu ba internet sei
karun liu ka la disponivel ba maioria Timor-oan sira, liuliu iha área
urbana sira-nia li’ur. Uniaun Telekomunikasaun Internasionál halo
estimativa kata menus liu porsentu 1 hosi sidadaun sira mak uza daudaun
internet.
Liberdade Akadémiku no Eventu Kulturál sira
Governu jeralmente la halo restrisaun ba liberdade akadémiku ka eventu
kulturál sira. Peskiza akadémika kona-ba lian-Tetun no lian indíjena sira-
seluk tenke iha aprovasaun liuhosi Institutu Linguístika Nasionál.
b. Liberdade ba Asembleia no Asosiasaun ho Pás
Lei sei fó dalan ba liberdade asembleia no asosiasaun, no governu
jeralmente respeita direitu hirak ne’e iha prátika.
Liberdade Asembleia
Lei kona-ba asembleia no manifestasaun estabelese hela tiha matadalan
sira kona-ba oinsá atu hetan autorizasaun atu hala’o manifestasaun,
rekere katak polísia sira simu notifikasaun loron haat molok atu halo
manifestasaun ka greve ruma, no estabelese hela tiha rekízitu sira hodi
hadook an hosi edifísiu balu. Maibé, iha kazu maioria, autoridade sira fó
dalan ba manifestasaun sira atu la’o lahó notifikasaun avansadu rekízitu,
no kuaze nunka halo tuir rekízitu atu hadook an hosi edifísiu ka
instalasaun.
Liberdade Asosiasaun
Konstituisaun RDTL halo dispozisaun ba liberdade asosiasaun, no
governu jeralmente respeita direitu ida-ne’e iha prátika. Iha loron 2 Jullu,
governu aprova tiha rezolusaun ida hodi halo bandu permanente ba grupu
artes marsiais hafoin tuir investigasaun ne’ebé liga membru balu hosi
grupu hirak-ne’e ho asaun kriminozu no violénsia gang nian.
Subsekuentemente, PNTL lansa operasaun iha rai-laran tomak, kaer hela
membru hosi grupu hirak-ne’e no konfiska hela tiha materiál ho relasaun
ba artes marsiais. Maski medida hirak-ne’e mak kreditadu amplamente ho
redusaun signifikativu ba violénsia ho relasaun ba gang sira, ONG lokál
balu, nomós lider sira hosi grupu artes marsiais, halo krítika ba governu
tanba sira halo limitasaun ba liberdade asosiasaun.
c. Liberdade Relijaun
Haree Departamentu Estadu nia International Religious Freedom Report
iha www.state.gov/j/drl/irf/rpt/.
d. Liberdade Movimentu, Ema Dezlokadu Internu, protesaun ba
refujiadu, no Ema Estadu-Laek
Lei fó dalan ba liberdade movimentu iha rai-laran tomak, viajen ba rai-
li’ur, emigrasaun, no repatriasaun, no governu jeralmente fó-respeitu ba
direitu hirak-ne’e iha nia prátika. Governu jeralmente halo kooperasaun
ho Gabinete Altu-Komisáriu ONU ba Refujiadu sira no organizasaun
umanitáriu sira-seluk hodi fornese protesaun no asisténsia ba ema ne’ebé
dezlokadu internu, refujiadu, refujiadu ne’ebé filafali, ema ne’ebé buka
azilu, ema estadu-laek, no ema seluk ne’ebé nia iha interese ba. Maibé,
durante tinan nia laran, autoridade sira rekuza grupu migrante iregulár
ida-nia asesu ba organizasaun umanitáriu sira no karik hasai sira ho forsa
hosi rai-laran.
Movimentu iha Rai-Laran: Viajen tjuir estrada ba enklave Oecusse
nesesita vistu no atu para kleur iha pontu-kontrolu Timorense no
Indonéziu iha fatin hakat fronteira.
Protesaun ba Refujiadu sira
Asesu ba Azilu: Lei iha ona dispozisaun atu fó estatutu azilu ka refujiadu,
no governu iha ona sistema atu fornese protesaun ba refujiadu sira.
Governu fó ona estatutu refujiadu ba ema sira; maibé iha preokupasaun
katak país ne’e nia regulamentu ne’ebé ukun estatutu azilu no refujiadu
karik sei preklui refujiadu jenuinu atu prova sira-nia elijibilidade ba
estatutu hanesan ne’e. Porezemplu, ema ne’ebé hakarak aplika ba azilu
iha oras 72 de’it atu aplika hafoin sira tama ba rai-laran. Ema estranjeiru
ne’ebé hela ona iha rai-laran iha oras 72 de’it atu hahú prosesu hafoin
situasaun iha sira-nia rain rasik sai perigozu liu ba sira atu bele filafali ho
seguru.
Iha loron 1 Jullu, grupu migrante iregulár na’in 95, maioria ema
Rohingya hosi Birmánia no Bangladés, tun ba rai iha tasi-ibun iha tasi-
mane hafoin sira-nia ró hasoru difikuldade iha dalan mai hosi Indonézia.
Pesoál PNTL no F-FDTL rekuza asesu ba organizasaun hotu hotu, inklui
Organizasaun Internasionál ba Migrasaun (IOM) hodi hasoru ho ema
lubuk ne’e. PNTL sira lori migrante sira ba tasi-ibun iha tasi-feto iha-
ne’ebé iha loron 11 Jullu sira tama ba ró-peska ida hodi filafali ba
Indonézia. Portavós migrante sira-nian reklama katak grupu ne’e mak
rekuza oportunidade atu husu protesaun no katak PNTL hasai sira ho
forsa. Grupu direitus umanus internasionál no lokál sira krítika governu
tanba nia fallansu atu kumpre tuir nia obrigasaun nu’udar asinatáriu ba
Konvensaun ONU nian Relasiona ba Estatutu Refujiadu sira no nu’udar
membru ida hosi Prosesu Bali nian kona-ba Lori Ema Kontrabandu,
Tráfiku Umanu, no Krimi Tranznasionál Relasionadu. Governu reklama
katak migrante regulár sira-ne’e la husu protesaun ka hato’o sira-nia
hakarak atu hela iha rai-laran.
Seksaun 3. Respeitu ba Direitu Polítiku sira: Direitu Sidadaun sira-
nian Atu Troka sira-nia Governu
Lei fó dalan ba sidadaun sira atu troka sira-nia governu tuir dalan
hakmatek. Sidadaun sira ezersa hela tiha direitu ida-ne’e iha prátika
liuhosi eleisaun periódiku, livre no justu bazeia ba sufrájiu (direitu atu
vota) universál.
Eleisaun no Partisipasaun Polítiku
Eleisaun Foin Lalais ne’e: Grupu observadór internasionál sira julga
nu’udar livre no justu, eleisaun prezidensiál no parlamentár iha 2012
ne’ebé hala’o lahó asisténsia hosi misaun integradu ONU nian.
Partisipasaun hosi votante sira iha eleisaun mak porsentu 75, tun uitoan
hosi porsentu 80 iha 2007 ,maibé nafatin iha nivel aas tuir padraun
internasionál sira. Preokupasaun sériu kona-ba violénsia pré no pós
eleisaun provadu laiha baze-fundamentál no, la hanesan ho tinan 2007,
formasaun governu foun ne’e mosu iha sirkunstánsia relativamente
hakmatek.
Partisipasaun hosi Feto no Minoria sira: Feto sira manán fatin 25 hosi 65
iha parlamentu, nomós pozisaun ministeriál superiór rua – finansas no
solidaridade sosiál – pozisaun vise-ministra haat, no pozisaun sekretária
estadu haat. Lei eleitorál rekere katak feto sira tenke iha kandidatura
pelumenus katoluk ida iha partidu polítiku ida-ida nia lista kandidatu ba
eleisaun parlamentár.
País ne’e nia grupu minoria étnika ki’ik sira integradu didi’ak ona iha
sosiedade nia leet. Númeru membru sira hosi grupu hirak-ne’e iha
parlamentu no pozisaun governu sira-seluk laiha serteza tanba auto-
identifikasaun ba etnisidade la’ós prátika komún ida.
Seksaun 4. Korrupsaun no Falta Transparénsia iha Governu
Lei fó dalan ba penalidade penál ba korrupsaun ofisiál; maibé, governu
hasoru dezafiu barak hodi ezekuta lei ne’e, no iha persepsaun jerál katak
ofisiál sira dalabarak envolve an iha hahalok korruptu.
Korrupsaun: Halo tuir Lei, Komisaun Anti-Korrupsaun (KAK) iha
responsabilidade atu lidera atividade anti-korrupsaun nasionál no iha
autoridade atu refere kazu sira ba Ministru Públiku hodi tuir prosesu
legál. Gabinete Prokuradór Jerál, ne’ebé iha autoridade ultimu ba prosesu
penál hotu hotu, bele mós dirije KAK atu investiga kazu korrupsaun
espesífiku sira. Durante tinan nia laran Gabinete Prokuradór Jerál lori
maizumenus kazu korrupsaun foun 40 ba tribunál. Kazu hitunulu-resin-
lima hela iha faze investigasaun seidauk hotu.
Iha loron 18 Janeiru, Tribunál Rekursu, funsiona hela nu’udar Tribunál
Supremu, rejeita apelu estraordináriu hosi antiga Ministra Justisa Lucia
Lobato, ne’ebé haruka ba prizaun iha tinan 2012 tanba kondena ba krimi
mal-administrasaun fundus. Iha loron 25 Juñu, tribunál absolve ona
Sekretária Estadu ba Fortelesimentu Institusionál Francisco Borlaco hosi
akuzasaun korrupsaun. Iha loron 30 Outobru, Tribunál Distritu Dili
kondena uluk Sekretária Estadu ba Meio-Ambiente Abilio Lima no nia
funsionáriu rua ba krimi korrupsaun ativu, korrupsaun pasivu tanba asaun
ilegál, dezvia osan, no falsifikasaun relatóriu tékniku, tanba eventu hosi
tinan 2010. Tribunál fó pena multa US$5.300 no kustu tribunál nian.
Iha akuzasaun kona-ba korrupsaun iha polísia. Akuzasaun balu envolve
subornu ne’ebé polísia fronteira simu iha fronteira rai nian ho Indonézia
no subornu ne’ebé polísia sira iha fatin prostituisaun ne’ebé envolve an
iha tráfiku umanu. Governu falta kapasidade sufisiente atu identifika
traballadór seksu sira nu’udar vítima tráfiku umanu.
Protesaun ba Denunsiante sira: Lei la proteje empregadu privadu no
públiku sira-ne’ebé halo divulgasaun internu ka divulgasaun públiku tuir
lei hosi evidénsia atividade ilegál, hanesan husu subornu ka hahalok
korruptu seluk, desperdísiu ka fraude grave, mal-administrasaun grave,
abuzu podér, ka perigu substansiál no espesífiku ba saúde no seguransa
públika.
Divulgasaun Finanseiru: Lei rekere katak membru aas liu hotu hosi
governu tenke deklara sira-nia bens pesoál ba Tribunál Rekursu, maibé
deklarasaun hirak-ne’e la presiza publika. Iha fulan-Setembru, Primeiru
Ministru Gusmão afirma katak nia ofisiál sira hotu deklara tiha ona sira-
nia bens pesoál ba tribunál iha tinan 2012. Prezidente Taur Matan Ruak
deklara tiha ona nia bens pesoál iha públiku iha tinan 2012 no enkoraja
membru governu hotu hotu atu halo tuir nia ezemplu, maibé to’o iha tinan
nia ikus, néin ema ida deklara tiha ona nia bens pesoál ba públiku.
Asesu Públiku ba Informasaun: Lei estipula ona katak lejizlasaun hotu
hotu, desizaun Tribunál Supremu (bainhira harii tiha ona) , no desizaun
hotu hotu hosi orgaun governu tenke públika iha Jornál Repúblika nian.
Se la públika sira mak konsidera nulu no laiha efeitu. Regulamentu sira
mós dispoin ba asesu públiku ba prosedimentu no desizaun tribunál
nomós ba orsamentu no kontas nasionál; maibé, iha preokupasaun katak
asesu ba públiku hasoru restrisaun. Porezemplu, seksaun balu hosi Jornál
Repúblika publika iha lian-Portugués de’it, maski lei mós rekere
publikasaun iha lian-Tetun.
Seksaun 5. Atitude Governu nian Kona-ba Investigasaun
Internasionál no La’ós-Governmentál ba Violasaun Direitus Umanus
Alegadu sira
Grupu direitus umanus doméstiku no internasionál oin-oin barak
jeralmente halo operasaun la hasoru restrisaun hosi governu, hodi
investiga no publika rezultadu kona-ba kazu violasaun direitus umanus.
Ofisiál Governu sira baibain halo kooperasaun ho organizasaun hirak-
ne’e, maibé durante tinan nia laran iha instánsia iha-ne’ebé autoridade
seguransa sira prevene ka reziste esforsu sira atu monitoriza
konformidade tuir direitus umanus. Porezemplu, iha Jullu PNTL rekuza
asesu hosi IOM no ONG sira-seluk ba lubuk migrante iregulár ne’ebé
husik temporariamente iha tasi-sorin tasi-mane loro-sa’e nian.
Orgaun Direitus Umanus Governu nian: Gabinete Provedór Direitus
Umanus no Justisa iha responsabilidade ba promosaun direitus umanus
no governasaun di’ak no iha nia orsamentu no funsionáriu dedikadu rasik.
Nia sei iha kbiit atu investiga no monitoriza abuzu ba direitus umanus no
padraun lala’ok governu nian, nomós atu halo rekomendasaun ba
autoridade relevante sira. Gabinete Provedoria ne’e iha nia fatin iha Dili
ho nia eskritóriu tan iha Same, Bobonaro, Oecusse, no Baucau. Nia sei
iha abilidade limitadu atu hala’o servisu estensaun ka atividade iha
distritu sira-seluk. Rede Monitorizasaun Direitus Umanus, ne’ebé
kompostu hosi ONG 10, halo kooperasaun besik ho Provedoria. Laiha
reportajen kona-ba interferénsia hosi governu iha atividade Provedoria
nian.
Rekomendasaun hosi Komisaun Lia-Loos no Amizade Indonézia-Timor-
Leste no Komisaun ba Rekollamentu, Lia-loos no Rekonsiliasaun, ho
relasaun ba programa reparasaun nasionál no kriasaun “Institutu
Memoria” seidauk iha resposta.
Seksaun 6. Diskriminasaun, Abuzu Sosiál, no Tráfiku Umanu
Regulamentu Governu halo bandu forma hotu hotu diskriminasaun.
Maibé, violénsia kontra feto sira sai nafatin hanesan problema boot, no
diskriminasaun kontra feto, ema ho defisiénsia, no membru grupu
minoria sira mosu nafatin.
Feto sira
Violasaun Seksuál no Violénsia Doméstika: Violénsia bazeia-ba-jéneru
sai nafatin preokupasaun sériu. Mezmuké violasaun seksuál ne’e nu’udar
krimi, ho kastigu to’o tinan 20 iha prizaun, fallansu atu investiga ka lori
prosesu legál hasoru kazu alegadu violasaun seksuál no abuzu seksuál sei
komún, nomós atrazu kleur. Autoridade sira hato’o katak númeru kazu
pendente iha tribunál halo komunidade balu buka dalan atu responde ba
akuzasaun violasaun seksuál tuir lei tradisionál, ne’ebé la sempre fornese
justisa ba vítima sira. Definisaun violasaun seksuál halo tuir kódigu penál
parese luan natoon atu halo violasaun seksuál hosoru kaben rasik sai
nu’udar krimi, maski definisaun ne’e ladauk hasoru teste iha tribunál.
Iha tinan 2010 parlamentu aprova lei Kontra Violénsia Doméstika atu
fornese protesaun no defeza ba grupu vulneravel, inklui feto, labarik, ema
katuas-ferik no ema ho defisiénsia, kontra forma hotu hotu violénsia nian,
esplorasaun, abandonu, opresaun, abuzu seksuál, no mal-tratamentu.
Maski iha obstakulu kulturál no institusionál barak ne’ebé impede
implementasaun lei ida-ne’e, ONG lokál sira haree lei ne’e iha efeitu
pozitivu tanba enkoraja vítima sira hosi violénsia doméstika atu relata
sira-nia situasaun ba polísia. ONG balu ne’ebé monitoriza tribunál nia
tratamentu ba kazu hirak hanesan ne’e no hirak ne’ebé presta servisu
asisténsia ba vítima sira iha kazu hirak ne’e mak krítika maka’as prosesu
oinsá kaer kazu sira-ne’e. Prokuradór sira rotinamente halo akuzasaun iha
kazu ne’ebé envolve kanek agravadu no uzu armas letál nu’udar kazu
asaltu korporeál simples. Polísia sira hala’o hela tiha investigasaun la
kle’an de’it. Dalabarak vítima tenke husik nia uma durante investigasaun
no prosesu kazu ne’e. Investigasaun no prosesu legál bele rezulta ho
atrazu to’o tinan rua hosi reportajen ulukliu to’o nia dispozisaun. Polísia,
prokuradór, no juiz sira rotinamente ignora parte barak iha lei ne’ebé
proteje vítima sira. Ikus liu, nune’e mós hafoin kazu ida tuir prosesu legál
ho susesu, juiz sira kuaze universalmente fó-sai pena suspensa ne’ebé la
envolve tempu iha prizaun. Iha tinan nia ikus ONG lokál ida-ne’ebé
trasa-tuir violénsia doméstika relata katak iha kazu 178 hosi abuzu
doméstiku; hosi hirak-ne’e, kazu 79 mak refere ba prokuradór jerál ba
investigasaun no prosesu legál, kazu 55 ba julgamentu iha tribunál, no
kazu 38 hela iha faze investigasaun hosi PNTL.
Violénsia doméstika hasoru feto sira sai hela problema boot, dalabarak
hatodan tanba autoridade sira lakohi responde ho maneira agresivu.
PNTL nia Unidade Pesoa Vulneravel (VPU) jeralmente kaer kazu
violénsia doméstika no krimi seksuál sira. Organizasaun feto sira-nian
avalia tiha dezempeñu VPU nian nu’udar variavel. Ofisiál balu buka-tuir
kazu sira ativamente, no seluk tan iha preferénsia atu haruka sira ba
mediasaun ka nu’udar kazu asuntu familiár privadu. Falta apoiu no
rekursu halo restrisaun maka’as ba operasaun VPU nian. Dalaruma
polísia sira hasoru presaun hosi membru komunidade sira atu ignora kazu
violénsia doméstika ka abuzu seksuál sira. Kódigu disiplináriu PNTL
nian fó dalan ba PNTL atu impoin sansaun disiplináriu kontra polísia sira
ne’ebé komete violénsia doméstika iha sira-nia uma rasik, maibé PNTL
kuaze nunka aplika dispozisaun ida-ne’e. Governu no sosiedade sívil
promove ativamente kampaña konxiensializasaun hodi kombate violénsia
kontra feto, inklui violasaun seksuál.
Asédiu Seksuál: Lei traballu ne’ebé envigora iha tinan 2012 halo bandu
asédiu seksuál iha serbisu-fatin, maibé iha reportajen katak asédiu seksuál
ne’e akontese beibeik iha fatin barak.
Direitu Reprodutivu sira: Governu rekoñese direitu kaben-na’in no
individuál sira-nian atu deside livre no ho responsabilidade ba númeru,
espasu, no tempu atu hahoris sira-nia oan nomós atu hetan informasaun
no meius atu halo nune’e livre hosi diskriminasaun, koersaun no
violénsia. Konsiderasaun relijiozu no ekonómiku halo limitasaun ba feto
sira nia asesu ba informasaun planeamentu familiár no edukasaun.
Utilizasaun anti-konsepsaun mak menus, maski Ministériu Saúde no
ONG sira promove hotu, tantu métodu planeamentu familiár naturál no
modernu, inklui distribuisaun ba aparellu intra-uteru, injesaun anti-
konsepsaun, no kondom sira. Feto adultu sira sofre nafatin hosi
mortalidade aas liu mane sira-nian. Levantamentu Demográfiku no Saúde
ikus liu iha tinan 2012 relata katak kauzu gravidés no ho relasaun ba
gravidés konta ba porsentu 42 hosi feto nia mate entre idade tinan 15 no
49. Halo tuir estimativa 2011 nian hosi WHO, taxa mortalidade materna
iha rai-laran mak mate 300 kada moris 100.000. Profisionál saúde
kualifikadu mak asiste porsentu 59 hosi nasimentu iha iha fatin urbanu
(hirak ne’ebé moris iha Dili) maibé mesak porsentu 21 deit hosi
nasimentu iha fatin rurál. Porsentu 61 hosi inan sira simu kuidadu pós-
partus. Levantamentu Demográfiku no Saúde iha 2010 relata katak
deznutrisaun no falta asesu ba servisu saúde mak faktór boot liu hotu
ne’ebé halo influénsia ba taxa mortalidade materna.
Diskriminasaun: Prátika kostumeira balu halo diskriminasaun kontra feto.
Porezemplu, iha rejiaun ka suku balu iha-ne’ebé prátika tradisionál
domina, feto sira labele simu lima-rohan ka sai na’in ba rai. Prátika
kulturál tradisionál sira hanesan selu folin ba feto mós mosu. Feto sira
mós hasoru dezvantajen atu buka oportunidade serbisu iha nivel suku.
Konstituisaun fó dalan ba direitu iguál ba propriedade, maibé sistema
lima-rohan tradisionál sira iha tendénsia atu esklui feto sira hosi direitu
proprietáriu ba rai. Iha tinan 2012 parlamentu aprova lei rai nasionál,
ne’ebé inklui direitu espesífiku ba feto atu sai na’in ba rai, maibé
lejizlasaun ne’e kona veto hosi prezidente uluk nian tanba razaun sira-
seluk ne’ebé laiha relasaun ba asuntu ne’e.
Sekretária Estadu ba Promosaun Igualdade iha Gabinete Primeiru
Ministru nian mak iha responsabilidade ba promosaun igualdade jéneru.
ONG feto sira-nian serbisu iha organizasaun plataforma ida hanaran Rede
Feto nia okos, ne’ebé koordena serbisu hosi ONG sira ne’ebé serbisu ba
asuntu feto no fó kontribuisaun ba prosesu projetu lejizlasaun kona-ba
asuntu feto sira-nian, hanesan Lei Kontra Violénsia Doméstika.
Sekretária Estadu ba Promosaun Igualdade no asesór ba Primeiru
Ministru ba sosiedade sívil koordena no fó apoiu ba Rede Feto nia
serbisu.
Ministériu Solidaridade Sosiál no organizasaun feto sira-nian oferese hela
tiha asisténsia ba feto vítima hosi violénsia, inklui uma-mahon ba vítima
violénsia doméstika no insestu, fatin-hakmatek iha ospitál nasionál ba
vítima hosi violénsia doméstika no asaltu seksuál, no ema atu akompaña
vítima sira ba prosedimentu iha tribunál.
Labarik sira
Rejistu Moris: Labarik sira sai sidadaun tanba moris iha rai-laran ka tanba
iha inan ka aman Rezidente ida. Rejistu Sívil Sentrál ida sei halista
labarik nia naran wainhira moris mai no fó-sai sertidaun moris nian. Taxa
rejistu moris nian mak menus.
Edukasaun: Konstituisaun RDTL halo estipulasaun katak ensinu báziku
tenke obrigatóriu no gratuitu. Lei ne’e rekere tinan edukasaun obrigatóriu
tinan sia hahú ho idade tinan neen; maibé laiha sistema ida hodi obriga
konformidade tuir edukasaun obrigatóriu ne’e, nune’e mós laiha sistema
atu asegura fornesimentu edukasaun gratuitu ne’e. Estatístika governu no
ONU nian ne’ebé disponivel foin lalais ne’e (2010) indika katak
maizumenus porsentu 20-30 hosi labarik idade ensinu báziku iha nasaun
laran tomak la matríkula eskola, no taxa la matríkula iha área rurál mak
aas liu fali área urbana sira. Iha dadus agregadu, labarik-mane sira iha
probabilidade boot liu atu tuir eskola duké labarik-feto sira.
Abuzu ba Labarik sira: Iha área rurál sira inan-aman sira ho tusan
maka’as dalaruma fó sira-nia oan nu’udar traballadór-aforsadu hodi taka
sira-nia tusan. Se oan ne’e mak feto, família ne’ebé simu bele mós ezije
ba pagamentu barlake ruma ne’ebé normalmente atu fó ba oan-feto ne’e
nia inan-aman sira. Abuzu seksuál no insestu hasoru labarik sira mós sai
hanesan preokupasaun boot. Iha fulan-Jullu Governu kondena autór rua
hosi abuzu labarik ne’ebé karakterizada nu’udar insestu ba kastigu
prizaun tinan 16 no 18, maibé maski iha reportajen barak hosi prátika
hirak hanesan ne’e, kazu uitoan de’it mak tama ba prosesu justisa formál.
Kaben Aforsadu no Sedu: Idade legál ba kaben mak tinan 16 ho kaben
molok idade hanesan ne’e buat raru. Halo tuir informasaun foin lalais liu
hosi UNICEF (2010), iha estimativa katak porsentu 19 hosi labarik-feto
kaben molok idade tinan 18. Iha parte balu iha sosiedade nia leet, kaben
labarik konsidera aseitavel, liuliu iha kazu kaben arranju. Sosiedade sívil
nasionál no ONG internasionál sira husu atu aumenta idade legál ba
kaben sa’e hosi tinan 16 to’o tinan 18.
Esplorasaun Seksuál ba Labarik sira: Laiha definisaun klaru kona-ba
idade menus ne’ebé tuir definisaun katak seksu mak la’ós konsensuál.
Violénsia kontra labarik no asaltu seksuál ba labarik hela problema boot.
Esplorasaun seksuál ba menór sira mosu duni. Kódigu penál deskreve
vítima vulneravel halo tuir objetivu violasaun seksuál nu’udar “vítima
idade menus tinan 17” no halo dispozisaun ba sentensa agravada. Kódigu
penál haree ketaketak ba “abuzu seksuál ba menór ida,” ne’ebé deskreve
nu’udar ema ne’ebé “idade menus tinan 14”, nomós haree ketaketak
“lala’ok seksuál ho adolexente,” ne’ebé nia define nu’udar “menór ida
entre idade tinan 14 no 16.” Kódigu penál mós halo prostituisaun labarik
no pornográfia labarik sai krimi no define hela “labarik” tuir objetivu
dispozisaun sira-ne’e nian nu’udar “menór idade menus tinan 17.”
Kódigu penál mós kriminaliza raptu ka hadau menór, maski la define
saida mak konstitui menór tuir objetu seksaun ne’e nian.
Raptu Labarik Internasionál: País ne’e la halo parte iha Konvensaun
Hague 1980 nian kona-ba Aspektu Sívil hosi Raptu Labarik
Internasionál.
Anti-Semitizmu
Laiha populasaun indíjena Judeu, no laiha reportajen ba asaun anti-
Semítiku.
Tráfiku Umanu
Haree iha Departamentu Estadu nia Trafficking in Persons Report iha
www.state.gov/j/tip.
Ema sira ho Defisiénsia
Parlamentu ladauk aprova lejizlasaun ho relasaun ba ema ho defisiénsia
sira. Maski nune’e, governu foti ona medida sira hodi kumpre tuir nia
obrigasaun konstitusionál atu proteje direitu ba ema sira ho defisiénsia.
Iha tinan 2011, governu estabelese ona grupu traballu altu-nivel atu
dezenvolve Polítika Defisiénsia Nasionál. Tuir sensus governu 2010 nian,
iha ema na’in 48.243 mak ho defisiénsia iha rai-laran. Ema ho defisiénsia
hetan benefísiu hosi asisténsia sosiál hosi governu no Bolsa da Mae,
programa bolsa-estudu ne’ebé governu fornese iha Ministériu
Solidaridade Sosiál nia okos. Governu la promulga lejizlasaun ka halo
mandatu oin-seluk ba asesibilidade ba edifísiu sira ba ema ho defisiénsia
sira, no lei la bandu diskriminasaun kontra ema ho defisiénsia fízika,
sensóriu, intelektuál no mentál. Regulamentu eleitorál fó fatin ba ema ho
defisiénsia, no permite sira atu husu asisténsia atu vota. Iha distritu barak
labarik sira ho defisiénsia labele bá eskola tanba problema ho asesu.
Laiha dispozisaun koñesidu ho relasaun ba viajen iha aviaun no forma
transporte seluk tan.
Inisiativa formasaun no vokasionál la responde ba nesesidade hosi ema
ho defisiénsia. Iha reportajen katak ema ho defisiénsia mentál dalaruma
hasoru prátika diskriminativa ka tratamentu degradente iha parte tanba
falta apoiu komunitáriu apropriadu ka falta referénsia ba rekursu ne’ebé
iha ona. Autoridade sira hatama ema ho defisiénsia mentál iha
populasaun prizaun jerál. Diresaun ida iha Ministériu Solidaridade Sosiál
sei iha responsabilidade atu proteje direitu hosi ema sira ho defisiénsia.
Minoria Nasionál/Rasiál/Étnika
Tensaun entre ema sira hosi distritu Lorosa’e no ema hosi distritu
Loromonu hakmatek hela jeralmente, no observadór sira hato’o katak
laiha insidente espesífiku ruma durante tinan nia laran.
Abuzu Sosiál, Diskriminasaun no Lala’ok Violénsia Bazeia ba
Orientasaun Seksuál no Identidade Jéneru
Lei la halo referénsia ida ba relasaun seksuál konsensuál entre seksu
hanesan. Ema lezbiana, omoseksuál, biseksuál no tranzjéneru (LOBT)
sira ladún vizivel iha país ne’e, maski iha pesoalidade públiku ne’ebé
hodi sira-nia omoseksualidade iha públiku. Laiha reportajen formál hosi
diskriminasaun bazeia ba orientasaun seksuál ka identidade jéneru, iha
parte tanba koñesimentu limitadu kona-ba asuntu ne’e no falta protesaun
jurídiku formál.
Organizasaun LGBT tolu mak harii ona iha tinan 2012: Fundasaun Timor
Hari (FTH), Hyvos, no Gayamor. FTH promove saúde komunidade
LGBT nian no fornese hela informasaun kona-ba HIV no SIDA. Hyvos
promove direitus umanus liga ho relasaun entre seksu hanesan. Gayamor
haka’as an atu hasa’e konxiénsia no koñesimentu komunidade nian kona-
ba direitu LGBT no naun-diskriminasaun.
Violénsia ka Diskriminasaun Seluk iha Sosiedade nia Leet
Violénsia ka diskriminasaun iha sosiedade nia leet kontra ema ho
HIV/SIDA la aprezenta nu’udar problema. Laiha evidénsia ba violénsia
kontra grupu seluk ne’ebé la kobre iha leten.
Seksaun 7. Direitu Traballadór nian
a. Liberdade Asosiasaun no Direitu ba Negosiasaun Koletivu
Lei, inklui regulamentu no instrumentu estatuáriu relasionadu, sei proteje
traballadór sira-nia direitu atu forma no halo parte iha organizasaun
traballadór nian lahó autorizasaun ulukliu, direitu ba greve, no
negosiasaun koletivu. Sindikatu sira bele ezbosa sira-nia konstituisaun no
regra rasik no eleita sira-nia reprezentativu sira; maibé, tentativa atu
organiza traballadór sira jeralmente la’o neineik tanba falta esperiénsia,
falta abilidade organizasionál, no realidade katak liu porsentu 80 hosi
maun-de-obra tomak serbisu iha setór informál. Iha ona prosedimentu
rejistrasaun ofisiál ba sindikatu sira no organizasaun empregadór nian.
Liberdade asosiasaun no negosiasaun koletivu hetan respeitu. Iha tinan
2012 parlamentu aprova tiha lei greve nian. Laiha greve ho relasaun ba
empregu durante periódu reportajen, nune’e dispozisaun sira iha lei ne’e
seidauk hasoru teste. Maski lei ne’e bandu empregadór sira atu hapara
serbisu tanba atividade sindikalista nian, nia mós fó dalan ba
kompensasaun finanseiru duké hahú fali serbisu, nune’e parsialmente
halo fraku liu protesaun kontra interferénsia hosi empregadór sira. Lei
ne’e mós hamenus tempu ne’ebé rekere ba notifikasaun eskríta kona-ba
greve hosi loron 10 tun to’o loron 5, menus-ke ba traballadór sira ne’ebé
iha empregu hosi kompañia ka instituisaun sira ne’ebé fornese
“nesesidade sosiál indispensável” hanesan farmasia, ospitál, ka kompañia
telekomunikasaun sira. Traballadór sira iha kategória hirak ne’e la sujeita
ba bandu kontra greve, maibé sira iha “obrigasaun atu asegura
fornesimentu ba servisu mínimu ne’ebé konsidera hanesan indispensável”
hodi responde ba nesesidade públiku durante greve nia laran.
Iha tinan 2011 banku nasionál Indonéziu Mandiri hapara kontratu ba
empregadu tolu iha rai-laran. Empregadu tolu ne’e hatama reklamasaun
ba Sindikatu Traballadór Jerál, ne’ebé ezije atu hahú fali sira-nia
kontratu. Banku Mandiri hamriik tuir nia desizaun maibé konkorda atu
selu kompensasaun iguál ho serbisu fulan 36 ba empregadu ida-ida
ne’ebé sira hapara kontratu. Sindikatu Traballadór Jerál haree
kompromisu ne’e nu’udar akordu kompensasaun di’ak liu buat ne’ebé lei
bele fó.
Halo tuir Organizasaun Traballu Internasionál no sindikatu traballadór
nian, laiha instánsia hapara kontratu serbisu tanba atividade sindikalista
durante tinan nia laran, no nune’e governu laiha nesesidade atu aplika lei
sira-ne’e. Lei fó dalan ba Konsellu Ministru atu suspende greve ida se
karik halo impaktu ba orden públiku. Taka odamatan ba serbisu-fatin hosi
na’in sira ne’e proibidu. Lei bandu ema estranjeiru nia partisipasaun iha
administrasaun sindikatu traballadór nian, maski laiha evidénsia katak
autoridade sira aplika proibisaun ida-ne’e.
Lei kona-ba asembleia no manifestasaun bele utiliza atu limita greve sira
maibé la uza tuir dalan ne’e (haree seksaun 2.b.) durante tinan nia laran.
Traballadór sira jeralmente iha esperiénsia uitoan de’it atu negósia
kontratu sira, atu promove direitu traballadór nian, ka atu envolve an iha
prosesu negosiasaun koletivu. Ministériu Solidaridade Sosiál mak ajénsia
governu nian ne’ebé iha responsabilidade atu rezolve disputa traballadór
nian.
b. Proibisaun Kontra Traballu Aforsadu ka Obrigatóriu
Regulamentu governu nian bandu traballu aforsadu ka obrigatóriu, maski
iha reportajen katak prátika hirak hanesan ne’e mosu duni. Durante tinan
nia laran iha reportajen kona-ba labarik sira ne’ebé servisu tuir tusan iha
traballu doméstiku no agrikulturál liuhosi membru família sira hodi selu
fali tusan ne’e.
Haree mós Departamentu Estadu nia Trafficking in Persons Report iha
www.state.gov/j/tip.
c. Proibisaun kontra Traballu Infantíl no Idade Mínimu ba Empregu
Lei traballu 2012 nian jeralmente halo bandu labarik idade menus tinan
15 atu serbisu maibé sei fó dalan ba “serbisu kmaan” no programa
vokasionál ba labarik sira entre tinan 13 no 15. Lei traballu la aplika ba
empreza família nian ba subsisténsia ka ba serbisu doméstiku, ida ikus
ne’ebé mak atu regula liuhosi lei ketak ida. Dekretu-lei Nú. 10/2008 kria
ona Diresaun Nasionál ba Reintegrasaun Sosiál, ne’ebé iha
responsabilidade ba dezenvolvimentu no implementasaun ba programa
sira ho objetivu atu promove no proteje direitu labarik nian. Dekretu-lei
Nú. 19/2009 bandu violasaun ba direitu labarik nian, hanesan abandonu,
halo aat, maltratamentu, tratamentu kruél, abuzu seksuál, prostituisaun,
pornográfia, tráfiku labarik, no inskreve labarik sai militár.
Traballu infantíl iha setór informál sai hela problema ida, liuliu iha
agrikultura, fa’an sasán iha estrada, no serbisu doméstiku. Jeralmente,
autoridade sira limita aplikasaun kódigu traballu iha Dili nia li’ur.
Ministériu Solidaridade Sosiál, Sekretária Estadu ba Formasaun
Profisionál no Polítika Empregu, no PNTL iha responsabilidade atu
aplika lei traballu infantíl. Governu iha ona inspetór traballu na’in 20,
na’intolu hosi hirak ne’e iha responsabilidade atu investiga kazu traballu
infantíl no atu obriga konformidade tuir lei traballu infantíl. Maibé,
Governu laiha programa sira hodi responde espesifikamente ba forma
traballu infantíl aat liu hotu, liuliu forma traballu infantíl perigozu iha
agrikultura iha Dili nia li’ur. Labarik sira iha área rurál kontinua atu halo
parte iha atividade agrikulturál perigozu barak, uza makinária no alat
perigozu, lalin sasán todan, no aplika pestisida perigozu. Labarik sira mós
serbisu iha atividade peska, ho balu serbisu oras naruk, halo serbisu
todan, no seluk tan hasoru hela perigu hanesan mout iha tasi.
Haree mós Departamentu Traballu nia Findings on the Worst Forms of
Child Labor iha www.dol.gov/ilab/programs/ocft/tda.htm.
d. Kondisaun Aseitavel iha Traballu
Iha tinan 2012 governu estabelese ona saláriu mensal mínimu ho $115.
Lei traballu halo dispozisaun ba semana serbisu nian padronizadu ho oras
44, benefísiu padronizadu hanesan lisensa no aumentu ba saláriu tanba
serbisu oras estra-ordináriu, no padraun mínimu ba saúde no seguransa
traballadór sira-nian. Serbisu oras-estraordináriu labele liu oras 16 kada
semana, menus ke iha situasaun emerjénsia. Lei ne’e rekere tratamentu
no remunerasaun iguál ba traballadór hotu hotu inklui traballadór
estranjeiru ne’ebé serbisu halo tuir lei. Lei ne’e kobre setór hotu hotu
menus-ke governu, serbisu doméstiku, no empreza ho na’in família
ne’ebé operadu ba subsisténsia. Ministériu Solidaridade Sosiál no
Sekretária Estadu ba Formasaun Profisionál no Polítika Empregu iha
responsabilidade atu aplika kódigu traballu. Diretoria Traballu Nasionál
no Diretoria Relasaun Traballu eziste ona, no laiha restrisaun ruma ba
direitu traballadór sira-nian atu hatama reklamasaun no buka remédiu.
Nivel pobreza nasionál ofisiál mak $0.88 kada loron ida. Estimativa
porsentu 41 hosi populasaun moris iha liña pobreza nia okos. Tuir
Relatóriu Dezenvolvimentu Umanu PNUD 2013, estimativa porsentu 68
hosi populasaun moris iha “pobreza multidimensionál,” indikadór
esperimentál ida ne’ebé konsidera faktór sira hanesan edukasaun, saúde,
no padraun moris.
Númeru migrante estranjeiru ilegál deskoñesidu serbisu hela iha rai-laran. Barak mak mai uza visa turista no laiha elijibilidade legál atu halo serbisu. Oportunidade iha peskas, konstrusaun, empreza ki’ik, no setór sira-seluk atrai hela migrante ekonómiku sira-ne’e, nomós oportunidade atu manán dolár Estadus Unidus. Laiha mekanizmu formál ruma hodi fasilita rekrutamentu ba traballadór migrante sira.