versaun fasil atu lee - unicef komisaun nasionál ba direitu labarik, sekretária estadu ba...
TRANSCRIPT
Versaun fasil atu lee
Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-LesteVersaun fasil atu lee
Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-LesteJullu 2014
Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste(SITAN) mak dezenvolvidu liuhosi Fundu Nasoens Unidas nian ba Labarik (UNICEF) no Komité Tékniku SitAn lidera liuhosi Diresaun Jerál Estatístika iha Ministériu Finansas.
Opiniaun hirak-ne’ebé espresa iha relatóriu ida-ne’e nia laran mak autór sira-nian no la nesesariamente refl ete hanoin Governu ka UNICEF nian.
Kualkér parte hosi publikasaun ida-ne’e bele reprodúz lahó autorizasaun ulukliu hosi UNICEF maibé ami sei apresia akreditasaun ba nia fonte (Repúblika Demokrátika Timor-Leste no UNICEF (2014). Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste. Diresaun Jerál Estatístika [Ministériu Finansas] no UNICEF).
Foto kapa nian: © UNICEF Timor-Leste/2012/mmaglipon
Dezeñadór gráfi ku: Med Ramos
Liafuan maklokekTimor-Leste nia futuru depende ba nia labarik sira. Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste (SitAn) nu’udar relatóriu abranjente ho objetivu atu hetan komprensaun globál kona-ba labarik Timor-oan sira – estatutu atuál ba sira-nia direitu báziku, kauza sira ba fallansu no inekidade sira, no implikasaun ba labarik sira rasik no rain ne’e tomak. Relatóriu ne’e mós fornese rekomendasaun sira ba polítika, programa no asaun ba futuru.
SitAn ida-ne’e iha intensaun atu oferese evidénsia sólidu no informasaun referénsia atu apoia operasionalizasaun ba Planu Dezenvolvimentu Estratéjiku Nasionál ba Timor-Leste 2011-2030, Governu nia planu ba tinan lima (2012-2017) atuál inklui planu dezenvolvimentu tinan-lima setorál sira, no dokumentu no prosesu planeamentu nasionál no lokál xave sira.
Nu’udar ajénsia koordenadór, Ministériu Finansas, partikularmente Diresaun Jerál ba Estatístika, lidera análize ne’e ho apoiu hosi UNICEF. Komité Inter-Ministeriál ida halo knaar koordenasaun no asesoria krítiku. Komité ne’e kompostu hosi reprezentativu xave sira hosi Ministériu Finansas, Ministériu Saúde, Ministériu Edukasaun, Ministériu Solidaridade Sosiál, Ministériu Obras Públikas, Ministériu Justisa, Komisaun Nasionál ba Direitu Labarik, Sekretária Estadu ba Joventude no Desportu, no Sekretária Estadu ba Komunikasaun Sosiál. Ministériu Finansas hakarak hato’o nia apresiasaun sinseru ba UNICEF ba nia apoiu tékniku, fi nanseiru no administrativu ba análize ne’e. Ha’u mós hakarak hato’o ha’u-nia agradesimentu ba ministériu setorál, parseiru dezenvolvimentu no organizasaun sosiedade sívil sira ba sira-nia kooperasaun no apoiu hodi kompletu análize ne’e.
Governu Timor-Leste rekoñese ona katak labarik sira-nia moris hatudu melloramentu notavelmente durante tinan foin liubá nia laran, maibé katak iha nafatin dezafi u boot sira ne’ebé ladauk ultrapassa. Deznutrisaun, kualidade edukasaun insufi siente, saneamentu ladi’ak no servisu protesaun labarik inadekuadu, hamutuk ho buat seluk, halo impaktu maka’as la’ós de’it ba labarik sira-nia moris-di’ak, maibé mós ba dezenvolvimentu kapitál umanu no rain ne’e nia dezenvolvimentu sosio-ekonómiku ba longu-prazu.
Nune’e ha’u enkoraja parte-interesada sira-hotu atu apoia esforsu nasionál sira hodi kompleta realizasaun ba labarik sira-nia direitu iha Timor-Leste.
Ms. Emilia PiresMinistra FinansasRepúblika Demokrátika Timor-Leste
Mapa Timor-Leste ho Distritu sira
Timor-Leste nia fatin iha Mapa Mundu
1
Faktu Xave
1 Timor-Leste: Country Environmental Analysis, World Bank, July 20092 Sensus 20103 Ibid4 Timor-Leste National Accounts 2000-2011
Naran Ofi siálRepúblika Demokrátika Timor-Leste
KapitálDili
Divizaun AdministrativaTimor-Leste mak fahe ba distritu administrativa 13(Ainaro, Aileu, Baucau, Bobonaro, Covalima, Dili,Ermera, Lautem, Liquica, Manatuto, Oecusse,Manufahi, Viqueque), ne’ebé mak fahe tan ba sub-distritu 65, suku 442, no aldeia 2.225 .
Populasaun1.066 millaun (iha 2010)
Jeográfi aRain ne’e kompostu hosi parte loro-sa’e hosi rai-ketan Timor no inklui enklave Oecusse (koñesidu mós nu’udar Ambeno; 2.500 kilométru kuadradu) no rai-ketan sira Atauro (144 kilométru kuadradu) no Jaco (8 kilométru kuadradu).
Parte hosi Arkipélagu Malaiu, nu’udar Sunda Ki’ik sira-nia rai-ketan boot no leste liu hotu.
Área rain nian mak maizumenus 14.874 kilométru kuadradu, ka 1.487.000 hektár sira ho naruk maizumenus 265 kilométru no luan másimu 97 kilométru.1
MoedaDolár Estadus Unidas
RelijaunKatólika (porsentu 97), Kristaun Protestante (porsentu 2), Seluk (inklui Musulmanu, Budista) (porsentu 1), Animizmu (fi ar lokál ne’ebé jerál ba grupu relijaun hotu hotu).2
LianTetun no Portugés (lian ofi siál); Inglés no Indonéziu (lian servisu) no maizumenus lian lokál seluk 30.
Espetativa moris tinan 62 3
GovernuKonstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste halo dispozisaun ba Sistema Governu Semi Prezidensiál, ho Prezidente nu’udar Xefe Estadu no Primeiru Ministru nu’udar Xefe Governu. Lejizlatura mak asembleia unikameral, Parlamentu Nasionál.
Prezidente AtuálTaur Matan Ruak
Primeiru Ministru Atuál Kay Rala ’Xanana’ Gusmão
Produtu Internu BrutuGDP4 (2011, nominál, billaun): US$ 5.8Mina: US$ 4.7 billionLa’ós mina: US$ 1.1 billion
2 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste
Saúde Materna no InfantílSusesu xave• Kosok-oan no labarik barak liu moris to’o sira-nia nan lima.
• Entre 20025 no 20096 Timor-Leste realiza redusaun notavel ba porsentu 50 iha taxa mortalidade labarik menus nan lima. Atu hanesan, probabilidade katak labarik sira sei mate molok sira hetan nan lima, tun besik porsentu 50 entre 20027 no 20098.
• Mortalidade infan l tun hosi mate na’in 88 kada moris 1.000 iha nan 2002 to’o mate na’in 45 kada moris 1.000 iha 20099: dala ida tan, redusaun besik porsentu 50. Taxa rua hotu mak menus liu alvu sira ne’ebé estabelese ba 2015.
3Saúde Materna no Infan l
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te
5 UNICEF (2003) Mul ple Indicator Cluster Survey 2002, Dili: UNICEF Timor-Leste.6 Repúblika Demokrá ka Timor-Leste no ICF Macro (2010), Levantamentu Demográfi ku no Saúde ba Timor-Leste 2009-
2010.7 UNICEF (2003) Mul ple Indicator Cluster Survey 2002, Dili, UNICEF Timor-Leste.8 Repúblika Demokrá ka Timor-Leste Sistema Informasaun Jestaun Saúde (MHIS) 2012 no Abstratu Esta s ka Finál:
Levantamentu Padraun Moris Timor-Leste 2007.9 Ibid
Asuntu xave siraDistritu haat hosi distrito sanulu resin tolu in Timor-Leste failla atu alkansa alvu sira Obje vu Dezenvolvimentu Miléniu (ODM) ba taxa mortalidade labarik menus nan lima (U5MR). Distritu restante sia mak alkansa ha ona alvu ODM ho Baucau nu’udar líder taxa U5MR kiik liu iha país ne’e.
U5MR tuir distritu
Baucau ho mate na’in 42 kada moris 1.000, menus liu medianu nasionál hanesan mate na’in 64 kada moris 1.000 no alvu ODM hanesan mate na’in 96 kada moris 1.000. Iha liman seluk, Ermera esperiénsia mate na’in 102 kada moris 1.000, ne’ebé mak liu rua-hotu medianu nasionál no alvu ODM nian.
Iha diferensa boot iha taxa mortalidade idade menus nan lima bazeia ba rikusoin, edukasaun inan nian no entre umakain urbanu no rurál.
4 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te
Fonte: TLDHS 2009-2010, DNE no ICF Macro.
42
6069
76 7785 86
92 95 97 98 101 102
0
20
40
60
80
100
120
MDG goal: 96 per 1,000 live births
National average: 64 per 1,000 live births
Kada
mor
is na
’in 1
.000
Obje vu ODM: 96 kada moris 1.000
Medianu nasionál: 64 kada 1.000 moris
Mortalidade infantílMaski iha ona progresu ho taxa mortalidade ba labarik idade menus nan lima, labarik na’in 1 hosi 16 sei mate molok nia hetan nan lima, no liu porsentu 70 hosi mate hirak-ne’e mosu durante nan ulukliu moris nian.10
Mortalidade ba oan-kosok sira hela aas nafa n no la tun entre nan 2003 no 2010.
Tendénsia iha taxa mortalidade infánsia sedu iha (2003 & 2009-2010)
Iha ona redusaun boot ba taxa mortalidade pós-natál, infan l no idade menus nan lima entre 2003 no 2009-10. Exesaun mak taxa mortalidade neonatál,
ka oan foin moris ne’ebé hela maizumenus hanesan entre 2002 no 2009-10.
Mortalidade materna Mortalidade materna, ne’ebé iha ligasaun besik-malu ho sobrevivénsia no dezenvolvimentu labarik nian, hela aas nafa n no la tuir dalan atu alkansa alvu Obje vu Dezenvolvimentu Miléniu nian atu hatun taxa mortalidade materna kahaat tolu to’o iha 2015.11 Maizumenus porsentu 42 hosi mate hotu hotu iha feto Timor-oan idade nan 15-49 sira-nia leet mosu tanba komplikasaun durante isin-rua no partus.12
10 TLDHS 2009-2010, NSD and ICF Macro.11 Ibid12 Ibid
21
39
60
83
22 23
45
64
0
20
40
60
80
100
Neonatal mortality
Postnatal mortality
Infant mortality Under-five mortality
DHS 2003 DHS 2009-2010
5Saúde Materna no Infan l
Fonte: TLDHS 2003, MS; no TLDHS 2009-2010, DNS no ICF Macro
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te/2
014/
agom
es
Mat
e ka
da m
oris
na’in
1.0
00
Mortalidade neonatál
Mortalidade idademenus nan lima
Mortalidade pós-natál
Mortalidade infan l
Kauza xave sira• Kobertura menus hosi intervensaun xave relevante13,
abastesimentu médiku insufi siente, jestaun la adekuadu, no falta distribuisaun rekursu umanu kualifi kadu iha nivel distritu kontribui ba mortalidade infan l.
• Disponibilidade enfermeira no parteira sira-nian mak porsentu 50 de’it hosi buat ne’ebé presiza iha nivel nasionál, no mesak porsentu 10 to’o 15 iha distritu sira-ne’ebé hatudu dezempeñu ladi’ak.14
• Distribuisaun lahanesan hosi doutór no enfermeira sira rezulta ho konsentrasaun pesoál médiku sira iha fasilidade saúde urbanu no pesoál la sufi siente iha área rurál no semi-urbana.15
13 TLDHS 2009-2010, DNS no ICF Macro.14 Revizaun konjuntu kona-ba análize obstakulu nian iha 2012, ho apoiu hosi UNICEF EAPRO (relatóriu
internál), Dili: UNICEF Timor-Leste.15 Ibid
6 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste
Fonte: TLDHS 2009-2010, DNS no ICF Macro
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te/2
013/
dmon
emna
si
68.9
40.636.9
27.5 25.9 25.6 25.2 23.8 23.419
12.1 10.5 9.8
0
20
40
60
80
100
Pors
entu
Asisténsia kualifi kada iha partus (%) tuir distritu
• Asisténsia kualifi kadu iha partus mak aas liu hotu iha Dili ho porsentu 70. Distritu ho dezempeñu ladi’ak liu mak Oecusse ho mesak porsentu 10, diferensa substansial kompara ho kapitál.
• Lakuna sira iha koñesimentu, a tude, no hahalok, ho infl uénsia hosi kultura no prá ka lokál sira kontribui atu kria ezijénsia iha komunidade hodi hetan asesu ba servisu sosiál sira. Prá ka saúde tradisionál ho impaktu nega vu iha parte prevensaun, tratamentu, partus no kuidadu neonatál nafa n hanesan kondisaun jerál.
7Saúde Materna no Infan l
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te/2
012/
jvas
16 Bazedadus Despeza Saúde Globál, WHO.
Oportunidade ba asaun • Asegura fi nansiamentu ba setór saúde no hadi’ak ezekusaun
orsamentu. Timor-Leste nia despezas públikas totál no PIB aumenta barak entre 2005 no 2011. Maibé, parte orsamentu governu dedikada ba saúde mak tun tuir tempu. Iha nan 2011, despeza públika ba saúde públika nu’udar parte hosi despeza públika governu totál mak mesak porsentu 2,9.16
• Asegura apoiu no kapasitasaun ba jestaun saúde no pesoál sira atu haforte sistema saúde.
• Priori za polí ka no estratéjia sira no asegura implementasaun hodi ultrapassa obstakulu sira iha área nutrisaun, saúde materna no infan l, no bee-moos no saneamentu.
• Promove hahalok no prá ka saúde no nutrisaun ó mu iha nivel hotu hotu.
• Uza teknolojia informa ka atu haforte Sistema Informasaun Jestaun Saúde.
• Promove no aselera programa saúde preven va
• Tau iha fa n sasukat atu hasa’e funsionamentu Postu Saúde no sira nia kapasidade atu fornese Saúde Materna no Infan l baziku no sustentabilidade servisu nutrisaun.
8 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste
NutrisaunSusesu xave siraEntre 2009-10 no 2013, iha ona progresu atu hadi’ak estatutu nutrisaun labarik sira-nian.17
• Ra’es-badak, ka labarik idade menus nan lima ne’ebé iha altura menus medianu nian tuir sira-nia idade, tun hosi porsentu 58.1 to’o porsentu 50.2.
• Isin-krekas, ka labarik idade menus nan lima ho todan menus medianu tuir sira-nia altura, tun hosi porsentu 18.6 to’o porsentu 11.
• Todan-menus, ka labarik idade menus nan lima ne’ebé iha todan menus medianu tuir sira-nia idade, tun hosi porsentu 44.7 to’o porsentu 37.7.
17 Dadus ne’e atualiza ha ona hosi tempu ne’ebé fi gura prelimináriu mak fó-sai iha relatóriu prinsipál SItAn. Levantamentu Hahán no Nutrisaun Timor-Leste 2013 no
TLDHS 2009-2010, NSD no ICF Macro.
9Nutrisaun
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te/2
014/
agom
es
Asuntu xave siraTimor-Leste sei iha ida hosi prevalénsia aas liu hotu ba kondisaun ra’es-badak iha labarik idade menus nan lima nia leet iha mundu, ho liu metade ida hosi labarik sira idade menus nan lima iha ra’es-badak. Rua-hotu isin-krekas no todan-menus mak aas liu fali nivel medianu iha rain sira-seluk iha Ázia, Áfrika no Rain Dezenvolvidu Menus sira.18
Estatutu nutrisionál ba labarik idade menus nan lima, tuir rejiaun, tuir idade
Labarik sira hosi família kiak iha nivel aas liu hosi deznutrisaun, ka defi siénsia nutrisionál nu’udar rezultadu hosi falta hahán ka hosi inkapasidade isin nian atu absorve, kompara ho sira hosi família riku. Maibé, deznutrisaun ne’e, mak problema komún iha nivel sosio-ekonómiku hotu hotu, no afetu mós ba família riku sira.19
18 UNICEF, WHO no Banku Mundiál, Es ma va Deznutrisaun Labarik Konjuntu, 2012; Timor-Leste Levantamentu Hahán no Nutrisaun 2013. Dadus ne’e atualiza ha ona hosi fi gura prelimináriu ne’ebé fó-sai iha relatóriu prinsipál SitAN nian. Levantamentu Hahán no Nutrisaun 2013.
19 TLDHS 2009-2010, NSD no ICF Macro.
10 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te/2
014/
tstu
art
Fonte: UNICEF, WHO no Banku Mundiál, Es ma va Deznutrisaun Labarik Konjuntu, 2012; TL Levantamentu Hahán no Nutrisaun 2013
Ra’es-badak Todan-menus Isin-krekas
50.2
40
12
4037.7
21
6
21
11 94
9
0
20
40
60
80
100
Timor-Leste Áfrika Sub-Saharina Ázia Orientál no Menus Rain Pasífi ka Dezenvolvidu
Pors
entu
Deznutrisaun entre distritu sira hatudu variasaun. Ho exepsaun distritu Lautem no Dili, prevalénsia kondisaun ra’es-badak nian iha gama hosi porsentu 46.5 to’o porsentu 60.9.20
Prevalénsia kondisaun todan-menus iha distritu hotu hotu mak defi ne hela ha hanesan problema saúde públika todan halo tuir Organizasaun Saúde Mundiál (WHO).
Prevalénsia medianu hosi kondisaun todan-menus iha Timor-Leste mak porsentu 37.7. Distritu ho taxa prevalénsia todan-menus aas liu hotu mak Oecusse ho porsentu 50.3, no ida ki’ik liu mak distritu Lautem ho porsentu 25.5.21
Estatutu nutrisionál molok no durante isin-rua sei halo infl uénsia ba saúde materna no infan l. Nivel deznutrisaun aas liu iha feto sira-nia leet sei perpetua siklu visiozu deznutrisaun nian no hamosu todan foin moris menus no labarik deznutridu.
Kauza xave sira• Pobreza ne’ebé hamosu nivel seguransa alimentár umakain menus,
nivel koñesimentu no abilidade menus ba fó-kuidadu na’in no família sira, nomós asesu no u lizasaun limitadu ba servisu nutrisaun esensiál mak asuntu xave sira-ne’ebé presiza resposta.
• Apoiu poli ka insufi siente no programa naha deznutrisaun presiza resposta.
• Falta asesu ba bee-moos seguru, saneamentu no kaer hahán la Ijiéniku iha implikasaun boot ba hada’et moras sira-nian, notavelmente diarreia no infesaun respiratóriu todan ne’ebé hatun estatutu nutrisionál labarik sira-nian.
11Nutrisaun
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te
20 UNICEF, WHO no Banku Mundiál, Es ma va Deznutrisaun Labarik Konjuntu, 2012; TL Levantamentu Hahán no Nutrisaun 2013.
21 Ibid
12 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste©
UN
ICEF
Tim
or-L
este
/201
5/as
shar
min
Oportunidade ba asaun• Intervensaun sira atu hamenus frekuénsia kondisaun ra’es-
badak tenke hahú kle’ur liu molok isin-rua/konsepsaun. To’o iha tempu ne’ebé labarik moris liu nan rua, sai tarde liu ona atu hadi’a fali danu ne’ebé mosu tanba deznutrisaun. Inan nia estatutu nutrisaun no saúde nu’udar fatór determinante krusiál ba kondisaun ra’es-badak iha labarik.
• Aselera programa saúde preven vu sira liuhosi fó prioridade ba estratéjia sira atu ultrapasa obstakulu sira iha área saúde materna, neonatál no infan l, nutrisaun, no bee-moos, saneamentu no ijiene.
• Aumenta konsumu nutriente liuhosi inan no oan sira liuhosi kriasaun polí ka no ambiente programasaun konduzivu no liuhosi esforsu atu fó dalan ba inan no família sira atu hetan koñesimentu no abilidade sira.
• Hadi’ak prá ka kuidadu iha uma no hahalok buka kuidadu saúde atu responde ba fatór determinante ho relasaun ba feto no labarik sira-nia estatutu nutrisionál.
FOIN MORIS
Prátika komprovada xave siraServisu sira no intervensaun polí ka ba prevensaun no tratamentu kondisaun ra’es-badak no forma deznutrisaun sira-seluk iha siklu moris tomak.
U lizasaun di’ak liu ba ai-han lokál sira-ne’ebé disponivel
For fi kasaun ai-han, inklui iodizasaun masin
Suplementasaun mikronutriente no desparazitasaun
Suplementu ai-han for fi kadu ba inan deznutrizada sira
Kuidadu antenatál, inklui teste ba HIV
Hahú fó-hemu susubeen-inan sedu iha oras ida-nia laran hosi partus (inklui susubeen-kinur)
Prá ka fó-han oan-kosok apropriadu ba oan ne’ebé iha espozisaun ba HIV, no an -retrovirál sira (ARVs)
Fó-hemu susubeen-inan de’it
Prá ka fó-han labarik apropriadu ba labarik ho espozisaun ba HIV no ARVs
Suplementu Vitamina A durante semana ualu ulukliu hafoin tuir partus
Suplementasaun mul -mikronutriente
U lizasaun di’ak liu ba ai-han lokál ne’ebé disponivel, ai-han for fi kadu, suplementasaun mikronutriente /
for fi kasaun iha uma ba labarik deznutrizadu
ADOLEXÉNSIA ISIN-RUA
FULAN 6-23FULAN 0-5
13Nutrisaun
Introdusaun tuir tempu oportunu ba prá ka fó-han komplementár
seguru no apropriadu Fó-hemu susubeen-inan
kon nuozuPrá ka fó-han labarik apropriadu ba labarik ho
espozisaun ba HIV, no ARVsSuplementasaun mikronutriente, inklui vitamina A, mul -
mikronutriente; tratamentu zinku ba diarreia; desparazitasaun Jestaun bazeia-iha-komunidade ba deznutrisaun todan severu, no jestaun ba deznutrisaun todan
moderadu For fi kasaun ai-han, inklui iodizasaun masinPrevensaun no tratamentu ba moras infesiozu; fase-liman ho sabaun no bee-moos no prá ka
saneamentu di’ak liuU lizasaun di’ak liu hosi ai-han
lokál disponivel, ai-han for fi kadu, suplementasaun mikronutriente
/ for fi kasaun iha uma ba feto deznutrizada, fase liman ho sabaun
Nota: Kór-azúl sei refere ba intervensaun ba feto idade reprodu vu no inan sira. Metan refere ba intervensaun ba labarik ki’ik sira.
Fonte: Adaptada hosi Sériu Nutrisaun Lancet 2008 no 2010
14 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste
Bee, Saneamentu no Ijiene (BESI)Susesu xave siraTimor-Leste tuir dalan atu alkansa alvu Obje vu Dezenvolvimentu Miléniu sira atu “Hatun metade ida, to’o iha 2015, proporsaun ema ne’ebé laiha asesu ba bee-moos seguru”.
• Halo tuir relatóriu JMP nian iha 2013, to’o 2011, porsentu 69 hosi populasaun iha ona asesu ba bee-moos seguru, aumentu porsentu 15 hosi 2000.22
• Durante nan haat foin liubá, kuaze porsentu 25 hosi ema rurál hetan asesu ba fonte bee-moos di’ak liuhosi sistema bee-moos foun ka reabilitada.
Asuntu xave sira Iha diferensa boot sira entre área rurál no urbana ho relasaun ba asesu ba bee-moos di’ak liu. Mesak distritu Dili sa’e liu alvu ODM porsentu 78, ho porsentu 95, iha eskala nia sorin seluk, Baucau iha porsentu 39.8 hosi ema ho asesu ba bee-moos di’ak liu. Entre distritu 13, metade hosi sira a nji ona medianu nasional (porsentu 66) ka liu 23.
Timor-Leste la tuir dalan atu alkansa alvu Obje vu Dezenvolvimentu Miléniu sira ba saneamentu. Sensus 2010 nian hatudu hela katak mesak de’it porsentu 39 hosi umakain hetan asesu ba fasilidade saneamentu di’ak liu. Liután, porsentu 8 hosi umakain urbanu no porsentu 37 hosi umakain rurál pra ka defekasaun iha li’ur.
22 WHO and UNICEF (2013) Progress on Sanita on and Drinking Water 2013 Update, Geneva: WHO.23 Timor-Leste Popula on and Housing Census 2010, NSD and UNFPA.
15Bee, Saneamentu no Ijiene (BESI)
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te/2
012/a
lcoc
k
Eskola sira falta nafa n fasilidade BESI adekuadu, no liu postu saúde porsentu 50, pontu asesu krí ku ba kuidadu-saúde primária, falta asesu ba sistema bee-moos kanalizadu, halo tuir Ministériu Saúde.
Risku hosi polusaun uma-laran ba saúde labarik sira-nian mak rekoñese badadaun nu’udar asuntu importante. Ahi-suar hosi kombus vel ai-maran ne’ebé sunu laiha ven lasaun di’ak iha fa n taka mak aat liu ba saúde feto no labarik sira-nian.
Proporsaun asesu ba bee-moos seguru tuir distritu
Kauza xave sira• Esforsu programa no polí ka inadekuadu sira inklui kapasidade
ins tusionál ba implementasaun Polí ka Saneamentu Báziku Nasionál, orsamentu rekorrente insufi siente atu kobre despeza administra va bázika no falta operasaun no manutensaun regulár, inklui rekursu umanu inadekuadu impede tan sustentabilidade ba infraestrutura bee no saneamentu.
• Norma sosiál sira asosiada ho defekasaun iha li’ur no atu asegura katak ema sira fase liman ho sabaun iha tempu krí ku mak dezafi u boot. Par sipasaun feto sira-nian iha jestaun fasilidade BESI no sai membru iha Grupu Jestaun Fornesimentu Bee koñesidu hanesan “GMF” mak iha nivel mínimu no la efe vu.
16 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te/2
012/a
lcoc
k
Fonte: Timor-Leste Sensus Populasaun no Alojamentu 2009-2010, DNS no UNFPA
Oecusse
51,9 52,2 53,1 59,1 63,2 68,2 69,6 70,9 72 74,3
95
50,739,8
Pors
entu
Alvu ODM nasionál: 78%
Medianu nasionál: 66%
Oportunidade ba asaun• Aumenta fasilidade bee, saneamentu no ijiene sira ba área hirak-
ne’ebé iha servisu rela vamente ladi’ak liuhosi aumenta rekursu sira atu responde ba dezafi u sira-ne’ebé hasoru iha setór ne’e, no ezekusaun orsamentu di’ak liu.
• Kon nua apoiu ba kapasitasaun nasionál no sub-nasionál ho relasaun ba operasaun no manutensaun efe vu ba fasilidade fornesimentu bee ezistente, promove jestaun no manutensaun hosi komunidade ba fasilidade hirak-ne’e.
• Aumenta eskala ba saneamentu rurál, espesialmente liuhosi implementa Saneamentu Totál Lidera hosi Komunidade (CLTS), koñesidu nu’udar PAKSI, hodi promove hahalok no prá ka ijiene di’ak liu, inklui programa BESI sira bazeia-iha-eskola, no hadi’ak asesu ba fasilidade BESI sira iha postu saúde.
• Haforte kualidade bazedadus nian ba BESI.
• Hadia kolaborasaun mul -sektoral ba BESI.
17Bee, Saneamentu no Ijiene (BESI)
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te/2
012/a
lcoc
k
18 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste
EdukasaunSusesu xave sira• Labarik barak liu tuir eskola no labarik menus abandona eskola. Iha ona progresu boot iha asesu ba
ensinu báziku ho realizasaun ba matríkula líkidu ba eskola primária (1º anu to’o 6º anu) ho taxa porsentu 94 iha 201024 kompara ho porsentu 64 de’it iha 2005.25
• Sistema edukasaun tomak mak harii foun fali hosi nia fundasaun. Iha ona enkuadramentu no sistema legál no polí ka balu estabelese ha ona inklui Lei Orgánika ba Edukasaun (2008), Lei Orgánika ba Edukasaun (2010), no Enkuadramentu Polí ka Nasionál ba Edukasaun Pré-eskolár (2013).
• Kurríkulu ensinu báziku no sekundáriu mak dezenvolve no aprova ha ona, prinsípiu sira ba Eskola Amigavel ba Labarik koñesidu hanesan “Eskola Foun” mak adopta ona iha Lei Edukasaun Bázika.
19Edukasaun
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te/2
014/
agom
es
Fonte: Diresaun Nasionál ba Edukasaun Pré-eskolár, ME 2013, kalkula liuhosi UNICEF
3.3
4.8
5.3
6.8
14.2
15.4
16.6
18.2
20.2
20.8
21.5
21.6
23.5
0 20 40 60 80 100
Ermera
Oecusse
Ainaro
Baucau
Aileu
Bobonaro
Covalima
Lautem
Liquica
Viqueque
Mnatuto
Dili
Manuhahi
National average: 14.4 per cent
Porsentu
Medianu nasionál: Porsentu 14,4
24 Livru Anuál Esta s ka Edukasaun 2010, kakula husi UNICEF.25 EMIS 2010, MdE.26 Dadus prelimináriu ne’ebé kolekta liuhosi Diresaun Nasionál Edukasaun Pré-eskolár 2013.
Asuntu xave siraTaxa inskrisaun brutu iha nivel pré-eskolár maizumenus porsentu 14.26 Falta pron daun ba eskola sei kontribui ba dezafi u ezistente hanesan estudante repete klase ka abandona eskola iha nivel ensinu báziku.
20 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te/2
012/
mm
aglip
on
27 EMIS 2010, MdE. 28 EMIS 2010, MdE.
29.7%
17.2% 16.4%
12.8%9.3%
4.5% 5.5%
2.4% 1.8%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
G1 G2 G3 G4 G5 G6 G7 G8 G9
Girl Boy Total
17.2% 16.4%12.8%
9.3%
4.5% 5.5%2.4% 1.8%
Iha estudante barak ho idade liu no menus tuir iha ensinu báziku. Inskrisaun brutu ba ensinu báziku aumenta hosi porsentu 99.6 iha nan eskolár 2004-05 to’o porsentu 127.8 iha 2010. Iha nan 2010,
mesak porsentu 32 de’it hosi estudante sira iha idade eskola ofi siál bainhira foin tama ba 1º anu. Ba 3º anu – 9º anu, maioria estudante sira mak nan rua liu idade ofi siál.27
Taxa repe saun aas no susesu aprendizajen ladi’ak mak dezafi u boot sira. Maizumenus porsentu 30 hosi estudante sira iha 1º anu tenke repete nan ulukliu eskola nian.28 Avaliasaun Kapasidade Lee Grau Sedu (EGRA) iha nan 2010 hetan katak liu porsentu 70 hosi estudante 1º anu labele lee liafuan ida-de’it hosi fraze testu simples.
Taxa repe saun tuir grau, 2010
Feto Mane Totál
Fonte: EMIS 2010, MdE
Diferensa jeográfi ka sira eziste entre área urbana no rurál sira, no entre distritu sira. Labarik sira-ne’ebé hela iha área urbana simu kualidade no asesu di’ak liu ba edukasaun duké sira-ne’ebé hela iha área rurál. Frekuénsia eskolár mós depende maka’as ba família nia rikusoin. Labarik sira ho defi siénsia, inan adolexente, no labarik ne’ebé servisu hasoru risku boot liu atu la hetan edukasaun.
Taxa literasia joventude (idade 15-24) mak porsentu 79.1 ho diferensa pontu entre área urbana no rurál sira, ho porsentu 92.3 no porsentu 70.5 respe vamente.29
Kauza xave sira• Implementasaun efe vu hosi polí ka Governu nian mak xave
ida. Kuadru Polí ka ba Edukasaun Pré-eskolár mak xave atu realiza alvu nasionál sira.
• Iha eskasés severu iha orsamentu edukasaun atu responde ba nesesidade ezistente. Iha tempu hanesan, atu asegura efi siénsia fi nansiamentu edukasaun nian hela hanesan dezafi u.
• Diversidade lian inan no literasia iha lian ofi siál sira halo instrusaun ba labarik sira iha ensinu báziku sai komplikadu.
• Asesu limitadu ba ensinu pré-eskolár no sekundária, falta profesór kualifi kadu, materiál aprendizajen no kondisaun aprendizajen insufi siente, falta mo vasaun hosi família sira ba inves mentu iha edukasaun, no alokasaun rekursu inadekuadu mak dezafi u xave sira.
• Kurríkulu atuál laiha relevánsia no adekuásia tuir idade, no la fornese abilidade prá ku ba moris no ekonomia sufi siente atu responde ba ezijénsia mundu modernu sira-nian ne’ebé muda bá beibeik. Atu responde ba asuntu ne’e, reforma kurríkulu ne’ebe halo hela dadu-daun (1º - 6º primaria) hosi Ministeriu Edukasaun.
• Disponibilidade limitadu no tuir tempu oportunu hosi dadus konfi avel hela hanesan dezafi u xave ba prosesu halo polí ka bazeia ba evidénsia, nomós ba planeamentu, orsamentu no jestaun iha setór.
21Edukasaun
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te/2
012/
mm
aglip
on
29 Sensus 2010, DNS & UNFPA.
22 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste
Lian inan ne’ebé ko’alia tuir suku
23Edukasaun
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te/2
014/
agom
es
Oportunidade ba asaun • Asegura expansaun ba kualidade pré-eskolár.
• Hadi’ak kualidade no relevánsia ba edukasaun.
• Promove edukasaun bazeia ba abilidade-moris.
• Aumenta fundus no hadi’ak ezekusaun no kualidade despezas ba edukasaun.
• Haforte planeamentu, orsamentu no jestaun setorál bazeia-ba-evidénsia.
• Aumenta abordajen sa’e hosi kraik iha setór edukasaun liuhosi kon nuasaun apoiu ba desentralizasaun.
• Fornese liu tan oportunidade edukasaun ba labarik eskluidu sira.
• Sistema protesaun sosial foka diretamente ba edukasaun liuliu ba sira ne’ebe presiza liu.
24 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste
25Child Protec on
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te/2
014/
agom
es
Protesaun LabarikSusesu xave sira• Aumentu iha asesu ba servisu protesaun labarik di’ak liu. Labarik no
família barak liu iha ona asesu ba no uza servisu protesaun sira no labarik barak liu ho idade menus nan lima iha sira-nia moris rejista ha ona.
• Dezenvolvimentu Polí ka Sistema Bem Estar Sosiál ba Labarik no Família sira atu fornese vizaun estratéjiku ba dezenvolvimentu sistema bem estar sosiál labarik no família integradu no abranjente.
• Aumentu reportajen ho relasaun ba direitu labarik sira-nian.
• Estabelesimentu ba Komisaun Nasionál kona-ba Direitu Labarik nian ho mandatu klaru atu promove no monitoriza labarik sira-nia direitu mak pasu importante bá oin atu avansa direitu labarik sira-nian iha Timor-Leste.
26 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te/2
013/
dmon
emna
si
Taxa rejistu moris Persentajen ho ser fi kadu
Viqueq
ue
Aileu
Ainaro
Bauca
uBob
onaro
Covali
ma DiliEr
meraLa
utem
Liquic
aM
anatu
toM
anufa
hiOec
usse
100
80
60
40
20
0
Pors
entu
Fonte: Sensus 2010, DNS & UNFPA
30 TLDHS 2009-2010, NSD no ICF Macro.
Asuntu xave siraRejistrasaun moris mak dalan ida ne’ebé forte hodi asegura ekidade ho relasaun ba gama servisu no intervensaun luan ba labarik sira. Maibé, iha diferensa boot entre distritu sira tanba kapasidade lokál la hanesan.
Taxa rejistrasaun moris no rejistrasaun simu ser daun tuir distritu
Lautem sei lidera taxa rejistrasaun moris ho uitoan liu porsentu 60 enkuandu Dili iha dezempeñu aat liu ho foin porsentu 40 moris rejista ona. Lautem mós iha persentajen rejistrasaun moris ho ser daun aas liu.
Iha Timor-Leste, iha informasaun no dadus konfi avel uitoan de’it kona-ba violénsia hasoru labarik sira atu bele informa polí ka no prosesu fo desizaun sira. Iha 2009-10, porsentu 38 hosi feto sira idade nan 15-49 no porsentu 30.8 hosi feto idade nan 15-19 hato’o katak sira hasoru ona violénsia hosi idade 15.30
31 TLDHS 2009-2010, NSD no ICF Macro.32 2010 Census, NSD & UNFPA.
27Child Protec on
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te
28,2 29,1
0,2 0,1 0,1
4,7
28,5
33,9
50
Pors
entu
40
30
20
10
0Mesak violénsia fi zika Mesak violénsia seksuál Mesak violénsia fi zika no
seksuálViolénsia fi zika ka seksuál
Idade 15-17 Idade 18-19
Abuzu seksuál iha reportajen menus tanba nia mosu iha domíniu privadu no eskola iha kultura subar no nonok.
Violénsia hasoru labarik-feto idade 15-19
Fonte: TLDHS 2009-2010, DNS no ICF Macro.
Labarik sira lahó kuidadu hosi inan-aman mós hanesan preokupasaun boot. Iha 2009, porsentu 23 hosi umakain sira iha oan-kiak ka oan-hakiak sira ho idade menus nan 18.31
Númeru labarik iha konfl ítu hasoru lei (CICL) iha Timor-Leste iha reportajen menus, no laiha sistema kolesaun dadus sentralizadu ka konsistente entre organizasaun sira.
Prevalénsia traballu infan l hela aas ho maizumenus porsentu 9.3 hosi labarik nan 10-14 konsidera hanesan a vu ekonomikamente no porsentu 24 hosi labarik sira iha grupu idade nan 6-14 la tuir eskola.32
Enkuadramentu nasional ezistente presiza dezenvolve liu tan atu proteje labarik defi siente sira hosi deskriminasaun no garante sira nia asesu ba servisu publiku. Timor-Leste seidauk ra fi ka Konvensaun kona ba Direitu ba Ema Defi siente sira.
28 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste
© U
NIC
EF T
imor
-Les
te
Kauza xave sira • Laiha estratéjia diresionada lamós
servisu espesializadu ba labarik sira iha konfl ítu ho lei, no ONG uitoan de’it fornese apoiu ba labarik sira iha prizaun. Asesu ba jus sa inklui ba tribunál no defensór públiku no advogadu sira mak la disponivel iha distritu hotu hotu.
• Iha asesu limitadu ba fasilidade no rekursu umanu protesaun labarik nian no maioria hosi servisu hirak-ne’e mak bazeia iha Dili.
• Prá ka sosiál sira, hanesan barlake no sistema jus sa no rezolusaun konfl ítu tradisionál, mak impedimentu ba protesaun labarik hasoru violénsia, esplorasaun no abuzu. Presaun hosi família atu la lori asuntu abuzu no violénsia liu família nia uma ka aldeia mós preokupasaun boot.
29Child Protec on
Oportunidade ba asaun• Hadi’ak sistema dadus no baze koñesimentu
kona-ba protesaun labarik.
• Halo revizaun no fi naliza kuadru jurídiku no regulatóriu kona-ba protesaun labarik.
• Sustenta progresu ne’ebé halo ona atu realiza kobertura universál ba rejistrasaun no ser daun moris.
• Kon nua esforsu sira atu haforte sistema jus sa no bem estar sosiál labarik no família, no aumenta alokasaun orsamentu no rekursu umanu hodi investe tan iha protesaun labarik.
• Haforte no apoia knaar protesaun hosi família no komunidade sira.
• Haforte no kon nua edukasaun bazeia ba abilidade moris.
AnéksuLista hosi membru Komisaun Téknika SitAn
30 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste
Ajénsia Pontu Fokál Títulu
Ministériu Finansas Antonio Freitas Diretór Jerál Esta s ka (Xefe)
Diresaun Esta s ka Nasionál Elias dos Santos Ferreira Diretór Nasionál ba Metodolojia no Kolesaun Dadus
Diresaun Esta s ka Nasionál Silvino Lopes Diretór Nasionál ba Sistema no Relatóriu
Diresaun Esta s ka Nasionál Paulina Rita Viegas Dirétor Nasionál ba Ekonomia no Esta s ka Sosial
Sekretariadu ODM Felix Piedade Koordenadór Akordu Foun, ODMs no Sentru Kapasitasaun PFM
Ministériu Saúde Jose dos Reis Magno Diretór Jerál
Ministériu Saúde Carlito Correia Freitas Diretór Nasionál ba Saúde Públiku
Ministériu Saúde Ivo Ireneu Freitas Diretór Nasionál ba Polí ka, Planeamentu no Parseria
Ministériu Saúde Marcelo Amaral Diretór Nasionál ba Jestaun Finanseiru no Aprovizionamentu
Ministériu Saúde Mateus Cunha Xefe Planeamentu, Monitorizasaun & Avaliasaun Ministériu Saúde Pedro Amaral Ins tutu Nasionál ba Saúde
Ministériu Saúde Sigia Patrocinio Ofi siál Saneamentu, Dep SA, DNSC
Ministériu Saúde Triana Cortereal de Oliveira Xefe Departamentu Saúde Materna no Infan l
Ministériu Saúde Luis Celes no Correia Xefe Promosaun Saúde
Ministériu Saúde Joao da Silva Xefe Departamentu Sistema Informasaun Jestaun Saúde
31
Ajénsia Pontu Fokál Títulu
Ministériu Saúde Joao Bosco Xefe Departamentu Nutrisaun
Ministériu Edukasaun Cidalio Leite DG Ensinu Pré-Eskolár no Ensinu Báziku
Ministériu Edukasaun Abelinda da Costa Diretór Nasionál Pré-Eskolár
Ministériu Edukasaun Alfredo Araujo Diretór Nasionál ba Ensinu Báziku
Ministériu Edukasaun Manuel Monteiro Diretór Nasionál ba Planeamentu, Finansas, Administrasaun no Lojís ka
Ministériu Obras Públikas Mar nus Nahak Ofi siál Programa ba SIB, DNSA, SEASU
Ministériu Obras Públikas Joao Piedade Diretór, Saneamentu Báziku
Ministériu Obras Públikas Gustavo da Cruz Diretór Nasionál Fornesimentu Aguas
Ministériu Solidaridade Sosiál Carmen da Cruz Diretór DNRS/MSS
Ministériu Solidaridade Sosiál Florencio da Gonzagas Xefe Departamentu Protesaun Labarik
Ministériu Jus sa Adalgisa Ximenes Komisária ba Direitu Labark
Ministériu Jus sa Maria Do Rosario de Diretór Rejistu Sívil no Notáriu (DNRN) Fa ma Castro de Araújo
Ministériu Jus sa Nelinho Vital Diretór Nasionál Lejizlasaun no Ezbosu Lei (DNAJL)
Sekretária Estadu ba Komunikasaun Sosiál Luis Evaristo Soares Diretór Sentru Rádiu Komunidade
Sekretária Estadu ba Joventude & Desportu Joao Lemos Xefe Departamentu Joventude
Sekretária Estadu ba Joventude & Desportu Firminio Dias Quintas Diretór Nasionál ba Polí ka no Planeamentu
UNICEF Min Yuan Xefe Seksaun Planeamentu, Monitorizasaun & Avaliasaun
UNICEF Joao Da Costa Ofi siál ba Monitorizasaun no Avaliasaun
UNICEF Beatrice Targa Ofi siál Polí ka Sosiál
32 Análize Situasaun Labarik sira-nian iha Timor-Leste
UZA DADUS BA PLANEAMENTU NO DESIZAUN